Oktoober

Juhendid, mida kogudusevanemate, ringkonnaülevaataja, harubüroo ja juhtiva kogu kaudu pidevalt saame, aitavad meil Jehoovale ustavaks jääda ja teda teenida. Ent vahel ei pruugi me mõista, miks mõni juhend on antud. Me võime näha ainult seda, milliseid raskusi ja probleeme selle järgimine võiks meile tuua. Ja me võime hoopis hakata keskenduma nende vendade puudustele, kellelt me juhendeid saame. Kui meie elu juhib usk, oleme kindlad, et Jehoova teab, mis tema organisatsioonis toimub, ja ka seda, millised on meie olud ja mis on meile parim. Seepärast oleme varmad kuuletuma ja teeme seda meeleldi. (Heebr. 13:17.) Me mõistame, et meie kuulekus aitab kaasa koguduse ühtsusele. (Efesl. 4:2, 3.) Samuti teame, et kuigi vennad, kes on meie seas eestvedajad, on ebatäiuslikud, õnnistab Jehoova seda, kui neile allume. (1. Saam. 15:22.) Ja kui mõni juhend tõepoolest vajab muutmist, hoolitseb Jehoova selle eest, et see nii ka läheks, ja seda just õigel ajal. w25.03, lk 23–24, lõigud 13–14

Me elame erakordsel ajal. Iga päev võime näha, kuidas piibli prohvetiennustused meie silme all täituvad. Me näeme, kuidas põhja kuningas ja lõuna kuningas ülemvõimu pärast võitlevad. (Taan. 11:40, allmärkus.) Head sõnumit Jumala kuningriigist kuulutatakse enneolematus ulatuses ja miljonid on seda kuulda võtnud. (Jes. 60:22; Matt. 24:14.) Ja meil on külluslikult vaimset toitu, mida me saame just õigel ajal. (Matt. 24:45–47.) Jehoova aitab meil järjest paremini mõista neid olulisi sündmusi, mis peagi aset leiavad. (Õpet. 4:18.) Me võime olla kindlad, et selleks ajaks, kui suur viletsus algab, teame me kõike, mida vaja, et sel keerulisel ajal vastu pidada ja ühtseks jääda. Ent meil tuleb tunnistada, et on asju, mida me tuleviku kohta ei tea. w24.05, lk 8, lõigud 1–2

Laim on vale või osaliselt väär väide, mida levitatakse, et kahjustada teise inimese mainet. Mida hõlmab see, et Jehoova külalised ei tee ligimesele halba ega musta oma sõpru? (Laul 15:1.) Me võime tahtmatult kahjustada kellegi mainet, kui levitame tema kohta negatiivset infot. Mõtle näiteks, kas oleks kohane spekuleerida selle üle, miks keegi lõpetab täisajalise teenistuse, miks mõni abielupaar lahkub peetelist või miks mõni vend ei teeni enam koguduseabilise või -vanemana. Kõigi nende muudatuste taga võib olla põhjusi, millest me midagi ei tea. Seepärast võib vahel olla parem keelt hammaste taga hoida. w24.06, lk 11, lõigud 11–13

Et jumalakartust kasvatada, tuleb meil iga otsuse tegemisel mõelda, kas see on Jehoovale meelepärane. Kui loed piiblit, siis küsi endalt: „Kui mina oleks olnud selles olukorras, siis mis otsuse ma oleks teinud?” Kujutle, et seisad iisraellaste seas ja kuulad kümmet Iisraeli pealikku, kes räägivad sellest, kui hirmsad on kaananlased ja et neid pole võimalik võita. Kas sa usuksid nende sõnu ja annaksid järele inimesekartusele? Või oleks armastus Jehoova vastu ja soov olla talle meelepärane sellest tugevam? Iisraellased ei uskunud Joosuat ja Kaalebit ning seetõttu kaotas terve põlvkond võimaluse siseneda tõotatud maale. (4. Moos. 14:10, 22, 23.) w24.07, lk 10, lõik 7

Prohvet Hoosea naine Gomer jättis oma mehe teise mehe pärast maha. Mida Jehoova ette võttis? Jehoova, kes näeb inimeste südamesse, ütles Hooseale: „Mine armasta veel kord oma naist, kes on teise mehe armuke ning rikub abielu, samamoodi nagu Jehoova armastab Iisraeli rahvast, ehkki see käib teiste jumalate järel.” (Hoosea 3:1; Õpet. 16:2.) Hoosea naine patustas ikka veel rängalt, ent Jehoova ütles Hooseale, et see andestaks talle ja võtaks ta enda juurde tagasi. Ka Jehoova polnud oma kangekaelse rahva suhtes alla andnud. Kuigi nad tegid ränki patte, armastas ta neid ikka ja püüdis neid aidata, et nad oma teguviisi kahetseksid ja end muudaksid. See näide õpetab meile, et Jehoova, kes uurib südamed läbi, püüab ka tänapäeval aidata neid, kes teevad ränki patte ja pole mingit kahetsust ilmutanud. w24.08, lk 10, lõik 7

Juudid, kellest said kristlased, pidid tegema suuri muudatusi ja see polnud sugugi kerge. Varem olid juudid Jumala valitud rahvas, Jeruusalemmas valitses tema seatud kuningas ja tempel oli puhta jumalateenimise keskus. Kõik juudid järgisid Moosese seadust ja neid reegleid, mida kehtestasid nende usujuhid. Neil olid selged juhendid toitumise, ümberlõikamise ja isegi selle kohta, kuidas kohelda teisest rahvusest inimesi. Ent pärast Jeesuse surma polnud ohvrid, mida Moosese seaduse alusel templis toodi, enam Jehoovale vastuvõetavad. Neil juutidel, kellest said kristlased, oli raske hakata Jehoovat uutmoodi teenima. (Heebr. 10:1, 4, 10.) Isegi küpsetel kristlastel, nagu näiteks Peetrusel, polnud lihtne mõningate muudatustega kaasa minna. (Ap. t. 10:9–14; Gal. 2:11–14.) Ja oma uute uskumuste tõttu sai kristlastest juudi usujuhtide sihtmärk. w24.09, lk 9, lõik 4

Kui Jehoova annab oma rahvale mingi ülesande, ootab ta, et seda täidetaks organiseeritult. (1. Kor. 14:33.) Näiteks soovib ta, et head sõnumit kuulutataks kogu maailmas. (Matt. 24:14.) Ta on pannud Jeesuse selle töö etteotsa ja Jeesus on taganud, et seda tehakse korra järgi. Esimesel sajandil, kui paljudes paikades rajati kogudusi, määrati kogudusevanemad neid juhtima. (Ap. t. 14:23.) Jeruusalemmas asuv vanematekogu, mis koosnes apostlitest ja vanematest meestest, tegi otsuseid, mida kogudustel tuli järgida. (Ap. t. 15:2; 16:4.) Kogudused kuuletusidki saadud juhenditele ja tänu sellele said nad „usus aina tugevamaks ja koguduseliikmete arv kasvas päevast päeva”. (Ap. t. 16:5.) w24.04, lk 8, lõik 1

16. niisani varahommikul läks mitu naist Jeesuse hauakoopa juurde. (Luuka 24:1, 10.) Üks neist oli Maarja Magdaleena. Kui ta haua juurde jõudis, nägi ta, et see on tühi. Ta jooksis kohe Peetrusele ja Johannesele seda ütlema, ning kui need hakkasid haua poole jooksma, järgnes ta neile. Kui Peetrus ja Johannes veendusid, et Jeesust seal tõepoolest pole, naasid nad koju. Maarja aga jäi sinna nutma. Ta ei osanud aimatagi, et Jeesus jälgis teda. Jeesus nägi selle ustava naise pisaraid ja need liigutasid teda. Niisiis ilmutas ta end Maarjale, julgustas teda ja andis talle tähtsa ülesande öelda jüngritele, et ta on üles äratatud. (Joh. 20:17, 18.) w24.10, lk 13, lõik 7

Mooses teenis prohveti, kohtumõistja, väejuhi ja ajalookirjutajana. Kui ta Iisraeli rahvast Egiptuse orjapõlvest välja viis, nägi ta oma silmaga suurt hulka Jehoova imesid. Lisaks kirjutas ta püha vaimu mõjutusel piibli viis esimest raamatut, 90. laulu ja võimalik, et ka 91. laulu. Tõenäoliselt kirjutas ta ka Iiobi raamatu. Veidi enne seda, kui Mooses 120-aastaselt suri, kutsus ta iisraellased kokku ning meenutas neile, mida kõike nad olid oma elu jooksul näinud ja kogenud. Nad olid olnud tunnistajaks paljudele Jehoova tunnustähtedele ja imedele ning sellele, kuidas Jehoova oli Egiptusemaa üle kohut mõistnud. (2. Moos. 7:4.) Nad olid tulnud kuiva jalaga läbi Punase mere ja näinud, kuidas vaarao sõjavägi leidis oma märja haua. (2. Moos. 14:29–31.) Kõrberännakul olid nad kogenud Jehoova kaitset ja hoolt. (5. Moos. 8:3, 4.) Nüüd olid iisraellased kohe-kohe minemas tõotatud maale ning Mooses kasutas veel viimast võimalust, et neile üht-teist südamele panna. w24.11, lk 8–9, lõigud 3–4

See, mida Jeesus rääkis apostlitele Isanda õhtusöömaajal, erineb suuresti sellest, mida ta rääkis rahvahulgale Galileas. Enamik neist, kellele Jeesus aastal 32 Galileas rääkis, soovisid temalt vaid toitu saada. Jeesus aga pööras nende tähelepanu millelegi palju olulisemale, sellele, kuidas nad võivad saada igavese elu. Ta ütles, et need, kes surevad, võidakse viimsel päeval üles äratada ja nad võivad elada igavesti. Siin ei rääkinud Jeesus vaid väiksest valitud rühmast inimestest nagu Isanda õhtusöömaajal. Ta rääkis hoopis õnnistustest, mis võivad saada osaks kõigile inimestele. w24.12, lk 11, lõigud 10–11

Jehoova „vihkab igaüht, kes armastab vägivalda”. (Laul 11:5.) Eriti vihkab ta seda, kui mees on vägivaldne oma naise vastu. (Mal. 2:16.) Kui mees kohtleb oma naist halvasti, mõjutab see tema suhteid Jehoovaga. Jehoova isegi ei pruugi sellise mehe palveid kuulata. (1. Peetr. 3:7.) Mõni mees räägib oma naisega vihaselt ja sapiselt. Jehoova aga vihkab viha, raevu, kisa ja solvavaid sõnu. (Efesl. 4:31, 32.) Mees, kes oma naisega halvasti räägib, kahjustab oma abielu ja suhteid Jehoovaga. (Jaak. 1:26.) Ka pornograafia vaatamine kahjustab mehe suhteid Jehoovaga ja alandab tema naist. Jehoova ootab, et mees oleks oma naisele truu, ja seda isegi oma mõtetes. Jeesus ütles, et „igaüks, kes jääb naist ihaldavalt vaatama, on temaga juba abielu rikkunud oma südames”. (Matt. 5:28, 29.) w25.01, lk 9, lõigud 6–8

Piibel räägib Jehoova teenijate õigeksmõistmisest. See tähendab, et Jehoova kustutab meie patud. Sellega ei lähe ta kuidagi oma õigusnormidega vastuollu. Ta ei kuuluta meid õigeks meie endi teenete alusel. Ka ei vaata ta meie pattudele läbi sõrmede. Ent kuna me usume sellesse, mida Jehoova ja Jeesus on meie lunastamiseks teinud, on Jehoova valmis meile andestama ja meie võlakoorma tühistama. (Rooml. 3:24.) Mida õigeksmõistmine igaühele meist tähendab? Need, kes on valitud koos Jeesusega taevas valitsema, on juba mõistetud õigeks kui Jumala lapsed. (Tiit. 3:7; 1. Joh. 3:1.) Nende patud on andeks antud ja Jehoova silmis nad otsekui polekski patustanud. Seega on nad kõlblikud valitsema koos Jeesusega taevas. (Rooml. 8:1, 2, 30.) Need, kel on lootus elada igavesti maa peal, on mõistetud õigeks kui Jumala sõbrad ja ka nende patud on andeks antud. (Jaak. 2:21–23.) w25.02, lk 5, lõigud 17–18

Vaatleme üht juhtumit, mil Peetrus ei mõelnud nii nagu Jehoova. Jeesus oli öelnud oma apostlitele, et ta peab minema Jeruusalemma ning et tal tuleb usuliidrite käe läbi palju kannatada ja ta tapetakse. (Matt. 16:21.) Peetrusel võis olla raske uskuda, et Jehoova lubab Jeesusel, kes oli Iisraeli lootus ja tõotatud messias, surra. (Matt. 16:16.) Ta viis Jeesuse kõrvale ja ütles: „Isand, säästa end ometi! Seda sinuga küll ei juhtu!” (Matt. 16:22.) Peetruse mõtteviis erines sel korral suuresti Jeesuse omast, sest ta ei mõelnud nii nagu Jehoova. Jeesus teadis, et Jehoova tahte täitmiseks tuleb tal kannatada ja surra. Seepärast ei võtnud ta Peetrust kuulda, kuigi too püüdis tõenäoliselt teda aidata. Sellest õppis Peetrus, et ta peaks püüdma suhtuda asjadesse nii nagu Jehoova. Ja seda tuleks püüda teha ka meil. w25.03, lk 9, lõigud 5–6

Kas keegi, keda sa usaldasid, on sind reetnud või sulle pettumuse valmistanud? Sinu taevane isa armastab sind, sõltumata sellest, kuidas mõni inimene sind ka ei kohtleks. Meid võivad lohutada Taaveti sõnad, mis on kirjas tänases päevatekstis. Üks teatmeteos ütleb, et väljendit „need, kel on purukspekstud vaim” võib tõlkida ka „need, kellel pole midagi head ees ootamas”. Mida Jehoova selliste inimeste heaks teeb? Ta on nagu lapsevanem, kes embab ja lohutab last, kes on haiget saanud. „Jehoova on ligi neile, kelle süda on murtud.” Ta mõistab meie tundeid. Ta on alati valmis meid aitama ja lohutama. Ta pakub meie murtud südamele ja rusutud vaimule leevendust ning näitab, et ees on ootamas veel palju head. See aitab meil vastu pidada. (Jes. 65:17.) w24.12, lk 23, lõigud 13–14

Kogudusevanemad võivad olla kindlad, et Jehoova näeb ja väärtustab nende tööd. Lisaks karjase-, õpetus- ja kuulutustööle osalevad paljud vanemad meie ehitustel ja hädaabitöödes. Teised teenivad patsientide külastusgruppides või haiglasidekomiteedes. Kogudusevanemad teavad, et kogudused kuuluvad Jehoovale. Nad teevad oma tööd kogu südamest ja on kindlad, et Jehoova tasub neile selle eest. (Kol. 3:23, 24.) Muidugi ei saa kõik olla kogudusevanemad. Ent me kõik saame Jehoovale midagi anda. Jehoova hindab väga, kui teeme tema heaks oma parima. Ta paneb tähele meie annetusi ülemaailmse töö heaks, ükskõik kui väikesed need ka poleks. Samuti rõõmustab teda see, kui andestame heldelt neile, kes on meile kuidagi haiget teinud. Sa võid olla kindel, et ta hindab väga kõike, mida sa teed. Ta armastab sind ja annab sulle tasu. (Luuka 21:1–4.) w24.06, lk 23–24, lõigud 12–13

Saalomoni räägitud lugu illustreerib, mis võib juhtuda igaühega meist. Jehoova teenija võib teha ränga patu ja pärast tunda, et kõik toimus kuidagi äkitselt. Ta võib isegi öelda: „See lihtsalt juhtus.” Kui ta aga toimunut analüüsib, leiab ta ilmselt, et patuni viisid konkreetsed sammud. Võib-olla oli ta veetnud aega halbade kaaslaste seltsis, tarbinud laostavat meelelahutust või käinud kahtlastes kohtades, kas siis päriselus või internetis. Võimalik, et ta oli jätnud unarusse palvetamise, piiblilugemise, koosolekutel käimise ja kuulutustöö. Kui jah, siis ei toimunud asi sugugi nii äkitselt. Mida Saalomoni jutustatud loost kõrva taha panna? Loo lõpus toob ta selle iva ise välja. Meil ei tule hoiduda mitte ainult patust endast, vaid ka sammudest, mis võiksid patuni viia. (Matt. 5:29, 30.) w24.07, lk 16, lõigud 10–11

Paulus võrdles hea sõnumi kuulutamist aardega. Tema päevil kasutasid kaupmehed savinõusid, et toimetada ühest kohast teise selliseid väärtuslikke asju nagu toit, vein ja raha. Meile, keda Paulus võrdles savinõudega, on Jehoova usaldanud hea sõnumi kuulutamise. (2. Kor. 4:1.) Ja ta annab meile vajaliku jõu, et suudaksime seda tööd teha. Vahel võime karta, kuidas inimesed meie sõnumile reageerivad. Kuidas sellest kartusest võitu saada? Hea oleks mõelda, mida tegid apostlid, kui neil kästi kuulutamine lõpetada. Selle asemel et alla anda, palusid nad, et Jehoova aitaks neil rääkida julgusega. Jehoova vastas sellele palvele otsekohe. (Ap. t. 4:18, 29, 31.) Palu Jehoovalt abi, et tugevdada armastust inimeste vastu, nii et sa ei kardaks neile head sõnumit rääkida. w24.04, lk 16, lõigud 8–9

Armastus Jehoova vastu ajendab meid pühitsema tema nime. Me tahame anda oma osa selles, et puhastada tema nimi teotusest, mida Saatan oma valedega sellele on toonud. (1. Moos. 3:1–5; Iiob 2:4; Joh. 8:44.) Me soovime rääkida inimestele sellest, milline Jumal ta tegelikult on. Samuti tahame, et kõik teaksid, et tema põhiomadus on armastus, et tema valitsusviis on õige ja õiglane ning et ta teeb oma kuningriigi kaudu peagi kõigile hädadele lõpu ja toob maa peale rahu. (Laul 37:10, 11, 29; 1. Joh. 4:8.) Kui me kõigest sellest teistele räägime, pühitseme Jumala nime. Meil on hea meel olla Jehoova tunnistajad ja elada tema nime vääriliselt. w24.05, lk 18, lõik 12

Vennad, te saate külalislahkust ilmutada, kui teete teistele head, sealhulgas neile, kes pole teie lähedased sõbrad. (1. Peetr. 4:9.) Ühes teatmeteoses kirjeldatakse külalislahket inimest nii: „Tema kodu ja süda peavad olema võõrastele avatud.” Küsi endalt: „Kas võtan soojalt vastu neid, kes meie kogudust külastavad?” (Heebr. 13:2, 16.) Külalislahke inimene jagab külalistega seda, mis tal on. Ta on lahke näiteks nende vastu, kes on majanduslikult kehvemal järjel, samuti nende vastu, kes teevad kõvasti tööd, et vendi-õdesid julgustada, sealhulgas ringkonnaülevaatajate ja kõnepidajate vastu. (1. Moos. 18:2–8; Õpet. 3:27; Ap. t. 16:15; Rooml. 12:13.) w24.11, lk 21, lõik 6

Selles mõistujutus räägib Jeesus kümnest neitsist, kes läksid välja peigmehele vastu. (Matt. 25:1–4.) Nad kõik lootsid minna temaga pulmapeole. Jeesus aga ütles, et viis neist olid arukad ja viis rumalad. Arukad neitsid olid hästi ettevalmistunud, et oodata peigmeest nii kaua kui tarvis, kasvõi hilisööni. Seepärast olid nad lisaks lampidele võtnud kaasa ka anumad õliga, juhuks kui peigmees peaks viibima, et nad võiksid hoida oma lambid põlemas. (Matt. 25:6–10.) Kui siis peigmees saabus, läksid arukad neitsid koos temaga pulmapeole. Võitud kristlased, kes on Jeesuse tulekuni ustavad ja valvsad, arvatakse olevat väärt valitsema koos oma peigmehe Jeesusega taevas. (Ilm. 7:1–3.) w24.09, lk 21, lõik 6

Kui mõtleme sellele, kui paljud inimesed üle kogu maailma on valmis head sõnumit kuulda võtma, ajendab see meid agaralt edasi kuulutama. Igal aastal on miljonid inimesed mälestusõhtul ja palju on neid, kellega me piiblit uurime. Sajad tuhanded lasevad end ristida ja ühinevad meiega kuulutustöös. Me ei tea, kui palju on veel neid inimesi, kes soovivad piiblit uurida. Kuid me teame, et Jehoova kogub praegu suurt rahvahulka, kes elab üle suure viletsuse. (Ilm. 7:9, 14.) Tema on lõikuse isand ja ta näeb, et tööpõld on lai. Seega on meil häid põhjusi edasi kuulutada. (Luuka 10:2.) Jeesuse järelkäijad on alati innukalt head sõnumit kuulutanud. Näiteks kui inimesed nägid Peetrust ja Johannest kartmatult ja entusiastlikult kuulutustööd tegemas, tundsid nad neis ära „need, kes olid olnud koos Jeesusega”. (Ap. t. 4:13.) Kahtlemata soovime, et kui inimesed näevad meid kuulutamas, mõistaksid nad, et ka meie järgime Jeesuse eeskuju. w25.03, lk 18, lõik 15; lk 19, lõigud 17–18

Piibel näitab, et Jehoova paneb tähele isegi neid, kes on teiste silmis tähtsusetud. Kui Jehoova saatis prohvet Saamueli Iisai juurde üht tema poega Iisraeli kuningaks võidma, kutsus Iisai Saamueli juurde seitse oma kaheksast pojast, jättes noorima, Taaveti, kutsumata. Kuid just Taavet oli see, kelle Jehoova oli välja valinud. (1. Saam. 16:6, 7, 10–12.) Jehoova nägi tema südamesse ja teadis, et see noormees armastab teda väga. Mõtle sellele, kuidas Jehoova on juba näidanud, et ta paneb sind tähele. Ta oskab sulle igas olukorras head nõu anda. (Laul 32:8.) Kuidas ta saaks seda teha, kui ta sind hästi ei tunneks? (Laul 139:1.) Kui järgid tema juhatust ja näed, kuidas see sind aitab, võid veenduda, et ta tõepoolest hoolib sinust. (1. Ajar. 28:9; Ap. t. 17:26, 27.) Jehoova hindab su pingutusi ja peab väärtuslikuks sinu ilusaid omadusi. Ta tahab olla sinuga lähedane. (Jer. 17:10.) w24.10, lk 25–26, lõigud 7–9

Kahtlemata armastad sa Jehoovat ja tahad teisi teenida. Mida saaksid teha, et sinu soov teisi teenida veelgi kasvaks? Näiteks võiksid mõelda sellele, millist rõõmu see toob. Jeesus ütles: „Andmine teeb õnnelikumaks kui saamine.” (Ap. t. 20:35.) Ta ise elas selle põhimõtte järgi ja tundis teiste teenimisest suurt rõõmu. Vaatame üht juhtumit, mis on kirjas piiblitekstis Markuse 6:31–34. Jeesus ja apostlid olid minemas ühte kõrvalisse paika, et veidi puhata, sest nad olid väsinud. Ent kui nad sinna jõudsid, ootas neid ees rahvahulk, kes soovis, et Jeesus neid õpetaks. Jeesus oleks võinud sellest keelduda, polnud ju neil olnud aega süüagi. Või siis oleks ta võinud rahvale õpetada vaid mõne üksiku tõe ja seejärel nad minema saata. Kuna aga Jeesus armastas inimesi, hakkas ta neid õpetama ning tegi seda, kuni jüngrid tema juurde tulid ja ütlesid: „Aeg on juba hiline.” (Mark. 6:35.) w24.11, lk 16, lõigud 9–10

Lapsevanemad, julgustage last otsima võimalusi rääkida piibli tõdedest teistele. (Rooml. 10:10.) Oma usust rääkimist võib võrrelda pillimänguga. Alguses õpitakse lihtsamaid lugusid ja ajapikku muutub pillimäng järjest kergemaks. Samamoodi võib noor alustada vestlust koolikaaslasega, küsides lihtsalt: „Kas teadsid, et teadlased jäljendavad seda, mida nad looduses näevad? Las ma näitan sulle ühte videot.” Ta võiks valida video sarjast „Kas see on kavandatud?” ja pärast küsida: „Kui teadlast tunnustatakse lahenduse eest, mille ta on loodusest kopeerinud, siis kes väärib tunnustust originaali eest?” Selline lihtne lähenemine võib koolikaaslases huvi äratada. w24.12, lk 19, lõigud 17–18

Et meid patu ja surma orjusest vabastada, saatis Jehoova Jeesuse maa peale, et ta annaks oma elu meie eest lunaks. Ent kuidas on võimalik, et ühe inimese elu miljonid inimesed patust ja surmast vabastab? Paulus selgitas: „Just nagu ühe inimese [Aadama] sõnakuulmatuse tõttu said paljud patuseks, nii saavad ühe inimese [Jeesuse] kuulekuse tõttu paljud õigeks.” (Rooml. 5:19; 1. Tim. 2:6.) Teisisõnu, ühe täiusliku mehe sõnakuulmatus tõi kaasa patu ja surma. Et võiksime neist vabaks saada, oli vaja teist täiuslikku meest, kes Jumalale kuuletuks. Kas Jehoova poleks võinud lihtsalt otsustada, et Aadama järeltulijad, kes on talle kuulekad, võivad siiski igavesti elada? Ebatäiuslikele inimestele võiks see tunduda üsna hea ja mõistlik lahendus. Ent kuna Jehoova on täiuslikult õiglane, ei tulnud tema puhul kõne allagi Aadama patule läbi sõrmede vaadata ja edasi minna, nagu poleks midagi juhtunud. w25.01, lk 21, lõigud 3–4

Paulus teadis, et tema elu on lõppemas, ent ta oli rahulolev. Ta ütles: „Ma olen jooksu lõpetanud, ma olen usu säilitanud.” (2. Tim. 4:6–8.) Ta oli teinud targa otsuse ja pühendanud oma elu Jehoova teenimisele ning ta teadis, et Jehooval on temast hea meel. Meiegi tahame teha elus õigeid valikuid ja olla Jehoovale meelepärased. Mida selleks vaja on? Paulus ütles enda ja teiste ustavate kristlaste kohta: „Meie elu juhib usk, mitte see, mis silmaga näha.” See, kelle elu juhib usk, arvestab otsuseid tehes Jehoova tahtega. Tema tegudest ilmneb veendumus, et Jehoova nõuannete järgimine tuleb talle kasuks ja et tulevikus annab Jehoova talle tasu. (Laul 119:66; Heebr. 11:6.) w25.03, lk 20, lõigud 1–2

Jehoova vaimu abiga on paljud, kes varem olid vägivaldsed või tegid teistele muul viisil kahju, teinud oma elus suuri muudatusi. (Jes. 65:25.) Nad on näinud kõvasti vaeva, et heita endalt ära vana isiksus. (Efesl. 4:22–24.) Muidugi on kõik Jehoova teenijad ebatäiuslikud ja teevad aeg-ajalt ikka vigu. Ent Jehoova on teinud midagi imelist, mida mitte keegi teine teha ei suuda: ta on kogunud kokku kõiksuguseid inimesi ning õpetanud neid üksteist armastama ja omavahel rahus elama. (Tiit. 2:11.) Jehoova sõnad lähevad alati täide. (Jes. 55:10, 11.) Ta on loonud vaimse paradiisi, mis on midagi väga erilist. Tema rahva seas võime end selles karmis ja kõledas maailmas tunda võrdlemisi turvaliselt ja rahulikult. (Laul 72:7.) Me tahame, et ka teised võiksid end niimoodi tunda, ja seepärast püüame aidata neil Jehoovat teenima hakata. (Matt. 28:19, 20.) w24.04, lk 23, lõigud 13, 15

Jeesus armastas Jehoovat kogu oma mõistusega. Ta teadis hästi, mida Jehoova temalt ootab, ja oli valmis kooskõlas sellega tegutsema, kuigi mõistis, et tal tuleb seetõttu palju kannatada. Ta oli keskendunud oma isa tahte täitmisele ega lasknud millelgi end takistada. Peetrusel ja teistel apostlitel oli suurepärane võimalus olla koos Jeesusega ja temalt õppida. Oma esimeses kirjas ergutas Peetrus kristlasi relvastuma samasuguse mõtteviisiga, kui on Kristusel. (1. Peetr. 4:1.) Nii et kui kristlased õpivad tundma Jeesuse mõtteviisi, on neil olemas vägev relv võitluses oma patuste kalduvuste ja Saatana võimu all oleva maailma vastu. (2. Kor. 10:3–5; Efesl. 6:12.) w25.03, lk 8–9, lõigud 1–3

Mida sa peaksid kohtamas käimise ajal teise kohta teada saama? Enne kui tunded liiga tugevaks muutuvad, oleks vaja arutada mõningaid tähtsaid küsimusi, näiteks seda, mis on teie eesmärgid. Kuidas sa saaksid teada, missugune teine inimene tõeliselt on? Üks parimaid viise on rääkida omavahel ausalt ja avameelselt, esitada teisele küsimusi ja teda tähelepanelikult kuulata. (Jaak. 1:19.) Selleks on hea püüda leida ühiseid tegevusi, mis annavad võimaluse omavahel vestelda. Näiteks võiksite koos süüa, avalikes paikades jalutada või teha kuulutustööd. Te saate üksteise kohta rohkem teada ka siis, kui veedate aega koos pere ja sõpradega. Hea oleks plaanida tegevusi, millest on näha, kuidas teine eri olukordades käitub ja erisuguseid inimesi kohtleb. w24.05, lk 27–28, lõigud 6–7

Peagi rulluvad lahti sündmused, mis panevad meie usalduse Jehoova vastu proovile nagu ei kunagi varem. Kui loed piiblist ja meie väljaannetest, kuidas Jehoova on oma teenijaid vanal ajal ja ka nüüdisajal toetanud, on hea mõtiskleda nende lugude üle ja panna tähele, kuidas Jehoova oli nende ustavate kalju. Siis võid tunda, et ta on ka sinu kalju, ning saad oma usukaaslasi paremini toetada. Väärib märkimist, et Jeesus andis Siimonile nimeks Keefas (kreeka vaste Peetrus), mis tähendab kaljut. (Joh. 1:42.) Jeesus nägi ette, et Peetrus on tulevasele kristlikule kogudusele suureks toeks ja julgustuseks. Sellised püüavad olla ka tänapäeva kogudusevanemad. Nad kaitsevad meid „nagu võimsa kalju vari”. (Jes. 32:2.) Ja on ütlematagi selge, et kogudusele mõjub hästi, kui me kõik, nii vennad kui õed, püüame olla võimalikult Jehoova moodi. w24.06, lk 28, lõigud 10–11

Iisraeli kuningad, kes olid Jehoovale ustavad, teenisid teda õigel viisil. Enamik kuningaid, kes olid Jehoova silmis ustavusetud, hülgasid tema seaduse ja hakkasid teenima ebajumalaid. (1. Kun. 21:25, 26; 2. Ajar. 12:1.) Miks oli Jehoovale nii tähtis, et kuningad teeniksid teda õigel viisil? Üks oluline põhjus oli see, et neil oli kohustus aidata oma eeskuju ja tegudega ka rahval sama teha. Kuidas oleks see olnud võimalik, kui nad ise poleks olnud Jehoovale ustavad? Samuti viis ebajumalateenimine ränkade pattudeni. (Hoosea 4:1, 2.) Lisaks olid kuningad ja kogu rahvas Jehoovale pühendunud. Nad olid andnud talle tõotuse teenida üksnes teda. Seega on mõistetav, miks piiblis võrreldakse ebajumalateenistust abielurikkumisega. (Jer. 3:8, 9.) See, kes rikub abielu, põhjustab oma kaasale suurt südamevalu. Samamoodi teeb Jehoovale väga haiget, kui talle pühendunud teenija hakkab kummardama ebajumalaid. (5. Moos. 4:23.) w24.07, lk 22–23, lõigud 12–15