Sellest tekstist tuleb välja kaks mõtet. Esiteks, Jehoova teenijatena on meil raskusi, ja teiseks, Jehoova päästab meid nendest. Kuidas ta seda teeb? Näiteks aitab ta meil ellu realistlikult suhtuda ja hoida meeles, et elame Saatana võimu all olevas maailmas. Jehoova pole lubanud, et meie elu on pilvitu. Küll aga on ta öelnud, et tema teenimine toob meile rõõmu. (Jes. 66:14.) Ta ootab, et keskenduksime sellele, mis on ees – ajale, mil saame elada sellist elu, nagu tema meile on kavandanud. (2. Kor. 4:16–18.) Senikaua aga on ta meie kõrval ja aitab meil päev päeva haaval uue maailma poole liikuda. (Nutul. 3:22–24.) On palju näiteid Jehoova teenijatest, keda tabasid erisugused raskused. Need kõik kinnitavad meile, et kui loodame Jehoovale, võime olla kindlad, et ta hoolitseb meie eest. (Laul 55:22.) w23.04, lk 14–15, lõigud 3–4

Heaks eeskujuks on meile Joosep ja Maarja, kes olid valmis võimudele kuuletuma ka siis, kui see polnud neile lihtne. (Luuka 2:1–6.) Kui Maarja oli üheksandat kuud lapseootel, andis Rooma keiser Augustus välja määruse, et kõik riigi elanikud tuleb arvele võtta. See tähendas Joosepile ja Maarjale, et nad pidid võtma ette reisi Petlemma. Tee sinna oli umbes 150 kilomeetrit pikk ja kulges üle mägise maastiku. Iseäranis Maarjale võis see reis olla äärmiselt ebamugav. Samuti võisid nad Joosepiga muretseda tema ja veel sündimata lapse tervise pärast. Mis siis, kui Maarja reisi ajal sünnitama hakkab? Kas see, et ta kandis oma üsas tulevast messiat, oli piisav õigustus Augustuse käsule mitte kuuletuda? Joosepil ja Maarjal oli küllaga põhjust muretseda, kuid nad tegid ikka nii, nagu keiser oli käskinud. Jehoova õnnistas nende kuulekust. Maarja jõudis turvaliselt Petlemma, sünnitas terve poja ja aitas nõnda täide viia piibli ennustust. (Miika 5:2.) w23.10, lk 8, lõik 9; lk 9, lõigud 11–12

Mis siis, kui paljas mõte koosolekutel vastamisest tekitab sinus ärevust? Hea oleks materjal hästi ette valmistada. (Õpet. 21:5.) Mida paremini sa materjali tunned, seda kergem on sul mõtteid avaldada. Lisaks püüa hoida oma vastused lühidad. (Õpet. 15:23; 17:27.) Siis oled võib-olla ka vähem närvis. Kui suudad mõtet lühidalt ja oma sõnadega väljendada, siis näitab see, et sa oled hästi valmistunud ja saad materjalist aru. Mida teha aga siis, kui oled neid soovitusi proovinud, kuid ei suuda koosolekul ikkagi vastata rohkem kui üks või kaks korda? Sa võid olla kindel, et Jehoova märkab sinu pingutusi ja tal on sinu üle hea meel. (Luuka 21:1–4.) Endast parima andmine ei tähenda, et peaksid hirmust hoolimata muudkui kätt tõstma. (Filipl. 4:5.) Tee kindlaks, mis on sulle jõukohane eesmärk, ja siis palveta, et Jehoova annaks sulle rahu ja aitaks sul seda eesmärki täita. Mõne puhul võib esialgseks eesmärgiks ollagi üks lühike vastus. w23.04, lk 21, lõigud 6–8