Kui meil on vaja teha mõni tähtis otsus, tuleks meil püüda mõista, mis on Jehoova tahe, ja siis sellega kooskõlas tegutseda. (Efesl. 5:17.) Kui otsime piibli põhimõtteid, mis meie olukorra kohta käivad, näitab see, et püüame vaadata asjadele Jehoova vaatepunktist. Kui neid põhimõtteid ellu rakendame, teeme tõenäoliselt ka paremaid otsuseid. Saatanale meeldiks väga, kui oleksime selle maailma tegemistega nii hõivatud, et meil ei jääks aega Jehoova teenimiseks. (1. Joh. 5:19.) Võib väga kergesti juhtuda, et kristlase elu hakkab keerlema materiaalsete asjade, hariduse omandamise või karjääri tegemise ümber ja ta ei kasuta ära võimalusi, mis tal Jehoova teenistuses on. Kui nõnda läheb, näitab see, et kristlast on mõjutanud maailma mõtteviis. Muidugi pole aineline vara, haridus ega töö iseenesest valed, kuid need ei tohiks kunagi meie elus kõige tähtsamaks saada. w24.03, lk 24, lõigud 16–17

Sellest tekstist tuleb välja kaks mõtet. Esiteks, Jehoova teenijatena on meil raskusi, ja teiseks, Jehoova päästab meid nendest. Kuidas ta seda teeb? Näiteks aitab ta meil ellu realistlikult suhtuda ja hoida meeles, et elame Saatana võimu all olevas maailmas. Jehoova pole lubanud, et meie elu on pilvitu. Küll aga on ta öelnud, et tema teenimine toob meile rõõmu. (Jes. 66:14.) Ta ootab, et keskenduksime sellele, mis on ees – ajale, mil saame elada sellist elu, nagu tema meile on kavandanud. (2. Kor. 4:16–18.) Senikaua aga on ta meie kõrval ja aitab meil päev päeva haaval uue maailma poole liikuda. (Nutul. 3:22–24.) On palju näiteid Jehoova teenijatest, keda tabasid erisugused raskused. Need kõik kinnitavad meile, et kui loodame Jehoovale, võime olla kindlad, et ta hoolitseb meie eest. (Laul 55:22.) w23.04, lk 14–15, lõigud 3–4

Heaks eeskujuks on meile Joosep ja Maarja, kes olid valmis võimudele kuuletuma ka siis, kui see polnud neile lihtne. (Luuka 2:1–6.) Kui Maarja oli üheksandat kuud lapseootel, andis Rooma keiser Augustus välja määruse, et kõik riigi elanikud tuleb arvele võtta. See tähendas Joosepile ja Maarjale, et nad pidid võtma ette reisi Petlemma. Tee sinna oli umbes 150 kilomeetrit pikk ja kulges üle mägise maastiku. Iseäranis Maarjale võis see reis olla äärmiselt ebamugav. Samuti võisid nad Joosepiga muretseda tema ja veel sündimata lapse tervise pärast. Mis siis, kui Maarja reisi ajal sünnitama hakkab? Kas see, et ta kandis oma üsas tulevast messiat, oli piisav õigustus Augustuse käsule mitte kuuletuda? Joosepil ja Maarjal oli küllaga põhjust muretseda, kuid nad tegid ikka nii, nagu keiser oli käskinud. Jehoova õnnistas nende kuulekust. Maarja jõudis turvaliselt Petlemma, sünnitas terve poja ja aitas nõnda täide viia piibli ennustust. (Miika 5:2.) w23.10, lk 8, lõik 9; lk 9, lõigud 11–12