Kui tegemist on Alzheimeri tõvega
”MINU abikaasa Alfie oli ühes Aafrika kullakaevanduses töödejuhataja,” seletab Sally. ”Olin jahmunud, kui ta ütles mulle, et tahab pensionile jääda. Ta oli kõigest 56 aastat vana ning väga hakkaja ja töökas mees. Hiljem sain Alfie töökaaslastelt teada, et ta oli hakanud otsuseid langetades kummalisi vigu tegema. Tihtilugu võtsid nad tema eest salajas otsuseid vastu.
Kui ta oli pensionile jäänud, ostsime ühe hotelli. Kuna Alfie oli osavate kätega mees, arvasime, et ta hakkab remonditöödega tegelema. Tema aga kutsus alati hoopis meistrimehe kohale.
Selsamal aastal võtsime Durbani randa puhkusele minnes meie kolmeaastase tütretütre kaasa. Talle meeldis mängida batuudil, mis asus meie peatuspaiga juures otse üle tee. Ühel pealelõunal umbes poole viie paiku viis Alfie ta batuudile hüppama ning sõnas, et nad on poole tunni pärast tagasi. Kella seitsmeks õhtul polnud nad ikka veel tagasi tulnud. Helistasin politseisse, ent sealt öeldi, et kadunud isikuid hakatakse otsima alles 24 tundi pärast nende kadumajäämist. Arvasin, et lähen sel ööl hulluks, sest kujutlesin pidevalt, et nad on tapetud. Järgmise päeva lõuna paiku kuulsin koputust uksele — uksel seisis Alfie, tütretütar süles.
”Kus te olite?” pärisin.
”Ära ole minu peale pahane,” vastas ta. ”Ma ei tea seda.”
”Vanaema, me eksisime ära,” seletas meie tütretütar.
Kujutleda vaid, eksida ära, olles vaid teisel pool teed! Ma ei tea siiamaani, kus nad sel ööl magasid. Igatahes leidis nad üles üks mu sõber, kes nad õigesse kohta tagasi juhatas.”
Pärast seda vahejuhtumit viis Sally Alfie neuroloogi juurde, kes tegi kindlaks, et Alfie kannatab dementsuse (vaimsete võimete kadumise) all. Nagu selgus, oli Alfie’l Alzheimeri tõbi, mida praeguseni ei suudeta tulemuslikult ravida.a Briti ajakirjas ”New Scientist” öeldakse, et Alzheimeri tõbi on ”arenenud maades pärast südame-veresoonkonna haigusi, vähki ja insulti järjestuselt neljas suurim surma põhjustaja”. Seda on nimetatud ”põhiliseks vana ea krooniliseks haiguseks”. Ent Alzheimeri tõbi võib tabada inimest suhteliselt varases elueas, nagu see juhtus ka Alfie’ga.
Kuna jõukates maades on pikaealisi inimesi üha enam, kuuldub murettekitavaid ennustusi dementsuse all kannatajate rohke lisandumise kohta. Ühe uurimuse kohaselt võib aastatel 1980—2000 olla kasv Suurbritannias 14 protsenti, Ameerika Ühendriikides 33 protsenti ja Kanadas 64 protsenti. Austraalia televisiooni ühes 1990. aasta dokumentaalsaates teatati: ”Arvestuste kohaselt on praegu Austraalias 100000 Alzheimeri tõbe põdejat. Ent selle sajandi lõpuks on neid 200000.” Arvatakse, et kogu maailmas põeb aastal 2000 sada miljonit inimest Alzheimeri tõbe.
Mis on Alzheimeri tõbi?
Ehkki uuritud on tervet hulka võimalikke põhjusi, on Alzheimeri tõve tegelik põhjus veel teadmata. Küll aga on teada, et Alzheimeri tõvega kaasneb ajurakkude järkjärguline hävinemine, nii et mõned ajuosad sõna otseses mõttes kärbuvad. Kõige rohkem kahjustuvad mälu ja mõtlemisvõimega seotud ajuosad. Haiguse varases staadiumis kahjustuvad emotsioonidega seotud ajusüsteemi rakud, põhjustades isiksuse muutusi. Alles hiljem kahjustuvad aju teised osad: nägemise ja kompimisega seotud osad, aga ka lihastegevust koordineeriva motoorse ajukoorega seotud osad. Nagu selgitab ”Scientific American”, loovad need muutused ”kurva klassikalise pildi inimesest, kes küll suudab kõndida, rääkida ja süüa, ent ei suuda ümbritsevat maailma tajuda”.
Tavaliselt kestab haigus 5 kuni 10 aastat — mõnikord aga rohkem kui 20 aastat. Haiguse süvenedes suudavad selle põdejad üha vähem tegutseda. Lõpuks võib juhtuda, et nad isegi oma lähedasi ära ei tunne. Haiguse lõppstaadiumis jäävad nad tihti voodihaigeks ega suuda ei rääkida ega iseseisvalt süüa. Ent paljud haiged surevad enne lõppstaadiumi saabumist teistesse haigustesse.
Ehkki Alzheimeri tõbi alguses füüsilisi vaevusi ei põhjusta, põhjustab ta väga suurt emotsionaalset vaeva. On mõistetav, et mõned keelduvad algul haigust tunnistamast ja loodavad, et hädad mööduvad.b Ent sellest on suur abi, kui haigust kohe tunnistada ja selgitada välja, kuidas haigusest tulenevat emotsionaalset vaeva kergendada. ”Oleks olnud parem, kui oleksin juba varem teadnud, millist mõju võib haigele avaldada mälu halvenemine,” lausub Bert, kelle 63-aastane naine põeb Alzheimeri tõbe. Jah, perekonnale tuleb kasuks tutvuda Alzheimeri tõve olemusega, aga ka sellega, mil moel tuleks toimida. ”Ärgake!” kutsub teid nii neid kui teisi tegureid kahest järgmisest artiklist uurima.
[Allmärkused]
a Alzheimeri tõbi nimetati saksa arsti Alois Alzheimeri järgi, kes kirjeldas seda haigust esmakordselt aastal 1906 pärast seda, kui oli lahanud raskekujulise dementsuse all kannatanud patsienti. Arvatakse, et Alzheimeri tõve arvele langeb üle 60 protsendi dementsusjuhtudest ning see tabab kuni 10 protsenti üle 65 aasta vanuseid inimesi. Teist liiki dementsuse, multi-infarktdementsuse põhjuseks on aju kahjustavad miniinsuldid.
b Ettevaatust! Enne kui järeldada, et inimene põeb Alzheimeri tõbe, tuleb tingimata teha põhjalikud meditsiinilised uuringud. Umbes 10—20 protsenti dementsusjuhtudest tuleneb ravitavatest tervisehädadest. Mis puutub Alzheimeri tõve diagnoosimisse, siis raamat ”How to Care for Aging Parents” selgitab: ”Alzheimeri tõbe saab kindlalt diagnoosida vaid lahangu käigus aju uurides, ent arstid saavad panna diagnoosi, olles eritlusprotsessi käigus kõik muud võimalused välistanud.”
[Väljavõte lk 4]
Arvatakse, et kogu maailmas põeb aastal 2000 sada miljonit inimest Alzheimeri tõbe