Noored küsivad:

Mida teha, et tähelepanu ei hajuks?

”Käisin aastaid koosolekutel, saamata neist mingit erilist kasu. Mu mõtted läksid lihtsalt rändama.” (Matthew)

KAS oled kunagi koolitunnis või kristlikul koosolekul äkki tajunud, et sul pole aimugi, millest jutt käib? Sa pole sugugi ainus, kel meel vahel laokile kipub minema. Nagu üks hiljuti ilmunud artikkel välja tõi, suudavad noored tihti vaid lühikest aega keskenduda.a Kuid sa võid õppida oma keskendumisvõimet parandama, kui veidi pingutad ja oma suhtumist muudad.

Tunne huvi

Mõtle treenitud sportlasele. ”Iga võistleja taltsutab end kõigis asjus,” ütleb apostel Paulus. Kui sportlane oma tähelepanul momendikski hajuda lubab, võib ta mängu kaotada. Et võita, peab ta õppima keskenduma — olema kurt karjuva rahvahulga suhtes, mitte välja tegema valust ja kurnatusest, mitte ligi laskma mõtetki nurjumisest. Ent mille nimel sportlased nii kõvasti pingutavad? Apostel Pauluse sõnul teevad nad seda, et ”saada närtsivat pärga” — trofeesid ja auhindu, mis võitjatele antakse (1. Korintlastele 9:25, UT).

Sinulgi peab olema motivatsioon, koondamaks tähelepanu. William H. Armstrongi raamat ”Õppimine on raske töö” (”Study Is Hard Work”) ütleb: ”Õpilane vastutab ise selle eest, et tal aine vastu huvi oleks. Mitte keegi teine ei saa olla huvitatud sinu eest ja mitte keegi teine ei saa su huvi kasvatada, kui sa ise seda ei soovi.” Teadmised on võtmeks, et mõista ümbritsevat maailma. Mida enam sa tead, seda rohkem võid sa õppida. ”Taibukale on tunnetus kerge!” ütleb Õpetussõnad 14:6. Sul ei pruugi küll kõik, mida koolis õpid, meelde jääda, aga vähemasti aitab kool sul kasvatada ja arendada oma mõtlemisvõimet. (Võrdle Õpetussõnad 1:4.) Kui oskad oma mõtteid valitseda ja suudad keskenduda, on sul sellest kasu kogu elu jooksul.

Tüdinud ja igavad õpetajad

Ent mõned teismelised kaebavad, et isegi nende õpetajatel näib puuduvat huvi. Noor nimega Jesse ütleb: ”Õpetajad seisavad meie ees, ütlevad midagi, annavad meile ülesanded kätte ja siis lasevad meid minema. Minu meelest kipuvad nad ennast lõdvaks laskma. Õpetajate suhtumisest küll ei ilmne, et materjal tähtis oleks, nii ei näe me mingit vajadust sellele tähelepanu pöörata.”

Kas sul tuleks siis järeldada, et tähelepanuga kuulamine on ajaraiskamine? Mitte ilmtingimata. Paljud õpetajad võivad olla lihtsalt sattunud nõiaringi. Teismeeas Collin selgitab: ”Kuna keegi õpetajatele tähelepanu ei pööra, hakkavad nad mõtlema, et keegi ei taha õppida. Sellepärast nad tunnis eriti ei pingutagi ja neil puudub entusiasm.”

Usud sa seda või mitte, kuid sina võid aidata niisugusele olukorrale lõpu teha. Kuidas? Lihtsalt olles tähelepanelik. Üks ainest huvitatud õpilane võib olla kõik, mida üks tüdinud õpetaja vajab, et tal oma töö vastu taas huvi tekiks. On tõsi, et mõned õpetajad lihtsalt ei suuda klassi huvi ülal hoida. Aga enne kui end unistustesse hõljuma lubad, küsi endalt: ”Kas ta tunneb asja, millest ta räägib?” Kui see on nii, otsusta temalt midagi õppida. Kuula hoolega — keskendu! Löö kaasa klassi aruteludes. Küsi asjakohaseid küsimusi. Raamat ”Kuidas keskkoolis õppida” (”How to Study in High School”) märgib: ”Paljude õpilaste arvates on kasulik üles märkida need skeemid, sõnad, tabelid, definitsioonid ja peamised mõtted, mis õpetaja tahvlile kannab või muul viisil esile tõstab.”

Pane ”palju hoolsamini .. tähele”

Mängus on aga palju rohkem, kui rääkida kuulamisest kristlikel koosolekutel. Jesse tunnistab: ”Vahel ei pööra noored sellepärast näiteks koosolekutele tähelepanu, et nad ei mõista koosolekute tähtsust.” Tekstis Heebrealastele 2:1 (UT) kästakse meil ”palju hoolsamini panna tähele seda, mida me oleme kuulnud, et meid kõrvale ei uhutaks”. Kas sa suudad pärast koguduse koosolekut igast ettekandest midagi meenutada? Või kas juhtub vahel, et sa ei suuda isegi seda meelde tuletada, kes programmis osalesid?

Taas on asi õpitava materjali tähtsuse mõistmises. Ja see on tähtis, sest sellega on seotud sinu elu! (Johannese 17:3.) Veel üks asi, mille üle mõtiskleda: õppides Piiblit, õpid sa tegelikult mõtlema nii, nagu mõtleb Jumal! (Jesaja 55:8, 9.) Ja kui sa õpitu ellu rakendad, riietud sa, nagu Piibel ütleb, ”uude inimesse” (Koloslastele 3:9, 10). Teisest küljest, kui sa tähelepanelik ei ole, võid sa oma elus vajalikud parandused tegemata jätta ning su vaimne kasv võib kängu jääda. Jehoova teab, et meil kõigil on kalduvus lasta oma meelel laokile minna. Seetõttu esitab ta tungiva palve: ”Kuulake mind hästi .. Pöörake oma kõrv ja tulge minu juurde, kuulge, et teie hing võiks elada” (Jesaja 55:2, 3).

Kuidas koosolekutest rohkem kasu saada

Ent isegi kui sa seda tead, võib sul olla algul raske jälgida koosolekuid pingsa tähelepanuga. Kuid uurijad väidavad, et mida rohkem keskendumist harjutada, seda paremini aju sellega toime tuleb. Matthew, keda tsiteeriti artikli alguses, sai jagu oma kalduvusest lasta koosoleku ajal oma mõtetel rändama minna. Ta ütleb: ”Nägin, et pean end distsiplineerima, olemaks tähelepanelik. Mõne aja pärast olukord paraneb ning siis suudad sa juba kauem aega tähelepanelik olla.” Samuti juhib Matthew tähelepanu peamisele tegurile, mis koosolekud tema jaoks nauditavaks muutis. Ta ütleb: ”Õpin kõik eelnevalt ära.” Noor Charese ütleb samamoodi: ”Kui olen ette valmistanud, tunnen, et saan koosolekul oma osa anda. Kõned tunduvad sügavamad ja on minu jaoks tähendusrikkamad.”

Samuti on tähtis segavad mõtted kõrvale tõrjuda. On tõsi, et sa võid õigustatult paljude asjade pärast mures olla: järgmisel nädalal on kontrolltöö, üks isiksustevaheline konflikt tekitab stressi, katta tuleb mõningad kulutused. Kuid Jeesus andis järgmist nõu: ”Kes teie seast võib muretsemisega oma pikkusele ühegi küünra jätkata? Ärge siis olge mures homse pärast, sest küll homne päev muretseb enese eest. Igale päevale saab küllalt omast vaevast!” (Matteuse 6:27, 34). Ehk küll koguduse koosolekutel keskendumine ei tee su probleeme olematuks, aitab see sul uuendada oma vaimsust ja nii on sul kergem oma probleemidega toime tulla. (Võrdle 2. Korintlastele 4:16.)

Kui kuulad tähelepanuga, aitab see sul keskenduda. Matthew ütleb: ”Püüan aimata, millest kõneleja oma kõnes räägib, ning jälgin siis, kuidas ta seda teeb.” Küsi endalt: mis on kõne peamised punktid? Kuidas ma saan õpitut kasutada? Kui püüad ära arvata, mida kõneleja järgmisena ütleb, võib see aidata sul oma mõtteid ohjes hoida. Püüa jälgida ta arutluskäiku. Pane tähele, kuidas ta oma väiteid Pühakirja alusel põhjendab. Mõtle kõne peamiste punktide üle ja võta need kokku. Tee lühidaid ja sisukaid märkmeid. Kui programmiosas oodatakse kuulajaskonna osavõttu, osale! See annab su meelele tegevust ja mõtted ei lähe rändama.

Muidugi nõuab kuulamine erilisi pingutusi siis, kui kõneleja pole entusiastlik või kui kõne on üksluine. Tuleta meelde, kuidas mõned esimese sajandi kristlased apostel Pauluse kõnelemisoskusesse suhtusid: ”Ihulikult meie juures olles on ta nõrk ja ta kõne on kõhn!” (2. Korintlastele 10:10). Aga Paulus vastas taolisele kriitikale järgmiste sõnadega: ”Ehk ma küll olen õppimatu kõnelt, ei ole ma seda siiski mitte tunnetuselt” (2. Korintlastele 11:6). Jah, kui Pauluse kuulajad oleksid ta kõnelemisoskusest kaugemale vaadanud ja keskendunud sellele, mida ta öelda tahab, oleksid nad võinud ”Jumala sügavustest” paljugi õppida (1. Korintlastele 2:10). Sa võid samamoodi isegi ”igavalt” kõnelejalt midagi õppida, kui keskendud ja kuulad. Kes teab, ehk puudutab ta mõne kirjakoha tähendusvarjundit või kohaldab kirjakohta viisil, mis pole sulle varem pähegi tulnud.

Jeesuse sõnad, mis on kirjas Luuka 8:18 (UM), sobivad hästi kokkuvõtteks: ”Pöörake tähelepanu sellele, kuidas te kuulate.” Pole kahtlustki, et mõtete koondamine — ja mitte rändama lubamine — nõuab pingutusi ja harjutamist. Kuid aja jooksul toob see sulle kasu. Kui õpid keskenduma, võivad selle tulemuseks olla paremad hinded, ja mis veelgi tähtsam, vaimne kasv!

[Allmärkus]

[Pilt lk 20]

Huvi arendamine esitatava materjali vastu aitab sul tähelepanelikult kuulata