MATTEUSE EVANGEELIUM
25. peatüki kommentaarid
kümne neitsiga ... peigmehele vastu. Piibliaegadel kuulus pulmade juurde see, et peigmees tõi pruudi tema isakojast pidulikult oma koju või isakotta. Peigmees pani õhtul selga oma parimad riided, võttis kaasa sõbrad ja läks pruudi vanemate poole. Sealt hakkas noorpaar liikuma peigmehe kodu suunas, kaasas pillimehed ja lauljad, ning tavaliselt kanti ka lampe. Rongkäiku võis jälgida palju rahvast. (Jes 62:5; Jer 7:34; 16:9.) Rongkäiguga võis liituda lampe kandvaid neidusid. Kuna kiiret polnud, võis kohalejõudmine aega võtta ja mõned võisid neid oodates väsida ja magama jääda. Pikk ootamine võis tähendada ka seda, et lampidesse oli vaja õli juurde panna. Laulmine ja rõõmuhõisked olid kuulda kaugele. Aga kui peigmees pulmakülalistega koju jõudis ja ukse sulges, ei olnud hilinejad enam oodatud. (Mt 25:5–12; vt Mt 1:20 kommentaari.)
arukad. Vt Mt 24:45 kommentaari.
seadsid oma lambid korda. Lampide kordaseadmine võis tähendada õli lisamist ja tahi kärpimist, et leek oleks eredam.
püsige valvel. Sõna-sõnalt „püsige ärkvel”. Mõistujutt kümnest neitsist rõhutab vajadust püsida vaimselt ärkvel. (Vt Mt 24:42 ja 26:38 kommentaari.)
talenti. Kreeka talent polnud münt, vaid kaalu- ja rahaühik, mis võrdus 20,4 kg. Hõbetalent oli väärt umbes 6000 drahmi või Rooma denaari ja oli võrdne lihttöölise 20 aasta palgaga. (Vt lisa B14.)
peitsin su talendi maa sisse. Arheoloogid ja põllumehed on piiblimaades välja kaevanud palju metallraha ja väärisesemeid.
kasudega. Sõna-sõnalt „intressiga”. Esimesel sajandil oli Iisraelis ja ümberkaudsete rahvaste hulgas palju pankureid ehk rahalaenajaid. Moosese seadus keelas juutidel hädasolevatelt rahvuskaaslastelt laenuintressi küsida (2Mo 22:25), aga seda lubati teha, kui raha laenati võõramaalastele ilmselt äri ajamiseks (5Mo 23:20). Jeesuse päevil oli tavaline, et pankurite kätte antud raha teenis intressi.
kiristab hambaid. Vt Mt 8:12 kommentaari.
Inimesepoeg. Vt Mt 8:20 kommentaari.
tuleb. Vt Mt 24:30 kommentaari.
nagu karjane eraldab lambad kitsedest. Piibliaegade Lähis-Idas oli segakarjade karjatamine tavaline ja lammaste eraldamist kitsedest võis sageli näha. (1Mo 30:32, 33; 31:38.) Karjasele ei valmistanud lammaste ja kitsede äratundmine mingit raskust. Neid võidi eraldada mitmel põhjusel. Näiteks eri karjamaadele juhtimiseks, paaritamiseks, lüpsmiseks, pügamiseks ja tapmiseks või isegi loomade grupeerimiseks, et neil oleks öösel soojem. Kui „Inimesepoeg tuleb oma auhiilguses”, on tal inimeste eraldamine kahte gruppi sama lihtne nagu karjasel lammaste ja kitsede eraldamine. (Mt 25:31.)
oma paremale käele ... vasakule. Nii paremal kui ka vasakul käel olemine tähendab mõnes kontekstis au ja võimu. (Mt 20:21, 23.) Koht paremal käel oli alati auväärsem. (L 110:1; Ap 7:55, 56; Ro 8:34.) Aga siin ja tekstides Mt 25:34, 41 mõeldakse kuningast paremal olemisega tema soosingus olemist, vasakul aga tema ebasoosingus olemist. (Vrd Jn 4:11, allm.)
kitsed. Kuigi Jeesus mõtleb kitsede all neid, kes ei aita tema vendi, ei oma kitsede iseloom selles näites mingit tähendust. Kitsed on küll lammastest iseseisvamad ja põikpäisemad, aga need olid juutidele puhtad loomad ja neid võis ohverdada paasapühal lammaste asemel. (2Mo 12:5; 5Mo 14:4.) Lepituspäeval lepitati Iisraeli rahva patud kitse verega. (3Mo 16:7–27.) Jeesus kujutab lammaste ja kitsedega lihtsalt kahte rühma kuuluvaid inimesi. (Mt 25:32.)
teie tasuks on. Sõna-sõnalt „pärige”. Kuigi vastav kreeka sõna tähendab pärimist (Ga 4:30), on siin ja mitmel pool mujal piibli kreekakeelses osas selle tähendus laiem ja sellega mõeldakse tasu saamist Jumalalt. (Mt 19:29; 1Ko 6:9.)
kuningriik. Piiblis võidakse kuningriigi all mõelda kuninga valitsetavat ala, kuninga võimu või tema alamaid. Siin tähendab see Jumala kuningriigi õnnistustest osa saamist ja selle alluvuses elamist.
maailma rajamisest. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „rajamine”, on tekstis Heb 11:11 antud edasi sõnaga „soojätkamine”. Siin mõeldakse ilmselt Aadama ja Eeva laste sündi. Tekstis Lu 11:50, 51 seostas Jeesus maailma rajamise Aabeli sünniga. Aabel oli esimene lunastust vääriv inimene ja esimene, kelle nimi on maailma rajamisest peale eluraamatusse kirjutatud. (Ilm 17:8.)
mul polnud midagi selga panna. Sõna-sõnalt „ma olin alasti”. Kreeka sõna gymnós võib tähendada ka „kergelt riides, üksnes alusrõiva väel”. (Mr 14:52.)
Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.
vendadest. Kreeka sõnaga, mille vaste on „vennad”, võidakse mõelda nii vendasid kui ka õdesid.
surma. Sõna-sõnalt „äralõikamisse; maharaiumisse”. Kreeka sõna kólasis kasutati puude lõikamise või kärpimise kohta. Selline äralõikamine kujutab igavest surma, millest ei äratata üles.