LUUKA EVANGEELIUM
7. peatüki kommentaarid
Kapernauma. Vt Mt 4:13 kommentaari.
sadakonnaülema. Võib tõlkida ka „tsentuurio”, umbes saja sõduri ülem Rooma sõjaväes.
saatis ta mõned juutide vanemad. Paralleeltekstis Mt 8:5 öeldakse, et Jeesuse juurde tuli sadakonnaülem. Juutide vanemad tegutsesid selles olukorras ilmselt kui väeülema käskjalad. Seda üksikasja mainib ainult Luukas.
Peagi pärast seda. Mõnes varases käsikirjas on siin fraas „järgmisel päeval”, kuid „Uue maailma tõlke” vastet toetavad vanemad ja usaldusväärsemad käsikirjad.
Naini linna. Galilea linn, mis asus umbes 35 km Kapernaumast edelas. Ilmselt tuli Jeesus Naini just Kapernaumast. (Lu 7:1–10.) Piibli kreekakeelses osas mainitakse Naini ainult selles salmis. Arvatakse, et see linn on tänapäeva Neini küla, mis asub muistse Moore künka loodeküljel Naatsaretist umbes 10 km lõunakagus. Praegu on see küla üsna väike, kuid sealkandis olevatest varemetest võib järeldada, et varem oli see suurem. Nain asub looduskaunis kohas ja sealt avaneb vaade Jisreeli tasandikule. Selles linnas leidis aset esimene kolmest piiblis mainitud juhtumist, kus Jeesus kellegi surnuist üles äratas (teised kaks toimusid Kapernaumas ja Betaanias). (Lu 8:49–56; Joh 11:1–44.) Umbes 900 aastat varem äratas prohvet Eliisa lähedalasuvas Suunemi linnas ellu ühe suunemlanna poja. (2Ku 4:8–37.)
linna värava. Naini kohta on kolm korda kasutatud kreeka sõna pólis (linn). See käib tavaliselt müüriga ümbritsetud linna kohta, kuid pole teada, kas Naini ümber oli müür. Kui linnamüüri polnud, võidi värava all mõelda majadevahelist sissepääsu, kust läks tee linna. Mõned arheoloogid aga on seisukohal, et Naini siiski ümbritses müür. Mõlemal juhul võisid Jeesus ja apostlid kohata matuserongkäiku Naini idapoolse sissepääsu juures. See asus mäeküljel olevate haudade pool tänapäeva Neinist kagus.
ainsat. Kr monogenés. Tavaliselt on see tõlgitud vastega „ainusündinud” ja tähendab „ainus omalaadne; ainus omast liigist; üks ja ainus”. Siin mõeldakse selle sõnaga ainsat last. Sama kreeka sõna on kasutatud ka Jairuse ainsa tütre kohta ja ühe mehe ainukese poja kohta, kelle Jeesus terveks tegi. (Lu 8:41, 42; 9:38.) Septuagintas esineb sõna monogenés siis, kui räägitakse Jefta tütrest. Tema kohta öeldakse: „See aga oli tema ainus laps. Peale tema polnud tal ei poega ega tütart.” (Koh 11:34.) Apostel Johannes kasutas oma kirjutistes seda sõna viis korda seoses Jeesusega. (Vt Joh 1:14 ja 3:16 kommentaari, kus selgitatakse, kuidas seda sõna on kasutatud Jeesuse kohta.)
hakkas tal temast kahju. Selles väljendis kasutatud kreeka verb splagchnízomai on seotud sõnaga „sisikond” (splágchna) ja viitab emotsioonile, mis puudutab inimese sügavamaid soppe. See on kreeka keeles üks jõulisemaid sõnu kaastunde kohta.
kaks oma jüngrit. Paralleeltekstis Mt 11:2, 3 öeldakse, et Ristija Johannes saatis Jeesuse juurde oma jüngrid. Luukas täpsustab, mitu neid oli.
pidalitõbised. Vt Mt 8:2 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Pidalitõbi”.
olid lasknud end Johannesel ristida. Võib tõlkida ka „olid lasknud end ristida Johannese ristimisega”. Kreeka sõna báptisma tähendab „sisse kastmine”. (Vt Mt 3:11 ja Mr 1:4 kommentaari.)
ei söö leiba ega joo veini. Vt Mt 11:18 kommentaari.
maksukogujate. Vt Mt 5:46 kommentaari.
Ometi ilmneb tarkus tegudest. Võib tõlkida ka „Ometi tunnistatakse tarkus õigeks tulemuste põhjal”. Sõna-sõnalt „Ometi mõistavad tarkuse õigeks kõik selle lapsed”. Algkeelses tekstis on tarkus siin isikustatud ja tal on lapsed. Tarkuse lapsed ehk teod – see tähendab Ristija Johannese ja Jeesuse teod ja käitumine – kinnitavad, et nende kahe mehe vastu esitatud süüdistused on valed. Sisuliselt ütleb Jeesus: „Vaadake meie tegusid ja käitumist ning te mõistate, et need süüdistused on valed.”
läkski selle variseri majja. Luukas on ainus evangeeliumikirjutaja, kes mainib, et variserid kutsusid Jeesust enda poole sööma ja et Jeesus nõustus. Teised sarnased olukorrad on tekstides Lu 11:37; 14:1.
üks naine, kelle kohta teati, et ta elab patust elu. Sõna-sõnalt „üks naine, kes oli patune”. Piibel näitab, et kõik inimesed on patused. (2Aj 6:36; Ro 3:23; 5:12.) Selle sõna siinne tähendus on aga kitsam, viidates teada-tuntud patusele, kes elab amoraalset elu või teeb midagi ebaseaduslikku. (Lu 19:7, 8.) Ainult Luukas paneb kirja loo sellest patusest naisest, kes võis olla prostituut, ja sellest, kuidas ta Jeesuse jalgade peale õli valas. Kreeka väljend, mis on siin tõlgitud kui „kelle kohta teati”, tähendab sõna-sõnalt „kes oli”, kuid siin viidatakse ilmselt mõnele inimest iseloomustavale joonele või sellele, millisesse ühiskonnaklassi ta kuulub.
kaks võlglast. 1. sajandil elanud juutidele polnud laenuandja ja võlglase mõisted võõrad ning seepärast kasutas Jeesus neid vahel oma mõistujuttudes. (Mt 18:23–35; Lu 16:1–8.) Ainult Luukas paneb kirja mõistujutu kahest võlglasest, kellest ühe võlg on teise omast kümme korda suurem. Jeesus tõi selle näite, kuna teadis, kuidas tema võõrustaja Siimon suhtub naisesse, kes oli sisse tulnud ja valanud Jeesuse jalgade peale healõhnalist õli. (Lu 7:36–40.) Jeesus võrdleb pattu võlaga, mis on nii suur, et võlglane ei suuda seda tagasi maksta, ja toob välja jutu iva „Selle armastus, kellele on vähe andeks antud, on vähene”. (Lu 7:47; vt Mt 6:12, 18:27 ja Lu 11:4 kommentaari.)
denaari. Rooma hõbemünt, millel oli keisri kujutis ja mis kaalus u 3,85 g. Tekstist Mt 20:2 on näha, et Jeesuse päevil oli denaar põllutöölise 12-tunnise tööpäeva palk. (Vt „Sõnaseletusi” ja lisa B14.)
vett mu jalgade tarvis. Piibliaegadel liiguti enamasti jalgsi. Osa lihtrahvast kõndis paljajalu, kuid paljud kandsid sandaale, mis koosnesid tallast ja nahkpaeltest. Majja sisenedes võeti sandaalid jalast. Külalise jalgade pesemine oli külalislahkuse märk. Seda tegi majaperemees või teenija või äärmisel juhul anti külalisele endale selle tarbeks vett. (1Mo 18:4; 24:32; 1Sa 25:41; Lu 7:37, 38.)
Sa ei andnud mulle tervituseks suud. Piibliaegadel oli suuandmine kiindumuse või lugupidamise märk. Suudeldi tavaliselt huultele (Õp 24:26, P 1997) või põsele ning erandjuhul võidi anda suud jalgadele (Lu 7:37, 38). Suuandmine oli tavaks mitte ainult suguluses olevate meeste ja naiste vahel (1Mo 29:11; 31:28), vaid ka suguluses olevate meeste vahel (1Mo 27:26, 27; 45:15; 2Mo 18:7; 2Sa 14:33). Samuti väljendasid nõnda kiindumust lähedased sõbrad. (1Sa 20:41, 42; 2Sa 19:39.)