Läbipõlemine — keda see ohustab ja miks?
KUJUTLE, et oled bürootöötaja ja perekonnainimene — või ehk oledki sa seda tegelikult. Tööd on kuhjunud su lauale. Kliendid helistavad vahetpidamata, nõudes peaaegu võimatut. Sinu ülemus ei ole rahul, et sa ei tule oma tööülesannetega toime. Sinu pojal on koolis pahandusi. Õpetaja tahab sinuga otsekohe kokku saada. Abikaasa vastab sinu abipalvetele ükskõiksusega. Kui tunned, et sa ei ole enam olukorra peremees, muutub stress ahastuseks, sillutades teed läbipõlemisele.
Kas läbipõlemise põhjuseks on ületöötamine? Aju-uurija Ann McGee-Cooper ütleb, et läbipõlemine on „tasakaalutu eluviisi tagajärg, mis on ’rohkem tööd/vähem lõbu’-spiraali puhul tüüpiline”. Ületöötamine ei ole siiski ainus tegur; sama surve all ja samades tingimustes ühed põlevad läbi, teised aga mitte.
Potentsiaalsed läbipõlemise ohvrid
Samamoodi nagu on olemas inimesi, kes suurema tõenäosusega nakatuvad teatud haigusesse, on olemas teatud tüüpi inimesi, kes suurema tõenäosusega läbi võivad põleda. „Selleks et läbi põleda,” ütleb California Ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor Elliot Aronson, „peab inimene esmalt ’põlema’.” Nii „sütitavad” läbipõlemisele alteid inimesi üllad eesmärgid ja ideaalid. Öeldakse, et tihti on just ettevõtte parimad töötajad need, kes läbi põlevad.
Võttes kokku nende inimeste iseloomujooned, kes on potentsiaalsed läbipõlemise ohvrid, kirjutas Jaapani Punase Risti Meditsiinikolledži professor Fumiaki Inaoka raamatus Moetsukishokogun (Läbipõlemissündroom): „Need, kes kergesti läbi põlevad, on üldjuhul väga osavõtlikud, kaastundlikud, peenetundelised, pühendunud ja idealistlikud. Nad on nii-öelda inimestele, mitte masinatele orienteerunud.”
Kui ühel spetsialistil paluti välja töötada test, mille abil selgitada välja need, kes tõenäoliselt võivad läbi põleda, ütles ta, et seda testi tuleks kasutada hoopis töölevõtunormistikuna. Ta lausus: „Tegelikult tuleks ettevõtetel leida üles need inimesed, kes on sedavõrd hoolsad, et neil on oht läbi põleda . . . , ja seejärel töötada välja programmid läbipõlemise vastu võitlemiseks.”
Eeskätt võib see juhtuda nendega, kes töötavad otseselt inimeste heaks, nagu näiteks sotsiaaltöötajad, arstid, meditsiiniõed ja õpetajad. Nad püüavad innukalt inimesi aidata, andes endast kõik, et nende elu paremaks muuta, ja võivad siis läbi põleda, kui näevad, et nad ei saavuta endale seatud eesmärke, mis mõnikord on saavutamatud. Ka hoolitsevad emad võivad samal põhjusel läbi põleda.
Miks inimesed läbi põlevad
Meditsiiniõdede seas läbiviidud uurimus tõi välja kolm tegurit, mis viivad läbipõlemiseni. Esimesena märgiti hulka igapäevaseid pisiprobleeme, mis tekitavad frustratsiooni. Näiteks enamikul meditsiiniõdedest tuli kanda suurt vastutust, ületada raskusi patsientidega tegeldes, kohaneda uue tehnikaga, seista silmitsi kasvavate väljaminekutega ja leppida ebaregulaarse eluviisiga. „Need igapäevased mured moodustavad nende läbipõlemise kõige peamise teguri,” öeldakse raamatus Moetsukishokogun. Kui probleemid jäävad lahendamata, frustratsioon aina süveneb ja viib läbipõlemiseni.
Teine märgitud tegur oli toetuse puudumine, sellise inimese puudumine, keda võiks usaldada. Nii on suurem tõenäosus läbi põleda sellel emal, kes end teistest emadest eraldab. Eelpoolmainitud uurimusest selgus, et vallalistel meditsiiniõdedel on suurem oht läbi põleda kui neil, kes on abielus. Sellele vaatamata võib abielu suurendada igapäevamuresid, kui mehe ja naise vahel ei ole avameelset suhtlemist. Isegi kui kõik on kodus, võib inimene end üksikuna tunda, sest pereliikmed on haaratud teleri vaatamisest.
Kolmas tegur oli abituse tunne. Näiteks tunnevad meditsiiniõed end palju tõenäolisemalt abituna kui arstid, sest üldjuhul ei ole nad volitatud asju muutma. Keskastme juhid võivad läbi põleda, kui nad näevad, et nende suurimadki püüdlused ei vii kuhugi. Nagu ütles üks personaliosakonna juhataja, tuleneb läbipõlemine „frustratsioonist, mis tekib siis, kui inimene püüab anda oma parima, kuid teda ei võeta kuulda”.
Abituse tunne hakkab idanema lugupidamatu suhtumise pinnasel ja selle viljaks on läbipõlemine. Abielunaine põleb läbi, kui tema abikaasa ei hinda seda, kui palju tööd ta majapidamises ja laste eest hoolitsemisel teeb. Keskastme juht põleb läbi, kui ülemus jätab hästi tehtud töö tähele panemata ja heidab talle ette väikseimaidki vigu. „Asja tuum seisneb selles, et me kõik vajame, et meie püüdlusi hinnataks ja tunnustataks,” öeldakse ajakirjas Parents, „ja kui me töötame sellises kohas, kus meie püüdlusi ei hinnata — olgu see siis meie kodu või meie töökoht —, siis on suurem tõenäosus, et me läbi põleme.”
On huvitav, et samal ajal kui meditsiiniõdede läbipõlemise protsent on kõrge, on see akušööride seas palju väiksem. Üldiselt seisneb akušööri töö selles, et aidata uuel elul ilmale tulla. Emad ja isad tänavad teda tema töö eest. Kui inimesi hinnatakse, tunnevad nad, et nad on kasulikud, ja see ergutab neid tegutsema.
Kui inimene teab, kes võib läbi põleda ja miks, on kergem probleemist jagu saada. Järgmine artikkel võib aidata läbipõlemise ohvritel tasakaalukat ellusuhtumist saavutada.
[Väljavõte lk 6]
Läbipõlemine on „rohkem tööd/ vähem lõbu”- spiraali tagajärg