Läbipõlemine — kuidas sellega toime tulla?
KOORMATUNA stressist, mida põhjustavad mured ja igapäevased pisiprobleemid, püüavad paljud oma frustratsiooni viinaklaasi uputada. Paljud kasutavad karmi tegelikkuse eest põgenemiseks alkoholi, tänapäeval kõige enam kuritarvitatavat narkootilist ainet. Teised on üritanud pingetest üle saada populaarsete ravimite abil. Kuid kolmandad on otsinud väljapääsu meeltkahjustavatest narkootikumidest, näiteks marihuaanast, anfetamiinist ja kokaiinist. On teada, et isegi lapsed kasutavad narkootilisi aineid, et elu tegelikkuse eest põgeneda. Mõnedel andmetel on 95 protsenti Ameerika noortest enne keskkooli lõpetamist tarvitanud ühte või mitutki keelatud narkootikumi.
Peale selle püüavad paljud põgeneda igapäevase stressi eest sel teel, et sukelduvad sõpradega lõbutsemisse või poevad rõõmsameelsuse maski taha, olles seesmiselt masendunud. Või otsivad nad valedel ajenditel vastassugupoole kiindumust ja hellust. Kuid stressi eest põgenemine ainult suurendab frustratsiooni. Kui inimene püüab stressi alkoholi või muude meelt kahjustavate ainetega „lahjendada”, selle asemel et endas sisemist tuld taas lõkkele puhuda, siis ta ainult kiirendab läbipõlemisprotsessi. Mida siis teha, kui sa tunned, et leek sinus tasapisi kustuma hakkab?
Paranemistee
Ärgake! ei soovita kindlaid ravimeetodeid või ravimeid. Siiski annab see mõningaid kasulikke Piiblil põhinevaid soovitusi, mis võivad aidata sul kustuvad söed endas uuesti lõkkele puhuda. Keio Ülikooli Meditsiinikooli direktor dr. Yutaka Ono soovitab läbipõlemisega toimetulekuks kolme asja. Ta selgitab: „Need kolm asja on: kontroll, suhtlemine ja õige tunnetus.”
Selleks et abituse tundest üle saada, pead sa tunnetama, et oled võimeline oma tundeid ja käitumist kontrolli all hoidma. Kui frustratsioon valitseb päevast päeva su tundeid ja röövib sinult võime probleeme lahendada, võid sa kergesti uskuma hakata, et sa polegi enam olukorra peremees. Ära jää siiski käed rüpes istuma ja muremõtteid mõlgutama. Püüa oma probleemi samm-sammult lahendada. (Vaata kasti leheküljel 8.) Ära lükka seda edasi. Juba üksnes positiivse tegevuse alustamine annab sulle parema enesetunde ja sa tajud, et suudad olukordi kontrollida.
Püüa vähem ärrituda, sest selle tagajärjel võid pessimismi langeda. Näiteks on mõnedel inimestel kalduvus lasta end igast tühiasjast häirida. Nad nõuavad, et asjad saaksid tehtud teatud kindlal moel, ja ärrituvad, kui teised ei vasta nende nõudmistele, või siis tekitavad neis frustratsiooni nende endi ebaõnnestumised. „Ära ole liiga õiglane,” ütles üks vanaaja tark mees, „ja ära pea ennast väga targaks: miks peaksid ennast hävitama?” (Koguja 7:16) Liiga kõrgete normide külge klammerdumine ja pidev tajumine, et neile ei suudeta vastata, on tee, mis viib kindlalt läbipõlemiseni.
Järgmine kasulik nõuanne Piiblist on see, „et sa . . . käiksid hoolsasti [„tagasihoidlikult”, NW] ühes oma Jumalaga”. (Miika 6:8) Tagasihoidlikkus tähendab teadlikkust oma piiridest või „mõõdukust oma võimete hindamisel”. See võib tähendada arututele nõudmistele „ei” ütlemist töökohal.
Need, kes on oma piiridest teadlikud, võtavad hea meelega abi vastu. Üks läbipõlemist kogenud naisjuht ütles, et läbipõlemise vältimise saladus peitub abipalumises. Kuid tema sõnade kohaselt „kardavad paljud inimesed abi paluda, sest keegi võib ehk arvata, et nad ei saa oma tööga hakkama”. Olgu see kodu- või koolitöö või mõni ilmalik töö — kus iganes võib läbipõlemine sind ähvardada —, jaga töökohustusi, kui vähegi võimalik. Ja sa näed oma üllatuseks, kuidas asjad saavad tehtud ka ilma sinu otsese sekkumiseta. — Võrdle 2. Moosese 18:13—27.
Võimalik, et sul oleks vaja veidi hinge tõmmata. Puhkus võib läbipõlemise potentsiaalse ohvriga imet teha. Aga kui sul ei ole võimalik puhkust võtta, „muutub olukord siis, kui sa oskad elust rõõmu leida,” ütleb teadur Ann McGee-Cooper. Lühike paus mõne teistlaadi tegevuse jaoks võib jõudlust isegi suurendada, virgutades sind loovalt mõtlema. Siiani peab paika see, mida kuningas Saalomon aastate eest soovitas: „Parem peotäis puhkust, kui kaks peotäit rasket tööd ja tühja tuule tagaajamist.” — Koguja 4:6, NW.
Tuge pakkuv suhtlusring
Teine asi, mida dr. Ono mainis, on suhtlemine. On huvitav, et tuletõrjujad kannatavad harva läbipõlemise all. Põhjuseks võib olla, et lisaks sellele, et neid peetakse kangelaslikeks, ühendab neid tugev sõbramehelikkuse side. Kui inimesel on lähedasi, kes teda toetavad, võib ta neilt abi saada. Kust sa võid tänapäeval lohutavat abi leida? Raamatus Moetsukishokogun (Läbipõlemissündroom) kirjeldatakse, kuidas arstid saavad läbipõlemisega toime tulla, ning öeldakse: „Arstide jaoks on nende perekond, eriti abikaasa, kõige tõhusam ja realistlikum emotsionaalne tugi.” Iga inimene vajab kedagi, kellele oma isiklikke tundeid usaldada. Selles suhtlemist puudutavas küsimuses annab Piibel praktilist nõu. See õhutab abielupaare säilitama vastastikust romantilist kiindumust ja ütleb, et kõigil inimestel peaksid olema sõbrad, kes oskavad head, praktilist nõu anda. — Õpetussõnad 5:18, 19; 11:14.
„Meil tuleb rajada oma lähedastest sõpradest ja perekonnaliikmetest toetajaskond,” öeldakse ajakirjas USA Today. Seejärel lisatakse seal: „Samuti peame julgelt kasutama oma religioonikeskuste ja vaimse tervise keskuste abi.” Selle kohta, kuidas kasutada religiooni poolt pakutavat abi, kirjutas Jeesuse poolvend Jakoobus: „Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu enese juurde koguduse vanemad ja need palvetagu tema kohal ja võidku teda õliga Issanda nimel.” (Jakoobuse 5:14) Kristlased, kellel on probleeme, võivad leida värskendust, kui nad räägivad Jehoova tunnistajate kogudusevanematega. Kuigi need vanemad ei ole läbipõlemise asjatundjad, on nende pakutav vaimne toetus hindamatu väärtusega.
Kuigi inimeste toetajaskond võib anda meile laengu uueks päevaks, vajame ehk mõnikord midagi enamat. Oma raamatu Helplessness (Abitus) sissejuhatuses osutas Martin E. P. Seligman läänemaailma ohjeldamatule individualismile kui depressiooni suurenemise põhjusele tänapäeval ja tõi välja vajaduse leida elu mõte. Seejärel näitas ta, et „üks elu mõtte leidmise vältimatu tingimus on kiindumus millessegi inimesest suuremasse”. Kuigi paljud tänapäeva inimesed ei võta oma suhteid Jumalaga tõsiselt, võib suhtlemine Loojaga — kes on kindlasti „inimesest suurem” — aidata sul toime tulla abituse tundega.
Kuningas Taavet, kes seisis silmitsi mitmete kriisidega, julgustas oma alamaid: „Lootke [Jumala] peale igal ajal, te rahvas; valage välja oma südamed tema ette: Jumal on meile pelgupaigaks!” (Laul 62:9) Jumal on valmis kuulama isegi meie „sõnades väljendamatuid ohkamisi”. (Roomlastele 8:26) Tema poole tõsimeelselt palvetamine toob rahu, mis võib ’kaitsta teie südameid ja vaimujõudu’ läbipõlemise eest. — Filiplastele 4:6, 7, NW.
Oma vaatepunkti muutmine
Lõpuks on sul võib-olla vaja muuta seda, kuidas sa oma olukorrale vaatad. Õige tunnetus ehk arusaamine on viimane asi, mida dr. Ono läbipõlemisega toimetulemiseks soovitab. Äärmise stressi all olles on meil kalduvus anda kõigele negatiivne hinnang ja lasta ennast pessimistliku vaatepunkti lõksu püüda. Siiski tuleb meil olla realistlik. Analüüsi, kas tegelikult on põhjust selliseks negatiivseks mõtlemiseks. Kas tulemused on tegelikult nii halvad, nagu sa arvad? Püüa vaadata asjadele teisest vaatepunktist.
„Võid alustuseks iseendale kinnitada, et kui sa oled läbi põlenud, siis tõenäoliselt sellepärast, et sa oled ’hea’, mitte sellepärast, et oled ’halb’,” öeldakse ajakirjas Parents. Pea meeles: neil, kel on oht läbi põleda, on kõrged nõudmised ja nad hoolivad teistest inimestest. Läbipõlemise ohvrile toob suurimat kasu tunnustav sõna. Emale on väga tähtis, et tema mees ja lapsed hindaksid nii sõnades kui ka tegudes kogu tema majapidamistööd. Kui keskastme juht on tööl läbi põlemas, võib tunnustav märkus ja õlalepatsutus aidata tal asjadele positiivsemalt vaadata.
Piibel näitab, et tubli naine on kiituse ära teeninud: „Ta pojad tõusevad ja nimetavad teda õnnelikuks, ja ta mees ülistab teda: ’Palju on tütarlapsi, kes töös on tublid, aga sina ületad nad kõik!’ ” (Õpetussõnad 31:10, 28, 29) Tõepoolest, „sõbralikud sõnad on nagu kärjemesi, magusad hingele ja kosutuseks kontidele”. — Õpetussõnad 16:24.
Shinzo, esimeses artiklis mainitud kristlik vanem, sai läbipõlemisest üpris edukalt jagu. Kuigi ta sai professionaalset abi, olid tema palved Jehoovale just see, mis teda kõige rohkem aitas. Pärast seda kui ta oli Jehoovalt tõsimeelselt abi palunud, kohtas ta juhuslikult vanemat, kes oli temaga alguses Jumala Sõna uurinud. See vanem ja ka teised vanemad toetasid teda, kuulates ära tema mured. Tema naine luges talle käesoleva ajakirja ühest varasemast numbrist ette artikleid sellest, kuidas võita negatiivseid tundeid. (8. oktoober 1992, inglise keeles) Ta hakkas vähehaaval mõistma, et oli püüdnud kõike ise teha. Ta hakkas enda ümber toimuvale teistmoodi vaatama. Kuigi ta oli algul tundnud, otsekui oleks ta lõputus meeleheitetunnelis, hakkas ta tunneli teises otsas nägema valgust, mis aeglaselt heledamaks muutus, kuni ta lõpuks sellest tunnelist välja jõudis.
Just nagu Shinzo, võid ka sina läbipõlemisega edukalt toime tulla ja taas elule vastu astuda”.
[Kast lk 8]
Kaksteist soovitust läbipõlemise vältimiseks
ALLJÄRGNEVALT toome ära mõned soovitused, mis põhinevad psühhiaatriahaigla spetsialisti nõuannetel.
1. Hoia oma mõtteid, tundeid ja käitumist kontrolli all — palve on suureks abiks.
2. Kui hakkad muretsema, lülitu teadlikult ümber kasulikule, otsusekindlale mõtteviisile.
3. Kui oled ärritunud, hinga sügavalt ja lõdvestu teadlikult.
4. Püüa näha olukordi teise inimese seisukohast, et mõista, mis on pinge põhjus.
5. Keskendu sellele, mida sa teistes hindad, ja ütle neile midagi meeldivat. Kiitus ärgu olgu ebasiiras, vaid ära teenitud.
6. Jõua selgusele, millised mõtted on negatiivsed, mahakiskuvad, ja lämmata need.
7. Õpi ütlema „ei”, kui sinu jõud on otsakorral või päevakava liiga tihe.
8. Leia iga päev aega kehalise tegevuse jaoks — hästi mõjub reibas kõnd.
9. Kohtle teisi austusega, et aidata neil välja tuua oma isiksuse parimaid külgi.
10. Säilita huumorimeel ja optimistlik hoiak.
11. Ära võta tööprobleeme koju kaasa.
12. Tee ära see, mis peab täna tehtud saama — ära lükka seda edasi.
(Mugandatult Ruth Dailey Graingeri artiklist „Tunnetega toimetulemine, läbipõlemisest jagusaamine” ajakirjast American Journal of Nursing, jaanuar 1992.)
[Pilt lk 8, 9]
Tihti tabab läbipõlemine ennast raugematult tagantpiitsutavat inimest