”Inimõigused kõigile” saab ülemaailmseks tegelikkuseks!

”MIS on inimõiguste rikkumise peamisi põhjusi?” küsiti ühelt kogenud juristilt inimõiguste alal. ”Saamahimu,” vastas jurist. ”Himu poliitilise ja majandusliku võimu järele.” Ning et saamahimu lähtub inimese mõistusest, siis lõppkokkuvõttes kajastub inimõiguste rikkumistes inimeste meelelaad. Teiseks põhjuseks on natsionalism. Filosoofia ”ennekõike minu maa” loob inimõiguste rikkumiseks hea pinnase. Niisiis realiseeruvad inimõigused vaid siis, kui ”on olemas maailmavalitsus, kes suudab rakendada nende elluviimiseks meetmeid”, sõnab hollandi juura- ja majandusprofessor Jan Berkouwer.

Teiste sõnadega, et inimõigused saaksid globaalseks reaalsuseks, peab kõigepealt teostuma vähemalt kaks asja: meelemuutus ja valitsuse muutus. Kas on alust seda loota?

Muutuseks on topeltpõhjus

Samal ajal kui kätte hakkab jõudma ÜRO inimõigustealase hariduse dekaadi viies aasta, on juba aastakümneid viidud edukalt läbi valitsustevälist haridusprogrammi, et muuta miljonite inimeste meelelaadi. Tulemuseks on see, et sellised inimesed austavad nüüd oma kaasinimeste väärikust. Seda rohkem kui 230 maal käivitunud programmi viivad läbi Jehoova tunnistajad. Miks see on edukas?

Kõigepealt avardab see globaalne piiblihariduse programm inimeste arusaama inimõiguste juurtest. Inimõiguste Ülddeklaratsioon teatab, et inimesel on õigused, sest ta on mõistuslik ja moraalne olend.

Inimene peab olema saanud mõistuse ja südametunnistuse mingilt kõrgemalt allikalt. (Vaata kasti ”Inimõiguste allikas”, lk. 13.) Kui inimene seda kõrgemat jumalikku allikat tunnistab, annab see talle kaasinimese austamiseks jõulise ajendi. Ta ei austa teiste väärikust mitte ainult oma südametunnistuse sunnil, vaid mis veelgi tähtsam, sellepärast, et loodute väärikust õhutab teda austama austus ja armastus nende Looja vastu. See topeltajend väljendub Jeesuse Kristuse sõnades: ”Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest” ja ”armasta oma ligimest nagu iseennast” (Matteuse 22:37—39). Loojat sügavalt austav inimene ei rikuks eales oma kaasinimese õigusi, sest need on Jumalalt saadud pärand. Inimõiguste rikkuja on selle pärandi röövija.

Haridus, millest on kasu

Kui tõhusalt on see Jehoova tunnistajate piibliharidusprogramm vähendanud inimõiguste rikkumisi? Kõige parema vastuse saab, kui heita pilk programmi tulemustele, sest ütles ju Jeesuski: ’Tarkus mõistetakse õigeks ta tegudest’ (Matteuse 11:19).

Tuntud raidkiri ÜRO New Yorgi peahoone seinal ütleb: ”Siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima.” Selle tsitaadiga Piibli Jesaja raamatu 2. peatüki 4. salmist osutab ÜRO tähtsaimale viisile vähendada massilisi inimõiguste rikkumisi — nimelt sõjapidamise lõpetamisele. On ju sõda ”inimõiguste vastand”, nagu üks ÜRO üllitis seda väljendab.

Jehoova tunnistajate haridusprogramm astub ideest kirjutada Jesaja sõnad kiviseinale sammu võrra edasi. See ”kirjutab” Jesaja sõnad inimeste südamesse. (Võrdle Heebrealastele 8:10.) Kuidas? Programm kõrvaldab rassilised ja etnilised barjäärid ning lammutab natsionalismi müürid, õpetades, kuidas näeb rassi Piibel: on olemas vaid üks rass — inimrass (Apostlite teod 17:26). Programmis osalejad ilmutavad soovi ’võtta enestele eeskujuks Jumal’, kelle kohta Piibel ütleb: ”[Tema] ei tee vahet isikute vahel, vaid kõige rahva seast on see, kes teda kardab ja teeb õigust, tema meele järgi” (Efeslastele 5:1; Apostlite teod 10:34, 35).

Tänu sellisele piibliharidusele on tänapäeval miljoneid inimesi, kes ”ei õpi enam sõdima”. Muutus meeles ja südames on leidnud aset. Ja see pole ajutine muutus. (Vaata kasti ”Rahuharidus”, lk. 14.) Nüüdisajal lõpetab Jehoova tunnistajate poolt läbiviidava põhikursuse iga päev keskmiselt rohkem kui tuhat inimest, kellest saab selle ülemaailmse rahujõu ridade täiendus.

Kui tõsine siis on see meelemuutus ja sellest lähtuv otsus austada inimõigusi keeldumisega osalemast sõjapidamises? Äärmiselt tõsine. Toome selle kohta ühe näite. Teise maailmasõja ajal, eriti just natsi-Saksamaal, pandi tunnistajate austus inimõiguste vastu ränkraskele katsele. Ajaloolane Brian Dunn tõdes: ”Jehoova tunnistajad ja natsism olid ühtesobimatud. Natside poolt neile esitatud põhilisi süüdistusi oli nende poliitiline erapooletus. See tähendas seda, et mitte ükski usklik ei võtnud relva kätte.” (”The Churches’ Response to the Holocaust”.) Paul Johnson ütleb oma teoses ”A History of Christianity”: ”Paljud mõisteti sõjaväeteenistusest keeldumise pärast surma .. või siis lõppes nende teekond Dachaus või hullumajas.” Ja ikkagi jäid nad kindlaks. Sotsioloog Anna Pawełczyńska iseloomustas neid tunnistajaid kui ”vankumatu vastupanu saarekest otse terrorinatsismi keskmes”.

Mõelda vaid, kui järsult ja oluliselt kahaneksid inimõiguste rikkumised kogu maailmas juhul, kui kõik tänapäeva inimesed samasuguse seisukoha võtaksid ning ’ei õpiks enam sõdima’!

Kas maailmavalitsus on utoopia?

”Meelt muuta on tõeliselt raske ülesanne, kuid maailmavalitsust moodustada on utoopia,” märkis üks ÜRO töötaja. Ja selle arvamuse paikapidavust kinnitab ka fakt, et riigid pole soovinud loovutada oma suveräänsust ÜRO-le või mõnele teisele organisatsioonile. Ent nagu märgib professor Berkouwer, lasub maailmavalitsuse idee kõrvaleheitjatel ”moraalne kohustus näidata ära, millised on maailma probleemide teised lahendusteed. Kuid alternatiivlahendusi pole”. Jutt on inimeste pakutavatest lahendustest. Ent on üks üleinimlik lahendus. Milline lahendus?

Nii nagu Piibel osutab sellele, et inimõiguste aluseks olevate võimete allikaks on Looja, näitab ta meile ka seda, et samuti on neid õigusi tagava maailmavalitsuse allikaks Looja. See taevane valitsus on nähtamatu, ent reaalne. Tegelikult palvetavad selle maailmavalitsuse eest ehk enesegi teadmata miljonid inimesed, kui nad lausuvad üldtuntud Meie Isa palve sõnu: ”Sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal” (Matteuse 6:10). Selle Kuningriigi valitsusjuhiks on Jumal määranud Rahuvürsti Jeesuse Kristuse (Jesaja 9:5).

Kaotades muu hulgas ka sõja igaveseks, edendab see maailmavalitsus edukalt tõeliselt globaalset ja kestvat inimõigustealast kultuuri. Piiblis on prohvetiennustus: ”[Looja] lõpetab sõjad maailma otsani, murrab katki ammu ja raiub puruks piigi ja põletab vankrid ära tulega!” (Laul 46:10).

Millal siis täitub see globaalses ulatuses? Jehoova tunnistajate piibliõppeprogrammis on sellele küsimusele toodud rahuldav vastus. Kutsume sind üles selle programmiga tutvuma.a Sinul, kes sa tunned muret inimõiguste pärast, ei tule pettuda.

[Allmärkus]

[Kast lk 13]

Inimõiguste allikas

Inimõiguste Ülddeklaratsiooni artiklis 1 öeldakse, et ”kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt”. Seega iseloomustatakse inimõigusi kui vanematelt lastele kanduvat sünniõigust, mida võiks võrrelda jõega, mis kannab oma veed nendeni, kes selle kallastel elavad. Kust on see inimõiguste jõgi alguse saanud?

Nagu öeldakse Ülddeklaratsioonis, on inimestel õigused, sest ”neile on antud mõistus ja südametunnistus”. Ühes ÜRO väljaandes selgitatakse: ”Kuna inimene on mõistuslik ja moraalne olend, erineb ta maakera teistest loodutest, ning sellest lähtudes on tal õigus teatud õigustele ja vabadustele, mida teistel olenditel pole.” (Meie kursiiv.) Niisiis öeldakse, et inimõiguste olemasolu aluseks on mõistus ja südametunnistus. Sel juhul on inimese mõistuse ja südametunnistuse allikas ka inimõiguste allikas.

Bioloogilist evolutsiooni toetavaid inimõiguste eest võitlejaid viib kimbatusse mõte, et inimõigused on seotud mõistuse ja südametunnistusega. Evolutsionistlik raamat ”Elu areng” (”Life Ascending”) möönab: ”Me jääme nõutuks, kui küsime, kuidas üks .. protsess [evolutsioon] .. võis sünnitada selliseid loomuomadusi nagu ilu ja tõe hindamine, kaastunne, vabadusearmastus, ja mis kõige tähtsam, inimvaimu mõõtmatuse.” Ja seda täiesti põhjendatult. Kinnitada, et inimene on pärinud mõistuse ja südametunnistuse inimese eellastelt, kellel puudus mõistus ja südametunnistus, on otsekui öelda, et jõgi saab alguse allikast, kus pole vett.

Kuna inimese mõistus ja südametunnistus ei saa olla päritud inimesest alamalt allikalt, peavad need omadused olema pärit mingilt üleinimlikult allikalt. Inimõigustega seotud omadused — mõistus ja südametunnistus — on vaid inimestel, sest erinevalt loomadest loodi inimesed Jumala ”näo järgi”, nagu seda selgitab Piibel (1. Moosese 1:27). Seetõttu on raamatu ”Human Rights—Essays on Justification and Applications” sõnul küsimusele, miks inimestel on moraalsed õigused, kaalukaks vastuseks see, et ”neil on sisemine väärtustunne ehk väärikus või et nad on .. Jumala lapsed”.

[Kast/pildid lk 14]

Rahuharidus

Mõned aastad tagasi, kui sõda lõhestas Balkanimaad, teenis Branko relvastatud valvesalklasena ühes Bosnia Horvaatia sektori haiglas.b Üks sealne arst, kes uuris koos Jehoova tunnistajatega Piiblit, jutustas ühel õhtul Brankole, mida ta selle uurimise käigus teada oli saanud. Kuuldu ajendas Brankot relvi maha panema. Mõni aeg hiljem, kui Branko oli siirdunud elama ühele teisele Euroopa maale, läks ta Jehoova tunnistajate koosolekule, kus ta kohtas Slobodani.

Ka Slobodan oli pärit Bosniast. Nad olid Brankoga samast sõjast osa võtnud — ent teeninud vastasleerides. Olles serblaste poolel, oli Slobodan võidelnud horvaatide vastu. Ajaks, mil need kaks meest kohtusid, oli Slobodanist saanud juba Jehoova tunnistaja, nii et ta tegi Brankole, oma endisele vaenlasele, ettepaneku koos Piiblit uurida. Uurimise edenedes süvenes Brankos armastus Looja Jehoova vastu. Peagi otsustas ta saada Jehoova tunnistajaks.c

Samuti Slobodanist oli saanud Jehoova tunnistaja oma endise vaenlase toel. Kuidas? Pärast seda kui Slobodan oli Bosnia sõjapiirkonnast lahkunud, külastas teda Mujo, kes ka oli Bosniast pärit, kuid keda oli kasvatatud hoopis teistsuguse religiooni vaimus kui Slobodani. Nüüd oli Mujost saanud Jehoova tunnistaja. Ehkki tegemist oli endiste vaenlastega, nõustus Slobodan Mujo ettepanekuga uurida koos Piiblit ning hiljem otsustas temagi saada Jehoova tunnistajaks.

Mis aitas neil meestel saada üle sügavale juurdunud etnilisest vihavaenust ning muutuda vaenlastest sõpradeks? Tänu Piibli uurimisele hakkas neis arenema armastus Jehoova vastu. Seejärel soovisid nad, et ’Jumal õpetaks neid armastama üksteist’ (1. Tessalooniklastele 4:9). Seetõttu täheldab professor Wojciech Modzelewski Jehoova tunnistajate kohta tervikuna, et ”nende rahumeelse hoiaku võtmeteguriks on idee järgida Piiblis esile toodud põhimõtteid juba praegu”.

[Allmärkused]

[Pildid lk 11]

Kas meelelaad ja valitsus võivad kunagi muutuda?

[Allikaviide]

U.S. National Archives foto

[Pildid lk 12, 13]

Piibliharidus põhjustab meelelaadis positiivse muutuse