Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • g 7/15 lk 14-15
  • Mida on tähtis teada malaariast

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Mida on tähtis teada malaariast
  • Ärgake! 2015
  • Alapealkirjad
  • Sarnased artiklid
  • 1. MIS HAIGUS ON MALAARIA?
  • 2. KUIDAS MALAARIA LEVIB?
  • 3. KUIDAS END KAITSTA?
  • Malaaria. Ammu tuntud-teada abinõu juurde tagasipöördumine
    Ärgake! 1997
  • Vaatleme maailma
    Ärgake! 2011
  • Kaitse end parasiitide eest!
    Ärgake! 1999
  • 20. sajandi taudid
    Ärgake! 1997
Veel
Ärgake! 2015
g 7/15 lk 14-15

Mida on tähtis teada malaariast

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul nakatus 2013. aastal malaariasse üle 198 miljoni inimese ja umbes 584 000 neist suri. Ligi 80 protsenti surnutest olid alla 5-aastased lapsed. Malaariaoht valitseb umbes 100 maal ja territooriumil, mis tähendab, et see haigus ohustab ligikaudu 3,2 miljardit inimest.

1. MIS HAIGUS ON MALAARIA?

Malaaria on parasiithaigus. Selle peamised sümptomid on palavik, külmavärinad, higistamine, peavalu, lihasvalud, iiveldus ja oksendamine. Sümptomid võivad korduda 2—3 ööpäeva järel olenevalt sellest, mis liiki parasiidiga on tegu ja kui kaua on inimesel see haigus juba olnud.

2. KUIDAS MALAARIA LEVIB?

  1. Skeem, kuidas malaariaparasiidid inimorganismis levivad

    Malaariat tekitavad Plasmodium’i perekonda kuuluvad algloomad, mis satuvad inimese vereringesse emase hallasääse hammustuse kaudu.

  2. Parasiidid tungivad maksarakkudesse, kus nad hakkavad paljunema.

  3. Kui maksarakk puruneb, parasiidid vabanevad ja tungivad punalibledesse. Seal nad paljunevad edasi.

  4. Malaariaparasiidid tungivad punalibledesse ja purustavad need

    Kui punalible puruneb, tungivad vabanenud parasiidid uutesse punalibledesse.

  5. Sama tsükkel — punalibledesse tungimine ja nende purunemine — üha kordub. Harilikult tekivad haigel malaariasümptomid iga kord, kui punalibled purunevad.

3. KUIDAS END KAITSTA?

Kui elad malaariapiirkonnas

  • Maga sääsevõrgu all. On tähtis, et ...

    • võrk oleks immutatud putukamürgiga,

    • selles ei oleks auke ega rebendeid,

    • selle ääred oleks korralikult madratsi alla topitud.

  • Kasuta kodus siseruumide jaoks mõeldud sääsetõrjevahendit.

  • Pane võimaluse korral ustele ja akendele putukavõrk ning kasuta konditsioneeri ja ventilaatorit, et sääski peletada.

  • Kanna heledaid riideid, mis katavad su keha täielikult.

  • Hoidu võsastikest, kus sääseparved redutavad, ja kohtadest, kus on seisev vesi, sest seal sääsed paljunevad.

  • Nakatumise korral alusta võimalikult kiiresti ravi.

Skeem, kuidas malaaria levib

Inimene võib saada malaariaparasiidi sääselt. Kuid on ka võimalik, et sääsk saab malaariaparasiidi, kui hammustab nakatunud inimest. Seejärel võib see sääsk kanda haiguse edasi teisele inimesele.

Kui reisid malaariapiirkonda

  • Hangi enne reisi ajakohast informatsiooni. Eri piirkondades on levinud eri liiki parasiitide tekitatud malaaria, seepärast on vaja teada, milline ravim on mingi vormi vastu kõige tõhusam. Samuti oleks tark rääkida oma perearstiga, et teada, mida just sinul seoses tervisega silmas tuleks pidada.

  • Malaariapiirkonnas viibides järgi juhiseid, mida selles artiklis antakse neile, kes sellises piirkonnas elavad.

  • Kui nakatud, alusta viivitamata ravi. Tasub teada, et sümptomid võivad ilmneda alles 1—4 nädalat pärast nakatumist.

VEEL MÕNI SOOVITUS

  1. Kasuta võimalusi, mida pakutakse tervishoiuprogrammide raames.

  2. Hangi ravimeid ainult usaldusväärsest kohast. Ebakvaliteetsed või võltsitud ravimid võivad haiguse kulgu pikendada või surmariski suurendada.

  3. Likvideeri oma kodu ümbrusest sääskede paljunemiskohad.

Kui elad malaariapiirkonnas või oled seal hiljuti viibinud, ära ignoreeri järgmisi sümptomeid:

  • kõrge palavik

  • higistamine

  • vappekülm

  • peavalu

  • lihasvalud

  • nõrkus

  • iiveldus

  • oksendamine

  • kõhulahtisus

Kui malaariat ei ravita, võib tagajärjeks olla tugev aneemia ning haige seisund võib kiiresti eluohtlikuks muutuda. Arstiabi tuleks otsida viivitamata, enne kui sümptomid süvenevad. Eriti tähtis on seda teha laste ja rasedate puhul.a

a Rohkem infot leiab 2011. aasta Ärgake! novembrinumbrist lehekülgedelt 24—25 ning 2009. aasta novembrinumbrist lehekülgedelt 26—29.

KAS TEADSID?

Stopper Aafrika kaardi peal

Ainuüksi Aafrikas sureb igas minutis üks laps malaariasse

  • Eriti suur risk raskelt haigestuda on lastel ja rasedatel.

  • Ainuüksi Aafrikas sureb igas minutis üks laps malaariasse.

  • Harvadel juhtudel on malaariasse nakatutud ka vereülekande teel.

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2025)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga