Ära lase oma tugevusel muutuda nõrkuseks
Luksuslikku reisilaeva ”Titanicut”, mille kere oli jagatud 16 veekindlaks sektsiooniks, peeti uppumatuks. Oma esimesel reisil 1912. aastal olid laeval vaid pooled vajaminevaist päästepaatidest. Laev põrkas kokku jäämäega ja uppus, mistõttu hukkus üle 1500 inimese.
MUISTSE Jeruusalemma jumalakartlik kuningas Ussija oli hiilgav väepealik. Jehoova abiga võitis ta ühe vaenlase teise järel. Ussija ”kuulsus levis kaugele, sest ta sai imepäraselt abi, kuni ta sai vägevaks”. Kuid siis ”läks ta süda ülbeks, nõnda et ta .. murdis truudust Jehoovale, oma Jumalale”. Ülbuse pärast löödi Ussijat pidalitõvega (2. Ajaraamat 26:15—21; Õpetussõnad 16:18).
Neist kahest jutustusest võib õppida seda, et tugevad küljed võivad kergesti muutuda nõrkusteks või puudusteks, kui neid ei tasakaalusta tarkus, mõõdukus ja alandlikkus. See on kainestav mõte, sest kas ühel või teisel moel on igaühel meist teatud tugevad küljed ehk anded ning me tahame, et need oleksid meie väärtuslikeks omadusteks ja tooksid rõõmu nii meile kui teistele, eriti aga meie Loojale. Me peaksime iga Jumala antud annet maksimaalselt kasutama, kuid samal ajal tuleb meil seda ka kontrolli all hoida, et see edaspidigi jääks meie väärtuslikuks küljeks.
Näiteks võib inimene, kes armastab oma tööd, muuta kergelt selle ande nõrkuseks, kui temast saab töönarkomaan. Ettevaatlikku inimest pole kerge petta, kuid ta võib muutuda nii ettevaatlikuks, et ei suuda kunagi midagi otsustada. Efektiivsus on samuti hea omadus, ent kui sellega minnakse äärmusesse, nii et inimtegur jääb tähelepanuta, võib tagajärjeks olla külm ja range õhkkond, kus inimesed tunnevad end õnnetult. Niisiis, võta hetk aega ja mõtiskle enda tugevate külgede üle. Kas saad nende valitsemisega hästi hakkama? Kas nad on teistele õnnistuseks? Ja mis kõige tähtsam, kas sa kasutad neid Jehoova auks, kes on ”kõige hea anni” Allikas (Jakoobuse 1:17)? Vaadelgem lähemalt mõnda näidet tugevatest külgedest, mis võivad muutuda nõrkusteks või isegi puudusteks, kui neid ei hoita kontrolli all.
Kasuta oma vaimuandeid targasti
Terav mõistus on kindlasti hea omadus. Ometi võib see muutuda meie nõrgaks küljeks, kui see muudab meid liigselt enesekindlaks või arendab meis ennast täis hoiakut, seda eriti siis, kui teised meid ülemäära kiidavad või meelitada püüavad. Sama võib juhtuda ka siis, kui meil kujuneb pelgalt mõistuspärane suhtumine Jumala Sõnasse ja Piiblil põhinevatesse uurimismaterjalidesse.
Liigne enesekindlus võib esile kerkida mitmel moel. Näiteks võib keegi terava mõistusega isik, kui ta saab kristlikuks koosolekuks kõneülesande, kas avaliku kõne või teokraatliku teenistuskooli kõne, jätta ettevalmistuse viimasele minutile ning võib-olla ei palu ta sellele isegi Jehoova õnnistust. Ta loodab pigem oma teadmiste pagasile ja improviseerimisvõimele. Mõnda aega võivad sünnipärased anded ta hooletut suhtumist varjata, kuid ilma Jehoova täieliku õnnistuseta tema vaimne edenemine aeglustub ning võib-olla isegi peatub. Milline andekuse raiskamine! (Õpetussõnad 3:5, 6; Jakoobuse 3:1.)
Mõni terava mõistusega inimene võib hakata Piiblisse ja Piibli uurimise abivahenditesse pelgalt mõistuspäraselt suhtuma. Ent niisugused teadmised ainult ’teevad suureliseks’ ehk ajavad inimese puhevile nagu õhupalli; need ei ’ehita’ armastavaid kristlikke suhteid (1. Korintlastele 8:1; Galaatlastele 5:26). Teisest küljest aga palub vaimne inimene, hoolimata oma vaimuannetest, alati Jumalalt tema vaimu ja loodab selle abile. Tema tugev külg muutub veelgi tugevamaks, kui ta kasvab armastuses, alandlikkuses, teadmistes ja tarkuses, mis kõik on meeldivalt tasakaalus (Koloslastele 1:9, 10).
Võimed võivad saada nõrkusteks ka siis, kui arendame ennast täis hoiakut, mis ilmutab tagasihoidlikkuse puudumist. Andekal inimesel ning igaühel, kes teda üleliia imetleb, võib olla meelest läinud, et Jehoova ”ei vaata kedagi, kes on enese meelest tark”, olgu ta kui andekas tahes (Iiob 37:24). ”Alandlikel on tarkus,” ütleb Jumala Sõna (Õpetussõnad 11:2). Kuigi apostel Paulus oli väga intelligentne ja kõrgelt haritud, ütles ta korintlastele: ”Kui ma tulin teie juurde, vennad, ei tulnud mitte kõne või tarkuse hiilgega [—] mina olin teie juures nõtruses ja kartuses ja suures väristuses. Ja minu kõne ja minu jutlus ei olnud inimliku tarkuse meelitavais sõnus, vaid Vaimu ja väe osutamises, et teie usk ei oleks inimeste tarkuses, vaid Jumala väes” (1. Korintlastele 2:1—5).
Tõeliselt tark inimene ei lase end petta ilmalikest mõõdupuudest intelligentsuse ja edukuse kohta. Selle asemel et kasutada oma andeid teiste heakskiidu teenimiseks või maiste rikkuste kokkukuhjamiseks, annab ta oma parima hoopis temale, kes on talle elu ja võimed andnud (1. Johannese 2:15—17). Selleks paneb ta Kuningriigi huvid oma elus esikohale ja on seetõttu otsekui viljakas ”puu, mis on istutatud veeojade äärde”. Ning ”kõik, mis ta teeb, läheb korda” tänu Jehoova õnnistusele, mitte tema enda sünnipärasele andekusele (Laul 1:1—3; Matteuse 6:33).
Lisagu kristlus sulle tugevust
Kristluses on juba iseenesest nii palju tugevaid külgi, et ilmalikud filosoofiad kahvatuvad selle kõrval. Näiteks teeb kristlik eluviis inimesed parimateks abielumeesteks ja -naisteks, parimateks naabriteks ning parimateks töötajateks — sellisteks inimesteks, kes on ausad, aupaklikud, rahumeelsed ja töökad (Koloslastele 3:18—23). Lisaks sellele aitab kõnepidamise ja õpetamise kohta antav kristlik õpetus arendada häid suhtlemisoskusi (1. Timoteosele 4:13—15). Seepärast pole üllatav, et tööandjad pakuvad sageli kristlastele lisaülesandeid ja ametikõrgendust. Ent tugevaid külgi võib ka valesti kasutada, kui valvas ei olda. Ametikõrgendus või ahvatlev tööpakkumine võib tähendada peaaegu täielikku pühendumist firmale, regulaarset puudumist kristlikelt koosolekutelt või sellise väärtusliku aja ohverdamist, mida saaks veeta perega.
Üks Austraalias elav kristlik kogudusevanem ja perekonnapea oli väga edukas ärimees — ”kogu maailm oli tema ees lahti” nagu öeldakse. Kuid ta ei tahtnud selles maailmas edukaks saada. ”Tahtsin veeta rohkem aega oma perega ja olla kristlikus teenistuses,” ütles ta. ”Nii leppisime naisega kokku, et ma vähendan tasapisi töö peale kuluvat aega. Miks peaksin töötama viis päeva nädalas, kui mul pole vaja seda teha?” lisas ta. Olles oma elus mõne hästi läbimõeldud korralduse teinud, leidis see kogudusevanem, et suudab oma pere eest hoolitseda isegi siis, kui töötab kolm või neli päeva nädalas. Peagi pakuti talle kristlikus teenistuses lisaeesõigusi, nagu näiteks eesõigust teenida kohalikus kokkutulekusaalide komitees ja osaleda piirkonnakonventide korraldamises. See, et ta oma tugevaid külgi targalt kasutas, tõi talle ja tema perele rõõmu ning rahuldust.
Tasakaalukas suhtumine eesõigustesse
Kristlikke mehi julgustatakse koguduses teenistuseesõiguste poole püüdlema. ”Kui keegi püüab koguduse ülevaataja ametisse, siis ta igatseb kaunist tööd” (1. Timoteosele 3:1). Nii nagu juba mainitud tugevate külgede puhul, peab ka valmisolek vastutust kanda olema tasakaalustatud hea vahetegemisvõimega. Keegi ei peaks enda peale võtma nii palju kohustusi, et kaotab rõõmu Jehoova teenimises. Jah, teenistusvalmis vaim on kiiduväärt ja tõesti hädavajalik omadus, sest Jehoova ei kiida heaks ennasthellitavat ellusuhtumist, kuid teenistusvalmidus peaks peegeldama ka mõõdukust ja mõistlikkust (Tiitusele 2:12; Ilmutuse 3:15, 16).
Jeesuse tasadus, mõistmisoskus ja tundlikkus lasi ka kõige alandlikemail inimestel end tema juuresolekul vabalt tunda. Samamoodi tunnevad tänapäeval inimesed end hästi selle seltsis, kelle tugevaks küljeks on empaatiline ja hooliv isiksus. Kristlikus koguduses on sellised südamlikud ligipääsetavad vanemad tõepoolest kallid ”annid inimeste näol”. Nad on ”otsekui redupaik tuule või ulualune vihmahoo eest, otsekui veeojad põudses paigas, otsekui võimsa kalju vari märga igatseval maal” (Efeslastele 4:8, UM; Jesaja 32:2).
Kuid kogudusevanemal tuleb aeg, mida ta teiste abistamiseks kulutab, tasakaalustada omaenda vajadusega isiklikult uurida, mõtiskleda, palvetada ja avalikus teenistuses osaleda. Loomulikult peab abielus vanem võtma aega ka oma perekonna jaoks, kellele tal tuleb eriti ligipääsetav olla.
Võimekad naised on imeliseks õnnistuseks
Nagu võimekad kogudusevanemad, on ka vaimse meelsusega naised Jehoova organisatsioonis väärtuslikud. Harilikult on naistel annet teiste inimeste vastu huvi tunda — see on omadus, mida Jehoova hindab ja arendama julgustab. Keegi ei peaks pidama ”silmas mitte üksnes isiklikku huvi omaenda asjade vastu, vaid isiklikku huvi ka teiste asjade vastu”, kirjutas apostel Paulus (Filiplastele 2:4, UM). Ent sellel ”isiklikul huvil” on omad piirid, sest ükski kristlane ei taha ju olla ”teiste ellu sekkuja” ega keelepeksja (1. Peetruse 4:15, UT; 1. Timoteosele 5:13).
Naistel on ka palju teisi andeid. Näiteks võib kristlik naine olla vaimuannete poolest oma abikaasast rikkam. Sellele vaatamata austab ta oma abikaasat, nagu Jehoovat kartvale ”tublile naisele” kohane, ja kasutab oma andeid, et meest täiendada, mitte temaga võistelda. Ning tark ja alandlik abikaasa pigem hindab oma naise tugevaid külgi ja tunneb neist rõõmu, kui kadestab teda või väljendab selle pärast oma pahameelt. Ta julgustab oma naist, et see kasutaks oma võimeid täielikult perekonna ülesehitamisel ja laste aitamisel, et lapsed õpiksid Jehoovat kartma nii nagu temagi (Õpetussõnad 31:10, 28—30; 1. Moosese 2:18). Taolised alandlikud mehed ning naised elavad õnnelikus abielus, mis toob au Jehoovale.
Hoia oma tugevat isiksust kontrolli all
Tugev isiksus, mis aitab inimesel olla kindlalt õiglane ja täita Jehoova tahet kogu südamest, võib olla väärtuslik omadus, kui seda mahendavad mõõdukus ja alandlikkus. Kuid see võib ka osutuda nõrkuseks, kui see paneb kedagi teiste suhtes üleolekut tundma või teeb teisi araks. Eriti peab see paika kristlikus koguduses. Kristlased peaksid end üksteise seltskonnas sundimatult tundma, kaasa arvatud kogudusevanemate seltskonnas (Matteuse 20:25—27).
Vanemad omakorda peaksid end isekeskis vabalt tundma. Ja kui nad nõu peavad, peaks nende otsuseid mõjutama püha vaim, mitte isiksuse tugevus. Püha vaim võib avaldada oma mõju igale vanematekogu vanemale, nende hulgas ka kõige nooremale või sõnakehvemale vanemale. Niisiis need, kellel on tugev isiksus, peaksid kontrollima oma tugevust ja õppima järeleandmiskunsti, isegi kui nad tunnevad, et neil on õigus — sellega nad näitavad üles austust kaasvanemate vastu (Roomlastele 12:10). Koguja 7:16 hoiatab lahkelt: ”Ära ole liiga õiglane ja ära pea ennast väga targaks: miks peaksid ennast hävitama?”
Jehoova, kes on ”kõige hea anni” Allikas, valitseb täielikult oma aukartustäratavaid tugevaid külgi (Jakoobuse 1:17; 5. Moosese 32:4). Ja ta on meie Õpetaja! Õppigem siis temast ja tehkem kõvasti pingutusi selleks, et oma sünnipäraseid andeid ehk tugevaid külgi arendada ning neid targalt, mõõdukalt ja armastavalt kasutada. Siis võime olla teistele suureks õnnistuseks!
[Pildid lk 27]
Vaimne edenemine sõltub palvemeelsest uurimisest ja Jehoovale lootmisest
[Pilt lk 29]
Mõõduka isikliku huvi ilmutamine on õnnistuseks
[Pildi allikaviide lk 26]
Loa andnud: The Mariners’ Museum, Newport News, VA