Me peame olema õpetajad, mitte vaid kuulutajad
1 Jehoova tunnistajate kohta on öeldud, et nad on ”sõna otseses mõttes täitnud maa oma tunnistustööga”. Kuidas see on saanud võimalikuks? Mitte inimjõul, vaid tänu sellele, et Jumala sulastel on tema vaim ja nad kasutavad ära erisugused korraldused, täitmaks neile antud ülesannet kuulutada ja õpetada (Sak. 4:6; Ap. t. 1:8).
2 Kuulutustööl on suureks abiks trükisõna. Jehoova tunnistajad on aastate jooksul trükkinud ning levitanud miljardeid raamatuid, väiksemaid ja suuremaid brošüüre, ajakirju ning traktaate — kõike seda selleks, et aidata Kuningriigi head sõnumit teatavaks teha. 1997. a. aastaraamatust ilmneb, et kirjandust toodetakse rekordilisel hulgal. Praeguseks on trükitud üle 91 miljoni eksemplari Uue Maailma Pühakirjatõlget. Ameerika Ühendriikides kasvas ühe aasta jooksul ajakirjade ”Vahitorn” ja ”Ärgake!” trükiarv 7,1 protsenti. Saksamaal kasvas ajakirjade trükiarv 35 protsenti, kusjuures üle kolmandiku ajakirjadest trükiti seal venekeelse põllu tarvis.
3 Miks meil on vaja sedavõrd palju kirjandust? Üleskutse anda inimestele tunnistust kõikjal, kus nad ka ei viibi, on leidnud igal pool maailmas võimsat vastukaja. Kuna üha suurem hulk kuulutajaid laiendab oma tunnistustööd — kuulutades avalikes kohtades, tänavatel ja äriterritooriumidel —, levitatakse inimestele, kes on mõningal määral huvitatud, rohkem kirjandust. Paljudel neist inimestest on varem olnud harva, kui üldse on olnud, võimalust Kuningriigi sõnumit kuulda. Et vastata sellele vajadusele, on kogudustel varuks erisugust kirjandust, mida saab kasutada kõigis teenistusvaldkondades.
4 Mis on meie eesmärk, kui me levitame kirjandust? Meie eesmärk pole lihtsalt kirjandust jagada. Ülesandel jüngreid teha on kaks tahku — kuulutada ja õpetada. Esmalt on meil eesõigus kuulutada Kuningriigi head sõnumit, anda inimestele teada, et Kuningriik on inimkonna ainus lootus (Matt. 10:7; 24:14). Meie piibliline kirjandus on osutunud aegade jooksul tõhusaks abivahendiks äratamaks inimestes huvi Kuningriigi vastu ja jagamaks selle kohta teadmisi.
5 Et teha inimesi jüngriteks, tuleb meil aga peale selle õpetada kõike, mida Jeesus on käskinud (Matt. 11:1; 28:19, 20). Taas on kirjandusel tähtis osa aidata tõel õpilaste südamesse jõuda ning neil seeläbi jüngriteks saada.
6 Need, kes saavad meilt kirjandust, võivad küll olla ’sõna kuuljad’, ent on vähe tõenäoline, et nad saavad selle tegijaiks, kui nad lihtsalt sinnapaika jätta (Jak. 1:22—25). Vähesed saavad jüngriteks ilma, et keegi neid juhendaks (Ap. t. 8:30, 31). Neil on vaja õpetajat, kes aitaks neil Pühakirjas leiduvas tões veenduda (Ap. t. 17:2, 3). Meie eesmärk on aidata neil edeneda pühendumise ja ristimiseni ning valmistada neid ette, et nad võiksid osavalt teisi õpetada (2. Tim. 2:2).
7 Suurim vajadus õpetajate järele. Kui me kuulutame, anname avalikult teada head sõnumit. Õpetamine tähendab aga kellegi pidevat juhendamist. Kui kuulutamine teeb inimesed Kuningriigi sõnumist teadlikuks, siis õpetamine aitab neil seda vastu võtta ja vastavalt sellele tegutseda (Luuka 8:15). Õpetaja teeb enamat, kui vaid annab midagi teada — ta selgitab, arutleb, põhjendab, esitab tõendeid ja veenab.
8 Võimalikult paljud meist peaksid olema õpetajad, mitte vaid kuulutajad (Heebr. 5:12a). Meie töös on kirjanduse levitamine küll tähtis, ent meie teenistuse teise eesmärgi saavutamine sõltub lõppkokkuvõttes ikkagi sellest, mida me teeme õpetajatena. Ehkki meil võib olla hea meel, kui me saame jagada kirjandust, ei tohiks me selleks, et täita oma ametit täielikult, suhtuda kirjanduse levitamisse kui lõppeesmärki (2. Tim. 4:5). Kirjanduse levitamine on tõhus abinõu, mis viib võimalusteni tõde õpetada.
9 Tee korduskülastusi, et alustada piibliuurimisi. Ilmselt on kõik meist arvukalt raamatuid, brošüüre ja ajakirju levitanud, tänu millele meil on nimekiri inimestest, keda võiks uuesti külastada. Me peaksime määrama kindlaks mingi aja, millal saame korrapäraselt korduskülastusi teha ja püüda inimeste huvi edasi arendada. Kui me külastame inimesi uuesti, ei ole meie peamine eesmärk lihtsalt uut kirjandust viia, vaid innustada neid lugema juba olemasolevat ja aidata neil sellest kasu saada. Kui kaugele me oleksime ise vaimselt arenenud, kui keegi poleks meid üha uuesti ja uuesti külastanud ning meil täpseid teadmisi omandada aidanud? (Joh. 17:3.)
10 Külasta uuesti kõiki huvitatuid eesmärgiga kas brošüüri ”Mida Jumal meilt nõuab?” või raamatu ”Tundmine, mis viib igavesse ellu” abil piibliuurimist alustada. Neis kahes väljaandes esitatakse Kuningriigi sõnumit lihtsalt ja arusaadavalt. ”Jumala nõuete” brošüür kujutab endast terviklikku uurimiskursust, käsitledes Piibli peamisi õpetusi. ”Tundmise” raamat võimaldab õpetada tõde üksikasjalikumalt, ent siiski lihtsalt, selgesõnaliselt ja lühidalt.
11 Kui muuta õppeprogramm lihtsamaks, nagu sellest räägitakse ”Meie Kuningriigiteenistuse” 1996. aasta juunikuu numbri vahelehel, on õpetajal kergem õpetada ja õpilasel kergem õppida. Hoia seda vahelehte käepärast, et tuletada meelde, millised õppemeetodid on häid tulemusi andnud. Mõningad sealtoodud soovitused puudutavad seda, kuidas õpilase vastu isiklikku huvi ilmutada, kui palju materjali ühe õppetunni jooksul läbi vaadata, mida teha küsimustega, mis teemast kõrvale kalduvad, kuidas nii õpetaja kui õpilane saavad uurimiseks ette valmistuda ning kuidas õpilast Jehoova organisatsiooni juurde juhatada. Kui me rakendame neid soovitusi, on suurem hulk kuulutajaid, kaasa arvatud uuemad, võimelised edenevaid piibliuurimisi juhatama.
12 Rõõmutoovad teated põllult. ”Jumala nõuete” brošüür ja ”Tundmise” raamat on osutunud hinnalisteks töövahenditeks, aidates inimesi kiiremini jüngriteks teha. Kohe pärast ”Jumala nõuete” brošüüri väljaandmist kasutas üks Boliivia vend seda selleks, et ühe mehega uurimist alustada. Neli kuud hiljem oli see mees piirkonnakonvendil õnnelike ristimiskandidaatide hulgas!
13 Paljud, kes on uurinud ”Tundmise” raamatut, on tundnud soovi oma elu Jehoovale pühendada. Ühes Angola koguduses tõusis juba neli kuud pärast seda, kui sealkandis hakati kasutama ”Tundmise” raamatut, kuulutajate läbiviidavate piibliuurimiste arv 190-lt 260-le ning koosolekutel käijate arv 180-lt 360-le. Peagi tuli moodustada uus kogudus.
14 Pärast seda kui üks vend alustas ”Tundmise” raamatu abil oma esimest uurimist, ütles ta, et selle abil uurimist juhatada on ”lihtne, kui juhataja esitab vaid küsimusi, loeb ette mõned asjakohased piiblitekstid ning hoolitseb selle eest, et õpilane aru saaks”. Ehkki ta oli alati arvanud, et üksnes väga võimekad kuulutajad suudavad edenevaid piibliuurimisi juhatada ning et tema ei suudaks seda ealeski, sai ta aru, et see on täiesti võimalik. Ta ütles: ”Kui mina suudan, suudavad kõik teisedki.”
15 Just piibliuurimised aitavad meil saavutada oma teenistuse eesmärki inimesi jüngriteks teha. Need, kes on arendanud endas oskust piibliuurimisi juhatada, on leidnud, et see teenistuse valdkond on tõeliselt rahuldustpakkuv ja tasutoov. Tegutsegem nii, et ka meie kohta võiks öelda, et me ”kuuluta[me] Jumala riiki ning õpeta[me] Issandast Jeesusest Kristusest kõige julgusega” (Ap. t. 28:31).