Anna tunnistust kõigile inimestele, rääkigu nad mistahes keelt või kuulugu mistahes religiooni
1 Esimesel sajandil andsid kristlased innukalt tunnistust inimestele, kes rääkisid teisi keeli ja kuulusid eri religioonidesse. Selle tulemusena ”oli aastaks 100 igas Vahemere-äärses provintsis tõenäoliselt oma kristlik kogukond” (”History of the Middle Ages”).
2 Tänapäeval on mõningates suuremates ja väiksemates linnades põgenike rände tõttu märkimisväärselt suured võõrkeelsed kogukonnad. Mõningatesse maadesse on immigreerunud hulgaliselt mittekristlikku usku inimesi, sealhulgas sajad tuhanded budistid, hindud, juudid ja muhameedlased. Taoline keelte ja usundite mitmepalgelisus seab meie ette küllaltki suure väljakutse osata selliste inimestega kokku puutudes kõigi nendega suhelda ja kõigile neile tunnistust anda. Kuidas me saame täita Jeesuse korraldust ”kuulutada ja tunnistada” kõigile inimestele, mistahes keelt nad ka ei räägiks või mistahes religiooni nad ei kuuluks? (Ap. t. 10:42.)
Kuidas anda tunnistust inimestele, kes teist keelt räägivad
3 Vaja on ületada keelebarjäär. Pole kahtlustki, et paljud inimesed õpivad tunduvalt kiiremini ja saavad paremini aru, kui neid õpetatakse nende emakeeles. Paljud vennad ja õed on ”evangeeliumi pärast” ja selleks, et ”koos teistega selle osaliseks saada” (UM), uue keele selgeks õppinud (1. Kor. 9:23). Hoolimata sellest, et üks hiina keelt kõnelev naine oli ühelt inglise keelt kõnelevalt õelt juba aastaid ajakirju saanud, lükkas ta korduvalt tagasi pakkumise üheskoos Piiblit uurida, seni kuni üks teine õde, kes parasjagu hiina keelt õppis, talle hiinakeelset raamatut pakkus. Naine võttis raamatu meeleldi vastu ning nõustus ka uurimisega. Olukord muutus tänu sellele, et too õde püüdis mõned sõnad tema emakeeles rääkida. (Võrdle Apostlite teod 22:2.)
4 Mitte asjata ei öelda 1992. aasta 1. novembri ”Vahitornis”: ”Võõrkeele õppimine ei arenda mitte ainult noorte inimeste mõtlemisvõimet, vaid võimaldab neil ka Jehoova organisatsioonile abiks olla.” Paljud Peeteli pere liikmed on võtnud ette uut keelt õppida. See on olnud eriti suureks abiks kogudustele, kus vajatakse vendi, kes koguduse tegevust juhiksid. Kui sa oskad mõnd võõrkeelt või kui sa soovid seda õppida, on ehk sinulgi võimalik mõnd võõrkeelset kogudust või rühma abistada (Matt. 9:37, 38).
5 Üks pioneerist õde kohtas oma territooriumil mitut kurti. Ta palvetas, et Jehoova aitaks tal leida inimese, kes talle viipekeelt õpetaks, tänu millele tal oleks võimalik neile tõde õpetada. Ühel päeval, kui ta oma kodu lähedal asuvas kaubahallis sisseoste tegi, pöördus tema poole üks kurt noor naine ning kirjutas väikese teate, kus ta palus abi, et üht toodet leida. Pärast seda, kui see pioneer oli teda aidanud, kirjutas ta, et soovib selle paikkonna kurte aidata ning sel eesmärgil viipekeelt õppida. Seepeale kirjutas kurt naine küsimuse: ”Miks sa tahad kurte aidata?” Õde kirjutas vastuseks: ”Olen Jehoova tunnistaja ning soovin aidata kurtidel Piiblit mõista. Õpetan sulle meeleldi Piiblit, kui sina mulle viipekeelt õpetad.” ”Te ei suuda kujutleda mu rõõmu, kui ta nõus oli,” ütleb õde. See õde käis kuus nädalat järjest igal õhtul tolle naise juures. Õde õppis selgeks viipekeele, kurt naine aga õppis tõde ning lasi end ristida! Ehkki see leidis aset üle 30 aasta tagasi, kuulutab see pioneerist õde ikka veel kurtide seas ning praegu kuulub ta viipekeelsesse kogudusse.
6 Kui sa oskad hästi mõnd võõrkeelt ning sul on soovi ja võimalust kolida sinna, kus on suurem vajadus kuulutajate järele, võiksid rääkida sellest kogudusevanematega. Kui nad leiavad, et sa oled valmis taoliseks muutuseks, küsi ringkonnaülevaatajalt, kas läheduses on mõni paikkond, kus sa saaksid teenida. Kui ei ole, võid kirjutada ühingule, seda eeldusel, et kogudusevanemad saadavad koos sinu kirjaga omapoolsed tähelepanekud sinu pädevuse ja keeleoskuse kohta. (Vaata [ingliskeelset] ”Vahitorni” 15.08.1988 lk. 21—23.)
7 Kasuta olemasolevaid töövahendeid. Meie kirjandust on saada paljudes võõrkeeltes. Kuulutustööl on hea kanda kaasas venekeelseid traktaate ja ehk ka ”Jumala nõuete” brošüüri. Kui on ilmne, et inimese emakeel pole ei eesti ega vene keel, küsi, mis keeli ta loeb. See võib anda sulle rohkem valikuvõimalusi, mis kirjandust talle pakkuda.
8 Isegi siis, kui sa kohtud kuulutustööl inimesega, kelle keelt sa ei oska, on sul ehk siiski võimalik talle head sõnumit esitada. Kuidas seda teha? Kui sul pole kaasas tema emakeelset väljaannet, näita talle eestikeelset väljaannet. Anna teada, et järgmisel korral püüad võtta kaasa tema emakeelse väljaande. Küsi ta nime ning pane see kirja ühes tema aadressiga. Ka siis, kui tegemist on kurdiga, tuleks täita ”Võõrkeelt kõneleva inimese külastamise sedel” (S-70a) ning panna see kas aruandekasti või anda sekretärile, misjärel sekretär edastab selle kas lähimale kogudusele või rühmale või linna ülevaatajale. Kui pole kedagi, kes oskaks vastavat keelt ja võiks seda inimest külastada, saad sa ehk ise võtta vastu väljakutse temaga koguni ehk uurima hakata, jälgides ise eestikeelset väljaannet (1. Kor. 9:19—23).
Anna tunnistust inimestele, kes kuuluvad mittekristlikku religiooni
9 See, kui me oleme mõningal määral kursis inimese religioosse taustaga, aitab meil Jumala Kuningriigist mõjusalt tunnistust anda. Raamat ”Inimkond Jumala otsingul” (mis on saadaval paljudes keeltes, näiteks soome, inglise ja saksa keeles) tutvustab meile maailma suurimaid religioone, nii et me mõistame piisavalt hästi, mida inimesed usuvad, ning saame aidata neil tõde tundma õppida.
10 Selle vahelehe viimasel leheküljel toodud kastis on ajakohane loetelu väljaannetest, mis Jehoova organisatsioon on andnud välja selleks, et neid kasutataks mittekristlikele rahvastele tunnistust andes. Nende väljaannete lugemine aitab meil mõista, kuidas inimestele head sõnumit esitada. Ei maksa ka unustada, kui hinnaline abivahend ”Arutluste” raamat on. Selle raamatu lehekülgedel 21—24 antakse praktilisi soovitusi, kuidas vastata budistidele, hindudele, juutidele ja muhameedlastele.
11 Jälgi hoolega, mida sa ütled. Me peame olema valvsad, et me ei lahterdaks inimesi vastavalt nende religioonile ega järeldaks, et nende tõekspidamised on ilmtingimata samad, mis teistel, kes nendega sama usku on. Püüa parem mõista, mida mõtleb see inimene, kellega sa parajasti räägid (Ap. t. 10:24—35). Muhameedlasena kasvatati Salimoon üles usus, et Koraan on Jumala sõna. Siiski ei suutnud ta eales täielikult nõustuda muhameedlaste õpetusega, et kõik halastav Jumal inimesi tulises põrgus piinab. Ühel päeval kutsusid Jehoova tunnistajad ta oma koosolekule. Ta tundis kohemaid ära tõe ning nüüd teenib ta õnnelikult kristliku kogudusevanemana.
12 Kui me anname tunnistust inimestele, kes on mittekristlikku usku, peame olema hoolsad, et see, mida me neile ütleme, ei rööviks meilt võimalust nendega heast sõnumist rääkida (Ap. t. 24:16). Mõne religiooni liikmed reageerivad väga tundlikult vähimalegi katsele neid teise usku pöörata. Seepärast pane hoolega tähele mõtteid, millele saaksid rajada ühise aluse, et äratada neis huvi Jumala Sõna tervikliku tõe vastu. Lambasarnased inimesed osutavad vastukaja sõbralikule pöördumisele ja tõe selgele esitusviisile.
13 Samuti on tähtis meie sõnavalik, et me inimesi oma sõnumist asjata eemale ei peletaks. Näiteks, kui sa ütled kohe alguses, et oled kristlane, võib sinu kuulaja sind automaatselt ristiusu kirikutega seostada ning see võib teie vahele barjääri luua. Samuti võib tulla kasuks see, kui sa viitad Piiblile kui ”Kirjale” või ’Pühakirjale’ (Matt. 21:42; 2. Tim. 3:15).
14 Kui sa kohtud inimesega, kes kuulub mittekristlikku religiooni, ning tunned, et sa pole valmis talle koheselt tunnistust andma, kasuta võimalust temaga lihtsalt tuttavaks saada, jäta talle traktaat ning öelge üksteisele oma nimi. Päeva või paari pärast külasta teda uuesti, olles siis juba tunnistuse andmiseks piisavalt valmistunud (1. Tim. 4:16; 2. Tim. 3:17).
15 Kui sa annad tunnistust budistile. (Vaata raamatu ”Inimkond Jumala otsingul” 6. peatükki.) Ühe budisti uskumused võivad teise omadest suurel määral erineda. Budism ei tunnista isikulist Loojat, vaid peab religioosseks ideaaliks 6. sajandil e.m.a. elanud india meest Buddha Gautamat. Kui Gautama nägi esmakordselt haiget, rauka ja surnut, valdas teda ahastus elu mõtte pärast. ”Kas inimesed sündisid üksnes selleks, et kannatada, vananeda ja surra?” arutles ta. Muidugi mõista oskame meie nendele küsimustele vastata, kui mõni siiras budist peaks soovima neile vastust saada.
16 Kui sa räägid budistiga, keskendu Piibli, pühadest raamatutest pühima positiivsele sõnumile ja selgetele tõdedele. Nagu enamik teisi inimesi, on ka budistid elavalt huvitatud rahust, kõlbelisusest ja perekonnaelust ning sageli on nad meeleldi valmis nendel teemadel mõtteid vahetama. See võib viia selleni, et saad osutada Kuningriigile kui inimkonna probleemide tõelisele lahendusele.
17 Ehkki Eestis ei ela just eriti palju budiste, on mõningatesse Läänemaade suurlinnadesse rännanud palju budismi ja teisi Idamaa filosoofiaid pooldavaid hiina päritolu inimesi. Neist suure osa moodustavad üliõpilased. Kui üks õde toidupoes üht hiina meest nägi, ulatas ta talle hiinakeelse traktaadi ning pakkus piibliuurimist. Mees vastas: ”Te mõtlete Püha Piiblit? Olen otsinud seda kogu oma elu!” Samal nädalal alustati temaga uurimist ning ta hakkas käima kõigil koosolekutel.
18 Üks pioneerist õde on üle kümne aasta hiina üliõpilastele tõde õpetanud. Kui ta töötas ühes majas, mille kaheksas korteris elasid hiinlastest üliõpilased, palvetas ta, et Jehoova aitaks tal igas korteris uurimist alustada. Kahe nädala pärast uuris ta igast korterist vähemalt ühe üliõpilasega. See õde on leidnud, et häid tulemusi annab see, kui ta ütleb olevat märganud, et paljudele üliõpilastele valmistab muret üks ja seesama küsimus — nad kõik ihkavad rahu ja õnne. Seejärel küsib ta, kas see peab paika ka nende puhul. Alati vastavad nad jaatavalt. Ta juhib nende tähelepanu hiina rahva tarvis valmistatud brošüürile ”Kuidas kestvat rahu ja õnne leida” (”Lasting Peace and Happiness—How to Find Them”). Pärast seda, kui ta oli ühe üliõpilasega kõigest viis korda uurinud, ütles too, et ta on kaua aega tõde otsinud ning et nüüd on ta selle leidnud.
19 Kui sa annad tunnistust hindule. (Vaata raamatu ”Inimkond Jumala otsingul” 5. peatükki.) Hinduismis ei ole kindlat usutunnistust. Selle filosoofia on väga kompleksne. Hindude peajumal on kolmainujumal Brahma (Brahma kui looja, Višnu kui säilitaja ja Šiva kui hävitaja). Usk hinge surematusse on hädavajalik toetamaks reinkarnatsiooni õpetust, mille tõttu paljud hindud suhtuvad ellu fatalistlikult. (Vaata ”Arutluste” raamatu lk. 304—308 ja ”Vahitorni” 15.05.1997 lk. 3—8.) Hinduism õpetab sallivust, seda, et kõik religioonid viivad ühe ja sama tõe juurde.
20 Kui sa annad tunnistust hindudele, on hea rääkida meie piiblilisest lootusest täiuslike inimestena igavesti maa peal elada ning selgitada, millised rahuldavad vastused annab Piibel kogu inimkonna ees seisvatele tähtsatele küsimustele.
21 Kui sa annad tunnistust juudile. (Vaata raamatu ”Inimkond Jumala otsingul” 9. peatükki.) Erinevalt teistest mittekristlikest religioonidest on judaismi juured ajaloos, mitte mütoloogias. Inspireeritud Heebrea Kirjad on oluline lüli inimkonna tõelise Jumala otsinguil. Sellest hoolimata on, vastuolus Jumala Sõnaga, praegusaegse judaismi põhiõpetus usk inimhinge surematusse. Ühise aluse võib rajada sellega, kui kinnitad, et me kummardame Aabrahami Jumalat, ning tunnistad, et me kõik kohtame tänapäeva maailmas ühesuguseid raskusi.
22 Kui sa kohtud juudiga, kes ei usu Jumalasse, võib see, kui küsid, kas ta on alati nõnda arvanud, aidata sul otsustada, mis kõige tõenäolisemalt tema huvi köidaks. Võib-olla pole ta näiteks eales saanud rahuldavat vastust küsimusele, miks Jumal kurjust lubab. Siiraid juute võib innustada uurima veel kord, kas Jeesus pole siiski mitte Messias, ent seda mitte temast väära pildi maalivate ristiusu allikate abil, vaid selle valguses, millisena teda kujutavad juudi kirjamehed Kreeka Kirjades.
23 Kui sa annad tunnistust muhameedlasele. (Vaata raamatu ”Inimkond Jumala otsingul” 12. peatükki.) Muhameedlased (ehk moslemid) on islami (ehk muhamedi) usku, mis tähendab usku Allahisse kui ainujumalasse ning Muhamedisse (570—632 m.a.j.) kui tema viimasesse ja kõige tähtsamasse prohvetisse. Kuna muhameedlased ei usu, et Jumalal oli poeg, ei pea nad Jeesust Kristust enamaks kui Jumala vähemoluliseks prohvetiks. Koraanis, mis on vähem kui 1400 aastat vana, on viiteid nii Heebrea kui Kreeka Kirjadele. Mõneski asjas meenutab islam märkimisväärselt katoliiklust. Mõlemad religioonid õpetavad inimhinge surematust, ajutist piinamist ning tulise põrgu olemasolu.
24 Ilmne ühine alus on meie usk, et on olemas vaid üks tõeline Jumal ning et Piibel on tema inspireeritud. Hoolikas Koraani lugeja on märganud, et Koraan viitab Toorale, Lauludele ja evangeeliumidele kui Jumala Sõnale, ning on lugenud, et sellisena tuleb neisse ka suhtuda ja neile kuuletuda. Seega võid teha ettepaneku üheskoos neid uurida.
25 Järgmine esitlus võib anda tulemusi, kui räägid kellegagi, kes ütleb end muhameedlase olevat. ”Ma pole rääkinud just paljude muhameedlastega, ent olen sellest käsiraamatust lugenud üht-teist mõningate teie religiooni õpetuste kohta. [Ava ”Arutluste” raamatu 24. lehekülg.] Siin öeldakse, et te usute, et Jeesus oli prohvet, kuid et Muhamed oli viimane ja kõige tähtsam prohvet. Kas te usute ka seda, et Mooses oli tõeline prohvet? [Lase vastata.] Kas ma tohin teile näidata, mida Jumal ütles Moosesele oma isikunime kohta?” Seejärel loe 2. Moosese 6:2, 3. Korduskülastusel võiksid arutada brošüüri ”Aeg Jumalale tõeliselt alluda” (”The Time for True Submission to God”) 13. leheküljel algavat alateemat ”Üks Jumal, üks usk”.
26 Tänapäeval tegutsevad paljud kooskõlas üleskutsega, mis on kirjas Jesaja 55:6: ”Otsige Jehoovat, kui ta on leitav, hüüdke teda, kui ta on ligidal!” See peab paika kõigi ausa südamega inimeste puhul, rääkigu nad mistahes keelt või kuulugu mistahes religiooni. Me võime olla kindlad, et Jehoova õnnistab meie pingutusi minna ja ”teh[a] jüngriteks kõik rahvad” (Matt. 28:19).
[Kast lk 6]
Kirjandus, mida on antud välja mittekristlike rahvaste tarvis
Budistide
”In Search of a Father” (Isa otsingul) (väike brošüür)
”Vaata, ma teen kõik uueks!” (brošüür)
Hiinlaste
”Lasting Peace and Happiness—How to Find Them” (Kuidas kestvat rahu ja õnne leida) (brošüür)
Hindude
”From Kurukshetra to Armageddon—And Your Survival” (Kurukšetrast Harmagedoonini — kuidas sina võid ellu jääda) (väike brošüür)
”Our Problems—Who Will Help Us Solve Them?” (Kes aitab lahendada meie probleeme?) (brošüür)
”The Path of Divine Truth Leading to Liberation” (Jumala tõe tee, mis viib vabastuseni) (väike brošüür)
”Victory Over Death—Is It Possible for You?” (Kas võit surma üle on võimalik ka sinu puhul?) (väike brošüür)
”Why Should We Worship God in Love and Truth?” (Miks me peaksime Jumalat armastuses ja tões teenima?) (brošüür)
Juutide
”A Peaceful New World—Will It Come?” (Kas saabub rahulik uus maailm?) (traktaat nr. 17)
”Jehovah’s Witnesses — What Do They Believe” (Jehoova tunnistajad — mida nad usuvad?) (traktaat nr. 18)
”Will There Ever Be a World Without War?” (Kas kunagi saabub sõdadeta maailm?) (brošüür)
Muhameedlaste
”How to Find the Road to Paradise” (Kuidas leida tee paradiisi) (traktaat)
”The Time for True Submission to God” (Aeg Jumalale tõeliselt alluda) (väike brošüür)