May
Sohaa, May 1
Nyɛsumɔa gbɔ.—5 Mo. 10:19.
Nyɛsɛɛ nɛɛ mɛi babaoo ejo foi kɛshi amɛmaji anɔ ni amɛyaba abo yɛ maji krokomɛi anɔ. Mɛni obaanyɛ ofee kɛye obua abobalɔi nɛɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, obaanyɛ okase bɔ ni aŋaa mɔ ahãa yɛ amɛwiemɔ lɛ mli. Kɛfata he lɛ, obaanyɛ okase saji enyɔoo ko ni obaanyɛ okɛje sanegbaa shishi yɛ amɛwiemɔ lɛ mli. Kɛ́ oná hegbɛ okɛ amɛteŋ mɔ ko gba sane lɛ, obaanyɛ ohã ele akɛ, kɛ́ etee jw.org lɛ, ebaaná woji kɛ vidioi yɛ ewiemɔ lɛ mli. Yehowa ejɛ suɔmɔ mli ehã ato Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Kpee lɛ he gbɛjianɔ ahã wɔ koni no aye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ. Gbɛtsɔɔmɔi kpakpai ni akɛhãa wɔ yɛ kpee nɛɛ shishi lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnyɛɔ wɔfeɔ sɛɛkuukɛsaramɔi kɛ Biblia mli nikasemɔi ni mɔɔ shi jogbaŋŋ. Fɔlɔi, nyɛyea nyɛbuaa nyɛbii lɛ ni kɛ́ ebaahi lɛ, amɛkakane saji ahetoo kɛjɛ wolo ni akaseɔ lɛ mli tɛ̃ɛ, loo amɛmɛ ni awo amɛtoiŋ dani amɛhã saji ahetoo. Bei komɛi lɛ, hetoi kukuji ni amɛjɛɔ amɛtsuiŋ amɛhãa lɛ hãa mɛi hei ni eba kpee lɛ shishi lɛ naa akɛ, anɔkwale lɛ nɛ.—1 Kor. 14:25. w18.06 22-23 kk. 7-9
Hɔɔ, May 2
Nyɛhereherea nyɛhe atuu, tamɔ bɔ ni Kristo hu here wɔ atuu lɛ.—Rom. 15:7.
Esa akɛ wɔ fɛɛ wɔkai akɛ, be ko ni eho lɛ, “gbɔi” loo maŋsɛɛbii ji wɔ, ni tsɔɔ akɛ gbɛ agbo kã wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ. (Efe. 2:12) Shi Yehowa kɛ “suɔmɔ kpãi” gbala wɔ kɛba emasɛi. (Hos. 11:4; Yoh. 6:44) Ni Kristo hu here wɔ atuu. Kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, egbele shinaa ehã wɔ koni wɔbote Nyɔŋmɔ weku lɛ mli. Akɛni Yesu ehere wɔ ni wɔyeee emuu nɛɛ atuu hewɔ lɛ, esaaa akɛ ebaa wɔjwɛŋmɔ mli kɔkɔɔkɔ akɛ wɔbaakpoo mɛi krokomɛi! Be ni wɔbɛŋkɛɔ jeŋ fɔŋ nɛɛ naagbee lɛ, mligbalamɔi, hiɛiaŋkwɛmɔ, kɛ hetsɛ̃ baafa babaoo. (Gal. 5:19-21; 2 Tim. 3:13) Shi akɛ Yehowa tsuji lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔná hiɛshikamɔ ni jɛ ŋwɛi lɛ eko, koni wɔkakwɛ hiɛiaŋ, loo wɔfee nibii ni baafite toiŋjɔlɛ ni yɔɔ wɔteŋ lɛ. (Yak. 3:17, 18) Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ wɔkɛ mɛi ni jɛ maji krokomɛi anɔ lɛ baabɔ naanyo, ni wɔná bɔ ni amɛhiɔ shi amɛhãa lɛ he miishɛɛ, ni kɛ́ eehi po lɛ, wɔkase amɛwiemɔ lɛ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔtoiŋjɔlɛ lɛ baafee tamɔ faa, ni wɔjalɛ nifeemɔ lɛ baafee tamɔ ŋshɔkei.—Yes. 48:17, 18. w18.06 12 kk. 18-19
Hɔgbaa, May 3
Nyɛkɛ nyɛhe ni nyɛsaa nyɛto be fɛɛ be akɛ nyɛbaajaje toiŋjɔlɛ he sane kpakpa lɛ [awo] nyɛnaji akɛ tokotai.—Efe. 6:15.
Roma asraafoi kɛ amɛnane folo eyaaa ta. Amɛwoɔ tokotai. Tokotai nɛɛ ashishi, tokotai lɛ diɛŋtsɛ, kɛ nɔ ni ha amɛmli lɛ fɛɛ lɛ, kooloo hewolo akɛfee. Enɛ hewɔ lɛ, amɛyɛ hewalɛ waa, amɛmli nyiɛmɔ ŋɔɔ, ni amɛshishi shamɔɔɔ. Roma asraafoi lɛ atokotai lɛ, ta amɛkɛyaa; shi mfonirifeemɔŋ tokotai ni Kristofoi woɔ lɛ yeɔ ebuaa amɛ ni amɛshiɛɔ “toiŋjɔlɛ he sane kpakpa lɛ.” (Yes. 52:7; Rom. 10:15) Fɛɛ sɛɛ lɛ, bei komɛi lɛ, ebiɔ ekãa dani wɔbaanyɛ wɔshiɛ. Oblanyo ko ni atsɛɔ lɛ Roberto, ni eye afii 20 lɛ wie akɛ: “Mishe gbeyei akɛ maye miklasbii lɛ odase. Efeɔ mi akɛ mihiɛ gbo. Ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ mijwɛŋ he lɛ, minaaa nɔ hewɔ ni kulɛ esa akɛ mihiɛ agbo. Amrɔ nɛɛ, mishashaooo shi kwraa akɛ mashiɛ matsɔɔ oblahii kɛ oblayei krokomɛi.” Oblahii kɛ oblayei pii ena akɛ, kɛ́ amɛsaa amɛhe jogbaŋŋ kɛhã sane kpakpa lɛ shiɛmɔ lɛ, ewaaa ehãaa amɛ akɛ amɛbaaye mɛi odase. w18.05 29 kk. 9-11
Ju, May 4
[Nyɛyaa] nɔ [nyɛwoa] yibii babaoo.—Yoh. 15:8.
Yesu kɛɛ ebɔfoi lɛ akɛ: “Miihã nyɛ mitoiŋjɔlɛ lɛ.” (Yoh. 14:27) Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu toiŋjɔlɛ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔshiɛ? Kɛ́ wɔtee nɔ wɔshiɛ lɛ, wɔnuɔ he yɛ wɔtsuiŋ tɔ̃ɔ akɛ wɔyɛ toiŋjɔlɛ, ejaakɛ wɔle akɛ Yehowa kɛ Yesu yɛ nɔ ni wɔfeɔ lɛ he miishɛɛ. (Lala 149:4; Rom. 5:3, 4; Kol. 3:15) Be ni Yesu wie akɛ eesumɔ ni bɔfoi lɛ aná miishɛɛ ni amɛmiishɛɛ lɛ “ayi obɔ” lɛ sɛɛ lɛ, etsɔɔ amɛ nɔ hewɔ ni ehe miihia ni amɛsumɔsumɔɔ amɛhe waa bɔ ni amɛbaanyɛ amɛkɛ amɛwala po ashã afɔle amɛhã amɛhe. (Yoh. 15:11-13) Kɛkɛ ni ekɛɛ amɛ akɛ: “Miitsɛ nyɛ nanemɛi.” Mɛɛ nikeenii ni nɔ bɛ enɛ ji nɛkɛ, akɛ amɛkɛ Yesu baabɔ naanyo! Shi mɛni ebaabi ni bɔfoi lɛ afee koni amɛya nɔ amɛfee Yesu nanemɛi? Ebaabi ni ‘amɛya ni amɛyawo yibii,’ loo kɛ́ wɔɔwie lɛ, amɛya nɔ amɛshiɛ. (Yoh. 15:14-16) Aaafee afii enyɔ dani Yesu kɛ bɔfoi lɛ baagba sane nɛɛ, efã amɛ akɛ: “Be ni nyɛyaa lɛ, nyɛshiɛa akɛ: ‘Ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ eshɛ shi.’” (Mat. 10:7) Enɛ hewɔ gbi gbɛkɛ ni enɔ jetsɛremɔ lɛ abaagbe lɛ lɛ, ewo amɛ hewalɛ ni amɛya nɔ amɛtsu nitsumɔ ni amɛje shishi lɛ kɛyashi naagbee lɛ.—Mat. 24:13; Mar. 3:14. w18.05 20-21 kk. 15-16
Jufɔ, May 5
Nɔ fɛɛ nɔ ni gbɔmɔ duɔ lɛ, no nɔŋŋ ebaakpa hu.—Gal. 6:7.
Oblahii kɛ oblayei, nyɛhãa Yehowa suɔmɔnaa nii ni nyɛbaafee lɛ he ahiaa nyɛ fe nɔ fɛɛ nɔ, ni nyɛkɛ mumɔŋ otii amamɔa nyɛhiɛ. Nyɛtipɛŋfoi pii sumɔɔ ni amɛye wala moŋ, ni ekolɛ amɛbaakɛɛ nyɛ akɛ nakai esa akɛ nyɛ hu nyɛfee. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, ehe baahia ni nyɛhã amɛle akɛ, mumɔŋ otii ni nyɛkɛmamɔ nyɛhiɛ lɛ ahe miihia nyɛ waa, ni nyɛtswa nyɛfai shi akɛ nyɛbaashɛ otii nɛɛ ahe. Nyɛkahãa tipɛŋfoi anɔnyɛɛ gbalaa nyɛjwɛŋmɔ kɛjea otii ni nyɛkɛmamɔ nyɛhiɛ lɛ anɔ. Mɛni baaye abua bo ni onyɛ ofi shi shiŋŋ kɛ́ otipɛŋfoi lɛ nyɛ onɔ koni ofee nɔ ni amɛsumɔɔ? Kadimɔ shihilɛi amli ni ebaawa ehã bo akɛ obaadamɔ amɛnɔnyɛi lɛ anaa, ni otsi ohe kɛje shihilɛi nɛɛ ahe. (Abɛi 22:3) Susumɔ amanei ni obaana kɛji oyafata amɛhe kɛfee nibii gbohii lɛ ahe. Agbɛnɛ hu, kpɛlɛmɔ nɔ akɛ ŋaawoo he miihia bo. Bo ofɔlɔi kɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei ni edara yɛ mumɔŋ ni yɔɔ osafo lɛ mli lɛ toi, ni no baatsɔɔ akɛ obaa ohe shi. (1 Pet. 5:5, 6) Ani obaa ohe shi ni oboɔ ŋaawoi kpakpai toi? w18.04 28-29 kk. 14-16
Shɔ, May 6
Nyɛhiɛa nɔ ni nyɛyɔɔ lɛ mli kɛyashi be ni maba. Ni mɔ ni yeɔ kunim, ni ehiɛɔ minifeemɔi lɛ amli kɛyashiɔ naagbee lɛ, mahã lɛ hegbɛ yɛ jeŋmaji lɛ anɔ.—Kpo. 2:25, 26.
Yɛ woji ni Yesu hã aŋmala ayahã asafoi komɛi ni yɔɔ Asia Bibioo lɛ amli lɛ, ejie esɛɛnyiɛlɔi lɛ ayi yɛ nitsumɔ kpakpa ni amɛtsuɔ lɛ hewɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekɛɛ asafo ni yɔɔ Tiatira lɛ akɛ: “Mile onifeemɔi lɛ, kɛ osuɔmɔ lɛ kɛ ohemɔkɛyeli lɛ kɛ osɔɔmɔ lɛ kɛ oshifimɔ lɛ, ni akɛ, nibii ni ofeɔ sɛɛkpee nɛɛ fe nɔ ni ofee tsutsu lɛ.” (Kpo. 2:19) Jeee mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ pɛ he Yesu wie, shi moŋ ewie sui kpakpai ni tsirɛ amɛ ni amɛfee nakai lɛ hu ahe. Eyɛ mli akɛ Yesu wo nyɛmimɛi komɛi ni yɔɔ Tiatira asafo lɛ mli lɛ ŋaa yɛ wolo lɛ mli moŋ, shi yɛ wolo lɛ shishijee kɛ enaagbee fɛɛ lɛ, ejie asafo lɛ yi. (Kpo. 2:27, 28) Ehe ehiaaa ni Yesu, ni ji Kristofoi asafo lɛ yitso lɛ ada wɔ shi yɛ nitsumɔ ni wɔtsuɔ wɔhãa lɛ lɛ hewɔ. Kɛ̃lɛ, efeɔ nakai kɛtsɔɔ akɛ ehiɛ sɔɔ nii. Enɛ ji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛhã asafoŋ onukpai. w19.02 16 kk. 10
Soo, May 7
Yuda kɛ Sila . . . [hã wiemɔi] babaoo kɛwo nyɛmimɛi lɛ hewalɛ, ni amɛwaje amɛ.—Bɔf. 15:32.
Yehowa tsɔ gbɛtsɔɔmɔ kuu lɛ nɔ ewo mɛi ni nyiɛ hiɛ yɛ blema Kristofoi asafoi lɛ amli lɛ kɛ Kristofoi krokomɛi lɛ fɛɛ hewalɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛtsu amɛteŋ mɛi enyɔ, ni ji Petro kɛ Yohane kɛtee ní amɛyasɔle amɛhã Kristo kaselɔi hei ni yɔɔ Samaria lɛ koni amɛná mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ. (Bɔf. 8:5, 14-17) Ekã shi faŋŋ akɛ, yelikɛbuamɔ ni gbɛtsɔɔmɔ kuu lɛ kɛhã Filipo kɛ kaselɔi hei lɛ wo amɛ hewalɛ waa! Ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa Odasefoi Agbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ woɔ Betel weku lɛ mli bii lɛ, mɛi ni yɔɔ be fɛɛ sɔɔmɔ krɛdɛɛ lɛ mli shi amɛbɛ Betel lɛ, kɛ nyɛmimɛi krokomɛi fɛɛ ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ hewalɛ. Ni tamɔ bɔ ni eba lɛ yɛ blema Kristofoi lɛ abeiaŋ lɛ, Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu amii shɛɔ amɛhe waa yɛ hewalɛwoo lɛ hewɔ! Agbɛnɛ hu, yɛ afi 2015 lɛ, Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ fee wolo ko ni yitso ji Kuu Osɛɛ Kɛba Yehowa Ŋɔɔ. Wolo nɛɛ ewo mɛi pii ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ hewalɛ waa. w18.04 19 kk. 18-20
Sohaa, May 8
Nyɛbaale anɔkwale lɛ, ni anɔkwale lɛ baahã nyɛye nyɛhe.—Yoh. 8:32.
Mɛi komɛi susuɔ akɛ kɛ́ aŋmɛɛ mɛi ahe ni amɛfee nɔ fɛɛ nɔ ni amɛsumɔɔ kɛkɛ lɛ, nibii baahi kwraa fe bɔ ni eji amrɔ nɛɛ. Shi ani susumɔ nɛɛ ja? Eji mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ je lɛ mli lɛ nyɛɔ efeɔ nɔ fɛɛ nɔ ni esumɔɔ kɛkɛ, ni mlai loo gbɛtsɔɔmɔi ko kwraa bɛ je lɛ mli kulɛ, ani wɔhe baajɔ wɔ? Wolo ko (The World Book Encyclopedia lɛ) wie akɛ: “Mlai ni awoɔ yɛ maŋ fɛɛ maŋ nɔ lɛ yɛ hwanyaŋŋ, ejaakɛ esa akɛ mlai lɛ ahã maŋbii lɛ anyɛ afee nɔ ni amɛsumɔɔ, ni yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, ehã amɛle akɛ jeee nɔ fɛɛ nɔ amɛbaanyɛ amɛfee.” Ani ejeee anɔkwale akɛ adesai amlai yɛ “hwanyaŋŋ”? Bo diɛŋtsɛ kwɛmɔ mlai babaoo ni adesai ewo, kɛ lɔyafoi kɛ kojolɔi abɔ ni esa akɛ aná dani anyɛ anu mlai nɛɛ ashishi ni aye nɔ! Yɛ nɔ ni Yesu wie lɛ naa lɛ, kɛ́ wɔmiitao wɔye wɔhe lɛɛlɛŋ lɛ, esa akɛ wɔfee nibii enyɔ komɛi: Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ wɔhe anɔkwalei ni etsɔɔ lɛ wɔye, ni nɔ ni ji enyɔ lɛ, wɔtsɔmɔ ekaselɔi. Nibii nɛɛ ni wɔbaafee lɛ ni baahã wɔye wɔhe lɛɛlɛŋ. Shi mɛni he wɔbaaye wɔhe kɛje? Yesu kɛɛ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni feɔ esha lɛ, esha nyɔŋ ji lɛ. . . . Kɛ́ Bi lɛ hã nyɛye nyɛhe lɛ, nyɛbaaye nyɛhe lɛɛlɛŋ.”—Yoh. 8:34, 36. w18.04 6-7 kk. 13-14
Hɔɔ, May 9
Nyɛ fɛɛ . . . nyɛnua he nyɛhãa nyɛhe.—1 Pet. 3:8.
Wɔsumɔɔ ni mɛi anu he ahã wɔ, aloo jeee nakai? Mɛni hewɔ? Ejaakɛ mɛi ni nuɔ he amɛhãa wɔ lɛ kɛ amɛhe woɔ wɔshihilɛ mli, amɛsusuɔ wɔhe, ni amɛnuɔ wɔ shishi. Bei komɛi lɛ, amɛnyɛɔ amɛnaa nibii ni he hiaa wɔ lɛ ni amɛyeɔ amɛbuaa wɔ dani wɔbiɔ amɛ po. Anɔkwa, kɛ́ mɛi ‘nu he amɛhã wɔ’ lɛ, wɔhiɛ sɔɔ amɛ waa. Wɔ fɛɛ wɔmiisumɔ ni wɔnu he wɔhã mɛi krokomɛi. Shi anɔkwa sane ji akɛ, jeee be fɛɛ be enɛ feemɔ yɔɔ mlɛo. Mɛni hewɔ? Klɛŋklɛŋ lɛ, wɔyeee emuu, ni enɛ hewɔ lɛ, kɛjɛ be ni abaafɔ wɔ beebe lɛ, wɔsumɔɔ ni wɔsusu wɔ pɛ wɔhe. (Rom. 3:23) Ja wɔmia wɔhiɛ waa dani wɔbaanyɛ wɔsusu mɛi krokomɛi ahe. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, wɔteŋ mɛi komɛi yɛ ni bɔ ni atsɔse wɔ ahã, loo shihilɛi komɛi ni wɔtsɔmɔ mli lɛ ahewɔ lɛ, ewa hã wɔ akɛ wɔbaanu he wɔhã mɛi krokomɛi. Nɔ ni ji etɛ lɛ, yɛ naagbee gbii nɛɛ amli lɛ, mɛi pii etsɔmɔ “hesuɔlɔi,” ni amɛsusuuu mɛi krokomɛi ahe. (2 Tim. 3:1, 2) Amɛsubaŋ gbonyo lɛ baanyɛ aná wɔnɔ hewalɛ. Shi kɛ́ wɔkase Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ e-Bi Yesu Kristo lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔnu he wɔhã mɛi waa fe bɔ ni wɔfeɔ amrɔ nɛɛ po. w19.03 14 kk. 1-3
Hɔgbaa, May 10
Ohiɛ akã otsui he.—Abɛi 4:23.
Yɛ Kitãi Nyɔŋma lɛ ateŋ naagbee nɔ lɛ mli lɛ, Yehowa fã Israelbii lɛ akɛ amɛkashwe mɛi krokomɛi anibii loo amɛhiɛ akakɔ̃ nii anɔ. (5 Mo. 5:21; Rom. 7:7) Yehowa kɛ mla nɛɛ hã ewebii lɛ koni ekɛtsɔɔ amɛ nɔ ko ni he hiaa waa. No ji akɛ, esa akɛ amɛhiɛ akã amɛtsui he, ni tsɔɔ akɛ, esa akɛ amɛkwɛ jogbaŋŋ yɛ nibii ni amɛsusuɔ he, kɛ akɔnɔi kɛ shwelɛi ni amɛnáa lɛ ahe. Yehowa le akɛ susumɔi fɔji kɛ akɔnɔi fɔji ni hãa mɛi feɔ nibii fɔji. Maŋtsɛ David sane lɛ hãa wɔnaa akɛ enɛ ji anɔkwale. David fee nibii kpakpai pii. Shi be ko lɛ, ená mɔ ko ŋa he suɔmɔ, ni kulɛ esa akɛ eye ehe nɔ. Shi efeee nakai, ni no hã efee esha. (Yak. 1:14, 15) David fite gbãla, eka akɛ ebaalaka yoo lɛ wu lɛ, ni naagbee lɛ, ehã agbe lɛ. (2 Sam. 11:2-4; 12:7-11) Yehowa le mɛi ni wɔji diɛŋtsɛ. Ele wɔtsuiŋ, ni ji bɔ ni wɔji yɛ mligbɛ lɛ. (1 Sam. 16:7) No hewɔ lɛ, wɔnyɛŋ wɔkɛ nɔ ko nɔ ko atee lɛ; susumɔ ko jio, henumɔ ko jio, nifeemɔ ko jio. Yehowa kɛ ejwɛŋmɔ maa sui kpakpai ni wɔyɔɔ lɛ anɔ, ni eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔjie sui nɛɛ akpo jogbaŋŋ. Shi eesumɔ ni wɔyɔse susumɔi gbohii ni baa wɔjwɛŋmɔ mli lɛ hu ni wɔjie kɛje jɛmɛ oya koni wɔkafee nibii gbohii.—2 Kro. 16:9; Mat. 5:27-30. w19.02 21 kk. 9; 22 kk. 11
Ju, May 11
Nyɛtaoa Yehowa sɛɛ gbɛ, nyɛ shikpɔŋ lɛ nɔ bii fɛɛ ni he jɔ . . . Nyɛtaoa heshibaa sɛɛ gbɛ.—Zef. 2:3.
Biblia lɛ wie yɛ Mose he akɛ: “Ehe jɔ fe gbɔmɛi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ.” (4 Mo. 12:3) Ani enɛ tsɔɔ akɛ Mose hiɛ etsiii, esheɔ gbeyei akɛ ebaakpɛ eyiŋ yɛ saji ahe, ni enyɛɛɛ efee shiŋŋ? Nakai mɛi komɛi naa mɛi ni he jɔ lɛ amɛhãa. Shi jeee nakai kwraa sane lɛ ji. Mose hiɛ tsii, enyɛ ekpɛ eyiŋ yɛ saji ahe, ni ekɛ ekãa sɔmɔ Nyɔŋmɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, efee ekãa ni etee Ejipt maŋtsɛ ni asheɔ lɛ gbeyei waa lɛ hiɛ, enyiɛ Israelbii ni ekolɛ amɛyi aaafee 3,000,000 lɛ ahiɛ kɛtsɔ ŋa lɛ nɔ, ni eye ebua amɛ ni amɛye amɛhenyɛlɔi anɔ kunim. Yɛ naagbai ni Mose kɛkpe lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, enyɛ etsɔɔ akɛ ehe jɔ lɛɛlɛŋ. Ŋmɛnɛ lɛ, eyɛ mli akɛ wɔkɛ naagbai ni ekɛkpe lɛ eko ekpeee moŋ, shi mɛi ni wɔkɛshãraa kɛ shihilɛi ni wɔkɛkpeɔ daa gbi lɛ baanyɛ ahã ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaafee mɛi ni he jɔ. Shi nɔ ko yɛ ni baanyɛ awo wɔ hewalɛ waa ni wɔjie su nɛɛ kpo. No ji akɛ, Yehowa ewo shi akɛ “mɛi ni he jɔ lɛ, shikpɔŋ lɛ baatsɔ amɛnɔ.” (Lala 37:11) Kɛ́ abi bo akɛ ‘Ani ohe jɔ’ lɛ, mɛni obaakɛɛ? Ni ani mɛi krokomɛi kɛ bo baakpã gbee yɛ hetoo ni obaahã lɛ he? w19.02 8 kk. 1-2
Jufɔ, May 12
Kpoo hã mɛi ni tsɛɔ . . . efɔŋ akɛ ekpakpa lɛ.—Yes. 5:20.
Kɛjɛ Adam kɛ Hawa yinɔ tɔ̃ɔ ni Yehowa dro adesai nikeenii ko. Nikeenii nɛɛ ji henilee. Kɛ́ obaakai lɛ, be ni Adam kɛ Hawa gbo Yehowa nɔ toi lɛ, amɛyatee amɛhe, ejaakɛ no mli lɛ amɛhenilee miiyi amɛ. Henilee ji henumɔ ko ni hãa wɔnaa nɔ ni ji ekpakpa kɛ nɔ ni ji efɔŋ. Henumɔ nɛɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔkpɛɔ yiŋ yɛ saji ahe. Abaanyɛ akɛ mɔ ko ni tsɔseko ehenilee jogbaŋŋ lɛ ato meele ko ni ekudɔɔ (steer) tsuuu nii jogbaŋŋ lɛ he. Enɛ yɛ oshara waa, ejaakɛ kɔɔyɔɔ lɛ kɛ ŋshɔkei lɛ baanyɛ ahã meele lɛ adu gbɛ. Shi kɛ́ kudɔɔ lɛ miitsu nii jogbaŋŋ lɛ, meelekudɔlɔ lɛ baanyɛ akudɔ meele lɛ kɛya he ni eyaa lɛ shweshweeshwe. Nakai nɔŋŋ ehe miihia ni wɔ hu wɔtsɔse wɔhenilee jogbaŋŋ; ja wɔfee nakai dani wɔbaanyɛ wɔkpɛ yiŋ kpakpai yɛ shihilɛ mli. Kɛ́ wɔtsɔseee wɔhenilee jogbaŋŋ lɛ, kɛji wɔyaafee efɔŋ lɛ, ebɔŋ wɔ kɔkɔ. (1 Tim. 4:1, 2) Ebaahã wɔna “efɔŋ akɛ ekpakpa.” w18.06 16 kk. 1-3
Shɔ, May 13
Nyɛkahãa je nɛɛ shɔ̃a nyɛ dɔŋŋ.—Rom. 12:2.
Bei komɛi lɛ, atsɔɔ gbɛ ni yɔɔ nigii nɔ akɛ je lɛ susumɔi lɛ woɔ adafitswaa woji, sinii, kɛ nibii krokomɛi amli. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ koni wɔnyɛ wɔyɔse susumɔi nɛɛ ni wɔkpoo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bei komɛi lɛ kɛ́ aahã adafitswaa yɛ TV lɛ loo redio lɛ nɔ lɛ, awieɔ saji lɛ bɔ ni baahã wɔkɛ wɔhe awo maŋ saji loo pɔlitis mli. Aloo ajieɔ mɛi ni kɛ amɛwala etsu nɔ ko ni je lɛ buɔ lɛ akɛ ehe yɛ sɛɛnamɔ waa lɛ ayi bɔ ni baahã wɔnu he akɛ esa akɛ wɔkase amɛ. Sinii kɛ woji komɛi hu hãa efeɔ tamɔ nɔ ni eja, eyɛ fɛo, ni ehi hu akɛ mɔ ko baasusu lɛ kɛ eweku lɛ he klɛŋklɛŋ dani esusu mɛi krokomɛi kɛ nibii krokomɛi ahe. Shi susumɔ nɛɛ teɔ shi ewoɔ Biblia lɛ, ejaakɛ Biblia lɛ kɛɛ dani wɔ kɛ wɔweku lɛ baaná miishɛɛ lɛ, esa akɛ wɔsumɔ Yehowa fe wɔ diɛŋtsɛ wɔhe kɛ wɔweku lɛ. (Mat. 22:36-39) Ani enɛ tsɔɔ akɛ wɔkajie wɔhiɛtserɛ kwraa? Dabi, wɔbaanyɛ wɔkɛ nibii kpakpai ajie wɔhiɛtserɛ. No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe akɛ: ‘Kɛ́ atsɔ gbɛ nigii nɔ ajie je lɛ susumɔ ko yi lɛ, ani minyɛɔ miyɔseɔ? Ani mikwɛɔ jogbaŋŋ koni mi loo mibii lɛ akakane wolo ko loo amɛkwɛ TV nɔ nifeemɔ ko ni jieɔ je lɛ susumɔi lɛ ayi? Ani miyeɔ mibuaa mibii lɛ koni amɛsusumɔ yɛ saji ahe lɛ kɛ Yehowa nɔ lɛ akpã gbee, bɔ ni afee ni je lɛ susumɔi ni amɛnuɔ kɛ nɔ ni amɛnaa lɛ akaná amɛjwɛŋmɔ nɔ hewalɛ?’ w18.11 22 kk. 18-19
Soo, May 14
Kaashe gbeyei, ejaakɛ mikɛ bo yɛ.—Yes. 41:10.
Mɛni Yehowa feɔ kɛtsɔɔ akɛ ekɛ wɔ yɛ? Enáa dekã ehãa wɔ, ni ejieɔ suɔmɔ kpo etsɔɔ wɔ. Agbɛnɛ hu, ewieɔ nibii ni hãa wɔnaa akɛ enuɔ he ehãa wɔ ni wɔsane kã etsui nɔ waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ewie akɛ: “Ojara wa yɛ mihiɛ, ohiɛ eba nyam, ni misumɔɔ bo.” (Yes. 43:4) Yehowa baaya nɔ eye mɛi ni sɔmɔɔ lɛ lɛ anɔkwa ni esumɔ amɛ; nɔ ko nɔ ko bɛ je nɛɛ mli ni baanyɛ ahã suɔmɔ nɛɛ sɛɛ afo. (Yes. 54:10) Yehowa woko wɔ shi akɛ ebaajie naagbai fɛɛ ni wɔkɛkpeɔ yɛ shihilɛ mli lɛ amrɔ nɛɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, eŋmɛŋ gbɛ ni naagbai ni wɔkɛkpeɔ ni tamɔ “fai” lɛ asu wɔtsui aahu akɛ wɔbaakpa lɛ sɔɔmɔ, ni ehãŋ kai kɛ haomɔi ni wɔkɛkpeɔ ni tamɔ “la” lɛ aye wɔ awui kɛya naanɔ. Ewo shi akɛ ebaafata wɔhe ni eye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔkpee kai kɛ naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ anaa. Shi mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa baatsɔ efee nakai? Kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔkaye wɔtsui fe nine, bɔ ni afee ni wɔnyɛ wɔya nɔ wɔye lɛ anɔkwa kɛya gbele mli po. (Yes. 41:13; 43:2) Kɛ́ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ akɛ ebaaye shi ni ewo akɛ ‘ebaafata wɔhe’ lɛ nɔ lɛ, wɔbaafee ekãa ni wɔbaafi shi shiŋŋ kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe. w19.01 3 kk. 4-6
Sohaa, May 15
Yiŋtoi babaoo yɛ gbɔmɔ tsui mli, shi Yehowa yiŋtoo ji nɔ ni baadamɔ shi.—Abɛi 19:21.
Oblahii kɛ oblayei, ekolɛ nyɛskul tsɔɔlɔi kɛ mɛi krokomɛi ewo nyɛ ŋaa akɛ, kɛ́ nyɛgbe skul naa lɛ, nyɛtsaa nɔ kɛyaa yunivɛsiti koni nyɛná nitsumɔ ko ni baahã nyɛná shika pii. Shi jeee nakai Yehowa woɔ nyɛ ŋaa ni nyɛfee. Yehowa miisumɔ ni nyɛkase nii waa yɛ skul koni kɛ́ nyɛgbe naa lɛ, nyɛná nɔ ko nyɛtsu kɛkwɛ nyɛhe. (Kol. 3:23) Shi kɛ́ nyɛmiikpɛ nyɛyiŋ yɛ nɔ ni nyɛbaafee wɔsɛɛ lɛ he lɛ, eesumɔ ni nyɛdamɔ shishitoo mlai kpakpai ni ekɛhãa lɛ anɔ nyɛfee nakai. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ shishitoo mlai nɛɛ baaye abua nyɛ ni nyɛhi shi yɛ gbɛ ni baasa ehiɛ lɛ nɔ yɛ naagbee gbii nɛɛ amli. (Mat. 24:14) Yehowa le nɔ ni baaba je nɛɛ nɔ wɔsɛɛ kɛ be abɔ ni eshwɛ dani naagbee lɛ baaba, ni ele akɛ be ni eshwɛ lɛ faaa kwraa. (Yes. 46:10; Mat. 24:3, 36) Agbɛnɛ hu, Yehowa le bo. Ele nɔ ni kɛ́ ofee lɛ obaaná miishɛɛ ni otsui anyɔ omli, kɛ nɔ ni kɛ́ ofee lɛ onine baanyɛ shi ni onáŋ miishɛɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko wo bo ŋaa, ni efee tamɔ nɔ ni ŋaa ni ewoɔ bo lɛ hi, shi ekɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kpãaa gbee lɛ, ejeee ŋaawoo kpakpa. w18.12 19 kk. 1-2
Hɔɔ, May 16
Onaŋ mɛi fɔji lɛ dɔŋŋ.—Lala 37:10.
‘Shikpɔŋ lɛ baatsɔ mɛi ni he jɔ lɛ anɔ, ni amɛmii baashɛ amɛhe waa yɛ toiŋjɔlɛ babaoo mli.’ David gba akɛ: “Jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ baatsɔ amɛnɔ, ni amɛbaahi nɔ kɛya naanɔ.” (Lala 37:11, 29; 2 Sam. 23:2) Kɛ́ okwɛ lɛ, te gbalɛi nɛɛ ná mɛi ni miitao amɛfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ anɔ hewalɛ ehã tɛŋŋ? Gbalɛi nɛɛ hã amɛná nɔ ko ni amɛbaanyɛ amɛdamɔ nɔ amɛmu sane naa akɛ, kɛ́ jalɔi pɛ baahi shikpɔŋ lɛ nɔ wɔsɛɛ ko lɛ, belɛ shikpɔŋ lɛ baatsɔ paradeiso ekoŋŋ tamɔ Eden abɔɔ lɛ. Afii komɛi asɛɛ lɛ, Israelbii lɛ ni kɛɛ Yehowa amɛjáa lɛ ateŋ mɛi pii kwa lɛ ni amɛkpa lɛ jamɔ. No hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ hã Babilonbii lɛ ye amɛnɔ kunim, amɛkpãtã amɛmaŋ lɛ hiɛ, ni amɛŋɔ amɛteŋ mɛi babaoo nom. (2 Kro. 36:15-21; Yer. 4:22-27) Kɛ̃lɛ, Nyɔŋmɔ gbalɔi lɛ gba gbalɛi srɔtoi ni tsɔɔ akɛ afii 70 sɛɛ lɛ, ewebii lɛ baaku amɛsɛɛ kɛya amɛshikpɔŋ lɛ nɔ ekoŋŋ. Gbalɛi nɛɛ ba mli. Shi amɛkɔɔ wɔ mɛi ni wɔyɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu ahe. Amɛhãa wɔnáa nɔmimaa akɛ wɔsɛɛ lɛ shikpɔŋ lɛ baatsɔ paradeiso. w18.12 4 kk. 9-10
Hɔgbaa, May 17
Bɔ ni ŋwɛi nɔ kwɔ fe shikpɔŋ lɛ, nakai migbɛi lɛ anɔ kwɔlɔ fe nyɛgbɛi lɛ ni nakai mijwɛŋmɔi lɛ hu anɔ kwɔlɔ fe nyɛjwɛŋmɔi lɛ.—Yes. 55:9.
Ŋaa ni je lɛ woɔ lɛ teɔ shi ewoɔ gbɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ. Shi ani amɛhi kɛhã wɔ mɛi ni wɔyɔɔ ŋmɛnɛ lɛ fe ŋaawoi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ? Yesu wie akɛ: “Abuɔ hiɛshikamɔ jalɔ yɛ enitsumɔi lɛ anaa.” (Mat. 11:19) Eyɛ mli akɛ je lɛ etee hiɛ waa yɛ jeŋ shikpamɔ kɛ tsɔji ahe nilee mli moŋ, shi naagbai wuji, tamɔ tawuu, hiɛiaŋkwɛmɔ, kɛ awuiyeli miifite mɛi amiishɛɛ lolo. Agbɛnɛ hu, susumɔ ni mɛi ená akɛ tɔmɔ ko bɛ he akɛ amɛkɛ amɛhe baawo jeŋba sha mli lɛ miiye awui waa diɛŋtsɛ. Mɛi pii kɛɔ akɛ susumɔ gbonyo nɛɛ miifite mɛi awekui, eehã mɛi helai, ni ekɛ naagbai krokomɛi hu miiba. Ni ŋaa ni Yehowa woɔ lɛ hu? Kristofoi ni kɛ ŋaa ni Yehowa woɔ lɛ tsuɔ nii lɛ náa he sɛɛ. Miishɛɛ yɛ amɛwekui amli, amɛye amɛhe kɛje helai komɛi ahe, ni toiŋjɔlɛ yɛ amɛ kɛ amɛnyɛmimɛi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ ateŋ. (Yes. 2:4; Bɔf. 10:34, 35; 1 Kor. 6:9-11) Ani enɛ etsɔɔɔ faŋŋ akɛ Yehowa jwɛŋmɔi lɛ anɔ kwɔlɔ kwraa fe je lɛ nɔ lɛ? w18.11 20 kk. 8-10
Ju, May 18
Naanyobɔɔ gbonyo fiteɔ sui kpakpai.—1 Kor. 15:33.
Wɔmiisumɔ ni wɔkɛ wɔwekumɛi lɛ ahi shi jogbaŋŋ, ni wɔjieɔ mlihilɛ kpo wɔtsɔɔ amɛ. Shi esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni ekaba lɛ akɛ amɛhiɛ ni wɔtaoɔ wɔsa lɛ hewɔ lɛ, wɔbaafee nɔ ko ni esaaa Yehowa hiɛ. Eyɛ mli akɛ wɔbaaya nɔ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔkɛ amɛ ahi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli moŋ, shi wɔkɛ mɛi ni sumɔɔ Yehowa lɛ pɛ baabɔ naanyo gbagbalii. Esa akɛ mɛi fɛɛ ni nyiɛɔ yɛ anɔkwale lɛ mli lɛ afee krɔŋkrɔŋ. (Yes. 35:8; 1 Pet. 1:14-16) Be ni wɔba anɔkwale lɛ mli lɛ, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ fee tsakemɔi komɛi bɔ ni afee ni wɔhi shi yɛ Biblia mli shishitoo mlai anaa. Tsakemɔi ni wɔteŋ mɛi komɛi fee lɛ da waa diɛŋtsɛ. Kɛ̃lɛ, tsakemɔ bibioo wɔfee jio, tsakemɔ wulu wɔfee jio lɛ, esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkɛ wɔjeŋba kpakpa lɛ akayatsake jeŋba sha ni ehe shi yɛ je nɛɛ mli lɛ. Mɛni baaye abua wɔ ni ekaba lɛ nakai yɛ wɔgbɛfaŋ? Esa akɛ wɔjwɛŋ nɔ ni Yehowa kɛshã afɔle koni wɔhe anyɛ atse yɛ ehiɛ lɛ he. Ehã e-Bi koome Yesu Kristo fɔse elá ni jara wa lɛ eshwie shi yɛ wɔhewɔ. (1 Pet. 1:18, 19) Kɛ́ wɔmiitao ni wɔhe atse yɛ Yehowa hiɛ be fɛɛ be lɛ, esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ kɛ bɔ ni ejara wa hã lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ. w18.11 11 kk. 10-11
Jufɔ, May 19
Mato mitsui shi mamɛ miyiwalaheremɔ Nyɔŋmɔ lɛ. Mi-Nyɔŋmɔ lɛ baabo mi toi.—Mika 7:7.
Be fɛɛ sɔɔlɔi pii ekpa shi amɛna akɛ, kɛ́ amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ ma sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ, eyeɔ ebuaa amɛ koni amɛkaye amɛtsui tuutu kɛ́ amɛshihilɛ tsake po. Amɛnɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ hãa wɔnaa akɛ, kɛ́ wɔtsu nɔ ni wɔbaanyɛ yɛ shihilɛ mli ni wɔyaje lɛ mli, ni wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ kwraa lɛ, wɔyeŋ wɔtsui tuutu ekɔɔɔ he eko nɔ ni baaba. Ekolɛ wɔbaana po akɛ, bɔ ni wɔtsu wɔshihilɛ ni tsake lɛ he nii wɔhã lɛ ehã wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli ewa waa. Nibii pii baanyɛ ahã oshihilɛ atsake trukaa yɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli. Abaanyɛ atsake nitsumɔ ni otsuɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli, hela baanyɛ amɔ bo, loo ekolɛ obaaná weku sɔ̃i hei. Shi ekɔɔɔ he eko nɔ ni baaba lɛ, ná nɔmimaa akɛ, Yehowa jwɛŋɔ ohe ni ebaaye ebua bo yɛ be ni sa mli. (Heb. 4:16; 1 Pet. 5:6, 7) Bɔɔ mɔdɛŋ ni otsu nɔ ni obaanyɛ yɛ shihilɛ mli ni oyaje lɛ mli. Sɔlemɔ ohã Yehowa, wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ, ni okɛ ohiɛ afɔ̃ enɔ kwraa. Kɛ́ ofee nakai lɛ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni oshihilɛ baatsake ahã lɛ, Yehowa baawa bo ni okaye otsui tuutu. w18.10 30 kk. 17; 31 kk. 19, 22
Shɔ, May 20
[Yehowa le] bɔ ni afee wɔ ahã jogbaŋŋ, ekaiɔ akɛ sũ ji wɔ.—Lala 103:14.
Kɛ́ wɔkane Biblia lɛ, wɔnaa saji pii ni hãa wɔnaa akɛ Yehowa susuɔ etsuji ahe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ bɔ ni Yehowa kɛ oblanyo fioo Samuel ye ehã be ni etsu lɛ ni eyakɛɛ Osɔfonukpa Eli akɛ ebaagbala etoi lɛ he okwɛ. (1 Sam. 3:1-18) Yehowa Mla lɛ bi ni gbekɛbii abu onukpai, titri lɛ, mɛi ni yɔɔ hegbɛi. (2 Mo. 22:28; 3 Mo. 19:32) No hewɔ lɛ, kɛ́ okwɛ lɛ, ani Samuel baaná ekãa ni eya Eli hiɛ enɔ jetsɛremɔ leebi ni eyakɛɛ lɛ akɛ Nyɔŋmɔ baagbala etoi? Ebaawa waa! Biblia lɛ kɛɔ akɛ “no mli lɛ, Samuel miishe gbeyei akɛ ebaakɛɛ Eli ninaa lɛ.” Shi akɛni Nyɔŋmɔ etsɔ hiɛ ehã Eli ena faŋŋ akɛ eetsɛ Samuel hewɔ lɛ, Eli diɛŋtsɛ tsɛ Samuel ni ekɛɛ lɛ akɛ egba lɛ nɔ fɛɛ nɔ ni Yehowa kɛɛ lɛ lɛ, ni ‘ekɛ nɔ ko nɔ ko akatee’ lɛ. Samuel bo Eli toi ni ekɛɛ lɛ “nɔ fɛɛ nɔ.” Nɔ ni Samuel kɛɛ Eli lɛ tamɔ sane ko ni abakɛɛ lɛ be ko ni eho lɛ nɔŋŋ. (1 Sam. 2:27-36) Sane nɛɛ hãa wɔnaa akɛ, Yehowa hiɛ kã shi ni esusuɔ wɔhe waa. w18.09 23 kk. 2; 24 kk. 4-5
Soo, May 21
Ao Yehowa, namɔ baanyɛ aba omama tsũ lɛ mli akɛ gbɔ? . . . Mɔ ni . . . [wieɔ] anɔkwale yɛ etsui mli.—Lala 15:1, 2.
Yɛ sane ko ni yitso ji, “Why We Lie” (Nɔ Hewɔ Ni Wɔmaleɔ) lɛ mli lɛ, awie akɛ “malemɔ ebatsɔ adesai asu,” ni akɛ mɛi “maleɔ amɛtsɔɔ gbɔi, mɛi ni amɛkɛtsuɔ nii, amɛnanemɛi, kɛ amɛsuɔlɔi ní egbaaa amɛnaa kwraa.” Bei pii lɛ, mɛi maleɔ koni amɛkɛbu amɛhe, loo kɛ́ wɔbaawie lɛ, amɛkɛtsĩmɔ nɔ fɔŋ ko ni amɛyafee lɛ nɔ. Mɛi komɛi hu maleɔ koni amɛhiɛ aba nyam yɛ mɛi ahiɛ, amɛná shika, loo amɛnine ashɛ nɔ ko ni amɛtaoɔ lɛ nɔ. Bɔ ni malemɔ ebahe shi lɛ hewɔ lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, mɛi heee mɛi amɛyeee dɔŋŋ, ni ehã mɛi ateŋ efite. Lalatsɛ David sɔle ehã Yehowa akɛ: “Onáa anɔkwale ni yɔɔ tsui mli lɛ he miishɛɛ.” (Lala 51:6) David le akɛ, ehe miihia ni wɔtsui mli atse, ejaakɛ ja wɔtsui mli tse dani wɔbaawie anɔkwale. Anɔkwa Kristofoi ‘kɛ amɛhe wieɔ anɔkwale’ be fɛɛ be.—Zak. 8:16. w18.10 7 kk. 4; 8 kk. 9-10; 10 kk. 19
Sohaa, May 22
Enyiɛ amɛhiɛ shweshweeshwe, ni amɛsheee nɔ ko gbeyei.—Lala 78:53.
Be ni Israelbii lɛ shi Ejipt yɛ afi 1513 D.Ŋ.B. lɛ, eeenyɛ efee akɛ no mli lɛ amɛyi fa fe akpekpei etɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, gbekɛbii, hiimeji, yeimeji, helatsɛmɛi, akpakei, kɛ kpajelɔi fɛɛ fata he ni amɛshi Ejipt lɛ. Dani mɔ ko baanyɛ anyiɛ mɛi babaoo ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahiɛ lɛ, esa akɛ efee mɔ ko ni yɔɔ suɔmɔ ni susuɔ mɛi ahe waa. Yehowa tsɔ Mose nɔ enyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ, ni Yehowa jie sui nɛɛ fɛɛ akpo. Enɛ hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ Israelbii lɛ ehi Ejipt amɛwala gbii fɛɛ moŋ, shi be ni amɛshi jɛmɛ lɛ, amɛnuuu he akɛ amɛbɛ shweshweeshwe. (Lala 78:52) Mɛni Yehowa fee ni hã ewebii lɛ nu he akɛ amɛyɛ shweshweeshwe ni oshãra ko ninaŋ amɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, be ni amɛshiɔ Ejipt lɛ, eto “amɛhe gbɛjianɔ jogbaŋŋ, oookɛɛ asraafoi akui.” (2 Mo. 13:18) Bɔ ni Yehowa to Israelbii lɛ ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ lɛ hã amɛna faŋŋ akɛ, lɛ ekudɔɔ amɛ. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, ‘kɛ́ je tsɛre lɛ, Yehowa kɛ atatu nyiɛɔ amɛhiɛ, ni kɛ́ je na lɛ, ekɛ la ni kpɛɔ nyiɛɔ amɛhiɛ.’ (Lala 78:14) Nɔ ni Yehowa fee nɛɛ hã Israelbii lɛ kai be fɛɛ be akɛ, ekɛ amɛ yɛ, eetsɔɔ amɛ gbɛ, ni eebu amɛhe. w18.09 26 kk. 11-12
Hɔɔ, May 23
Ao, miná kulɛ oŋɔ mi ohɔ shi yɛ Gbonyobu lɛ mli, . . . ní oto be ohã mi, ní okai mi!—Hiob 14:13.
Yehowa tsuji ni hi shi yɛ blema lɛ ateŋ mɛi komɛi hao waa yɛ naagbai ni amɛkɛkpe lɛ ahe aahu akɛ, amɛshwe gbele. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Hiob piŋɔ lɛ ewie akɛ: “Minyaŋeɔ miwala; misumɔɔɔ maya nɔ mahi wala mli.” (Hiob 7:16) Yona hu nijiaŋ je wui aahu akɛ, ewie akɛ: “Yehowa, agbɛnɛ, ofainɛ ŋɔɔ miwala kɛya, ejaakɛ ehi hã mi akɛ magbo moŋ fe nɔ ni mihiɛ aaakã.” (Yona 4:3) Be ko be ni gbalɔ anɔkwafo Elia hu kɛ naagba ko kpe lɛ, ehao aahu akɛ, eshwe gbele. Ewie akɛ: “Efa! Agbɛnɛ, Yehowa, ŋɔɔ miwala kɛya.” (1 Maŋ. 19:4) Shi anɔkwafoi nɛɛ asane kã Yehowa tsui nɔ waa ni esumɔɔɔ ni amɛgboiɔ. No hewɔ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni emli baafu amɛ lɛ, eye ebua amɛ koni amɛkashwe gbele, shi moŋ lɛ, amɛya nɔ amɛsɔmɔ lɛ ni amɛye lɛ anɔkwa. w18.09 13 kk. 4
Hɔgbaa, May 24
Nyɔŋmɔ nanemɛi nitsulɔi ji wɔ.—1 Kor. 3:9.
Ale Nyɔŋmɔ tsuji waa akɛ amɛfeɔ mɛi gbɔ. Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, Greek wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “gbɔfeemɔ” lɛ shishitsɔɔmɔ ŋmiiŋmi ji, “mlihilɛ kpo ni ajieɔ atsɔɔ gbɔi.” (Heb. 13:2; shn.) Biblia lɛ gbaa wɔ mɛi komɛi ni fee mɛi gbɔ lɛ ahe sane, ni wɔbaanyɛ wɔkase amɛ. (1 Mo. 18:1-5) Be fɛɛ be ni hegbɛ lɛ baaba akɛ wɔye wɔbua mɔ ko lɛ, esa akɛ wɔfee nakai, ekɔɔɔ he eko kɛji mɔ lɛ ji nyɛmi loo ejeee nyɛmi. (Gal. 6:10) Ani obaanyɛ ohã be fɛɛ sɔɔlɔi ni basaraa nyɛsafo lɛ he ko amɛwɔ? Kɛ́ ofee nakai lɛ, belɛ okɛ Nyɔŋmɔ efee ekome kɛmiitsu nii. (3 Yoh. 5, 8) Kɛ́ ofee be fɛɛ sɔɔlɔi gbɔ lɛ, obaaná he sɛɛ, ni amɛ hu amɛbaaná he sɛɛ. ‘Nyɛbaawowoo nyɛhe hewalɛ.’ (Rom. 1:11, 12) Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ nyɛmimɛi hii hewalɛ ni amɛkɛ amɛhe ahã kɛsɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔi kɛ asafoŋ onukpai. Kɛ́ amɛfee nakai lɛ, belɛ amɛ kɛ Yehowa miifee ekome kɛmiitsu nii. (1 Tim. 3:1, 8, 9; 1 Pet. 5:2, 3) Esa akɛ nyɛmimɛi hii ni miitao amɛsɔmɔ akɛ sɔɔlɔi kɛ nɔkwɛlɔi lɛ aná he miishɛɛ akɛ amɛbaaye amɛbua nyɛmimɛi lɛ koni nyɛmimɛi lɛ ahemɔkɛyeli mli awa. Agbɛnɛ hu, esa akɛ amɛye amɛbua amɛ yɛ gbɛi krokomɛi hu anɔ. (Bɔf. 6:1-4) Nyɛmimɛi ni tsuɔ asafoŋ nitsumɔi srɔtoi lɛ baakɛɛ bo akɛ, etsumɔ yɛ miishɛɛ pam! w18.08 24 kk. 6-7; 25 kk. 10
Ju, May 25
Kaawie nuu onukpa ko hiɛ nyanyaanya. Moŋ lɛ, okɛ mlihilɛ awie otsɔɔ lɛ akɛ tsɛ.—1 Tim. 5:1.
Eyɛ mli akɛ Timoteo sɔmɔ akɛ nyɛmimɛi hii onukpai nɛɛ anɔkwɛlɔ moŋ, shi ehe bahia ni ejie musuŋtsɔlɛ kɛ bulɛ kpo etsɔɔ amɛ be fɛɛ be. Shi ani no tsɔɔ akɛ kɛ́ mɔ ko ni eda yɛ afii amli lɛ je gbɛ efee esha ko loo ewo mɛi hewalɛ ni amɛfee nɔ ko ni esaaa Yehowa hiɛ lɛ, esaaa akɛ wɔjajeɔ lɛ? Dabi. Yehowa ekɛŋ akɛ akɛni mɔ lɛ eda yɛ afii amli loo abuɔ lɛ waa lɛ hewɔ lɛ, ebaaku ehiɛ eshwie esha ni mɔ lɛ efee lɛ nɔ. Kadimɔ shishitoo mla ni yɔɔ Yesaia 65:20 lɛ. Jɛmɛ kɛɔ akɛ: “Eshafeelɔ lɛ, kɛ́ eye afii oha po lɛ, abaalomɔ lɛ.” Wɔnaa shishitoo mla ko ni kɛ enɛ kpaa gbee yɛ Ezekiel ninaa lɛ mli. (Eze. 9:5-7) No hewɔ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni wɔbaashe gbeyei akɛ wɔbaajaje mɔ ko ni ye wɔ onukpa ni wɔbuɔ lɛ lɛ, esa akɛ wɔshe Yehowa Nyɔŋmɔ, Mɔ Ni Eye Gbii Pii lɛ, moŋ gbeyei, ni wɔjie bulɛ kpo wɔtsɔɔ lɛ.—Dan. 7:9, 10, 13, 14; Gal. 6:1. w18.08 11 kk. 13-14
Jufɔ, May 26
Mɔ ni jwɛŋmɔ esako lɛ heɔ wiemɔ fɛɛ wiemɔ eyeɔ, shi hiɛtɛ̃lɔ kwɛɔ enajifaamɔi jogbaŋŋ.—Abɛi 14:15.
Ehe miihia ni wɔ fɛɛ wɔle bɔ ni ataoɔ saji amli jogbaŋŋ, ejaakɛ no baaye abua wɔ ni wɔna kɛji sane ko ni wɔnu loo wɔkane lɛ yɛ mli aloo ebɛ mli koni wɔnyɛ wɔkpɛ yiŋ ni ja. (Abɛi 3:21-23; 8:4, 5) Kɛ́ wɔnyɛɛɛ wɔtao saji amli ni wɔle kɛji amɛyɛ mli loo amɛbɛ mli lɛ, ewaaa kwraa akɛ Satan kɛ eje lɛ baalaka wɔ. (Efe. 5:6; Kol. 2:8) Anɔkwa, ja wɔle anɔkwale ni yɔɔ sane ko mli dani wɔbaanyɛ wɔkpɛ yiŋ ni ja. Gbii etɛ nɛɛ lɛ, Intanɛt lɛ, TV, redio, adafitswaa woji, kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ nakai lɛ ahewɔ lɛ, wɔnuɔ saji pii. Wɔteŋ mɛi komɛi hu yɛ ni wɔnanemɛi kɛ wɔwekumɛi sɛndiɔ wɔ tɛs mɛseji kɛ e-mail pii. Etamɔ nɔ ni daa nɛɛ sane ko yɛ ni aatao wɔle. Wɔnanemɛi kɛ wɔwekumɛi lɛ ehiɛɛɛ wɔhe jwɛŋmɔ fɔŋ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ, ni wɔtao saji fɛɛ ni wɔnuɔ lɛ amli jogbaŋŋ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ ŋmɛnɛ lɛ, mɛi jeɔ gbɛ amɛgbɛɔ amalei amɛshwãa loo amɛtsɔɔ anɔkwale lɛ hiɛ amɛbuɔ shi koni amɛkɛlaka mɛi. w18.08 3 kk. 1, 3
Shɔ, May 27
Ohiɛ eba nyam yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.—Luka 1:30.
Yehowa hala oblayoo ko ni baa ehe shi ni atsɛɔ lɛ Maria lɛ akɛ e-Bi Yesu mami. Maria hi maŋ bibioo ko ni kɛ Yerusalem kɛ sɔlemɔ shĩa fɛfɛo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ teŋ jekɛ waa ni atsɛɔ lɛ Nazaret lɛ mli. (Luka 1:26-33) Sane ko ni Maria kɛ ewekunyo Elizabet gba lɛ hãa wɔnaa akɛ, naanyobɔɔ ni yɔɔ Maria kɛ Yehowa teŋ lɛ mli wa waa. (Luka 1:46-55) Yehowa kɛ ehiɛ fɔ̃ shi ekwɛ Maria, ni ena akɛ eyeɔ lɛ anɔkwa, ni no hewɔ ekɛ hegbɛ ni nɔ bɛ nɛɛ ni Maria kpaaa gbɛ kwraa lɛ dro lɛ lɛ. Be ni afɔ Yesu lɛ, kulɛ Yehowa baanyɛ ahã onukpai kɛ hiɛnaanɔbii ni yɔɔ Yerusalem kɛ Betlehem lɛ ale. Shi efeee nakai. Moŋ lɛ, etsu ŋwɛibɔfoi ni amɛyabɔ tookwɛlɔi komɛi ni miikwɛ amɛtoi yɛ ŋa nɔ yɛ Betlehem lɛ amaniɛ. Tookwɛlɔi nɛɛ jeee mɛi komɛi tsɔ, kɛ̃lɛ, Yehowa hala akɛ ebaahã amɛ amɛle sane nɛɛ. (Luka 2:8-14) Tookwɛlɔi nɛɛ tee amɛyasara abifao lɛ. (Luka 2:15-17) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Maria kɛ Yosef naa kpɛ amɛhe waa yɛ gbɛ ni Yehowa tsɔ nɔ ewo Yesu hiɛ nyam lɛ hewɔ! w18.07 9-10 kk. 11-12
Soo, May 28
Yehowa mli fu Solomon.—1 Maŋ. 11:9.
Mɛni hewɔ Yehowa mli fu Solomon lɛ? Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Yehowa mli fu Solomon ejaakɛ etsui etsi ehe kɛje Yehowa . . . he, mɔ ni jie ehe kpo etsɔɔ lɛ shii enyɔ ni ebɔ lɛ kɔkɔ yɛ nɛkɛ sane nɛɛ nɔŋŋ he akɛ, ekayanyiɛ nyɔŋmɔi krokomɛi asɛɛ lɛ. Shi eyeee Yehowa famɔ lɛ nɔ.” Nɔ ni efee lɛ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ kwa lɛ ni eyeee ebuaaa lɛ dɔŋŋ. Solomon seshibii lɛ yeee Israel maŋ muu lɛ fɛɛ nɔ dɔŋŋ, ni amɛna amane afii ohai abɔ. (1 Maŋ. 11:9-13) Tamɔ bɔ ni wɔna yɛ Solomon sane lɛ mli lɛ, kɛ́ wɔkɛ mɛi ni ehiii shi yɛ Yehowa mlai kɛ eshishitoo mlai anaa lɛ bɔ naanyo lɛ, amɛbaanyɛ amɛfite wɔ kɛ Yehowa teŋ. Mɛi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi baanyɛ afee nyɛmimɛi ni hiɛ edɔɔɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli, ni amɛteŋ mɛi komɛi hu baanyɛ afee wɔwekumɛi, wɔkutsoŋbii, loo mɛi ni wɔkɛtsuɔ nii loo wɔkɛyaa skul ni sɔmɔɔɔ Yehowa. Bɔ fɛɛ bɔ ni sane lɛ ji lɛ, kɛ́ wɔkɛ mɛi ni kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ Yehowa mlai kɛ eshishitoo mlai anɔ lɛ bɔ lɛ, fiofio lɛ, amɛbaanyɛ amɛfite wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ. w18.07 19 kk. 9-10
Sohaa, May 29
Wɔle akɛ wɔjɛ Nyɔŋmɔ mli, shi jeŋ muu lɛ fɛɛ kã mɔ fɔŋ lɛ hewalɛ mli.—1 Yoh. 5:19.
Gbɛ kome ni Satan tsɔɔ nɔ efiteɔ mɛi ajwɛŋmɔ ji, kɛtsɔ sinii kɛ TV nɔ nifeemɔi anɔ. Ele akɛ wɔsumɔɔ sanegbaa kɛ adesãtamɔ waa, ejaakɛ ehãa wɔnáa miishɛɛ. Shi ele hu akɛ, adesãi náa wɔsusumɔi, wɔnifeemɔi, kɛ bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa yɛ saji ahe lɛ nɔ hewalɛ. Yesu hu le nakai, ni no hewɔ egba nɔkwɛmɔnii pii kɛtsɔɔ mɛi nii lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔkaiɔ nɔkwɛmɔnɔ ni egba ni kɔɔ Samarianyo naanyo kpakpa lɛ he lɛ, kɛ nɔ ni kɔɔ binuu lɛ ni shi shĩa ni eyakpãtã egboshinii lɛ fɛɛ hiɛ lɛ he lɛ. (Mat. 13:34; Luka 10:29-37; 15:11-32) Shi mɛi ni Satan efite amɛjwɛŋmɔ lɛ baanyɛ atsɔ sanegbaa kɛ adesãtamɔ nɔ amɛfite wɔ hu wɔjwɛŋmɔ. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ. Sinii kɛ nibii ni ajieɔ yɛ TV nɔ lɛ ekomɛi hi, amɛhãa mɔ náa miishɛɛ, ni wɔbaanyɛ wɔkase nii yɛ mli. Shi jeee fɛɛ yɔɔ nakai. No hewɔ lɛ, dani wɔbaakwɛ sini ko loo TV nɔ nifeemɔ ko lɛ, esa akɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Ani sini nɛɛ loo TV nɔ nifeemɔ nɛɛ baahã manu he akɛ, tɔmɔ ko bɛ he akɛ mafee nibii ni miheloo lɛ shweɔ lɛ?’ (Gal. 5:19-21; Efe. 2:1-3) Kɛ́ ona akɛ sini ko loo TV nɔ nifeemɔ ko miiwo nibii ni Satan sumɔɔ lɛ eko he hewalɛ lɛ, mɛni esa akɛ ofee? Naa lɛ tamɔ tsɛŋemɔ hela ni otsi ohe kwraa kɛje he! w19.01 15-16 kk. 6-7
Hɔɔ, May 30
Yiwalaheremɔ ni ji dade fai lɛ, nyɛbua.—Efe. 6:17.
Bɔ ni dade faii bu asraafoi a-aŋsɔ he lɛ, nakai nɔŋŋ “yiwalaheremɔ he hiɛnɔkamɔ” ni wɔyɔɔ lɛ buɔ wɔjwɛŋmɔ he. (1 Tes. 5:8; Abɛi 3:21) Mɛɛ gbɛ nɔ Satan baanyɛ alaka wɔ ni wɔjie wɔdade fai lɛ? Susumɔ kaa ko ni ekɛba Yesu nɔ lɛ he okwɛ. Be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, Satan le faŋŋ akɛ, wɔsɛɛ lɛ, Yesu baaye adesai fɛɛ anɔ. Shi ehe baahia ni Yesu amɛ kɛyashi Yehowa be ni eto lɛ baashɛ, ni dani nakai be lɛ baashɛ lɛ, Yesu baana amane ni abaagbe lɛ po. No hewɔ lɛ, be ni Satan kaa Yesu lɛ, ekɛɛ Yesu akɛ, kɛ́ ekula shi ejá lɛ shi kome pɛ lɛ, ebaahã lɛ hegbɛ ni eye maŋtsɛ lɛ amrɔ nɔŋŋ ní ehe ehiaaa ni emɛ be kplaŋŋ dã. (Luka 4:5-7) Ŋmɛnɛ hu lɛ, Satan le akɛ Yehowa baajɔɔ wɔ kɛ heloonaa nibii kpakpai babaoo yɛ jeŋ hee lɛ mli. Shi kɛyashi nakai be lɛ baashɛ lɛ, ehe baahia ni wɔmɛ, ni be ni wɔmɛɔ lɛ wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai baakpe. No hewɔ lɛ, Satan kaa wɔ koni wɔtiu heloonaa nibii kɛ ogbɔjɔ shihilɛ sɛɛ bianɛ. Eetao ni wɔfo wɔ pɛ wɔnɔ mli, moŋ fe ni wɔkɛ Maŋtsɛyeli lɛ baaye klɛŋklɛŋ gbɛhe.—Mat. 6:31-33. w18.05 30-31 kk. 15-17
Hɔgbaa, May 31
Hã otsui anya yɛ oblahiiaŋ gbii lɛ amli.—Jaj. 11:9.
Oblahii kɛ oblayei, Yehowa miisumɔ ni nyɛmii ashɛ nyɛhe. Nyɛkɛ mumɔŋ otii amamɔa nyɛhiɛ ni nyɛbɔ mɔdɛŋ akɛ nyɛbaashɛ amɛhe, ni agbɛnɛ hu, nyɛbo Yehowa ŋaawoo toi yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni nyɛfeɔ lɛ mli. Kɛ́ nyɛje mra nyɛfee nibii nɛɛ, etsɛŋ ni nyɛbaana akɛ Yehowa miitsɔɔ nyɛ gbɛ, eebu nyɛhe, ni eejɔɔ nyɛ. Nyɛsusua ŋaa kpakpa ni ewoɔ nyɛ yɛ e-Wiemɔ lɛ mli lɛ he, ni nyɛkɛ gbɛtsɔɔmɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ atsu nii, akɛ: “Kaimɔ o-Bɔlɔ Kpele lɛ yɛ oblahiiaŋ [“loo, oblayeiaŋ,” shn.] gbii lɛ amli.” (Jaj. 12:1) Oblahii kɛ oblayei Kristofoi, nyɛsa yijiemɔ waa, ejaakɛ nyɛtswa nyɛfai shi akɛ nyɛbaahã Yehowa sɔɔmɔ lɛ he ahia nyɛ fe nibii krokomɛi fɛɛ. Nyɛkɛ mumɔŋ otii emamɔ nyɛhiɛ, ni nyɛnaa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ akɛ nibii ni he hiaa waa yɛ nyɛshihilɛ mli lɛ ateŋ ekome. Agbɛnɛ hu, nyɛtswa nyɛfai shi akɛ, nyɛhãŋ je lɛ agbala nyɛjwɛŋmɔ kɛje otii ni nyɛkɛmamɔ nyɛhiɛ lɛ anɔ. Nyɛnáa nɔmimaa akɛ, deŋme ni nyɛgboɔ lɛ efeŋ yaka. Nyɛyɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei ni sumɔɔ nyɛ ni fiɔ nyɛsɛɛ. No hewɔ lɛ, ‘nyɛkɛ nɔ fɛɛ nɔ ni nyɛfeɔ lɛ awo Yehowa dɛŋ, ni nyɛgbɛjianɔtoi baaye omanye.’ w18.04 29 kk. 17, 19