Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • es20 bf. 98-108
  • October

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • October
  • Ŋmalɛi Lɛ Amli Ni Wɔɔkwɛ Daa—2020
  • Saneyitsei Bibii
  • Soo, October 1
  • Sohaa, October 2
  • Hɔɔ, October 3
  • Hɔgbaa, October 4
  • Ju, October 5
  • Jufɔ, October 6
  • Shɔ, October 7
  • Soo, October 8
  • Sohaa, October 9
  • Hɔɔ, October 10
  • Hɔgbaa, October 11
  • Ju, October 12
  • Jufɔ, October 13
  • Shɔ, October 14
  • Soo, October 15
  • Sohaa, October 16
  • Hɔɔ, October 17
  • Hɔgbaa, October 18
  • Ju, October 19
  • Jufɔ, October 20
  • Shɔ, October 21
  • Soo, October 22
  • Sohaa, October 23
  • Hɔɔ, October 24
  • Hɔgbaa, October 25
  • Ju, October 26
  • Jufɔ, October 27
  • Shɔ, October 28
  • Soo, October 29
  • Sohaa, October 30
  • Hɔɔ, October 31
Ŋmalɛi Lɛ Amli Ni Wɔɔkwɛ Daa—2020
es20 bf. 98-108

October

Soo, October 1

Nyɛkɛ mɛi ni fóɔ lɛ afóa.—Rom. 12:15.

Yehowa kɛ Yesu nyɛɔ amɛnaa mɛi atsuiŋ, shi wɔ lɛ, wɔnyɛɛɛ wɔfee nakai. Kɛ̃lɛ, kɛ́ wɔmia wɔhiɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe awo mɛi ashihilɛ mli koni wɔnyɛ wɔnu amɛ shishi ni wɔna nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛwa amɛ. (2 Kor. 11:29) Mɛi pii ni yɔɔ je lɛŋ ŋmɛnɛ lɛ foɔ amɛ pɛ amɛnɔ mli, shi wɔ lɛ, esa akɛ ‘wɔtao nibii ni hi hã mɛi krokomɛi, shi jeee nibii ni hi hã wɔ pɛ.’ (Fip. 2:4) Esa akɛ wɔ fɛɛ wɔnu he wɔhã mɛi, titri lɛ, kɛ́ wɔji asafoŋ onukpai. Yehowa kɛ nitsumɔ ewo asafoŋ onukpai lɛ adɛŋ akɛ amɛkwɛ egwantɛŋi lɛ, ni amɛbaabu enɛ he akɔntaa. (Heb. 13:17) Dani asafoŋ onukpai lɛ baanyɛ amɛye amɛbua amɛnyɛmimɛi lɛ jogbaŋŋ lɛ, esa akɛ amɛnyɛ amɛnu amɛ shishi. Mɛni amɛbaanyɛ amɛfee kɛtsɔɔ akɛ amɛnuɔ he amɛhãa amɛnyɛmimɛi lɛ? Kɛ́ asafoŋ onukpa ko nuɔ he ehãa enyɛmimɛi Kristofoi lɛ, ebaaná dekã ehã amɛ. Ebaabi amɛ saji ni eto etsui shi ebo amɛ toi jogbaŋŋ be ni amɛwieɔ lɛ. Enɛ he miihia waa, titri lɛ, kɛ́ nyɛmi ko miitao egba amɛ etsuiŋ saji fɛɛ, shi wiemɔi lɛ baaa. (Abɛi 20:5) Kɛ́ asafoŋ onukpai ná dekã amɛhã amɛnyɛmimɛi lɛ, nyɛmimɛi lɛ baamu afɔ̃ amɛnɔ, amɛbaatsɔmɔ amɛnanemɛi, ni amɛbaasumɔ amɛsane waa.​—Bɔf. 20:37. w19.03 17 kk. 14-17

Sohaa, October 2

Wiemɔ ni awieɔ yɛ be ni sa mli lɛ eyɛ fɛo tamɔ apol ni akɛ shika tsuru efee ewo jwiɛtɛi nii amli.​—Abɛi 25:11.

Yiŋtoo kome hewɔ ni wɔmiisumɔ ni wɔjie hiɛsɔɔ kpo ji, ehãa wɔ kɛ mɛi ni wɔjieɔ hiɛsɔɔ lɛ kpo wɔtsɔɔ lɛ fɛɛ náa miishɛɛ, tamɔ bɔ ni kɛ́ wɔkɛ wɔnaanyo ko fee ekome kɛye niyenii ko ni ŋɔɔ waa lɛ, wɔ fɛɛ wɔnáa miishɛɛ lɛ. Kɛ́ wɔna akɛ mɔ ko hiɛ esɔ nɔ ko ni wɔhã lɛ loo wɔfee wɔhã lɛ lɛ, wɔnáa miishɛɛ. Nakai nɔŋŋ kɛ́ mɛi na akɛ wɔhiɛ esɔ nɔ ko ni amɛhã wɔ loo amɛfee amɛhã wɔ lɛ, amɛnáa miishɛɛ. Ehãa amɛnaa akɛ nɔ ni amɛhã wɔ loo amɛfee amɛhã wɔ lɛ eye ebua wɔ waa, ni enɛ hãa naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ amɛ teŋ lɛ mli waa. Kɛ́ wɔhã mɛi le akɛ wɔhiɛ esɔ nɔ ko ni amɛfee amɛhã wɔ lɛ, enɔ bɛ! Shika tsuru yɛ fɛo ni ejara wa, ni nakai nɔŋŋ eji yɛ jwiɛtɛi hu gbɛfaŋ. No hewɔ lɛ, kɛ́ akɛ shika tsuru fee apol ni akɛwo jwiɛtɛi nii amli lɛ, kwɛ bɔ ni ebaafee fɛo ehã! Kɛ́ mɔ ko ke bo nɔ ko ni jara wa nakai lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ ohiɛ baasɔ waa, aloo jeee nakai? Nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔhã mɛi le akɛ wɔhiɛ esɔ nibii ni amɛfee amɛhã wɔ lɛ, amɛbaaná he miishɛɛ waa. Agbɛnɛ hu, bɔ ni apol ni akɛ shika tsuru fee lɛ baanyɛ ahi shi be kplaŋŋ lɛ, nakai nɔŋŋ eji yɛ nibii ni wɔkɛɔ mɛi kɛtsɔɔ akɛ wɔhiɛ esɔ nɔ ko ni amɛfee amɛhã wɔ lɛ agbɛfaŋ; ekolɛ amɛhiɛ kpaŋ nɔ amɛwala gbii fɛɛ. w19.02 15 kk. 5-6

Hɔɔ, October 3

Gbɔmɔ lɛ etsɔ tamɔ wɔteŋ mɔ kome, ele ekpakpa kɛ efɔŋ.—1 Mo. 3:22.

Be ni Adam kɛ Hawa ye ekpakpa kɛ efɔŋ lee tso lɛ nɔ yibii lɛ, amɛtsɔɔ faŋŋ akɛ, amɛheee Yehowa amɛyeee, ni amɛnuɔ he akɛ gbɛtsɔɔmɔi ni ekɛhã amɛ yɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he lɛ yeŋ ebuaŋ amɛ. Nɔ ni amɛfee lɛ tsɔɔ akɛ, amɛnuɔ he akɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛbaanyɛ amɛtsɔɔ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa. Shi mɛni jɛ yiŋ ni amɛkpɛ lɛ mli kɛba? Amɛ kɛ Yehowa teŋ fite, hegbɛ ni amɛná akɛ amɛbaahi shi kɛya naanɔ lɛ ŋmɛɛ amɛ, ni amɛshi esha kɛ gbele akɛ gboshinii amɛhã amɛbii fɛɛ. (Rom. 5:12) Etiopia piafonyo lɛ ni Filipo shiɛ ehã lɛ efeee enii tamɔ Adam kɛ Hawa. Piafonyo nɛɛ hiɛ sɔ nɔ ni Yehowa kɛ Yesu efee ehã lɛ lɛ waa, ni enɛ tsirɛ lɛ ni ehã abaptisi lɛ amrɔ nɔŋŋ. (Bɔf. 8:34-38) Kɛ́ wɔ hu wɔjɔɔ wɔhe nɔ ni wɔhã abaptisi wɔ lɛ, wɔhãa anaa faŋŋ akɛ wɔhiɛ sɔɔ nɔ ni Yehowa kɛ Yesu efee ehã wɔ lɛ. Wɔhãa anaa hu akɛ, wɔheɔ Yehowa wɔyeɔ, ni wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ lɛ esa akɛ etsɔɔ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa. w19.03 2 kk. 1-2

Hɔgbaa, October 4

Miŋmɛŋ minɔkwayeli lɛ he.—Hiob 27:5.

Kɛ́ akɛɛ wɔ, ni ji Yehowa tsuji lɛ, wɔye lɛ anɔkwa lɛ, nɔ ni etsɔɔ ji akɛ, wɔsumɔ lɛ kɛ wɔtsui muu fɛɛ, wɔkɛ wɔhe fɛɛ ahã lɛ, ni wɔfee esuɔmɔnaa nii be fɛɛ be. Hebri wiemɔ ni akɛtsu nii yɛ Biblia lɛ mli ni atsɔɔ shishi akɛ “anɔkwayeli” lɛ shishinumɔ ji, nɔ ko ni eye emuu, nɔ ko ni kpa ko kwraa bɛ he, loo nɔ ko ni hi kɛwula shi. Yehowa wie akɛ, esa akɛ kooloi ni Israelbii lɛ kɛbaashã afɔle amɛhã lɛ lɛ afee kooloi ni kpa ko kwraa bɛ amɛhe. (3 Mo. 22:21, 22) Ehã amɛle akɛ, amɛkɛ kooloo akpaketsɛ, loo kooloo ni toi kome etse, loo ni eshwila, loo ni miiye hela ko, akashã afɔle amɛhã lɛ. Esa akɛ kooloi fɛɛ ni amɛkɛbaaba lɛ afee nɔ ni eye emuu, ni kpa ko kwraa bɛ amɛhe, ni hi kɛwula shi, kɛjeee nakai lɛ, ekpɛlɛŋ afɔleshaa lɛ nɔ. (Mal. 1:6-9) Kɛ́ oyaahé aduawa ni ona akɛ mɔ ko eye fã, loo oyaahé wolo ni ona akɛ emli baafai lɛ ekomɛi elaaje, loo oyaahé tsɔne ni ona akɛ afamɔ ehe nibii lɛ, ani obaahé lɛ nakai? Ekã shi faŋŋ akɛ ohéŋ, ejaakɛ oona akɛ nii lɛ yeee emuu; kpa loo naagba yɛ he. No hewɔ lɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ Yehowa hu miisumɔ ni wɔsumɔ lɛ kɛ wɔtsui muu fɛɛ ni wɔye lɛ anɔkwa be fɛɛ be. w19.02 3 kk. 3

Ju, October 5

Misumɔɔ omla lɛ waa diɛŋtsɛ! Mijwɛŋɔ nɔ gbi muu fɛɛ.​—Lala 119:97.

Esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ koni susumɔi gbohii akaná wɔnɔ hewalɛ. Shi nɔ kroko hu yɛ ni esa akɛ wɔfee. Esa akɛ wɔgbele wɔtsui naa wɔhã susumɔi kpakpai. Yɛ blema lɛ, kɛ́ henyɛlɔ ko miiba lɛ, esa akɛ mɛi ni kwɛɔ agbó lɛ naa lɛ aŋamɔ agbói lɛ. Shi kɛ́ akɛ niyenii kɛ nibii krokomɛi ni he hiaa maŋbii lɛ miiba lɛ, esa akɛ amɛgbele. Kɛ́ amɛgbeleee agbói lɛ ni akɛ niyenii aba maŋ lɛ mli lɛ, hɔmɔ baaye maŋbii lɛ. Nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔ hu wɔgbele wɔtsui naa wɔhã Nyɔŋmɔ susumɔi, ni tsɔɔ akɛ, wɔhã esusumɔ yɛ saji ahe lɛ aná wɔnɔ hewalɛ. Biblia lɛ hãa wɔleɔ Yehowa susumɔ yɛ saji ahe. No hewɔ lɛ, be fɛɛ be ni wɔbaakane Biblia lɛ, wɔmiihã Yehowa susumɔi miiná wɔtsui, wɔjwɛŋmɔ, kɛ wɔnifeemɔi anɔ hewalɛ. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔná Biblia lɛ ni wɔkaneɔ lɛ he sɛɛ jogbaŋŋ? Klɛŋklɛŋ lɛ, ehe miihia waa ni wɔsɔle ni Yehowa aye abua wɔ ‘koni wɔna e-Wiemɔ lɛ mli naakpɛɛ nibii lɛ jogbaŋŋ.’ (Lala 119:18) Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔjwɛŋ nɔ ni wɔkaneɔ lɛ nɔ. Kɛ́ wɔsɔle dani wɔkane Biblia lɛ, ni wɔjwɛŋ nɔ ni wɔkaneɔ lɛ nɔ lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ baabote ‘wɔtsui mli tɔ̃ɔ,’ ni wɔbaasumɔ ni wɔsusumɔi kɛ enɔ lɛ akpã gbee.​—Abɛi 4:20-22. w19.01 18 kk. 14-15

Jufɔ, October 6

Nyɛhãa wɔtsɔa enɔ wɔkɛ yijiemɔ afɔle ahãa Nyɔŋmɔ be fɛɛ be.​—Heb. 13:15.

Yehowa le akɛ esoro wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ shihilɛ kɛ enyɛmɔ, ni enɛ hewɔ lɛ, ehiɛ sɔɔ afɔlei fɛɛ ni wɔkɛhãa lɛ lɛ waa diɛŋtsɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ blema Israel lɛ, mɛi nyɛɔ amɛkɛ gwantɛŋ loo abotia shãa afɔle amɛhãa Yehowa. Shi Yehowa wie akɛ kɛ́ mɔ ko miiye ohia, ni ebɛ gwantɛŋ loo abotia ni ekɛbaashã afɔle lɛ, ebaanyɛ ekɛ “ŋa mli okpoi enyɔ loo shĩa okpoi bibii enyɔ” aba. Ni kɛ́ mɔ lɛ hewalɛ shɛɛɛ no hu? No lɛ, ebaanyɛ ekɛ “ashikishaŋ kpakpa efa mlijai nyɔŋma mli ekome” aba ni Yehowa baakpɛlɛ nɔ. (3 Mo. 5:7, 11) Eyɛ mli akɛ ashikishaŋ lɛ jara shɛɛɛ nɔ ko moŋ, shi akɛni eji “ashikishaŋ kpakpa” hewɔ lɛ, Yehowa hiɛ sɔ. Ŋmɛnɛ hu lɛ, Nyɔŋmɔ kpaaa gbɛ akɛ saji ahetoo ni wɔbaahã lɛ baaye egbɔ. Wɔteŋ mɛi komɛi anaa tse waa tamɔ Apolo, ni wɔteŋ mɛi komɛi hu tamɔ Paulo; wɔbaanyɛ wɔwie ni mɛi ayiŋ atsɔ. (Bɔf. 18:24; 26:28) Shi akɛni Yehowa le akɛ jeee wɔ fɛɛ wɔyɔɔ hesai nɛɛ hewɔ lɛ, nɔ pɛ ni ekpaa gbɛ ji, ni hetoo ni wɔbaahã lɛ afee nɔ ni hi fe fɛɛ ni wɔbaanyɛ wɔhã. Ani okaiɔ yoo okulafo lɛ ni kɛ kapɛji bibii enyɔ yawo onia adeka lɛ mli lɛ? Yehowa hiɛ sɔ lɛ waa, ejaakɛ nɔ fɛɛ nɔ ni eyɔɔ lɛ ni ekɛtsu onia lɛ.​—Luka 21:1-4. w19.01 8-9 kk. 3-5

Shɔ, October 7

Mɛi fɛɛ baanyɛ nyɛ yɛ migbɛ́i lɛ hewɔ.​—Mat. 10:22.

Akɛni Kristo sɛɛnyiɛlɔi ji wɔ hewɔ lɛ, wɔle akɛ abaanyɛ wɔ. Yesu gba akɛ yɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ, abaawa ekaselɔi lɛ ayi waa. (Mat. 24:9; Yoh. 15:20) Yesaia gbalɛ lɛ kaiɔ wɔ akɛ jeee nyɛɛ pɛ wɔhenyɛlɔi lɛ baanyɛ wɔ, shi moŋ amɛkɛ tawuu nii srɔtoi hu baatutua wɔ. Tawuu nii nɛɛ ekomɛi ji, amalei bibii kɛ amalei wuji, kɛ agbɛnɛ hu, yiwaa. (Mat. 5:11) Wɔhenyɛlɔi lɛ baaya nɔ amɛwu amɛshi wɔ, ejaakɛ Yehowa heŋ amɛtawuu nibii lɛ yɛ amɛdɛŋ. (Efe. 6:12; Kpo. 12:17) Fɛɛ sɛɛ lɛ, esaaa akɛ wɔsheɔ gbeyei. Nɔ ko bɛ ni wɔhenyɛlɔi lɛ baafee ni baaye wɔ awui kɛya naanɔ. (Yes. 65:17) Yehowa kɛɛ “tawuu nii” ni wɔhenyɛlɔi lɛ yɔɔ lɛ eko bɛ “ni baanyɛ nɔ ko afee.” (Yes. 54:17) Kɛ́ “mɛi ni yitseiaŋ wala” fã kɛba wɔnɔ tamɔ nugbɔ ni naa wa lɛ, Yehowa baatsɔ tamɔ gbogbo ehã wɔ ni ebaabu wɔhe. (Yes. 25:4, 5) Mɛi fɛɛ ni nyɛɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ, Nyɔŋmɔ ‘baaba amɛ fɛɛ shi kwraa ni amɛhiɛ baakpãtã.’​—Yes. 41:11, 12. w19.01 6-7 kk. 13-16

Soo, October 8

He ni Yehowa mumɔ lɛ yɔɔ lɛ, jɛmɛ heyeli yɔɔ.​—2 Kor. 3:17.

Yehowa sumɔɔ heyeli, ni bɔ ni ebɔ wɔ ehã lɛ hewɔ lɛ, wɔ hu wɔsumɔɔ heyeli. Shi eesumɔ ni wɔkɛ heyeli ni wɔyɔɔ lɛ atsu nii yɛ nilee mli koni wɔkaye wɔhe awui. Ekolɛ ole oblahii kɛ oblayei komɛi ni kwɛɔ ponografi, amɛbɔɔ ajwamaŋ, amɛkɛ tsofai fɔji tsuɔ nii, amɛnuɔ dãa babaoo loo amɛtɔɔ dãa, loo amɛshwɛɔ shwɛmɔi ni yɔɔ oshãra waa. Kɛ́ amɛbɔi nibii nɛɛ feemɔ lɛ, efeɔ tamɔ nɔ ni eŋɔɔ waa ni eyɛ miishɛɛ. Shi bei pii lɛ, te amɛyagbeɔ naa tɛŋŋ? Amɛnáa naagbai pii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nibii gbohii nɛɛ feemɔ kaa amɛhe, helai mɔmɔɔ amɛ, ni amɛteŋ mɛi komɛi po gboiɔ. (Gal. 6:7, 8) Enɛ amɛtsɛɔ lɛ heyeli lɛ? (Tito 3:3) Shi kɛ́ wɔbo Yehowa toi lɛ, wɔyeɔ wɔhe lɛɛlɛŋ, ni ehiɔ ehãa wɔ. Agbɛnɛ hu, helai komɛi mɔmɔɔɔ wɔ. (Lala 19:7-11) Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, kɛ́ wɔkɛ heyeli ni wɔyɔɔ lɛ tsu nii yɛ nilee mli, ni tsɔɔ akɛ, wɔhala akɛ wɔbaahi shi yɛ mlai kɛ shishitoo mlai ni nɔ bɛ ni Nyɔŋmɔ kɛhã wɔ lɛ anaa lɛ, no hãa Nyɔŋmɔ kɛ wɔfɔlɔi naa akɛ, kɛ́ amɛhã wɔ heyeli pii amɛfata heyeli ni wɔyɔɔ momo lɛ he lɛ, wɔkɛtsuŋ nii yɛ gbɛ gbonyo nɔ.​—Rom. 8:21. w18.12 22-23 kk. 16-17

Sohaa, October 9

Nuu baashi epapa kɛ emami ni ebaakpɛtɛ eŋa he, ni amɛbaatsɔ heloo kome.​—1 Mo. 2:24.

Be ni Adam fee esha lɛ, nibii pii tsake. Tsakemɔi nɛɛ ateŋ ekome ji akɛ, adesai bɔi gboimɔ, ni enɛ sa gbalashihilɛ he. Sane ko ni bɔfo Paulo wie lɛ hãa wɔnaa enɛ faŋŋ. Ewie akɛ gbele ji nɔ ni kɛ gbalashihilɛ baa naagbee, ni kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, mɔ ni agbo ashi lɛ lɛ baanyɛ abote gbalashihilɛ mli ekoŋŋ. (Rom. 7:1-3) Gbalashihilɛ he saji babaoo yɛ Mla ni Nyɔŋmɔ kɛhã Israelbii lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Mla lɛ hã Israel hii hegbɛ ni amɛkɛ yei enyɔ loo nɔ ni fe nakai abote gbalashihilɛ mli. Shi dani Nyɔŋmɔ kɛ Mla lɛ baahã amɛ po lɛ, no mli lɛ hii pii feɔ nakai momo. Kɛ̃lɛ, Mla lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔi hã yɛ gbalashihilɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ he, bɔ ni afee ni akafee yei kɛ gbekɛbii niseniianii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ Israel nuu ko kɛ nyɔŋ ko bote gbalashihilɛ mli, ni sɛɛ mli lɛ, ekɛ yoo kroko hu bote gbalashihilɛ mli lɛ, esa akɛ eya nɔ ekwɛ eklɛŋklɛŋ ŋa lɛ jogbaŋŋ tamɔ bɔ ni efeɔ dani ekɛ yoo ni ji enyɔ lɛ hi shi lɛ. Nyɔŋmɔ bi ni nuu lɛ aya nɔ ahã klɛŋklɛŋ yoo lɛ ehiamɔ nii ni ebu ehe. (2 Mo. 21:9, 10) Eyɛ mli akɛ ŋmɛnɛ lɛ, wɔbɛ Mose Mla lɛ shishi dɔŋŋ moŋ, shi Mla lɛ hãa wɔnaa akɛ Yehowa ebuuu gbalashihilɛ akɛ nɔ ko fɛlɛfɛlɛ kwraa. Enɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔ hu wɔwo gbalashihilɛ hiɛ nyam, aloo jeee nakai? w18.12 10 kk. 3; 11 kk. 5-6

Hɔɔ, October 10

Kɛji agba nyɛ tete po lɛ, nyɛheŋ nyɛyeŋ.​—Hab. 1:5.

Be ni Habakuk ekɛɛ Yehowa enaagbai lɛ fɛɛ lɛ, ekolɛ esusu nɔ ni Yehowa baafee yɛ sane lɛ he lɛ he. Yehowa ji Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ, ni enu Habakuk shishi. Ena akɛ Habakuk miina nɔ, ni no hewɔ ekpaa lɛ fai ni eye ebua lɛ lɛ. No hewɔ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni ebaaku enaa lɛ, ekɛɛ lɛ nɔ ni etsɛŋ ebaafee Yudafoi ni yeee lɛ anɔkwa lɛ. Eeenyɛ efee akɛ, Habakuk ji mɔ klɛŋklɛŋ ni Yehowa hã ele akɛ, etsɛŋ kwraa ebaakpãtã Yudafoi ni yeee lɛ anɔkwa lɛ ahiɛ. Yehowa hã Habakuk le akɛ, etsɛŋ ebaatsu sane lɛ he nii. Ehã ele akɛ, ebaatsɔ Kaldeabii lɛ, loo Babilonbii lɛ anɔ egbala awuiyelɔi kɛ mɛi fɔji ni yɔɔ Yuda lɛ atoi. Yehowa wie akɛ toigbalamɔ nɛɛ baaba yɛ “nyɛgbii lɛ amli,” ni tsɔɔ akɛ, ebaaba be ni Habakuk loo eyinɔbii lɛ yɔɔ wala mli lolo. Hetoo ni Yehowa hã Habakuk lɛ hã ehiɛ fee lɛ yaa. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ no tsɔɔ akɛ Yudafoi lɛ baana nɔ fe bɔ ni amɛnaa nɔ momo lɛ po. w18.11 15 kk. 7-8

Hɔgbaa, October 11

[Nyɔŋmɔ miisumɔ] akɛ ahere gbɔmɛi srɔtoi fɛɛ yiwala ni agbɛnɛ hu, amɛná anɔkwale lɛ he nilee krɔŋŋ lɛ.—1 Tim. 2:4.

Te onaa mɛi ni ebaleko anɔkwale lɛ ohãa tɛŋŋ? Bɔfo Paulo shiɛ ehã Yudafoi, ni ji mɛi ni le Yehowa he nɔ ko lɛ. Susumɔ nɔ ni ba be klɛŋklɛŋ ni Paulo kɛ Barnaba fã gbɛ kɛtee maŋsɛɛ koni amɛyashiɛ lɛ he okwɛ. Be ni amɛtee Listra lɛ, Likaoniabii lɛ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ na amɛ akɛ amɛnyɔŋmɔi Zeu kɛ Herme ni ebatsɔmɔ adesai, ni amɛka akɛ amɛkɛ woo srɔto ko baahã amɛ. Shi mɛni Paulo kɛ Barnaba fee? Ani amɛyitsoŋ fuu amɛ? Ani amɛnu he akɛ, enɛ hi kwraa fe ni abaawa amɛ yi tamɔ bɔ ni awa amɛ yi yɛ maji enyɔ ni amɛtee nɔ dani amɛbashɛ Listra lɛ? Ani amɛyasusu akɛ kɛ́ amɛkpɛlɛ woo ni mɛi lɛ kɛhãa amɛ lɛ nɔ lɛ, no baahã mɛi babaoo abo sane kpakpa lɛ toi? Dabi kwraa! Moŋ lɛ, amɛgbála amɛtadei lɛ ni amɛsha foi amɛyabote mɛi lɛ ateŋ ni amɛbolɔ amɛkɛɛ: “Mɛni hewɔ nyɛfeɔ nibii nɛɛ? Wɔ hu gbɔmɛi ji wɔ ni wɔyɛ gbɔjɔmɔi tamɔ nyɛ nɔŋŋ.”​—Bɔf. 14:8-15. w18.09 4-5 kk. 8-9

Ju, October 12

Aloo nyɛleee akɛ mɛi ni ejaaa lɛ anine shɛŋ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ? . . . Ni nɛkɛ nyɛteŋ mɛi komɛi yɔɔ tsutsu. Shi aju nyɛhe ni nyɛhe etse; . . . abu nyɛ jalɔi.​—1 Kor. 6:9, 11.

Dani wɔbaanyɛ wɔhi shi yɛ nibii ni wɔkase yɛ Biblia lɛ mli lɛ anaa lɛ, esa akɛ wɔfee klalo akɛ wɔbaatsake wɔjwɛŋmɔ kɛ wɔjeŋba. Bɔfo Petro wie akɛ: “Akɛ bii toibolɔi lɛ, nyɛkahãa nibii ni nyɛshweɔ tsutsu be ni nyɛleee nɔ ko lɛ yaa nɔ eshɔ̃a nyɛ dɔŋŋ, shi moŋ . . . nyɛfea mɛi krɔŋkrɔŋi yɛ nyɛnifeemɔi fɛɛ amli.” (1 Pet. 1:14, 15) Susumɔ mɛi ni hi blema Korinto maŋ lɛ mli lɛ ahe okwɛ. No mli lɛ, maŋ lɛ mli bii lɛ pii ajeŋba ekpɔtɔ. No hewɔ lɛ, ehe bahia ni mɛi ni yɔɔ jɛmɛ ni miisumɔ ni amɛhe atse yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ afee tsakemɔi wuji yɛ amɛshihilɛ mli. Ŋmɛnɛ hu lɛ, kɛ́ mɛi bakase anɔkwale lɛ, amɛtsakeɔ amɛjeŋba. Petro wie tsakemɔ nɛɛ he, akɛ: “Efa hã nyɛ akɛ be ni eho momo lɛ mli lɛ nyɛtsu jeŋmajiaŋbii atsuinaa nii, be mli ni nyɛba nyɛjeŋ yɛ jeŋbai gbohii ni efeee mɔ hiɛgbele, kɛ akɔnɔi ni ayeee nɔ, kɛ dãa ni anuɔ kɛtekeɔ nɔ, kɛ henaabuamɔi ni yɔɔ hoo, kɛ dãanumɔ mli akaŋshii, kɛ amagajamɔi ni ahiɔ lɛ amli lɛ.”​—1 Pet. 4:3. w18.11 6 kk. 13

Jufɔ, October 13

Mɛi fɛɛ ni yɔɔ anɔkwale lɛ ni baanyɛ ahã amɛná naanɔ wala lɛ he tsui kpakpa lɛ he amɛye.​—Bɔf. 13:48.

Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔnine ashɛ ‘mɛi ni yɔɔ anɔkwale lɛ ni baanyɛ ahã amɛná naanɔ wala lɛ he tsui kpakpa lɛ’ anɔ? Tamɔ bɔ ni eji yɛ Kristofoi ni hi shi yɛ blema lɛ agbɛfaŋ lɛ, gbɛ kome pɛ ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔnine ashɛ mɛi nɛɛ anɔ ji, ni wɔbaashiɛ. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ gbɛtsɔɔmɔ nɛɛ ni Yesu kɛhã lɛ atsu nii, akɛ: “Maŋ fɛɛ maŋ loo akrowa fɛɛ akrowa mli ni nyɛbaabote lɛ, nyɛtaoa mɔ ni sa yɛ jɛmɛ.” (Mat. 10:11) Wɔle akɛ, mɛi ni woɔ amɛhe nɔ, ni nuuu he akɛ Nyɔŋmɔ he miihia amɛ, ni agbɛnɛ hu, amɛbɛ he miishɛɛ akɛ amɛbaasɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ boŋ sane kpakpa lɛ toi. Kɛ́ wɔtee shiɛmɔ lɛ, mɛi ni wɔtaoɔ titri ji mɛi ni baa amɛhe shi, ni miitao amɛle anɔkwale lɛ, ni miisumɔ ni amɛfee nɔ ni sa Nyɔŋmɔ hiɛ. Wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ ato bɔ ni Yesu tsu ekapinta nitsumɔ lɛ ehã lɛ he. Eeenyɛ efee akɛ, dani ebaakpɛ sɛi, shinaa, kɔɔŋtso, loo nɔ kroko lɛ, etaoɔ tso kpakpa ni ebaanyɛ ekɛkpɛ. Kɛ́ ená tso lɛ eko lɛ, agbɛnɛ lɛ ekɛ edɛŋdadei lɛ kɛ nilee kɛ ŋaa ni eyɔɔ lɛ tsuɔ nii kɛkpɛɔ nɔ ni etaoɔ ekpɛ lɛ. Nɔ ko tamɔ nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔfee; esa akɛ wɔtao mɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ, kɛkɛ lɛ, no sɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ woji kɛ nibii ni wɔyɔɔ lɛ aye abua amɛ ni amɛbale anɔkwale lɛ.​—Mat. 28:19, 20. w18.10 12 kk. 3-4

Shɔ, October 14

Filipo kpeleke shi kɛtee Samaria maŋ lɛ mli ni eyabɔi Kristo lɛ shiɛmɔ kɛ amɛ hãmɔ.​—Bɔf. 8:5.

Sane kpakpa shiɛlɔ Filipo shihilɛ tsake shii abɔ, kɛ̃lɛ, ehãaa no agbala ejwɛŋmɔ kɛje sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ. Be ko lɛ, atu nitsumɔ hee ko awo Filipo dɛŋ yɛ Yerusalem, ni ekɛ miishɛɛ tsu nitsumɔ nɛɛ. (Bɔf. 6:1-6) Shi trukaa lɛ, shihilɛ lɛ tsake kwraa. Agbe Stefano, ni no sɛɛ lɛ, abɔi kaselɔi lɛ ayi waa yɛ Yerusalem. Yiwaa lɛ hewɔ lɛ, Kristofoi lɛ jo foi kɛje Yerusalem. Agbɛnɛ mɛni Filipo baafee? Ani ebaata shi efolo? Dabi efeee nakai. Etee Samaria, ni ji maŋ ko ni yɛ nakai beiaŋ lɛ ashiɛko sane kpakpa lɛ yɛ jɛmɛ ekpakpa ko lɛ, ni eyashiɛ. (Mat. 10:5; Bɔf. 8:1) Filipo shashaooo shi kwraa akɛ ebaaya he fɛɛ he ni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ baatsɔɔ lɛ gbɛ akɛ eya lɛ. No hewɔ lɛ, Yehowa hã eyashiɛ yɛ hei ni ashiɛko yɛ. Yudafoi lɛ ebuuu Samariabii lɛ amɛhãaa nɔ ko. Shi akɛni Filipo kwɛɛɛ hiɛiaŋ hewɔ lɛ, Samariabii lɛ nya ehe waa, ni “amɛkɛ jwɛŋmɔ kome” bo lɛ toi jogbaŋŋ. (Bɔf. 8:6-8) Filipo hãaa nɔ ko nɔ ko agbala ejwɛŋmɔ kɛje sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ, ni no hewɔ lɛ, Yehowa jɔɔ lɛ kɛ eweku lɛ waa.​—Bɔf. 21:8, 9. w18.10 30 kk. 14-16

Soo, October 15

Nyɛhãa wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ asusua enyɛmi he bɔ ni afee ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ akanya enyɛmi koni wɔjie suɔmɔ kpo ni wɔtsu nitsumɔi kpakpai.​—Heb. 10:24.

Be ko be ni Yesu yɔɔ Dekapoli kpokpaa lɛ nɔ lɛ, mɛi kɛ “nuu toimulɔ ko ni nyɛɛɛ awie jogbaŋŋ” ba eŋɔɔ. (Mar. 7:31-35) Shi Yesu tsaaa lɛ yɛ mɛi lɛ ahiɛ. Mɛni hewɔ? Eeenyɛ efee akɛ, akɛni nuu lɛ nyɛɛɛ awie jogbaŋŋ ni enuuu nii hu hewɔ lɛ, kɛ́ eyɛ mɛi ateŋ lɛ, ehe ejɔɔɔ lɛ. Ekolɛ Yesu yɔse enɛ, ni no hewɔ “ekɛ lɛ shi mɛi lɛ ateŋ kɛtee afã” dani etsa lɛ lɛ. Wɔnyɛŋ wɔtsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ wɔtsa mɛi, tamɔ bɔ ni Yesu fee lɛ, shi nɔ ko yɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee. Wɔbaanyɛ wɔsusu wɔnyɛmimɛi lɛ ahe ni wɔmli ahi yɛ amɛnɔ, ni nakai esa akɛ wɔfee. Yesu nu he ehã nuu toimulɔ lɛ ni ekɛ lɛ ye yɛ mlihilɛ naa. Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔjie mlihilɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi ni egbɔlɔ kɛ mɛi ni eje kpa lɛ. Suɔmɔ ji nɔ ni akɛkadiɔ Kristofoi asafo lɛ. (Yoh. 13:34, 35) No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ wɔmiisumɔ ni wɔtsu nibii ahe nii jogbaŋŋ ni wɔfee nakai yɛ be naa moŋ, shi esaaa akɛ no hãa wɔkuɔ wɔhiɛ wɔshwieɔ mɛi ni egbɔlɔ kɛ mɛi ni eje kpa ni yɔɔ wɔteŋ lɛ anɔ, kɛ́ no baabi ni wɔkɛ nibii komɛi ashã afɔle po. Esa akɛ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã amɛ lɛ atsirɛ wɔ ni wɔye wɔbua amɛ ni amɛnyɛ amɛba Kristofoi akpeei ni amɛkɛ amɛhe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, kɛ́ fioo ko pɛ po amɛbaanyɛ amɛtsu.​—Mat. 13:23. w18.09 29-30 kk. 7-8

Sohaa, October 16

Nyɛhãa wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ asaa enyɛmi gbɔmɔ hiɛ koni ehi ehã enyɛmi lɛ, ni etswa lɛ ema shi hu.​—Rom. 15:2.

Yehowa tsuji lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ jara wa waa kɛhã lɛ kɛ Yesu, mɔ ni kɛ elá lɛ kpɔ̃ wɔ lɛ. (Gal. 2:20) Wɔsumɔɔ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ waa diɛŋtsɛ, ni no hewɔ lɛ, esa akɛ wɔmusuŋ atsɔ wɔ yɛ amɛhe. ‘Wɔtiuɔ nibii ni kɛ toiŋjɔlɛ baa kɛ nibii ni wɔkɛbaatswa wɔnyɛmimɛi lɛ wɔma shi lɛ asɛɛ.’ (Rom. 14:19) Wɔkɛ miishɛɛ miikpa Paradeiso lɛ gbɛ waa! Nakai beiaŋ lɛ, hela, tai, yiwaa, weku mli naagbai, kɛ nibii krokomɛi ni hãa wɔhaoɔ ni wɔyeɔ awerɛho lɛ fɛɛ sɛɛ baafo. Gbele ni wɔná kɛjɛ Adam dɛŋ akɛ gboshinii lɛ hu sɛɛ baafo. Be ni afii 1,000 lɛ baaba naagbee lɛ, adesai fɛɛ eye emuu. Yehowa baaŋɔ mɛi ni baaye lɛ anɔkwa yɛ naagbee kaa lɛ mli lɛ akɛ ebii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni amɛbaaná “Nyɔŋmɔ bii lɛ anunyam heyeli lɛ.” (Rom. 8:21) No hewɔ lɛ, eba akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baaya nɔ etswa enyɛmi ema shi yɛ suɔmɔ mli, ni eye ebua enyɛmi koni enyɛ eya Nyɔŋmɔ jalɛ jeŋ hee lɛ mli. w18.09 14 kk. 10; 16 kk. 18

Hɔɔ, October 17

Misumɔɔ omla lɛ waa diɛŋtsɛ! Mijwɛŋɔ nɔ gbi muu fɛɛ.​—Lala 119:97.

Mɛi komɛi susuɔ akɛ kɛ́ amɛkane nii amli shwiaa ni amɛfolɔ hetoi lɛ ashishi lɛ, belɛ amɛmiikase nii ji no. Shi atsɛɛɛ no nikasemɔ. Kɛ́ wɔmiikase nii lɛ, esa akɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Mɛni nɔ ni mikaseɔ lɛ tsɔɔ mi yɛ Yehowa he? Mɛni hewɔ Yehowa fee enii yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ? Mɛɛ gbɛ nɔ sane nɛɛ hãa minaa Yehowa susumɔ yɛ saji ahe?’ Agbɛnɛ hu, kɛ́ wɔkane Yehowa famɔ ko ni kɔɔ nɔ ko ni ekɛɛ afee loo nɔ ko ni ekɛɛ akafee lɛ he lɛ, esa akɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Mɛni hewɔ Yehowa kɛ famɔ nɛɛ hã?’ Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔkwɛ tsakemɔi ni ehe miihia ni wɔfee yɛ bɔ ni wɔhiɔ shi wɔhãa kɛ bɔ ni wɔnaa nibii komɛi wɔhãa lɛ mli. Wɔnyɛŋ wɔsusu otii nɛɛ fɛɛ ahe be fɛɛ be ni wɔbaakase nii. Kɛ̃lɛ, ehi akɛ wɔbaahe be kɛjwɛŋ nibii ni wɔkaseɔ lɛ anɔ. Ekolɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ be ni wɔto akɛ wɔkɛbaakase nii lɛ fã akane nii lɛ mli ni wɔkɛ fã ni eshwɛ lɛ ajwɛŋ nɔ ni wɔkane lɛ nɔ. (1 Tim. 4:15) Kɛ́ wɔjwɛŋ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ be fɛɛ be lɛ, etamɔ nɔ ni ‘wɔmiika’ Yehowa susumɔi yɛ saji ahe lɛ wɔmiikwɛ, ni kɛ́ wɔfee nakai lɛ, ‘wɔbaayɔse’ akɛ Yehowa susumɔi yɛ saji ahe lɛ ja be fɛɛ be. Wɔbaana nɔ hewɔ ni enaa nibii komɛi bɔ ni enaa amɛ lɛ, ni wɔbaakpɛlɛ nɔ akɛ bɔ ni enaa amɛ lɛ ja. Fiofio lɛ, wɔjwɛŋmɔ lɛ baatsake ni wɔbaaná susumɔi hei ni kɛ Yehowa nɔ lɛ kpãa gbee.​—Rom. 12:2. w18.11 24 kk. 5-6

Hɔgbaa, October 18

Nyɔŋmɔ nanemɛi nitsulɔi ji wɔ.​—1 Kor. 3:9.

Paulo wie akɛ, lɛ kɛ Kristofoi krokomɛi ji “Nyɔŋmɔ nanemɛi nitsulɔi,” ejaakɛ amɛshiɛ ni amɛtsɔɔ mɛi anɔkwale lɛ. (1 Kor. 3:6) Ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ wɔ hu wɔkɛ wɔbe, wɔnibii, kɛ wɔhewalɛ fɛɛ tsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, wɔbatsɔmɔɔ “Nyɔŋmɔ nanemɛi nitsulɔi.” Enɛ ji hegbɛ kpele diɛŋtsɛ! Kɛ́ wɔkɛ wɔbe kɛ wɔhewalɛ shã afɔle kɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ehãa wɔnáa miishɛɛ waa. Nyɛmimɛi pii ni ená hegbɛ amɛkɛ mɛi ekase Biblia lɛ eye enɛ he odase. Kɛ́ wɔna akɛ mɛi ni wɔkɛkaseɔ nii lɛ miinu Biblia mli anɔkwalei lɛ ashishi, amɛmiiná hemɔkɛyeli ni mli wa, amɛmiifee tsakemɔi yɛ amɛshihilɛ mli, ni amɛmiigba mɛi krokomɛi nibii ni amɛkaseɔ lɛ, ehãa wɔmii shɛɔ wɔhe waa. Be ni mɛi 70 ni Yesu tsu lɛ “ku amɛsɛɛ amɛba kɛ miishɛɛ” yɛ bɔ ni nitsumɔ lɛ tee lɛ jogbaŋŋ lɛ hewɔ lɛ, Yesu hu mii shɛ ehe waa.​—Luka 10:17-21. w18.08 20 kk. 11-12

Ju, October 19

Mɔ fɛɛ mɔ ni kɛ ehiɛ fɔ̃ɔ lɛ diɛŋtsɛ etsui nɔ lɛ, kwashia ni.—Abɛi 28:26.

Kɛ́ wɔkɛ wɔhe fɔ̃ wɔ diɛŋtsɛ wɔniiashishinumɔ nɔ fe nine lɛ, ebaanyɛ etsɔ wɔ tsɔne. Wɔbaadamɔ bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa kɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔsusumɔ nɔ wɔkpɛ yiŋ yɛ saji ahe. Wɔbaanu he akɛ, kɛ́ wɔleee anɔkwale fɛɛ ni yɔɔ sane ko mli po lɛ, wɔbaanyɛ wɔnu shishi. Agbɛnɛ hu, kɛ́ naagba yɛ wɔ kɛ nyɛmi ko teŋ, ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ma nakai naagba lɛ nɔ lɛ, wɔbaaná wɔnyɛmi lɛ he jwɛŋmɔ fɔŋ, ni no hu baanyɛ ahã wɔmu sane naa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ. Kɛ́ wɔnu nakai nyɛmi lɛ he sane gbonyo ko lɛ, wɔjwɛŋ he shii enyɔ po ni wɔbaahe wɔye. Kɛ́ wɔsumɔɔɔ ni ebaa lɛ nakai lɛ, belɛ esaaa akɛ wɔnáa wɔnyɛmimɛi lɛ ahe jwɛŋmɔ fɔŋ. Kɛ́ wɔná wɔnyɛmimɛi lɛ ahe jwɛŋmɔ fɔŋ lɛ, no baanyɛ ahã wɔmu saji anaa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ. (1 Tim. 6:4, 5) Kɛ́ wɔhe tsɛ̃ wɔnyɛmimɛi lɛ loo wɔye amɛhe awuŋa lɛ, ebaawa kɛhã wɔ akɛ wɔbaana amɛ bɔ ni amɛji diɛŋtsɛ. No hewɔ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni wɔbaahã sui gbohii nɛɛ ahe shi yɛ wɔtsui mli lɛ, nyɛhãa wɔsumɔa wɔnyɛmimɛi lɛ ni wɔjɛ wɔtsuiŋ wɔkɛ amɛtɔmɔi ake amɛ kwraa.​—Kol. 3:12-14. w18.08 6 kk. 15; 7 kk. 18

Jufɔ, October 20

Ŋwɛi lɛ, Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ nɔ ni, . . . shikpɔŋ lɛ kɛ emli nibii fɛɛ lɛ, enɔ ni.​—5 Mo. 10:14.

Yehowa ni bɔ adesai, no hewɔ lɛ, Yehowa nii ji gbɔmɛi fɛɛ. (Lala 100:3; Kpo. 4:11) Shi kɛjɛ blema aahu kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, Nyɔŋmɔ halaa mɛi komɛi akɛ enii ni eshwɛɛɛ he kwraa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Lala 135 lɛ, atsɛ Yehowa tsuji anɔkwafoi ni hi shi yɛ blema Israel lɛ akɛ ‘enii ni eshwɛɛɛ he kwraa.’ (Lala 135:4) Agbɛnɛ hu, yɛ Hosea wolo lɛ mli lɛ, agba akɛ mɛi komɛi ni jeee Israelbii lɛ baabatsɔmɔ Yehowa webii. (Hos. 2:23) Gbalɛ nɛɛ ba mli be ni Yehowa bɔi mɛi ni jeee Yudafoi hu halamɔ akɛ mɛi ni baafata Kristo he kɛye nɔ. (Bɔf. 10:45; Rom. 9:23-26) Yehowa kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ efɔ mɛi ni kɛ Yesu baaye nɔ lɛ mu. Amɛji “jeŋmaŋ krɔŋkrɔŋ,” ni Yehowa kɛ amɛ efee “enii ni eshwɛɛɛ he.” (1 Pet. 2:9, 10) Ni Kristofoi anɔkwafoi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛya naanɔ lɛ hu? Yehowa tsɛɔ amɛ hu akɛ ‘emaŋ’ kɛ ‘emɛi ni ehala.’​—Yes. 65:22. w18.07 22 kk. 1-2

Shɔ, October 21

Nyɛyaa nɔ nyɛhiɛa jwɛŋmɔ nɛɛ ni Kristo Yesu hu ná eko lɛ . . . Eŋmɛɛ nɔ fɛɛ nɔ he, ni eŋɔ nyɔŋ su.—Fip. 2:5, 7.

Anɔkwa Kristofoi kaseɔ Yesu, ejaakɛ adesa ko bɛ ni efee mɛi ejurɔ fe Yesu. (Mat. 20:28) No hewɔ lɛ, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ abi ehe akɛ, ‘Ani manyɛ makase Kristo jogbaŋŋ fe bɔ ni mifeɔ bianɛ lɛ?’ (1 Pet. 2:21) Kɛ́ wɔsusu mɛi krokomɛi ahe ni wɔkwɛ nibii ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua amɛ lɛ, belɛ wɔmiikase nɔkwɛmɔnɔ ni nɔ bɛ ni Yehowa kɛ Kristo efee amɛhã wɔ lɛ, ni no baahã Yehowa aná wɔhe miishɛɛ. Yesu hã enɛ fee faŋŋ yɛ Samarianyo naanyo kpakpa lɛ he nɔkwɛmɔnɔ ni egba lɛ mli. Yɛ nakai nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli lɛ, ehã esɛɛnyiɛlɔi lɛ le akɛ, esa akɛ amɛye amɛbua mɔ fɛɛ mɔ, ekɔɔɔ he eko he ni mɔ lɛ jɛ. (Luka 10:29-37) Ani ole nɔ ni hã Yesu gba Samarianyo naanyo kpakpa lɛ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ? Yudanyo ko bi lɛ akɛ: “Namɔ tuuntu ji minyɛmi?,” ni Yesu gba nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ kɛhã sanebimɔ nɛɛ hetoo. Hetoo ni Yesu hã lɛ lɛ hãa wɔnaa akɛ, kɛ́ wɔmiisumɔ ni wɔsa Yehowa hiɛ lɛ, esa akɛ wɔfee mɛi ejurɔ tamɔ Samarianyo lɛ fee lɛ. w18.08 19 kk. 5-6

Soo, October 22

[Ŋwɛibɔfo lɛ kɛɛ] lɛ akɛ: “Miiŋa bo, bo mɔ ni adro bo babaoo, Yehowa kɛ bo yɛ.”​—Luka 1:28.

Ani Yehowa wo Maria hiɛ nyam yɛ bɔ ni ekwɛ e-Bi lɛ jogbaŋŋ ni etsɔse lɛ lɛ hewɔ? Hɛɛ, Yehowa wo ehiɛ nyam. Ehã aŋmala nibii ni efee kɛ nibii ni ewie lɛ ashwie shi yɛ Biblia lɛ mli. Ekã shi faŋŋ akɛ, Maria nyɛɛɛ afata Yesu he kɛya hei srɔtoi ni efã gbɛ kɛtee yɛ afii etɛ kɛ fã ni ekɛshiɛ lɛ mli. Ekolɛ, akɛni etsɔ okulafo hewɔ lɛ, ehi Nazaret. Enɛ hewɔ lɛ, enaaa nibii pii ni Yesu fee lɛ. Kɛ̃lɛ, be ni Yesu gboɔ lɛ, no mli lɛ eyɛ emasɛi. (Yoh. 19:26) Sɛɛ mli lɛ, Maria kɛ Yesu kaselɔi lɛ fɛɛ yɛ Yerusalem yɛ gbii ni tsɔ Pentekoste gbi lɛ hiɛ lɛ amli. Pentekoste gbi lɛ nɔ afɔse mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ashwie Yesu kaselɔi lɛ anɔ lɛ. (Bɔf. 1:13, 14) No hewɔ lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Maria fata mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ahe. Ni tsɔɔ akɛ, ebaaná hegbɛ ekɛ Yesu ahi ŋwɛi kɛya naanɔ. Enɛ baafee jweremɔnɔ ni sa jogbaŋŋ kɛhã nitsumɔ kpakpa ni etsu lɛ! w18.07 9 kk. 11; 10 kk. 14

Sohaa, October 23

Nyɛfea nibii fɛɛ kɛwoa Nyɔŋmɔ hiɛ nyam.​—1 Kor. 10:31.

Yesu kɛ shishitoo mlai tsɔse ekaselɔi lɛ koni amɛna akɛ, nɔ ni amɛduɔ lɛ, no nɔŋŋ amɛbaakpa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ehã amɛle akɛ kɛ́ amɛmli fu lɛ, no baahã amɛye mɛi awui, ni ehã amɛle hu akɛ, kɛ́ amɛhã akɔnɔ fɔŋ ná amɛnɔ hewalɛ lɛ, no baanyɛ ahã amɛfite gbãla loo amɛyabɔ ajwamaŋ. (Mat. 5:21, 22, 27, 28) Kɛ́ wɔhã Biblia mli shishitoo mlai kudɔ wɔ lɛ, wɔhenilee baatsu nii jogbaŋŋ ni wɔbaafee nibii ni baawo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam. Kristofoi enyɔ ni kɛ Biblia lɛ etsɔse amɛhenilee jogbaŋŋ lɛ baanyɛ akpɛ yiŋ srɔtoi yɛ sane ko he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛkpɛ yiŋ srɔtoi yɛ dãanumɔ he. Biblia lɛ ekɛko akɛ wɔkanu dãa, shi ebɔɔ wɔ kɔkɔ akɛ esaaa akɛ wɔnuɔ dãa babaoo loo wɔtɔɔ dãa. (Abɛi 20:1; 1 Tim. 3:8) Ani enɛ tsɔɔ akɛ dãa lɛ falɛ lɛ pɛ kɛkɛ he esa akɛ Kristofonyo ko asusu kɛ́ eekpɛ eyiŋ yɛ dãanumɔ he? Dabi kwraa. Kɛ́ ehenilee ŋmɛɔ lɛ gbɛ ni enu dãa po lɛ, esa akɛ esusu mɛi krokomɛi hu ahenilee he dã. w18.06 18 kk. 10-11

Hɔɔ, October 24

Nyɛkwɛa jogbaŋŋ yɛ Farisifoi lɛ ashikishaŋ-sha lɛ kɛ Herode ashikishaŋ-sha lɛ he.​—Mar. 8:15.

Yesu kɛ hiɛdɔɔ bɔ ekaselɔi lɛ kɔkɔ ni amɛkwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ Farisifoi lɛ, Sadukifoi lɛ, kɛ Herode sɛɛfilɔi lɛ atsɔɔmɔi loo ashikishaŋ-sha lɛ he. (Mat. 16:6, 12) Nɔ ni sa kadimɔ ji akɛ, be ni mɛi lɛ ka akɛ amɛbaawó Yesu maŋtsɛ lɛ sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ ni ewie wiemɔi nɛɛ. Kɛ́ jamɔi kɛ amɛhe wo pɔlitis mli lɛ, bei pii lɛ, ekɛ basabasafeemɔ baa. Yesu hã ekaselɔi lɛ le akɛ, esaaa akɛ amɛkɛ amɛhe woɔ pɔlitis mli kwraa. Enɛ ji yiŋtoo kome hewɔ ni osɔfoi hiɛnaanɔbii lɛ kɛ Farisifoi lɛ kpaŋ akɛ amɛbaagbe lɛ lɛ. Amɛnu he akɛ Yesu baahe amɛsɛɛnyiɛlɔi lɛ yɛ amɛdɛŋ, ni kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, hewalɛ ni amɛyɔɔ yɛ mɛi lɛ anɔ lɛ baaje amɛdɛŋ. Amɛwie akɛ: “Kɛ́ wɔŋmɛ lɛ [ni ji Yesu] gbɛ ni etee nɔ nɛkɛ nɔŋŋ lɛ, amɛ fɛɛ amɛbaaná hemɔkɛyeli yɛ emli, ni Romabii lɛ baaba amɛbaŋɔ wɔjamɔhe kɛ wɔmaŋ lɛ.” (Yoh. 11:48) Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ, Osɔfonukpa Kaiafa ni nyiɛ hiɛ ni akpaŋ Yesu yi nɔ koni agbe lɛ lɛ.​—Yoh. 11:49-53; 18:14. w18.06 6-7 kk. 12-13

Hɔgbaa, October 25

Nyɛsuɔmɔ lɛ, osato akahi mli.​—Rom. 12:9.

Nɔ ko ni yeɔ omanye waa ni Satan kɛtsɔɔ mɛi tsɔne ji, suɔmɔ ni wɔsumɔɔ ni wɔle nibii ni mumɔi fɔji lɛ feɔ lɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, Satan tsɔɔ amale jamɔ, woji, sinii, kɔmpiuta loo mobail foŋ nɔ shwɛmɔi, kɛ nibii krokomɛi ni mɛi kɛjieɔ amɛhiɛtserɛ lɛ anɔ ehãa mɛi nyaa mumɔi fɔji asaji ahe. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔkagbee tsɔne nɛɛ mli? Esaaa akɛ wɔkpaa gbɛ akɛ Yehowa asafo lɛ baaŋmala woji, sinii, lalai, loo shwɛmɔi lɛ eko fɛɛ eko he sane ni etsɔɔ wɔ amɛteŋ nɔ ni hi kɛ nɔ ni ehiii. Moŋ lɛ, esa akɛ wɔtsɔse wɔ diɛŋtsɛ wɔhenilee koni wɔnyɛ wɔdamɔ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai lɛ anɔ wɔkpɛ yiŋ ni ja yɛ nibii nɛɛ ahe. (Heb. 5:14) Kɛ́ wɔkɛ ŋaa ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsirɛ Paulo ni ewo yɛ ŋmɛnɛ ŋmalɛ lɛ mli lɛ tsu nii lɛ, wɔbaakpɛ yiŋ kpakpai. Kɛ́ esoro nɔ ni mɔ ko feɔ yɛ nɔ ni ekɛɔ mɛi lɛ he lɛ, eefee osato. No hewɔ lɛ, bi ohe akɛ: ‘Ani miihi shi yɛ shishitoo mlai ni mitsɔɔ mɛi krokomɛi akɛ amɛhi shi yɛ naa lɛ anaa? Kɛ́ mi-Biblia mli nikaselɔi lɛ loo mɛi ni mishiɛɔ mihãa lɛ na nibii ni mikɛjieɔ mihiɛtserɛ lɛ, te amɛbaana mi tɛŋŋ?’ Kɛ́ wɔhi shi yɛ shishitoo mlai ni wɔtsɔɔ mɛi akɛ amɛhi shi yɛ naa lɛ anaa lɛ, ebaawa akɛ Satan nine baashɛ wɔnɔ.​—1 Yoh. 3:18. w18.05 25 kk. 13

Ju, October 26

Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɔ ni mitsui shweɔ kɛ fai ni mikɛ hiɛdɔɔ kpaa Nyɔŋmɔ mihãa amɛ ji akɛ, ahere amɛyiwala.​—Rom. 10:1.

Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔkase Paulo? Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ wɔshwe waa yɛ wɔtsui mli akɛ wɔbaatao “mɛi fɛɛ ni yɔɔ anɔkwale lɛ ni baanyɛ ahã amɛná naanɔ wala lɛ he tsui kpakpa lɛ.” Nɔ ni ji enyɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ akpa Yehowa fai ni eye ebua mɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ koni amɛbo wɔ toi. (Bɔf. 13:48; 16:14) Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Silvana, ni kɛ nɔ ni miihe ashɛ afii 30 esɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ lɛ wie akɛ: “Dani maya shĩa ko mli yɛ mishikpɔŋkuku lɛ mli lɛ, misɔleɔ mibiɔ Yehowa koni eye ebua mi ni maná mɛi lɛ ahe jwɛŋmɔ kpakpa.” Agbɛnɛ hu, wɔsɔleɔ wɔhãa Yehowa koni ehã ebɔfoi lɛ atsɔɔ wɔ gbɛ kɛya mɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ aŋɔɔ. (Mat. 10:11-13; Kpo. 14:6) Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Robert, ni kɛ nɔ ni fe afii 30 esɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ lɛ wie akɛ: “Eyɛ miishɛɛ waa akɛ wɔ kɛ ŋwɛibɔfoi lɛ efee ekome kɛmiitsu nii, ejaakɛ amɛle nɔ ni yaa nɔ yɛ shĩatsɛmɛi lɛ ashihilɛ mli.” Nɔ ni ji etɛ lɛ, esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama mɛi lɛ asui kpakpai lɛ anɔ, ni wɔna amɛ akɛ mɛi ni baanyɛ abasɔmɔ Yehowa. Nyɛmi nuu asafoŋ onukpa ko ni atsɛɔ lɛ Carl lɛ wie akɛ: “Mikwɛɔ akɛ mana nɔ ko bibioo po ni tsɔɔ akɛ mɔ lɛ yɛ tsui kpakpa. Ani efee ehiɛ ŋmɔlɔŋmɔlɔ, ani etse ehiɛ ehã mi, ani ebi sane ko ni tsɔɔ akɛ eesumɔ ni enu nibii ashishi?” Kɛ́ wɔfee nibii nɛɛ, wɔbaaya nɔ wɔwo yibii tamɔ Paulo fee lɛ. w18.05 15 kk. 13; 16 kk. 15

Jufɔ, October 27

Nyɛhãa wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ asusua enyɛmi he bɔ ni afee ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ . . . awo enyɛmi hewalɛ, ni titri lɛ, akɛni nyɛmiina akɛ gbi lɛ miibɛŋkɛ nɛɛ.​—Heb. 10:24, 25.

Kɛ́ wɔnu akɛ mɛi komɛi ni wɔye wɔbua amɛ be ko ni eho lɛ miiya nɔ amɛmiisɔmɔ Yehowa lɛ, no baanyɛ awo wɔ hewalɛ waa. Bɔfo Yohane ná enɛ mli niiashikpamɔ, ni eŋma akɛ: “Mibɛ miishɛɛ ni da fe enɛ: akɛ manu akɛ mibii lɛ miiya nɔ amɛmiinyiɛ yɛ anɔkwale lɛ mli.” (3 Yoh. 4) Gbɛgbalɔi pii náa miishɛɛ waa kɛji amɛná amɛle akɛ mɔ ko ni amɛye amɛbua kɛba anɔkwale lɛ mli afii komɛi ni eho lɛ miiya nɔ eesɔmɔ Yehowa, ni ekolɛ lɛ hu ebatsɔ gbɛgbalɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ gbɛgbalɔ ko nijiaŋ je wui lɛ, wɔbaanyɛ wɔkai lɛ nibii kpakpai ni etsu kɛbaho lɛ, ni enɛ baanyɛ awo lɛ hewalɛ. Kpokpaa nɔkwɛlɔi pii ewie akɛ, kɛ́ amɛyasɔmɔ asafo ko, ni nyɛmimɛi lɛ ŋma amɛ wolo kɛtsɔɔ akɛ amɛhiɛ esɔ amɛsaramɔ lɛ, ewoɔ amɛ hewalɛ waa. Nakai nɔŋŋ asafoŋ onukpai, maŋsɛɛ sɔɔlɔi, gbɛgbalɔi, kɛ Betel weku lɛ mli bii nuɔ he amɛhãa kɛ́ nyɛmimɛi lɛ hã amɛle akɛ amɛhiɛ sɔɔ amɛ yɛ sɔɔmɔ ni amɛyaa nɔ amɛsɔmɔɔ Yehowa lɛ hewɔ. w18.04 23 kk. 14-15

Shɔ, October 28

[Maŋtsɛ lɛ akaŋɔ] ŋamɛi pii ehã ehe koni etsui akagbá afã.—5 Mo. 17:17.

Solomon yeee mla nɛɛ nɔ. Ekɛ yei 700 sɔŋŋ bote gbalashihilɛ mli, ni ená hemɛi 300. (1 Maŋ. 11:3) Yei ni Solomon kɛbote gbalashihilɛ mli lɛ ateŋ mɛi babaoo jeee Israelbii ni amɛjáa amale nyɔŋmɔi. No hewɔ lɛ, eyeee Nyɔŋmɔ mla ni kɛɔ akɛ esaaa akɛ akɛ maŋsɛɛ yei boteɔ gbalashihilɛ mli lɛ hu nɔ. (5 Mo. 7:3, 4) Fiofio lɛ, suɔmɔ ni Solomon yɔɔ kɛhã Yehowa mlai lɛ he bajɔ kwraa, ni efee eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ. Ema afɔleshãa latɛi ehã Ashtoret kɛ Kemosh, ni ekɛ eŋamɛi lɛ fee ekome kɛjá amale nyɔŋmɔi nɛɛ. Solomon náaa he ko he ko ni ebaama afɔleshãa latɛi nɛɛ yɛ, akɛ ja yɛ gɔŋ ko ni yɔɔ Yerusalem, he ni ema Yehowa sɔlemɔ shĩa lɛ yɛ lɛ hiɛ tuuntu lɛ nɔ! (1 Maŋ. 11:5-8; 2 Maŋ. 23:13) Ekolɛ Solomon susu akɛ kɛ́ etee nɔ eshã afɔlei yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ, Yehowa baaku ehiɛ efɔ̃ etoigbele lɛ nɔ. Shi Yehowa enaaa esha akɛ ejeee nɔ ko. w18.07 18-19 kk. 7-9

Soo, October 29

Nyɛhiɛa hemɔkɛyeli mli akɛ tsɛŋ agbo, ni ji nɔ ni nyɛbaanyɛ nyɛkɛgbe mɔ fɔŋ lɛ gãimlibii ni tsoɔ lɛ fɛɛ.​—Efe. 6:16.

Satan “gãimlibii ni tsoɔ” lɛ eko ji Yehowa he amalei. Satan miitao ni wɔnu he akɛ Yehowa jwɛŋŋ wɔhe ni wɔsaaa mɛi ni esa akɛ ejie suɔmɔ kpo etsɔɔ wɔ. Ida eye afii 19, ni bei komɛi lɛ, enuɔ he akɛ ehe bɛ sɛɛnamɔ. Ewie akɛ: “Bei pii lɛ, minuɔ he akɛ gbɛ agbo kã mi kɛ Yehowa teŋ, ni akɛ esumɔɔɔ ni ekɛ mi bɔɔ naanyo.” Mɛni yeɔ ebuaa Ida ni enyɛɔ edamɔɔ henumɔi nɛɛ anaa? Ewie akɛ: “Asafoŋ kpeei lɛ yeɔ buaa mi waa, ni amɛhãa mihemɔkɛyeli lɛ mli waa. Be ko ni eho lɛ, kɛ́ mitee lɛ, mihãaa saji ahetoo, ejaakɛ minuɔ he akɛ nɔ ni miyɔɔ kɛɛmɔ lɛ he ehiaaa. Shi amrɔ nɛɛ, misaa mihe jogbaŋŋ kɛhãa asafoŋ kpeei lɛ, ni mibɔɔ mɔdɛŋ akɛ mahã sane hetoo shii enyɔ loo shii etɛ.” Roma asraafoi lɛ atsɛŋ lɛ dalɛ tsakeee. Shi tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ Ida sane lɛ mli lɛ, jeee nakai eji yɛ wɔhemɔkɛyeli lɛ gbɛfaŋ. Wɔhemɔkɛyeli lɛ baanyɛ ada loo efee bibioo. Shi fɛɛ damɔ wɔnɔ. (Mat. 14:31; 2 Tes. 1:3) No hewɔ lɛ, ehe miihia waa ni wɔfee nibii ni baahã wɔhemɔkɛyeli lɛ ada loo emli awa, kɛkɛ lɛ, ebaanyɛ ebu wɔhe jogbaŋŋ. w18.05 29-30 kk. 12-14

Sohaa, October 30

Mɛni esa akɛ mafee koni ahere miyiwala?​—Bɔf. 16:30.

Shikpɔŋhosomɔ lɛ sɛɛ dani tsuŋwoohe nɔkwɛlɔ lɛ tsake etsui ni ebi koni aye abua lɛ. (Bɔf. 16:25-34) Ŋmɛnɛ hu lɛ, mɛi komɛi yɛ ni amɛbooo Biblia lɛ mli sane ni wɔshiɛɔ lɛ toi. Shi ekolɛ nɔ ko ni eba amɛnɔ trukaa lɛ baanyɛ ahã amɛtsake amɛtsui ni amɛbo wɔ toi agbɛnɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ amɛnitsumɔ eje amɛdɛŋ trukaa ni no ehã amɛhao waa. Ekolɛ hela ko ni naa wa waa emɔ amɛ, aloo amɛnaanyo loo amɛwekunyo ko ni amɛsumɔɔ esane waa lɛ egbo ni no ehã amɛwerɛ eho amɛhe. Kɛ́ nibii ni tamɔ enɛɛmɛi ba mɛi anɔ lɛ, amɛbiɔ amɛhe saji tamɔ, ‘Ani nɛkɛ ji bɔ ni Nyɔŋmɔ to ni adesai ashihilɛ afee?’ Ekolɛ, amɛbaabi amɛhe po akɛ, ‘Mɛni esa akɛ mafee koni ahere miyiwala?’ Kɛ́ wɔtee amɛŋɔɔ lɛ, ekolɛ amɛbaasumɔ ni amɛbo sane ni wɔshiɛɔ ni hãa anáa hiɛnɔkamɔ lɛ toi agbɛnɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔtee nɔ wɔshiɛ ni wɔkpaaa lɛ, kɛ́ mɛi ashihilɛ tsake ni ehe bahia ni ashɛje amɛmii lɛ, wɔnine baashɛ amɛnɔ ni wɔbaaye wɔbua amɛ.​—Yes. 61:1. w18.05 19-20 kk. 10-12

Hɔɔ, October 31

Yehowa mumɔ lɛ yɛ minɔ ejaakɛ efɔ mi mu koni mijaje sane kpakpa.​—Luka 4:18.

Ŋmɛnɛ lɛ, Satan eshwila mɛi babaoo, ni amɛyɔseee akɛ amɛtsɔmɔ nyɔji amɛhã amale jamɔ, heloonaa nibii, kɛ je lɛŋ maŋkwramɔ gbɛjianɔtoi lɛ. (2 Kor. 4:4) Wɔná hegbɛ ni Yesu ná lɛ eko, akɛ wɔbaaye wɔbua mɛi ni amɛbale Yehowa, Nyɔŋmɔ ni hãa heyeli lɛ, ni amɛjá lɛ. (Mat. 28:19, 20) Shi wɔle akɛ nitsumɔ nɛɛ kãaa shi akɔɔɔ, ni ehe naagbai fa babaoo. Yɛ maji komɛi anɔ lɛ, mɛi sumɔɔɔ ni amɛleɔ Nyɔŋmɔ he nɔ ko, ni bei komɛi po lɛ, kɛ́ wɔshiɛ wɔhã amɛ lɛ, amɛmli fuɔ. Shi akɛni Yehowa ni efã wɔ akɛ wɔshiɛ hewɔ lɛ, sane ni esa akɛ wɔbi wɔhe ji akɛ, ‘Mɛni ekoŋŋ manyɛ mikɛ heyeli ni miyɔɔ lɛ afee kɛfi Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ sɛɛ waa fe bɔ ni mifeɔ bianɛ lɛ po?’ Nyɛmimɛi pii eyɔse akɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ naagbee lɛ ebɛŋkɛ waa. Enɛ hewɔ lɛ, amɛhã amɛshihilɛ efee mlɛo koni amɛnyɛ amɛtsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ, ni enɛ hãa wɔmii shɛɔ wɔhe waa. (1 Kor. 9:19, 23) Amɛteŋ mɛi komɛi tsuɔ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ yɛ amɛsafo lɛ shikpɔŋkuku lɛ mli, ni mɛi komɛi hu efã kɛtee hei ni hiamɔ lɛ da yɛ. Yiŋ ni nyɛmimɛi nɛɛ ekpɛ akɛ amɛkɛ heyeli ni Yehowa kɛdro amɛ lɛ baasɔmɔ lɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ hi waa diɛŋtsɛ!​—Lala 110:3. w18.04 11-12 kk. 13-14

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje