Nɔ Ni Biblia Lɛ Kɛɔ Yɛ Toiŋjɔlɛ Kɛ Shweshweeshwe Shihilɛ He
Mɛi pii kpɛlɛɔ nɔ ni tamɔ hiɛaŋhiɛaŋ mɔdɛŋ ni abɔɔ akɛ aaashɛ jeŋ ekomefeemɔ kɛ toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ ni ekolɛ enɛ kɛaaba lɛ he lɛ nɔ. Amɛhiɛ ka nɔ akɛ hiɛyaa ni tamɔ nɛkɛ kɛ jeŋ shihilɛ kpakpa baaba. Shi Biblia lɛ tsɔɔ akɛ enɛ loo nibii babaoo he fe bɔ ni wɔnaa lɛ nɛɛ kɛkɛ.
TOIŊJƆLƐ kɛ shweshweeshwe shihilɛ he sane nɛɛ he hiaa Kristofoi waa titri yɛ nɔ ni bɔfo Paulo ŋma yɛ mumɔ naa eyaha Kristofoi asafo ko ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ hewɔ. Aŋmala ewiemɔi lɛ yɛ Biblia lɛ mli yɛ 1 Tesalonikabii 5:3, akɛ: “Ejaakɛ be mli ni amɛaakɛɛ akɛ: ‘Hejɔlɛ yɛ ni wɔyɛ shweshweeshwe!’ lɛ, no mli nɔŋŋ hiɛkpatamɔ aaabatutua amɛ trukaa, tamɔ kɔɔmɔ tutuaa yoo ni musu eda lɛ, ni amɛjeŋ mli kɔkɔɔkɔ.” Nɛkɛ ŋmalɛ nɛɛ teeɔ sanebimɔi komɛi ni he hiaa shi.
Toiŋjɔlɛ kɛ Shweshweeshwe Shihilɛ—Shishijee Nii ni Tsɔɔ Mɛni Hiɛ?
Kɛji okane Paulo wiemɔi ni atsɛ yisɛɛ yɛ yiteŋgbɛ lɛ mli wiemɔi lɛ, obaana akɛ mɛi ni kɛɔ akɛ “hejɔlɛ yɛ ni wɔyɛ shweshweeshwe” lɛ jeee Kristofoi ni hiɛ etsɛ̃, shi moŋ, amɛji gbɔmɛi aŋkroaŋkroi ni amɛleee nɔ ni yaa nɔ yɛ jeŋ ni ebɔle amɛ lɛ mli. Amɛyɛ oshara shihilɛ mli, shi amɛleee ejaakɛ amɛsusuɔ akɛ nibii hi lɛlɛŋ tamɔ bɔ ni amɛnaa lɛ lɛ. Shi kɛlɛ, Paulo wie yɛ Kristofoi ahe akɛ: “Shi bei lɛ kɛ yinɔi lɛ ahewɔ lɛ, anyɛmimɛi, ehiaaa nyɛ akɛ aŋma nyɛ.” (1 Tesalonikabii 5:1) Hɛɛ, esa akɛ wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ yɛ Nyɔŋmɔ beebuu yɛ nibii ni yaa nɔ lɛ ahe. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Paulo kɛɛ akɛ hiɛkpatamɔ be ko ni baaba trukaa, ni atsɛɔ lɛ “Nuŋtsɔ lɛ [Yehowa] gbi lɛ,” baaba “tamɔ julɔ baa nyɔɔŋ lɛ.”—1 Tesalonikabii 5:2.
Mɛni hu baafata toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ ni awie he akɛ abaajaje lɛ he? Eka shi faŋŋ akɛ, efeŋ wiemɔ folo ko kɛkɛ. Gbɔmɛi ewie toiŋjɔlɛ he aahu be babaoo tamɔ afii abɔ ni amɛkɛwuu tai lɛ nɔŋŋ. Belɛ Paulo wiemɔi lɛ miitsɔ be ko mli beni eeefee akɛ jeŋmaji lɛ anine miishɛ toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ nɔ yɛ gbɛ ni sa kadimɔ diɛŋtsɛ nɔ. Shi enɛ baafee hiɛaŋhiɛaŋ nɔ kɛkɛ. Eka shi faŋŋ akɛ nɔ ni tamɔ toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ ni kɛ hiɛkpatamɔ aaaba lɛ jeee toiŋjɔlɛ diɛŋtsɛ ni nakai nɔŋŋ ejeee anɔkwa shweshweeshwe shihilɛ hu.
Yesu hu wie nɛkɛ hiɛkpatamɔ ni baaba trukaa nɛɛ he. Etsɛ lɛ “amanehulu babaoo . . . ni anako nɔ da kɛje je leŋ shishijee mli kɛbashi ŋmɛnɛŋmɛnɛ, ni asaŋ anaŋ enɔ gbi ko gbi ko dɔŋŋ.” Afii ohai babaoo dani afɔ Yesu lɛ, gbalɔ Daniel hu wie he, ni etsɔɔ mli akɛ eji “fimɔ be ko . . . ni anako nɔ da kɛjɛ beyinɔ ni jeŋmaŋ yɔɔ lɛ kɛyashi nakai be lɛ mli.”—Mateo 24:21; Daniel 12:1.
Kɛji atsɛɔ lɛ amanehulu kpeteŋkpele jio, atsɛɔ lɛ fimɔ be jio—taakɛ gbalɛi lɛ tsɔɔ lɛ, yɛ emli eko fɛɛ eko mli lɛ, ebaajie Satan shikpɔŋ nɔ gbɛjianɔtoo lɛ he kadimɔ nii fɛɛ kɛbaaya. Yɛ nɔ najiaŋ ni eeefee ŋwɛi nɔkpɛlɛmɔ he okadi moŋ lɛ, toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ jajemɔ ni agba yɛ he afɔ shi lɛ kɛ nɔ ni tamɔɔɔ enɛ kwraa moŋ baaba!—Okɛto Zefania 3:8 he.
Ajie Nibii ni Kɔɔ Be lɛ he lɛ Akpo
Ani nɔ ni wɔnaa yɛ bei nɛɛ amli ni tamɔ hiɛyaa kɛmiishɛ jeŋ ekomefeemɔ he kɛ hiɛnɔkamɔi ni jɛɔ mli baa kɛha toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ namɔ lɛ ji Paulo gbalɛ mli kɔkɔbɔɔ lɛ mlibaa? Ojogbaŋŋ, taakɛ bɔ ni wolo tɛtrɛɛ nɛɛ ewie he shii abɔ lɛ, kɛjɛ 1914 kɛbaa nɛɛ, wɔye Biblia mli gbalɛi babaoo ni kɔɔ ba ni Yesu eba yɛ ŋwɛi yɛ Maŋtsɛyeli hewalɛ mli lɛ he lɛ he odase. (Mateo, yitsei 24, 25; 2 Timoteo 3:1-5; Kpojiemɔ 6:1-8) Yesu tsɔɔ mli faŋŋ akɛ Yehowa gbi, ni kɛ hiɛkpatamɔ aaaba mɛi fɔji lɛ anɔ trukaa lɛ baashɛ beni adesai ayinɔbii ni yɛ nɛkɛ be nɛɛ shishijee he odase lɛ ateŋ mɛi komɛi yɛ wala mli lolo.—Luka 21:29-33.
Bɔfo Paulo kɛ nɔ ko ni kɔɔ be he fata sane lɛ he. Ekɛɛ: “Beni amɛmiiwie toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ he lɛ, trukaa nɔŋŋ ni amanehulu aaaba amɛnɔ.” Bɔni atsɔɔ Paulo wiemɔi nɛɛ ashishi aha yɛ The New English Bible lɛ mli lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ baaba “beni amɛmiiwie” lɛ. Taakɛ julɔ baa nyɔɔŋ—ni atsɔɔɔ hiɛ aleee—lɛ, nakai nɔŋŋ hiɛkpatamɔ baaba trukaa beni akpaaa gbɛ kwraa, beni adesai pii ajwɛŋmɔ yɔɔ toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ ni amɛhiɛ eka nɔ aahu lɛ nɔ lɛ. No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ amrɔ nɛɛ wɔnyɛŋ wɔkɛɛ kɛji toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ ni yɔɔ amrɔ nɛɛ lɛ haa Paulo wiemɔi lɛ baa mli—aloo he ni toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ he wiemɔ lɛ baaya hiɛ kɛyashi koni eha gbalɛ lɛ aba mli moŋ—shi anɔkwale ni eji akɛ aanu nɛkɛ wiemɔi nɛɛ waa yɛ bei nɛɛ amli fe bei fɛɛ ni eho lɛ hɛleɔ Kristofoi ashi ni amɛhiɛ atsɛ̃ yɛ bei fɛɛ mli.
‘Tsimɔ’ Yɛ Jeŋ Hewalɛi lɛ Ateŋ
Beni ewie fimɔ be lɛ he lɛ, gbalɔ Daniel hu wie nibii ni kɔɔ be he yɛ esane lɛ mli. Etsɔɔ akɛ fimɔ be lɛ baaba yɛ béi loo naataomɔ ni ehi shi yɛ jeŋ hewalɛi enyɔ komɛi, ni atsɛɔ mɔ kome “kooyigbɛ maŋtsɛ” kɛ mɔ kroko lɛ hu “wuoyigbɛ maŋtsɛ” lɛ ateŋ lɛ naagbee. (Daniel 11:5-43) Kɛjɛ be mli ni Jeŋ Ta ll ba naagbee nɛɛ sɛɛ fɛɛ lɛ, nɔ ni edamɔ shi kɛha nɛkɛ jeŋ hewalɛi enyɔ nɛɛ ji nɔyeli ni bɔɔ jwetri ehaa ehe ni ji “wuoyigbɛ maŋtsɛ” lɛ kɛ kwasafo nɔyeli ni ji “kooyigbɛ maŋtsɛ” lɛ.
Daniel gba efɔ shi akɛ mpleshii ni mli wa ni ka nɛkɛ jeŋ hewalɛi enyɔ nɛɛ ateŋ, taakɛ eje kpo faŋŋ yɛ afii 45 ni eho lɛ amli lɛ baafee tamɔ “aashi” he, tamɔ abɔtirifɔ̃lɔi enyɔ ni mɔ kome miibɔ mɔdɛŋ ni eye mɔ kroko lɛ nɔ. Nyɛsɛɛ nɛɛ, ebafee tamɔ nɔ ni tsimɔ lɛ eba shi kwraa. Yɛ enɛ hewɔ lɛ, yɛ nyɛsɛɛ afi lɛ May mli lɛ, Soviet maŋsɔɔlɔ ni kwɛɔ amɛkɛ maŋsɛɛ maji asharamɔ nɔ lɛ jaje akɛ Ta Ŋanii lɛ eba naagbee. Yɛ June mli lɛ, Time wolo tɛtrɛɛ lɛ wie maŋ onukpai akpee ko ni United States, Amerika kɛ Soviet Union baakpe lɛ he ni ekadi akɛ: “Afii fioo komɛi ni eho nɛ lɛ, gbeekpamɔi komɛi ni aba yɛ okpɛlɛmii afeemɔ kɛ nuklea tawuu nii akaa-kɛ-kwɛmɔ he lɛ omanyeyeli lɛ ha mɛi anaa kpɛ amɛhe. Amrɔ nɛɛ, kɛji abua gbeekpamɔi nɛɛ fɛɛ anaa po lɛ, amɛbafeɔ omanyeyeli bibioo ko pɛ.”
Kɛji nɛkɛ naanyobɔɔ ni ebaka jeŋ hewalɛi kpelei enyɔ lɛ ateŋ lɛ ji be kukuoo mli nɔ jio, esɛɛ baatsɛ jio, be ji nɔ ni baatsɔɔ. Shi kɛlɛ, nɔ kome ko ka shi faŋŋ. Be ni Yesu wie he lɛ mli babaoo eho. Ni nibii ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ lɛ tsɔɔ akɛ wɔbɛŋkɛ nibii ni bɔfo Paulo kɛ gbalɔ Daniel gba yɛ he amɛfɔ shi lɛ ahe kpaakpa. Eyɛ mli akɛ maŋkwramɔŋ tsakemɔi ni ba nyɛsɛɛ nɛɛ jɛ hewalɛ ni Kristendom sɔlemɔi lɛ yɔɔ yɛ je lɛ nɔ lɛ mli moŋ, shi enɛɛmɛi nyɛŋ ekɛ toiŋjɔlɛ ni sɛɛ tsɛɔ aba. Odaseyeli lɛ tsɔɔ akɛ nɔ ni tamɔɔɔ nakai kwraa lɛ moŋ amɛkɛaaba je nɛŋ jeŋmaji lɛ anɔ.
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 6]
Be ji nɔ ni baatsɔ bei abɔ ni nɔ ni tamɔ naanyobɔɔ ni ebaka jeŋ hewalɛi Iɛ ateŋ lɛ baaye
[He ni Sane lɛ Jɛ]
USSR Mission to the UN