“Tsuijurɔnaa Halɔ Nyɔŋmɔ Sumɔɔ”
YEHOWA ji mlihilɛ ni ejie ehe kpo yɛ gbɔmɔtso mli. Eji anɔkwale akɛ, Biblia lɛ kɛɔ yɛ ehe akɛ eji “duromɔ nii kpakpai fɛɛ kɛ nikeenii ni hi kɛwula shi fɛɛ lɛ” a-Halɔ. (Yakobo 1:17) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ nibii ni Nyɔŋmɔ ebɔ lɛ he okwɛ. Efee niyenii ni ŋɔɔ, jeee nɔ ni eŋɔɔɔ; fɔfɔi ni yɔɔ fɛo, jeee nɔ ni yɔɔ sulii; hulushinyɔɔ ni yɔɔ fɛo, jeee nɔ ni kpɛlɛɛɛ. Hɛɛ, Yehowa nibɔɔ mli fãi lɛ eko fɛɛ eko kɛ esuɔmɔ kɛ emlihilɛ ni eyɔɔ lɛ he odaseyeli haa. (Lala 19:2, 3; 139:14) Kɛfata he lɛ, Yehowa ji tsuijurɔnaa Halɔ. Enáa miishɛɛ akɛ eeefee ekpakpa eha etsuji.—Lala 84:12; 149:4.
Afã Israelbii lɛ koni amɛjie Nyɔŋmɔ mlihilɛ lɛ kpo yɛ amɛkɛ mɛi krokomɛi asharamɔ mli. Mose kɛɛ amɛ akɛ: “Kaawaje otsui, ni kaamia odɛŋ yɛ onyɛmi ohiafo lɛ nɔ. Moŋ ha lɛ, ni kaaha eedɔo yɛ otsui mli akɛ oha lɛ.” (5 Mose 15:7, 10) Akɛni esa akɛ nihamɔ lɛ ajɛ tsui mli hewɔ lɛ, esa akɛ Israelbii lɛ aná miishɛɛ yɛ mlihilɛ nifeemɔi ahe.
Akɛ ŋaawoo ni tamɔ nakai nɔŋŋ ha Kristofoi. Eji anɔkwale akɛ, Yesu kɛɛ akɛ, “nɔhamɔ mli yɛ jɔɔmɔ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 20:35) Yesu kaselɔi lɛ fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa yɛ tsuijurɔnaa nɔhamɔ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Biblia lɛ bɔɔ amaniɛ akɛ yɛ Yerusalem lɛ, mɛi ni batsɔmɔ heyelilɔi lɛ ‘hɔɔhɔi amɛshikpɔji kɛ amɛhe nii, ni amɛja mli amɛha mɛi fɛɛ bɔ ni he hiaa mɔ fɛɛ mɔ.’—Bɔfoi lɛ Asaji 2:44, 45.
Shi sɛɛ mli lɛ, Yudafoi ni mli hi nɛɛ babote ohia shihilɛ mli. Biblia lɛ etsɔɔɔ nɔ ni kɛ amɛshihilɛ lɛ ba diɛŋtsɛ. Woloŋlelɔi komɛi kɛɛ akɛ, ekolɛ hɔmɔ ni atsĩ tã yɛ Bɔfoi lɛ Asaji 11:28, 29 lɛ ji nɔ ni kɛ enɛ ba. Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Kristofoi ní ji Yudafoi lɛ yɛ hiamɔ shihilɛ mli, ni Paulo miisumɔ koni ená nɔmimaa akɛ abaatsu amɛhiamɔ lɛ he nii aha amɛ. Te eeefee enɛ eha tɛŋŋ?
Tooyeli Kɛha Mɛi ni Ehia Amɛ Lɛ
Paulo bi asafoi ni yashɛɔ Makedonia tɔŋŋ lɛ ayelikɛbuamɔ, ni eto gbɛjianɔ koni aye too ayaha Kristofoi ni yɔɔ Yudea ni ohia eshara amɛ lɛ. Paulo ŋma kɛyaha Korintobii lɛ akɛ: ‘Taakɛ bɔ ni mikɛ famɔi ha Galatia asafoi lɛ, nyɛ hu nyɛfea nakai. Daa otsi mli klɛŋklɛŋ gbi lɛ nɔ lɛ, nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ atia nɔ ko ato yɛ lɛ diɛŋtsɛ eshia, yɛ bɔ ni enáa lɛ naa.’a—1 Korintobii 16:1, 2.
Paulo yiŋtoo ji akɛ, akɛ nɛkɛ shikai nɛɛ ayaha nyɛmimɛi ni yɔɔ Yerusalem lɛ amrɔ nɔŋŋ, shi Korintobii lɛ fee shɔɔ yɛ Paulo ŋaawoi lɛ atoiboo mli. Mɛni hewɔ? Ani amɛnuuu amɛnyɛmimɛi Yudafoi lɛ ahiamɔ nii lɛ ahe amɛhaaa amɛ? Dabi, ejaakɛ Paulo le akɛ Korintobii lɛ ‘tekeɔ nɔ yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli, yɛ hemɔkɛyeli kɛ wiemɔ kɛ nilee kɛ mɔdɛŋbɔɔ fɛɛ mli.’ (2 Korintobii 8:7) Eka shi faŋŋ akɛ amɛbɛ dekã kwraa kɛmiitsu saji ni he hiaa ni Paulo wie he yɛ eklɛŋklɛŋ wolo ni eŋma amɛ lɛ mli lɛ he nii. Shi amrɔ nɛɛ shihilɛ ni yɔɔ Yerusalem lɛ ji hiamɔ nɔ. No hewɔ lɛ, Paulo wie sane lɛ he yɛ ewolo ni ji enyɔ lɛ mli kɛyaha Korintobii lɛ.
Mlihilɛ He Faikpamɔ
Klɛŋklɛŋ lɛ, Paulo wie Makedoniabii lɛ, mɛi ni amɛ toiboo nifeemɔ kɛha yelikɛbuamɔ nifeemɔ lɛ ji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ ahe etsɔɔ Korintobii lɛ. Paulo ŋma akɛ: “Amanehulu kaa babaoo mli lɛ amɛmiishɛɛ lɛ teke nɔ kɛ̃, ni amɛhia ni mli kwɔ lɛ hu teke nɔ kɛjie ehe kpo yɛ amɛmlihilɛ nifalɛ lɛ mli.” Ehe ehiaaa ni atsirɛ Makedoniabii lɛ ayisɛɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Paulo kɛɛ akɛ “amɛkɛ tutɔmɔ babaoo kpa wɔ fai akɛ wɔkɛ nɛkɛ duromɔ nɛɛ . . . ayaha.” Makedoniabii lɛ atsuijurɔnaa mlihilɛ lɛ bafee nɔ ni sa kadimɔ babaoo kɛ́ wɔsusu akɛ amɛ diɛŋtsɛ lɛ amɛyɛ ‘hiamɔ ni mli kwɔ’ mli lɛ he.—2 Korintobii 8:2-4.
Beni ejieɔ Makedoniabii lɛ ayi lɛ, ani Paulo miibɔ mɔdɛŋ koni ekanya akaŋshii mumɔ ko yɛ Korintobii lɛ amli? Dabida, ejaakɛ ele akɛ enɛ jeee kanyamɔ gbɛ kpakpa. (Galatabii 6:4) Kɛfata he lɛ, ele akɛ ehe ehiaaa ni awo Korintobii lɛ hiɛgbele dani amɛfee nɔ ni ja. Yɛ no najiaŋ lɛ, eyɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ Korintobii lɛ yɛ anɔkwa suɔmɔ kɛha amɛnyɛmimɛi Yudafoi lɛ, ni amɛmiisumɔ koni amɛná yelikɛbuamɔ nifeemɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛbɔi nyɛsɛɛ afi beebe nɛ lɛ, akɛ jeee feemɔ kɛkɛ nyɛaafee, shi nyɛaasumɔ hu.” (2 Korintobii 8:10) Eji anɔkwale akɛ, yɛ yelikɛbuamɔ nifeemɔi lɛ amli hei komɛi lɛ, Korintobii lɛ diɛŋtsɛ ji nɔkwɛmɔnɔ. Paulo kɛɛ amɛ akɛ: “Mile bɔ ni nyɛna he tsui ni mishwã mifɔ nyɛnɔ yɛ he mitsɔɔ Makedoniabii lɛ.” Ni ekɛfata he akɛ: “Nyɛ mɔdɛŋbɔɔ lɛ ewo mɛi pii ahiɛdɔɔ.” (2 Korintobii 9:2; wɔma efã ko nɔ mi.) Shi amrɔ nɛɛ, ehe miihia ni Korintobii lɛ atsɔmɔ amɛ ekãa kɛ amɛ klalofeemɔ jwɛŋmɔ lɛ kɛya nifeemɔ mli.
No hewɔ lɛ, Paulo kɛɛ amɛ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ aha bɔ ni ekpɛ mli momo yɛ etsui mli, ni ekajɛ ŋkɔmɔyeli aloo fimɔ mli: ejaakɛ tsuijurɔnaa halɔ Nyɔŋmɔ sumɔɔ.” (2 Korintobii 9:7) No hewɔ lɛ, jeee Paulo yiŋtoo ji koni enyɛ Korintobii lɛ anɔ, ejaakɛ mɔ ko nyɛŋ afee tsuijurɔnaa halɔ kɛji akɛ anyɛ enɔ. Eka shi faŋŋ akɛ, Paulo susu akɛ amɛhiɛ jwɛŋmɔ kpakpa momo, ni akɛ mɔ fɛɛ mɔ ekpɛ mli eto akɛ ebaaha momo. Kɛfata he lɛ, Paulo kɛɛ amɛ akɛ: “Kɛ tsui yɛ he lɛ, esa hiɛ hu bɔ ni mɔ oyɔɔ, jeee bɔ ni obɛ.” (2 Korintobii 8:12) Hɛɛ, kɛ́ tsui yɛ he lɛ—beni suɔmɔ etsirɛ mɔ ko lɛ—nɔ ni mɔ ko haa lɛ baasa Nyɔŋmɔ hiɛ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni shika lɛ tamɔ nɔ ni edaaa ha.—Okɛto Luka 21:1-4 he.
Tsuijurɔnaa Halɔi Ŋmɛnɛ
Yelikɛbuamɔ nifeemɔi ni akɛha Kristofoi ni ji Yudafoi lɛ feɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛhaa wɔ ŋmɛnɛ. Yehowa Odasefoi kɛ amɛhe ewo jeŋ muu fɛɛ shiɛmɔ he tafaa ko mli, ni amɛkɛ niyenii miiha mɛi akpekpei abɔ ni mumɔŋ hɔmɔ miiye amɛ lɛ. (Yesaia 65:13, 14) Amɛfeɔ enɛ yɛ Yesu famɔ lɛ toiboo mli akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, nyɛbaptisia amɛ . . . ni nyɛtsɔɔa amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ nɔ.”—Mateo 28:19, 20.
Ní aaatsu nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ jeee nɔ ko bibioo. Nɔ ni fata enɛ he ji maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashiai kɛ nitsumɔhe niji ni fa fe oha ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ akwɛmɔ. Nɔ ni yɔɔ enɛ hu mli ji Maŋtsɛyeli Asai kɛ Kpeei Asai amaamɔ bɔni afee ni Yehowa jálɔi lɛ aná hei kpakpai ni sa ni amɛaakpe yɛ koni amɛwowoo amɛhe hewalɛ. (Hebribii 10:24, 25) Yɛ bei komɛi amli lɛ, Yehowa Odasefoi hu kɛ yelikɛbuamɔ haa yɛ hei ni adebɔɔ naa osharai efite nii yɛ lɛ.
Agbɛnɛ hu, susumɔ shika babaoo ni afiteɔ kɛkalaa woji lɛ ahe okwɛ. Daa otsi lɛ, kɛ́ aja mli lɛ, akalaa Buu-Mɔɔ ekomekomei 22,000,000 loo Awake! ekomekomei 20,000,000. Nɔ ni fata mumɔŋ niyenii ni akɛhaa daa lɛ he ji woji, woji bibii, kasɛt, kɛ vidio kasɛt akpekpei abɔ ni afeɔ daa afi.
Mɛɛ gbɛ nɔ afiɔ nitsumɔi nɛɛ fɛɛ sɛɛ yɛ? Kɛtsɔ onia ni ajɛɔ suɔmɔ mli atsuɔ lɛ nɔ. Afeɔ enɛ, jeee koni akɛwo he nɔ loo yɛ pɛsɛmkunya jwɛŋmɔ naa, shi moŋ koni akɛha anɔkwa jamɔ ashwere. No hewɔ lɛ, nɔhamɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ kɛ miishɛɛ bahaa nɔhalɔ lɛ, ni Nyɔŋmɔ jɔɔmɔ fataa he. (Maleaki 3:10; Mateo 6:1-4) Gbekɛbii ni yɔɔ Yehowa Odasefoi ateŋ lɛ po jieɔ amɛhe kpo akɛ tsuijurɔnaa halɔi ni mli hi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ be mli ni enu fitemɔ babaoo ni lasuogbele ko kɛba yɛ United States maŋ lɛ fã ko lɛ he lɛ, Allison ni eye afii ejwɛ lɛ kɛ dɔlai 2 ha. Eŋma akɛ: “Shika fɛɛ ni miyɔɔ yɛ mishikatoohe lɛ nɛ. Mile akɛ gbekɛbii lɛ laaje amɛshwɛmɔnii lɛ fɛɛ kɛ amɛwoji kɛ amɛtsobii lɛ fɛɛ. Ekolɛ nyɛbaanyɛ nyɛkɛ nɛkɛ shika nɛɛ atsu nii koni nyɛkɛhe wolo kome nyɛha gbekɛyoo bibioo ni ji mitipɛŋfonyo.” Maclean ni eye afii kpaanyɔ lɛ ŋma akɛ ená miishɛɛ waa akɛ nyɛmimɛi lɛ ateŋ mɔ ko gbooo yɛ ahum ni tswa lɛ mli. Ekɛfata he akɛ: “Miná dɔlai 17 kɛjɛ hubcaps ni mikɛ mitsɛ hɔɔ lɛ mli. Kulɛ mikɛ mishika lɛ yaahe nɔ ko, shi misusu nyɛmimɛi lɛ ahe.”—Kwɛmɔ akrabatsa ni yɔɔ ŋwɛigbɛ lɛ hu.
Lɛɛlɛŋ, Yehowa tsui nyaa kɛ́ ena gbekɛbii kɛ onukpai ni kɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii miiye klɛŋklɛŋ gbɛhe kɛtsɔ ‘amɛnii ni jara wa lɛ ni amɛkɛwoɔ ehiɛ nyam lɛ’ nɔ. (Abɛi 3:9, 10) Eji anɔkwale akɛ, mɔ ko mɔ ko nyɛŋ eha Yehowa aná nii, ejaakɛ enii ji nɔ fɛɛ nɔ. (1 Kronika 29:14-17) Shi nitsumɔ lɛ sɛɛfimɔ ji hegbɛ ni haa jálɔ lɛ gbɛ koni ekɛjie suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha Yehowa lɛ kpo. Wɔmiida mɔ fɛɛ mɔ ni tsui tsirɛɔ lɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ shi.
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Eyɛ mli akɛ Paulo ‘kɛ famɔi ha’ moŋ, shi enɛ etsɔɔɔ akɛ ekɛ nɔnyɛɛ miibi ni afee nakai. Shi moŋ, Paulo miikwɛ tooyeli, ni kɔɔ asafoi babaoo he lɛ nɔ kɛkɛ. Kɛfata he lɛ, Paulo kɛɛ akɛ esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ aha nɔ ko yɛ “bɔ ni enaa lɛ naa” ‘yɛ lɛ diɛŋtsɛ eshia.’ Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, esa akɛ atsu too fɛɛ too yɛ teemɔŋ kɛ suɔmɔnaa gbɛ nɔ. Esaaa akɛ anyɛɔ mɔ ko nɔ.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 26]
Gbɛ̀i Ni Mɛi Komɛi Tsɔɔ Nɔ Amɛhaa Nii Tooyeli Kɛha Jeŋ Muu Fɛɛ Nitsumɔ Lɛ
Mɛi pii kɛ shika ko fɔɔ shi daa ni amɛkɛwoɔ tooyeli adekai ni akadi amɛ akɛ: “Tooyeli Kɛha Asafo lɛ Jeŋ Muu Fɛɛ Nitsumɔ—Mateo 24:14” lɛ amli. Daa nyɔŋ nɔ lɛ, asafoi lɛ kɛ shika nɛɛ majeɔ kɛyaa jeŋ muu fɛɛ nitsumɔhe yitso lɛ yɛ Brooklyn, New York, aloo amɛkɛyaa nitsumɔhe nine ni yɔɔ maŋ nɔ he ni amɛyɔɔ lɛ.
Abaanyɛ akɛ shika ni ataoɔ akɛke lɛ amaje tɛ̃ɛ kɛbaha Treasurer’s Office, Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania, 25 Columbia Heights, Brooklyn, New York 11201-2483, aloo abaanyɛ akɛya Asafo lɛ nitsumɔhe nine ni sɔmɔɔ maŋ ni ayɔɔ mli lɛ. Abaanyɛ akɛ jwetrii kɛ nibii krokomɛi ni jara wa hu ake. Esa akɛ aŋma wolo fioo ko afata nɛkɛ nikeenii nɛɛ ahe ni akɛtsɔɔ mli akɛ amɛji nibii ni akɛmiike kwraa.
Nibii Ni Akɛha Shi Akɛkeko Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
Abaanyɛ akɛ shika aha Buu Mɔɔ Asafo lɛ yɛ gbɛjianɔtoo krɛdɛɛ ko naa akɛ, kɛ ehe miihia mɔ ni kɛha lɛ, abaaku sɛɛ akɛ shika ni akɛha lɛ aha lɛ. Kɛji ootao saji babaoo lolo lɛ, ofainɛ ŋmaa kɛbabi yɛ Treasurer’s Office kɛtsɔ adrɛs ni atsɔɔ yɛ yiteŋgbɛ lɛ nɔ.
Nihamɔ Ni Akpɛ Yiŋ Yɛ He
Kɛfata shika ni akɛkeɔ kwraa kɛ shika ni akɛhaa shi akɛkeko lɛ ahe lɛ, ayɛ gbɛ̀i krokomɛi hu ni atsɔɔ nɔ akeɔ nii koni ehe aba sɛɛnamɔ kɛha Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ yɛ jeŋ fɛɛ. Enɛɛmɛi ekomɛi ji:
Inshuɔrans: Abaanyɛ aŋma Buu Mɔɔ Asafo lɛ gbɛi akɛ mɛi ni baaná inshuɔrans gbɛjianɔtoo ko he sɛɛ lɛ ateŋ mɔ ko aloo yɛ nitsumɔ hejɔɔmɔ mli gbɛjianɔtoo hu mli.
Shika ni Akɛto Bank: Abaanyɛ aha shika ni akɛto, shika nɔ woji, aloo nitsumɔ mli hejɔɔmɔ mli shika ahi shi aloo akɛha Buu Mɔɔ Asafo lɛ yɛ mɔ lɛ gbele sɛɛ, yɛ bɔ ni nyɛmaŋ lɛ shikatoohei ŋmɛɔ gbɛ ni afee lɛ naa.
Nitsumɔi Amli Gbɛfaŋnɔ kɛ Shika ni Akɛfa: Abaanyɛ akɛ nitsumɔi amli gbɛfaŋnɔ ni ayɔɔ kɛ shika ni akɛfa ni abaaku sɛɛ awo ekoŋŋ lɛ aha Buu Mɔɔ Asafo lɛ akɛ nibii ni akɛmiike kwraa aloo kɛ gbɛjianɔtoo akɛ akɛ emli sɛɛnamɔi lɛ baaha mɔ ni kɛke lɛ.
Shikpɔji kɛ Tsũi: Abaanyɛ akɛ shikpɔji kɛ tsũi ni baahi hɔɔmɔ lɛ aha Buu Mɔɔ Asafo lɛ kɛtsɔ ke kwraa ni akɛaake nɔ, aloo ni abaashi shikpɔŋ loo tsũ lɛ yɛ mɔ ni kɛke lɛ dɛŋ, koni ehi tsũ lɛ mli aloo ekwɛ nɔ aahu kɛyashi be mli ni ebaagbo. Esa akɛ mɔ ni taoɔ ekɛ shikpɔŋ loo tsũ ko aha Asafo lɛ ana Asafo lɛ dani efee nakai.
Shamaŋsheo kɛ Nii ni Ahaa Mɔ Kroko Gbɛi Kãa Nɔ: Abaanyɛ akɛ nibii ni ayɔɔ loo shika ake Buu Mɔɔ Asafo lɛ kɛtsɔ shamaŋsheo ni aŋma yɛ mla naa nɔ, aloo abaanyɛ aha Asafo lɛ gbɛi akã shika ni akɛto lɛ nɔ. Bei komɛi lɛ, jamɔ gbɛjianɔtoo ko gbɛi ni kãa shika ko nɔ lɛ haa enáa too woo mli heyelii komɛi.
Taakɛ gbɛi “planned giving” (nihamɔ ni akpɛ yiŋ yɛ he) tsɔɔ lɛ, nɛkɛ tooyeli henɔ nɛɛ biɔ gbɛjianɔtoo yɛ mɔ ni taoɔ eye too lɛ gbɛfaŋ. Bɔni afee ni aye abua aŋkroaŋkroi ni miisumɔ koni Asafo lɛ aná nɛkɛ nihamɔ ni akpɛ yiŋ yɛ he henɔ nɛɛ eko he sɛɛ lɛ, afee wolo bibioo ko yɛ Ŋleshi Blɔfo wiemɔ mli ni yitso ji Planned Giving to Benefit Kingdom Service Worldwide. (Nihamɔ ni Akpɛ Yiŋ yɛ He Koni Ehe Aba Sɛɛnamɔ Kɛha Maŋtsɛyeli Nitsumɔ yɛ Jeŋ Fɛɛ) Aŋma wolo bibioo nɛɛ yɛ sanebimɔi babaoo ni Asafo lɛ nine eshɛ nɔ ni kɔɔ nikeenii, shamaŋsheoi, kɛ nii ni ahaa mɔ kroko gbɛi kãa nɔ lɛ nɔ heremɔ naa. Saji krokomɛi ni kɔɔ tsũi, shika gbɛjianɔtoo, kɛ tooyeli gbɛjianɔtoo he lɛ hu yɛ mli. Ni afee koni eye ebua aŋkroaŋkroi ni yɔɔ United States ni miito gbɛjianɔ ni amɛkɛ nikeenii krɛdɛɛ ko ake Asafo lɛ, loo amɛshi nɔ ko yɛ amɛgbele sɛɛ lɛ koni amɛhala nɔ ni hi fe fɛɛ ni esa kɛha amɛ ni amɛfee nakai yɛ be mli ni amɛsusuɔ amɛweku kɛ amɛshihilɛi ahe.
Yɛ be mli ni amɛkane wolo bibioo lɛ, ni amɛkɛ Planned Giving Desk lɛ eshãra sɛɛ lɛ, mɛi babaoo enyɛ amɛye amɛbua Asafo lɛ ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ amɛha sɛɛnamɔi ni anaa yɛ too woo mli yɛ enɛ feemɔ mli lɛ etee hiɛ. Esa akɛ atswa Planned Giving Desk lɛ adafi ni enine ashɛ ehe woji ni he hiaa yɛ gbɛjianɔtoi nɛɛ eko fɛɛ eko gbɛfaŋ lɛ nɔ. Mɛi ni yɔɔ nɛkɛ nihamɔ ni akpɛ yiŋ yɛ he nɛɛ eko he miishɛɛ lɛ aŋma wolo loo atswa tɛlifoŋ kɛbaha Planned Giving Desk yɛ adrɛs ni atsɔɔ yɛ shishigbɛ lɛ loo Asafo lɛ nitsumɔhe nine ni sɔmɔɔ maŋ ni oyɔɔ mli lɛ.
Planned Giving Desk
Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
100 Watchtower Drive, Patterson, New York 12563-9204
Tɛlifoŋ: (914) 878-7000
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 28]
Gbekɛbii Hu Ji Tsuijurɔnaa Halɔi!
Miisumɔ ni mikɛ ene aha nyɛ koni nyɛkefee woji babaoo nyɛha wɔ. Miná shika nɛɛ kɛjɛ mitsɛ ni miye mibua lɛ lɛ dɛŋ. Miida nyɛ shi babaoo yɛ nitsumɔ kpakpa ni nyɛtsuɔ lɛ hewɔ.—Pamela, eye afii kpawo
Mikɛ dɔlai 6.85 miimaje nyɛ koni nyɛkɛma Maŋtsɛyeli Asai babaoo. Miná enɛ yɛ hulutsoo be nɛɛ mli beni mihɔɔ abonua dãa yɛ gbɛjegbɛ lɛ he lɛ.—Selena, eye afii ekpaa.
Milɛ wuɔyoo ko ni mina wuɔnuu kɛ wuɔyoo kroko kɛjɛ mli. Mijɔɔ naagbee nɔ lɛ nɔ miha Yehowa. Naagbee lɛ, efɔ wuɔyei etɛ, ni mihɔɔ. Mikɛ shika lɛ miimaje kɛha Yehowa nitsumɔ lɛ.—Thierry, eye afii kpaanyɔ.
Shika fɛɛ ni miyɔɔ nɛ! Nyɛfainɛ nyɛkatsuɔ nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ. Etɔ mi waa dani miná. Naa dɔlai 21.—Sarah, eye afii nyɔŋma.
Minine shɛ klɛŋklɛŋ jweremɔ nii nɔ yɛ skul nifeemɔ ko mli, no hewɔ lɛ, ebabi ni mikɛ mihe awo kpokpaa akaŋshii mli. Minine shɛ klɛŋklɛŋ jweremɔ nii lɛ hu nɔ yɛ jɛmɛ kɛ agbɛnɛ jweremɔ nii ni ji enyɔ lɛ nɔ yɛ kpokpaa wulu naagbee nifeemɔ lɛ mli. Yɛ enɛɛmɛi fɛɛ mli lɛ miná shika. Miisumɔ ni mikɛ Asafo lɛ aja nakai shika lɛ eko. Minuɔ he akɛ, minyɛ miná jweremɔ nii nɛɛ ye tsɔsemɔ ni minine shɛ nɔ yɛ Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli lɛ hewɔ. Miná hekɛnɔfɔɔ beni mikɛ mimaniɛbɔɔ lɛ haa yɛ kojolɔi lɛ ahiɛ lɛ.—Amber, eyɛ sɛi ni ji ekpaa.
Miisumɔ ni mikɛ enɛ aha nyɛ kɛha Yehowa. Nyɛbia lɛ nɔ ni nyɛkɛfee. Ele nɔ fɛɛ nɔ.—Karen, eye afii ekpaa.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]
Akɛ onia ni ajɛɔ suɔmɔ mli atsuɔ lɛ fiɔ Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ sɛɛ