BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es20 pp. 27-37
  • Marsu

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Marsu
  • Izamina testu di dia — 2020
  • Subtémas
  • Dumingu, 1 di marsu
  • Sugunda-fera, 2 di marsu
  • Térsa-fera, 3 di marsu
  • Kuarta-fera, 4 di marsu
  • Kinta-fera, 5 di marsu
  • Sésta-fera, 6 di marsu
  • Sábadu, 7 di marsu
  • Dumingu, 8 di marsu
  • Sugunda-fera, 9 di marsu
  • Térsa-fera, 10 di marsu
  • Kuarta-fera, 11 di marsu
  • Kinta-fera, 12 di marsu
  • Sésta-fera, 13 di marsu
  • Sábadu, 14 di marsu
  • Dumingu, 15 di marsu
  • Sugunda-fera, 16 di marsu
  • Térsa-fera, 17 di marsu
  • Kuarta-fera, 18 di marsu
  • Kinta-fera, 19 di marsu
  • Sésta-fera, 20 di marsu
  • Sábadu, 21 di marsu
  • Dumingu, 22 di marsu
  • Sugunda-fera, 23 di marsu
  • Térsa-fera, 24 di marsu
  • Kuarta-fera, 25 di marsu
  • Kinta-fera, 26 di marsu
  • Sésta-fera, 27 di marsu
  • Sábadu, 28 di marsu
  • Dumingu, 29 di marsu
  • Sugunda-fera, 30 di marsu
  • Térsa-fera, 31 di marsu
Izamina testu di dia — 2020
es20 pp. 27-37

Marsu

Dumingu, 1 di marsu

Bu ta kontrola tudu kuza. — 1 Cró. 29:12.

Óras ki nu ta lé kes dôs primeru kapítlu di Génesis, nu ta odja ma Adon ku Eva tinha kel tipu di liberdadi ki pesoas ta krê ten oji. Es staba livri di pobréza, injustisa i es ka tinha medu. Es éra livri di verdadi, es ka ta preokupaba ku kumida, ku trabadju, es ka ta fikaba duenti i nen es ka ta moreba. (Gén. 1:27-29; 2:8, 9, 15) Má, óras ki asuntu é liberdadi, nu debe lenbra di un kuza inportanti. Jeová é úniku algen ki se liberdadi ka ten limiti. Pamodi? Pamodi é el ki kria tudu kuza. El é Tudu-Poderozu i é más grandi na Séu ku Téra. (1 Tim. 1:17; Apo. 4:11) Tudu kriaturas na Séu ku na Téra, ses liberdadi ten limiti. Es debe ntende ma Jeová ten direitu i puder di disidi kuzê ki é justu, kuza ki nu meste i di poi limiti. Désdi ki Jeová faze umanus el poi limiti na ses liberdadi. w18.04 4 ¶4, 6

Sugunda-fera, 2 di marsu

Modi ki é bunitu, pé di kes ki ta traze notísias sábi. — Isa. 52:7.

Na kel mundu li, sô nu ta konsigi aguenta firmi ku ajuda di Jeová. (2 Cor. 4:7, 8) Má pensa na kes ki ka ten un amizadi fórti ku Jeová. Debe ser difísil pa es vive na es mundu sen ninhun tipu di ajuda. Sima Jizus, si nu xinti péna di pesoas nu ta krê pâpia ku es di ‘notísias sábi di un kuza midjór’. Pur isu, ten paxénxa óras ki bu ta inxina. Ka bu skese ma alguns algen pode ka ntende verdadis di Bíblia sima nos. I txeu di es ten un amor fórti pa kuzê ki es ta kridita na el. Es pode xinti ma ses relijion é un kuza inportanti ki ta pô-s ligadu ku ses família, ku ses kultura i ku pesoas na undi ki es ta mora. Antis di nu pidi kes algen pa bandona ses krénsa “bédju”, nu pode djuda-s primeru konxe i ama kes verdadi “novu” ô kuzas ki Bíblia ta inxina, ki antis di es studa es ka konxeba. I é sô óras ki studantis prende ama verdadi, ki es ta konsigi bandona kes krénsa “bédju”. Má, djuda un algen faze kes mudansa li ta leba ténpu. — Rom. 12:2. w19.03 23 ¶10, 12; 24 ¶13

Térsa-fera, 3 di marsu

[Bu ] ta da-m txeu alegria. — Mar. 1:11.

Kel izénplu di Jeová na mostra amor pa Jizus, ta lenbra-nu ma nu debe djobe oportunidadis pa nkoraja i ilôjia otus algen. (João 5:20 ) Nu ta xinti sábi óras ki un algen ki nu gosta di el, ta mostra-nu amor i ta ilojia-nu pa kuzas ki nu ta faze. Di mésmu manera, nos irmons i irmans na kongregason i nos família meste pa nu ama-s i pa nu nkoraja-s. Óras ki nu ta ilôjia otus, ses fé ta bira más fórti i nu ta djuda-s kontinua lial pa Jeová. Ken ki é mai ku pai meste faze kel-la inda más txeu. Es meste nkoraja ses fidju. Óras ki es ta ilôjia ses fidju di korason i es ta mostra-s amor, es sta ta djuda-s ten bons rezultadu na vida. Kes palavra li: ‘[Bu] ta da-m txeu alegria’ ta mostra ma Jeová tinha tudu kunfiansa ma Jizus ta fazeba se vontadi. Jeová ta kúnfia txeu na se Fidju. Pur isu, nu pode ten sertéza ma Jizus ta ben kunpri tudu promésas di Jeová. (2 Cor. 1:20) Óras ki nu ta pensa na izénplu di Jizus, nu ta xinti más vontadi di prende sobri el i di ‘sigi se pasus’. — 1 Ped. 2:21. w19.03 8 ¶3; 9 ¶5-6

Kuarta-fera, 4 di marsu

Kel lei di spritu ki da vida na union ku Kristu Jizus liberta-nu di lei di pekadu i di mórti. — Rom. 8:2.

Óras ki nu resebe un prezenti karu i di txeu valor, nu ta xinti gana di agradise kel algen ki da-nu el. Israelitas ka da valor pa liberdadi ki Jeová da-s, kantu el liberta-s di skravidon na Ijitu. Alguns mês dipôs, es kumesa ta xinti sodadi di kumida i bebida ki es tinha na Ijitu. Es reklama di kumida ki Jeová da-s i ti es krê voltaba pa Ijitu. Imajina, es kreba ‘pexi, pipinu, balansia, adju-poró, sabóla i adju’, envês di ten liberdadi pa adora Jeová, ki é Deus di verdadi. Jeová tinha tudu razon pa staba txeu xatiadu ku es. (Núm. 11:5, 6, 10; 14:3, 4) Kuzê ki nu ta prende ku kel-li? Apóstlu Polu fla tudu kristons pa ka ser ingratu ku liberdadi ki Jeová ta da-nu, através di se Fidju Jizus Kristu. — 2 Cor. 6:1. w18.04 9-10 ¶6-7

Kinta-fera, 5 di marsu

El ta ama retidon i justisa. Téra sta xeiu di amor lial di Jeová. — Sal. 33:5.

Nos tudu nu ta krê xinti ma otus algen ta ama-nu. I nos tudu nu ta krê pa otus algen trata-nu ku ruspetu. Si sénpri nu tratadu sen amor i justisa, nu pode xinti ma nu ka ten valor i sen speransa. Jeová sabe ma nu ta krê pa otus algen trata-nu ku amor i justisa. (Sal. 33:5) Nu pode ten sertéza ma nos Deus ta ama-nu txeu i el krê pa nu tratadu dretu. Nu ta odja kel-li klaru óras ki nu ta studa kel Lei ki Jeová daba nason di Israel através di Muizes. Sima nu ta studa Lei di Muizes, nu ta prende ma Jeová ten amor i karinhu pa nos. (Rom. 13:8-10) Nu pode repara ma Lei di Muizes ten bazi na amor, pamodi é amor ki ta motiva Jeová faze tudu kuza. (1 João 4:8 ) Jeová faze tudu kel Lei ku bazi na dôs mandamentu: amor pa Deus i amor pa kunpanheru. (Lev. 19:18; Deut. 6:5; Mat. 22:36-40) Kada un di kes más di 600 mandamentu na Lei di Muizes, ta inxina-nu algun kuza sobri amor di Jeová. w19.02 20-21 ¶1-4

Sésta-fera, 6 di marsu

Undi sta bu tizoru, la tanbê ta sta bu korason. — Mat. 6:21.

Jó ta tomaba kuidadu na se konportamentu ku otus mudjer. (Jó 31:1 ) El sabia ma el ka podia odjaba pa un otu mudjer ku intenson mariadu. Oji nu sta ta vive na un mundu ki ta tenta algen di tudu manera pa faze séksu. Si nu krê ser sima Jó, nu ta toma kuidadu pa nu ka mostra ninhun interesi mariadu pa un algen ki é ka nos maridu ô mudjer. Tanbê nu ta fika lonji di kalker tipu di imaji mariadu ô pornografia. (Mat. 5:28) Si nu sforsa sima Jó pa nu kontrola nos kabésa tudu dia, nos lialdadi ta bira más fórti. Manera ki Jó ta pensaba sobri kuzas material, ta mostra ma el ta obiba ku Jeová. Jó ntende ma si el kunfiaba sô na kuzas material ki el tinha, el staba ta faze un pekadu gravi ki ta mereseba kastigu. (Jó 31:24, 25, 28 ) Oji nu sta vive na un mundu ki pesoas ta pensa sô na kuzas material. Si nu obi ku kel ki Bíblia ta fla, nu ka ta pensa sô na kuzas material. Asi, nos disizon di mante nos lialdadi ta fika más fórti. — Pro. 30:8, 9; Mat. 6:19, 20. w19.02 6 ¶13-14

Sábadu, 7 di marsu

Sima nha Pai ta ama-m, ami tanbê N ta ama nhos. — João 15:9.

Na tudu ki el ta fazeba, Jizus mostra di manera perfetu kel grandi amor ki Jeová ten pa nos. (1 João 4:8-10 ) Más inportanti inda, Jizus da se vida pa nos pamodi el ta ama-nu. Ka ta nporta si nos é skodjedu ku spritu santu ô nu ta faze párti di ‘otus ovelha’, nu pode ten txeu benson pamodi sakrifisiu di resgati ki Jeová ku Jizus faze pa nos ku amor. (João 10:16; 1 João 2:2 ) Pensa tanbê na kes kuza ki Jizus uza pa faze Komemorason. Kel-li ta mostra ma Jizus ta ama i el ta preokupa ku se disiplus. Di ki manera? Jizus mostra amor pa se disiplus skodjedu ku spritu santu, pamodi el ka inxina-s faze un Komemorason konplikadu, má sinplis. Sima ténpu ba ta pasa, kes skodjedu ku spritu santu tinha ki fazeba Komemorason tudu anu. Es tinha ki fazeba kel-la na tudu situason, mésmu na kadia. (Apo. 2:10) Má es konsigi sigi órdi di Jizus? Es konsigi sin! Désdi ténpu di apóstlus ti na nos ténpu, sigidoris di Jizus sénpri faze sforsu pa komemora se mórti. w19.01 24 ¶13-15

Dumingu, 8 di marsu

Nhos ta konxe verdadi i verdadi ta liberta nhos. — João 8:32.

Jizus liberta-nu di relijion falsu, di kes ideia mariadu i di agoru ô indís. I é ka sô kel-li. Sima dja nu odja, na futuru nu ta ben ten ‘liberdadi ku glória di fidjus di Deus.’ (Rom. 8:21) Si bu kontinua na palavras di Jizus ô sigi ses ensinu, mésmu gósi bu ta xinti kel liberdadi. (João 8:31 ) Di kel manera li, bu ta bira ta ‘konxe verdadi’ i tanbê bu ta prende vive di akordu ku el. Na kel mundu li, mésmu kel vida ki pesoas ta atxa ma é sábi, el ka ta dura i nu ka sabe kuzê ki pode kontise manhan. (Tia. 4:13, 14) Pur isu, midjór kuza ki bu pode faze é toma disizons ki ta djuda-u ganha ‘kel vida di verdadi’ ki é vida pa tudu ténpu. (1 Tim. 6:19) Má Jeová ka ta obriga ningen sirbi-l. É nos ki ta disidi. Pur isu, faze di Jeová bu ‘párti’. (Sal. 16:5) Sforsa tudu dia pa nhos amizadi fika más fórti i da valor pa tudu kes ‘kuza dretu’ ki el ta da-u. (Sal. 103:5) I bu pode ten sertéza ma Jeová ta da-u ‘txeu alegria’ i ‘filisidadi ki ka ta kaba.’ — Sal. 16:11 w18.12 28 ¶19, 21.

Sugunda-fera, 9 di marsu

Maridu ka debe dexa se mudjer. — 1 Cor. 7:11.

Tudu kriston debe ruspeta kazamentu sima Jeová ku Jizus ta faze. Má alguns ka ta konsigi faze kel-li, pamodi nos tudu é inperfetu. (Rom. 7:18-23) Pur isu, nu ka ta fika dimiradu di sabe ma alguns kriston na ténpu di apóstlus, tinha txeu prubléma na kazamentu. Polu skrebe ma ‘mudjer ka debe sipara di se maridu.’ Má, alguns bês kel-li kontise. (1 Cor. 7:10) Polu ka fla na ki situason un kazal pode sipara. Má nu sabe ma prubléma é ka konportamentu seksual mariadu. Si éra kel-la, kel mudjer tinha motivu pa divorsiaba i torna kazaba. Polu skrebe ma un mudjer ki siparaba di se maridu el ‘debe fika sen kaza ô nton pa el konpo ku se maridu’. Pa Deus, inda es é kazadu. Polu fla ma ka ta nporta prublémas ki un kazal ten, si ka kontise konportamentu seksual mariadu, es debe sforsa pa konpo ku kunpanheru, rezolve ses prubléma i kontinua djuntu. Es pode pidi ansions pa djuda-s. w18.12 13 ¶14-15

Térsa-fera, 10 di marsu

Nhos kontinua ta buska Reinu i justisa di Deus primeru. — Mat. 6:33.

Oji, tanbê Deus krê pa nu ser se amigu i pa nu faze nos midjór na se trabadju. (Mat. 28:19, 20; Tia. 4:8) Má, alguns algen ki ten bon intenson pode tenta dizanima-nu, pa nu ka faze kel trabadju li. Pur izénplu, imajina ma bu xéfi oferese-u un trabadju más midjór, ki bu ta ganha más dinheru, má ki ka ta dexa-u bai tudu runion i nen pregason. Ô imajina ma bu sta na skóla i es da-u xansi di bai faze kursu lonji di kaza. Kuzê ki bu ta fazeba? Bu ta faze orason, piskiza, pâpia ku bus família ô ansions i toma disizon sô óras ki kel-li kontise? É mutu más midjór si bu prende kuzê ki Jeová ta pensa sobri kes asuntu li désdi gósi i pensa sima el. Si bu faze si, óras ki bu fazedu un oférta sima kel-li el ka ta ser un tentason pa bo. Bu ta sabe kuzê ki bu ta faze, pamodi dja bu disidi mante konsentradu na sirbi Jeová. w18.11 27 ¶18

Kuarta-fera, 11 di marsu

Más di ki kalker otu kuza ki bu debe guarda, proteje bu korason. — Pro. 4:23.

Salumon bira rei di Israel kantu inda el éra jóven. Lógu na komésu di se govérnu, Jeová parse pa el na un sonhu i el fla: ‘Pidi-m kuzê ki bu ta gostaba pa N daba bo.’ Salumon responde: ‘Ami é un jóven inda ki ka ten spiriénsa. Pur isu, da bu sérvu un korason obidienti pa julga bu povu’. (1 Reis 3:5-10 ) Kantu el pidi un ‘korason obidienti’ el mostra ma el staba sienti di se limitason. Kel-li ta djuda-nu ntende pamodi ki Jeová gostaba txeu di Salumon. (2 Sam. 12:24) Nos Deus fika txeu kontenti ku kel ki Salumon pidi, ki el da-l un ‘korason ki ten sabedoria i ntendimentu’. (1 Reis 3:12 ) Duránti tudu kel ténpu ki Salumon kontinua fiel pa Jeová, el resebe txeu benson. El tevi priviléjiu di faze un ténplu ‘pa nómi di Jeová, kel Deus di Israel’. (1 Reis 8:20 ) El bira famozu pamodi Deus da-l sabedoria. Tanbê Jeová uza-l pa el skrebe três livru di Bíblia. Un di es é livru di Provérbios. w19.01 14 ¶1-2

Kinta-fera, 12 di marsu

Nhos para di sigi kel mundu li. — Rom. 12:2.

Alguns algen ta atxa ma ningen ka ta muda ses manera di pensa ô pô-s ta faze algun kuza. Es ta fla: “Ningen ka ta fla-m kuzê ki N debe faze”. Óras ki es ta fla si, es ta mostra ma es krê disidi pa ses kabésa i ma es ten direitu di faze-l. Es ka krê pa otus algen kontrola-s ô obriga-s ser sima tudu algen. É bon nu sabe ma sikrê nu pensa sima Jeová sobri un asuntu, nu ka sta dexa di ser kel ki nos é ô dexa di ten nos opinion. 2 Coríntios 3:17 ta fla: ‘Undi spritu di Jeová sta, la ten liberdadi.’ Nu dadu liberdadi pa nu ser kel tipu di algen ki nu krê ser. Nu pode skodje kuzê ki nu gosta i kuzê ki nu krê faze. É si ki Jeová faze-nu. Má, kel-li ka krê fla ma nos liberdadi ka ten limiti. (1 Ped. 2:16) Pamodi óras ki nu meste disidi si un kuza é dretu ô mariadu, Jeová ta krê pa nu uza se Palavra pa djuda-nu toma bon disizon. w18.11 19 ¶5-6

Sésta-fera, 13 di marsu

Demas bandona-m, dja ki el ta amaba es mundu. — 2 Tim. 4:10.

Kantu nu prende verdadi nu poi nos amizadi ku Jeová na primeru lugar i nu poi kuzas material na sugundu lugar. Nu sta kontenti pamodi sakrifisius ki nu faze pa nu anda na verdadi. Má alvês, nu pode odja otus ta kunpra kes últimu telemóvel, tablet ô otus kuza ki dinheru pode kunpra. Nu pode atxa ma nu sta perde algun kuza. Si nu ka sta kontenti ku kes kuza ki nu tene, nu ta kumesa ta npenha pa kes kuza li más di ki faze vontadi di Jeová. Kel-li ta lenbra-nu di kuzê ki kontise ku Demas. El ta amaba ‘es mundu’ dimás ki el bandona diziginason ki el tinha djuntu ku apóstlu Polu. Pamodi ki Demas bandona Polu? Bíblia ka ta fla. Talvês, el ta amaba kuzas material más di ki se sirvisu pa Jeová ô el ka krê fazeba sakrifisius pa el sirbiba djuntu ku Polu. Kuzê ki nu ta prende? Talvês na pasadu nu gostaba txeu di kuzas material. Si nu ka toma kuidadu, kel amor li pode kumesa ta kria na nos otu bês i el pode fika más fórti ki nos amor pa verdadi. w18.11 10 ¶9

Sábadu, 14 di marsu

É klaru ki nhos ka ta móre. — Gén. 3:4.

Satanás konta kel mintira pamodi el é mau. El sabia dretu ma si Eva kriditaba na el i kumeba kel fruta el ta moreba. Adon ku Eva ka obi ku órdi di Jeová, pur isu es móre. (Gén. 3:6; 5:5) Inda pa piora situason, ‘mórti spadja pa mundu interu’ pamodi ses pekadu. Na verdadi, ‘mórti reina mésmu na kes ki ka faze pekadu sima kel fadja di Adon’. (Rom. 5:12, 14) I oji envês di nu sta vive sábi i pa tudu ténpu sima Deus kreba, ‘nos vida ta dura 70 ô 80 anu, pa kes ki é más fórti.’ I un bon párti di kes anu li, ‘sta xeiu di difikuldadi i tristéza.’ (Sal. 90:10) Fórti kuza tristi! Tudu kel-li kontise sô pamodi mintira di Satanás. Kantu Jizus pâpia sobri Diabu, el fla: ‘El ka kontinua na verdadi, pamodi verdadi ka sta na el.’ (João 8:44) Ti inda verdadi ka sta na Satanás, pamodi el sta kontinua ‘ta ngana Téra interu’ ku se mintiras. (Apo. 12:9) Nu ka krê pa Diabu ngana-nu. w18.10 6-7 ¶1-4

Dumingu, 15 di marsu

Filís é kes ki ta poi pas, pamodi es ta ben txomadu fidju di Deus. — Mat. 5:9.

Nu pode ser más filís, óras ki nu ta sforsa pa sta na pas ku otus. Disiplu Tiagu skrebe: ‘Kel frutu di justisa ta simiadu na situason di pas pa kes ki ta poi pas.’ (Tia. 3:18) Si bu tene algun prubléma ku algen di bu família ô na kongregason, pidi Jeová na orason pa djuda-u ser un algen ki ta poi pas. Jeová ta da-u se spritu santu pa djuda-u mostra kualidadis ki el gosta i el ta djuda-u ser filís. Jizus mostra ma é inportanti nu faze nos párti pa mante pas. El fla: ‘Si bu leba bu oférta pa poi na altar, i la, bu lenbra ma bu irmon tene algun kuza kóntra bo, dexa bu oférta frenti di altar i bai. Primeru faze pas ku bu irmon i dipôs volta i oferese bu oférta.’ — Mat. 5:23, 24. w18.09 21 ¶17

Sugunda-fera, 16 di marsu

N ta da nhos un mandamentu novu: Pa nhos ama kunpanheru; sima N ama nhos, tanbê nhos ama kunpanheru. — João 13:34.

Na kel últimu noti ki Jizus pasa ku se disiplus, el pâpia sobri amor kuazi 30 bês. El fla se disiplus ma es debe ‘ama kunpanheru.’ (João 15:12, 17 ) Kel amor li ta ben sérba sima un marka, ki ta djudaba otus algen sabe ma es éra sigidoris verdaderu di Jizus. (João 13:35 ) Kel amor ki Jizus pâpia di el, é más di ki sô un sentimentu. É un amor ki ta pô-u faze algun kuza pa djuda otus algen. Jizus fla: ‘Ningen ka ten amor más grandi di ki kel ki da se vida pa se amigus. Anhos é nhas amigu si nhos faze kel ki N ta manda nhos.’ (João 15:13, 14 ) Sérvus di Jeová oji é konxedu pa amor i union fórti ki es ten pa kunpanheru. (1 João 3:10, 11 ) Ka ta nporta nos é di ki país, tribu ô língua ki nu ta pâpia. Nu ta ama kunpanheru di verdadi. w18.09 12 ¶1-2

Térsa-fera, 17 di marsu

Si un algen ka ta kuida di kes ki é di sel, pa el da-s kel ki es meste, prinsipalmenti kes algen di se família, el sta ta nega fé. — 1 Tim. 5:8.

Jeová ta spéra ma nu ta kuida di nos família. Pur izénplu, talvês bu meste trabadja pa sustenta bu família. Txeu mudjer ta fika na kaza pa es pode kuida di ses fidju. I óras ki nos pai ku nos mai ka sta pode kuida di ses kabésa, nu ten ki kuida di es. Kes-li é kuzas ki nu ten ki faze. Si bu ten alguns di kes responsabilidadi li, talvês bu ta xinti ma bu ka ta konsigi faze más pa Jeová sima bu ta kreba. Má ka bu dizanima! Jeová ta fika kontenti óras ki bu ta kuida di bu família. (1 Cor. 10:31) Si bu ka ten txeu responsabilidadi na família, bu ta pode djuda irmons ki sta duenti, ki dja sta grandi ô otus algen ki meste? Ô bu ta pode djuda kes algen ki sta kuida di ses família ki dja sta grandi ô duenti? Talvês si bu presta atenson na bu kongregason bu pode atxa algen ki sta meste. Si bu faze kel-li, bu pode sta ta trabadja ku Jeová na responde un orason. — 1 Cor. 10:24. w18.08 24 ¶3, 5

Kuarta-fera, 18 di marsu

Deus staba ku el, i El libra-l di tudu si aflison. — Atus 7:9, 10, BPK.

Pensa na izénplu di Juzé. Jakó tinha txeu fidju, má el gostaba más di Juzé. Pur isu, ses irmon fika ku siumis di el. Nton, kantu Juzé tinha uns 17 anu, ses irmon bende-l pa el ba ser skravu. (Gén. 37:2-4, 23-28) El pasa uns 13 anu ta sufri na Ijitu. Primeru, el sufri txeu pamodi el éra skravu i dipôs es pô-l na kadia. Juzé staba lonji di se pai ki gostaba txeu di el. Kuzê ki djuda Juzé? Kantu Juzé staba na kadia, pode ser ki el ta pensaba modi ki Jeová staba ta djuda-l. (Gén. 39:21; Sal. 105:17-19) Talvês el ta lenbraba di kes sonhu ki el tevi kantu el éra más jóven. I kel-la da-l más kunfiansa ma Jeová staba ta djuda-l. (Gén. 37:5-11) Tanbê, pode ser ki el faze txeu orason pa Jeová i el fla-l tudu kuza ki el staba ta xinti. (Sal. 145:18) Jeová responde ses orason i el da-l sertéza ma el ta staba djuntu ku el na tudu situasons. w18.10 28 ¶3-4

Kinta-fera, 19 di marsu

Algen póbri é odiadu ti pa se kunpanheru, má amigus di algen riku é txeu. — Pro. 14:20.

Un manera ki nu pode julga un algen é pa kantu dinheru ki el ten. Modi ki nu pode julga un algen pa dinheru ki el ten? Jeová orienta Salumon pa skrebe un verdadi tristi sobri nos inperfeson sima sta na testu di oji. Kuzê ki nu ta prende ku kes palavra li? Si nu ka toma kuidadu, nu ta krê ser amigu sô di algen riku i nu ta dispreza kes algen póbri. Pamodi ki é prigozu nu julga algen pa kuzas material ki el ten? Pamodi nu pode sta ta dividi kongregason. Kel prubléma li, kontise na alguns kongregason na ténpu di apóstlus. Tanbê, disiplu Tiagu aviza kristons sobri kel asuntu li. (Tia. 2:1-4) Nu ka pode dexa kongregason fika divididu i nu debe ten sertéza ma nu sta ta luta kóntra julga otus pa kuzas ki nu ta odja. w18.08 10 ¶8-10

Sésta-fera, 20 di marsu

Nhos ten un amor fórti pa kunpanheru. — 1 Ped. 4:8.

Na manera ki nu ta trata nos irmon, nu ta mostra ma nu ta da valor pa nos amizadi ku Jeová. Es tanbê es é di Jeová sima nos. Si nu ka skese di kel-li sénpri nu ta trata-s ku amor i bondadi. (1 Tes. 5:15) Pamodi ki kel-li é inportanti? Jizus fla se sigidoris: ‘Através di kel-li tudu algen ta fika ta sabe ma nhos é nha disiplus: si nhos ten amor pa kunpanheru.’ (João 13:35 ) Malakias fla ma Jeová ta ‘prestaba atenson i ta obiba’ modi ki se povu ta trataba kunpanheru. (Mal. 3:16) Jeová ‘konxe kes algen ki é di sel’. (2 Tim. 2:19) El sabe tudu kuza ki nu ta pâpia i ki nu ta faze. (Heb. 4:13) Jeová ta obi i el ta presta atenson óras ki nu ta trata nos irmon ku amor. Má tanbê el ta odja óras ki nu ta resebe otus, óras ki nu ta da kuzas ki nu ten, ki nu ta púrdua i trata kunpanheru ku amor. — Heb. 13:16. w18.07 26 ¶15, 17

Sábadu, 21 di marsu

É [Jeová ] ki bu debe pega na el. — Deut. 10:20.

Skodje ladu di Jeová é midjór disizon ki nu pode toma. Ka ten ningen ki ten más puder, sabedoria i amor ki nos Deus. Ken ki ka ta krê fikaba di se ladu? (Sal. 96:4-6) Má simé, alguns sérvu di Jeová fadja na mostra ma es sta di se ladu. Pensa na izénplu di Kain. El ka ta adoraba ninhun otu deus, sô Jeová. Má simé Jeová ka seta se adorason. Pamodi? Jeová odja ma simentis di maldadi staba ta kria na se korason. (1 João 3:12 ) Jeová aviza Kain: ‘Si bu pasa ta faze kel ki é dretu bu ka ta torna ten nha benson? Má, si bu ka volta pa faze kel ki é dretu, pekadu sta ta spreta-u na pórta i el tene vontadi di domina-u; má bu ta konsigi vense-l?’ (Gén. 4:6, 7) Éra sima ki Jeová sta ta flaba Kain: ‘Si bu rapende i bu fika di nha ladu, ami tanbê N ta fika di bu ladu.’ Má Kain ka obi konsedju. w18.07 17 ¶1, 3; 18 ¶4

Dumingu, 22 di marsu

Nhos dexa nhos lus límia pa ómis. — Mat. 5:16.

Un manera inportanti di nu dexa nos lus límia é óras ki nu ta prega i faze disiplus. (Mat. 28:19, 20) Tanbê nu ta dexa nos lus límia através di nos konportamentu. Kes algen na nos tiritóriu i kes ki sta ta pasa na rua, ta sta ku odju na nos. Si sénpri nu kunprimenta-s ku róstu kontenti i sima un amigu, kes algen ta pensa ben di nos i di nos Deus ki nu ta adora. Jizus fla se disiplus: ‘Óras ki nhos entra na kaza, nhos kunprimenta kel família.’ (Mat. 10:12) Na lugar ki Jizus ku se apóstlus ta pregaba, pesoas tinha ábitu di konvidaba algen stranhu pa ses kaza. Má oji, kuzas muda, na txeu lugar kel-la ka sta fazedu más. Txeu algen ta fika ku medu i xatiadu óras ki algen stranhu txiga na ses kaza. Má, si nu trata pesoas dretu i sima un amigu, pode ser ki es ta fika más trankilu. Txeu bês, un sorizu é midjór manera di kumesa un konbérsu. Kel-li tanbê ta kontise óras ki nu ta uza karinhu di publikason pa da tistimunhu pa públiku. Dja bu repara ma pesoas ta reaji mutu más midjór óras ki nu ta ri ku es i nu ta kunprimenta-s? w18.06 22 ¶4-5

Sugunda-fera, 23 di marsu

Deus ka ta faze skodjénsa. — Atos 10:34.

Apóstlu Pedru ta staba sô djuntu ku kes algen ki éra judeus. Má dipôs ki Deus mostra-l ma kristons ka debe faze diskriminason, Pedru prega pa Kornéliu ki éra un trópa di Roma. (Atos 10:28, 35 ) Désdi kel dia, Pedru fika ta kume i ta sta djuntu ku kes kriston ki ka éra judeu. Má alguns anu dipôs, Pedru para di sta djuntu ku kes ki ka éra judeu na sidadi di Antiokia. (Gál. 2:11-14) Kantu kel-li kontise, apóstlu Polu txoma Pedru atenson i Pedru seta koreson. Kantu Pedru skrebe se primeru karta pa kes irmon judeu i pa kes ki ka éra judeu na Ázia, el fla ma é inportanti ten amor pa irmons di mundu interu. (1 Ped. 1:1; 2:17) É klaru ki apóstlus konsigi prende ku Jizus ma es debe ama ‘tudu tipu di algen’. (João 12:32; 1 Tim. 4:10) Nbóra dura algun ténpu, es muda ses manera di pensa. Kes primeru sigidor di Jizus, ‘bisti kel novu manera di ser’ i es ntende ma pa Deus tudu algen é igual. — Col. 3:10, 11. w18.06 11 ¶15-16

Térsa-fera, 24 di marsu

Nhos mante firmi ku koleti di justisa bistidu. — Efé. 6:14.

Un tipu di koleti ki trópas di Roma ta uzaba na ténpu di apóstlus, éra fetu di tiras di féru ki ta fikaba riba kunpanheru. Tudu óra kel trópa tinha ki djobeba si kes tira staba na lugar pa protejeba korason i kes otu órgon inportanti. Kes lei justu di Jeová é sima un koleti, pamodi el ta proteje nos korason ô kel tipu di algen ki nos é di pa déntu. (Pro. 4:23) Un trópa nunka ka ta trokaba un koleti di féru pa un otu tipu di koleti más fraku. Di mésmu manera, nunka nu ka debe troka kes lei justu di Jeová pa kel ki nu ta atxa ma é dretu ô mariadu. Pamodi kel ki nu sabe é mutu poku i el ka ta proteje nos korason. (Pro. 3:5, 6) Pur isu, sénpri nu ten ki djobe si kes ‘tira di féru’ di koleti ki Jeová da-nu, sta kontinua ta proteje nos korason. Kada bês ki nos amor pa kes verdadi di Bíblia ta fika más fórti, é más faxi leba nos ‘koleti’ ô sigi leis di Deus. — Sal. 111:7, 8; 1 João 5:3. w18.05 28 ¶3-4, 6-7

Kuarta-fera, 25 di marsu

Povu staba ta diskuti ku Muizes. — Núm. 20:3.

Nbóra Muizes mostra txeu bês ma el éra un bon líder, povu kexa simé. Es ka kexa sô pamodi falta di agu, má tanbê kóntra Muizes, sima si éra pamodi el ki es staba ta xinti sedi. (Núm. 20:1-5, 9-11) Muizes fika xeiu di raiba i el dexa di ser mansu. Envês di el pâpia ku kel rótxa ku fé sima Jeová mandaba el, Muizes pâpia xatiadu ku povu i el fla-s ma éra el ki sta ba fazeba kel milagri. Dipôs, el pâpia ku rótxa dôs bês i un monti agu kumesa ta sai. Pamodi orgulhu ku raiba el faze un éru gravi. (Sal. 106:32, 33) Muizes dexa di ser mansu na kel un momentu, pur isu el ka dexadu entra na kel téra ki Deus prometeba es. (Núm. 20:12) Kel izénplu li ta inxina-nu un grandi lison. Primeru, nu meste sforsa sénpri pa nu kontinua ta ser mansu. Si na algun momentu nu dexa di faze kel-li, é faxi nu bira orgulhozu. I nu pode pâpia ô faze kuzas ki nu ka devia. Sugundu, óras ki nu sta preokupadu dimás é difísil nu ser mansu. Pur isu, nu meste sforsa pa nu ser mansu mésmu óras ki nu sta txeu preokupadu. w19.02 12-13 ¶19-21

Kinta-fera, 26 di marsu

Es notísias sábi di Reinu ta ben ser pregadu na mundu interu. — Mat. 24:14.

Kel órdi ki Jizus da pa prega é un kuza pizadu dimás? Nau. Dipôs di konta ilustrason di kel pé di uva, Jizus fla ma kes algen ki ta prega ta xinti mésmu alegria ki el. (João 15:11 ) Modi? Na kel ilustrason, Jizus fla ma el é kel pé di uva i ma se disiplus é kes ramu. (João 15:5 ) Timenti kes ramu ta kontinua ligadu na pé di uva, es ta txupa agu i tudu otus kuza ki es ta meste. Di mésmu manera, nu meste kontinua unidu ku Jizus i imita se izénplu. Asi nu ta pode xinti kel mésmu alegria ki el ta xinti óras ki el ta faze vontadi di Jeová. (João 4:34; 17:13; 1 Ped. 2:21) Ana ki dja ten más di 40 anu pionera fla: “N ta fika txeu kontenti dipôs di pregason i N ta xinti más animadu pa N kontinua na sirvisu di Jeová.” Sima Ana, kel alegria ki nu ta xinti, ta da-nu forsa pa nu kontinua ta prega sikrê nos tiritóriu é difísil. — Mat. 5:10-12. w18.05 17 ¶2; 20 ¶14

Sésta-fera, 27 di marsu

N skodjedu pa ser instrutor di fé i verdadi pa nasons. — 1 Tim. 2:7.

Na ténpu di apóstlus, algen ki más nkoraja ses irmons foi apóstlu Polu. Spritu santu manda-l pa prega pa gregus, romanus i otus ki ta adoraba un monti Deus. (Gál. 2:7-9) Polu viaja pa txeu lugar sima Grésia, Itália i pa undi ki oji é konxedu pa Turkia. La el prega pa kes algen ki ka éra judeu i el forma txeu kongregason. Kes ki bira kriston ‘sufri na mô di [ses] povu’, i es mesteba di nkorajamentu. (1 Tes. 2:14) Más ô ménus na anu 50 D.J., Polu skrebe pa kel novu kongregason na Tesalónika: ‘Nu ta agradise Deus sénpri óras ki nu ta fla nómi di nhos tudu na orason, sénpri nu ta lenbra di nhos trabadju fiel, di nhos sforsu pamodi amor i di nhos kapasidadi di aguenta’. (1 Tes. 1:2, 3) Tanbê Polu insentiva-s pa es kontinua ta da kunpanheru forsa. El fla: ‘Nhos kontinua ta nkoraja i ta djuda kunpanheru’. — 1 Tes. 5:11. w18.04 18-19 ¶16-17

Sábadu, 28 di marsu

Notísias sábi ten ki ser pregadu primeru na tudu nasons. — Mar. 13:10.

Un jóven ki krê kontinua ta faze vontadi di Jeová, el ta da txeu valor pa pregason. Dja ki pregason é txeu urjenti, el debe sta na primeru lugar na nos vida. Kuzê ki bu ta atxa di poi méta di faze más na pregason? Bu pode ser pioneru? Má i si bu ka sta gosta txeu di pregason? I modi ki bu pode midjora bu manera di da tistimunhu? Bu pode faze dôs kuza: Pripara dretu i ka bu dizisti di pâpia ku otus sobri Jeová. Bu ta fika dimiradu óras ki bu odja modi ki bu pode xinti alegria na pregason. Bu pode trena modi ki bu ta responde un pergunta ki bus koléga di skóla sénpri ta faze. Pur izénplu: “Kuzê ki N debe faze si algen krê pa N faze séksu ku el?” Ten txeu artigu na nos site jw.org ki ta djuda-u responde es pergunta. Tanbê bu pode bai na bruxura ku téma Respóstas pa 10 pergunta ki jóvens ta faze. Bu ta atxa kel pergunta li na lison 7. Kel-li ta djuda-u pripara bu respósta. w18.04 27 ¶10-11

Dumingu, 29 di marsu

Nhos ten fidjus i nhos bira txeu. — Gén. 1:28.

Nbóra Adon ku Eva tinha liberdadi pa faze txeu kuza, Jeová pô-s limiti. Alguns di kes limiti éra natural. Pur izénplu, pa es kontinuaba bibu es tinha ki respiraba, kumeba i durmiba. Má es ta perdeba ses liberdadi si es fazeba kes kuza li? Nau, pamodi Jeová odja ma sikrê es fazeba kes kuza li sénpri, es ta sérba filís simé. (Sal. 104:14, 15; Ecl. 3:12, 13) Jeová tanbê da Adon ku Eva órdi di ten fidju, intxi Téra i kuida di el. Má kel órdi li ta traba es ses liberdadi? Klaru ki nau. Ta daba umanus xansi di partisipa na kunpri vontadi di ses Kriador. Es ta fazeba Téra un paraízu i algen perfetu ta viveba na el pa tudu ténpu. (Sal. 127:3; Isa. 45:18) Si Adon ku Eva obiba ku Jeová es ta viveba pa tudu ténpu i es ta tinha un kazamentu i un família filís. w18.04 4-5 ¶7-8

Sugunda-fera, 30 di marsu

Tudu kes ki tinha kel bon inklinason pa vive pa tudu ténpu bira ta kridita. — Atos 13:48.

Si nu ten paxénxa ku pesoas na pregason, nu ka ta spéra ma lógu na primeru bês ki nu pâpia ku es, es ta ntende ô seta verdadis di Bíblia. Pur izénplu, pensa na modi ki nu pode splika un algen sobri speransa di vive pa tudu ténpu na un paraízu na Téra. Txeu algen ta kridita ma óras ki un algen móre tudu kuza dja kaba ô si un algen é bon el ta bai pa Séu. Un irmon konta modi ki el ta faze pa el djuda pesoas ntende sobri speransa di vive na Téra pa tudu ténpu. Primeru, el ta lé Génesis 1:28. Dipôs, el ta pergunta kel algen ki el sta pâpia ku el na undi ki Deus kreba pa umanus viveba i di ki manera. Txeu algen ta responde: “El kreba pa nu tinha un vida sábi na Téra.” Dipôs, kel irmon ta lé Isaías 55:11 i el ta pergunta si obijetivu di Deus muda. Kuazi sénpri kel algen ta responde nau. Nton, kel irmon ta lé Salmo 37:10, 11 i el ta pergunta modi ki ta ben ser nos futuru. Ku kes testu di Bíblia li, dja el konsigi djuda txeu algen ntende ma Deus inda krê pa pesoas vive pa tudu ténpu na Paraízu na Téra. w19.03 24 ¶14-15; 25 ¶19

Térsa-fera, 31 di marsu

Nhos obi ku el. — Mat. 17:5.

Jeová dexa klaru ma el krê pa nu obi ku se Fidju. Jizus inxina se sigidoris prega notísias sábi, i txeu bês el lenbra-s pa es mante sienti. (Mat. 24:42; 28:19, 20) Tanbê el nkoraja-s pa es sforsa i pa es ka dizisti. (Luc. 13:24) Jizus mostra ma é inportanti se sigidoris ama kunpanheru, mante unidu i obi ku se mandamentus. (João 15:10, 12, 13 ) I kes konsedju inda ta sirbi pa nos ténpu. Jizus fla: ‘Tudu kel ki sta di ladu di verdadi ta obi ku nha vós.’ (João 18:37 ) Nu ta mostra ma nu ta obi ku se vós óras ki nu ta ‘kontinua ta suporta kunpanheru i ta púrdua kunpanheru di korason’. (Col. 3:13; Luc. 17:3, 4) Tanbê, nu ta mostra ma nu ta obi ku se vós óras ki nu ta prega ku zelu kes notísia sábi ‘na ténpu sábi i na ténpu kasábi’. — 2 Tim. 4:2. w19.03 10 ¶9-10

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen