Abril
Kuarta-fera, 1 di abril
[Jizus ] fla-l: ‘Sai di nha frenti Satanás! Bu ka ten pensamentus di Deus, má kes di ómi.’ — Mat. 16:23.
I nos? Nu ta pensa sima Deus ô sima mundu? Anos é sérvus di Jeová, pur isu, nu ta sforsa pa nu ten sertéza ma kel ki nu ta faze ta dexa-l kontenti. Má i sobri nos manera di pensa? Nu ta sforsa pa nu pensa sima Jeová? Pa nu pensa sima el, nu ten ki faze txeu sforsu. Má é faxi nu pensa sima algen di mundu, pamodi spritu di mundu sta na tudu lugar. (Efé. 2:2) Tanbê pesoas di mundu ta fla-nu pa nu pensa sô na nos kabésa i nu pode xinti gana di sigi ses konsedju. Pur isu, é difísil pensa sima Jeová, má é faxi pensa sima algen di mundu. Si nu bira ta pensa sima mundu, nu ta fika ta pensa sô na nos kabésa i nu ta krê disidi pa nos mê kuzê ki é dretu ô mariadu. (Mar. 7:21, 22) Pur isu, é txeu inportanti nu prende pensa sima ‘Deus ta pensa’ i pa nu ka pensa ‘sima ómis ta pensa’. w18.11 18 ¶1; 19 ¶3-4
Kinta-fera, 2 di abril
Kel-li é nha Fidju ki N ta ama txeu, ki ta da-m txeu alegria. — Mat. 3:17.
Jizus fika txeu kontenti kantu Jeová na três situason pâpia ku el la di Séu. Dipôs ki Jizus batizadu na Riu Jurdon, Jeová fla kel ki sta di riba. Nton úniku algen ki obi kuzê ki Jeová fla Jizus foi Juan Batista. Dipôs, un anu antis di Jizus móre, três apóstlu obi Jeová ta fla: ‘Kel-li é nha Fidju ki N ta ama, ki ta da-m txeu alegria. Nhos obi-l.’ (Mat. 17:5) Poku dia antis di Jizus móre, Jeová torna pâpia ku se Fidju la di Séu. (João 12:28 ) Jizus sabeba ma es ta akuzaba el di mostra falta di ruspetu pa Deus i ma el ta moreba sima un kriminozu. Má simé el ora Jeová: ‘Pa ka kontise sima N krê, má sima bu krê.’ (Mat. 26:39, 42) Jizus ka kreba ser algen inportanti pa mundu, má pa Jeová. Pur isu, ‘el aguenta mórti na un staka di tortura, ta dispreza vergónha’. — Heb. 12:2. w18.07 10-11 ¶15-16
Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 9 di nizan, dipôs ki sól kanba) Marcos 14:3-9
Sésta-fera, 3 di abril
Pai, si bu krê, afasta kel kópu li pa lonji di mi. Má, pa ka kontise sima nha vontadi, má sima di bo. — Luc. 22:42.
Lógu dipôs ki Jizus inxina Komemorason di se mórti, el mostra grandi koraji. Di ki manera? Jizus seta faze vontadi di se Pai, sikrê el sabia ma el ta moreba sima un kriminozu i sima un algen ki pâpia mal di Deus. (Mat. 26:65, 66) Jizus kontinua lial ti fin. Asi el onra nómi di Jeová, el apoia direitu ki Jeová ten di governa i el da-nu xansi di vive pa tudu ténpu si nu rapende di nos pekadu. Tanbê, Jizus pripara se sigidoris pa lida ku prublémas ki staba pa binha. Jizus tanbê mostra koraji pamodi el ka konsentra na se preokupasons, má el konsentra na nisisidadis di se apóstlus. Dipôs ki el manda Judas pa sai, Jizus faze kel komemorason sinplis ku un obijetivu. Éra pa el lenbraba kes ki skodjedu ku spritu santu kuzê ki se sangi fazeba pa es i ma es ta fazeba párti di kel novu kontratu. — 1 Cor. 10:16, 17. w19.01 22 ¶7-8
Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 9 di nizan, duránti dia) Marcos 11:1-11
Sábadu, 4 di abril
Nha Pai, glorifika bu nómi. — João 12:28.
Se Pai responde la di Séu: ‘Dja N glorifika-l i N ta torna glorifika-l.’ Jizus staba kasábi pamodi el tinha un grandi responsabilidadi di kontinua fiel pa Jeová. Jizus sabia ma el ta sufreba di piór manera i ma el ta tinha un mórti kruel. (Mat. 26:38) Má simé, kuza más inportanti pa Jizus éra glorifikaba nómi di se Pai. Es akuza Jizus di pâpia mal di Deus i el staba preokupadu ma se mórti ta trazeba vergónha pa nómi di Deus. Nton sima Jizus, nos tanbê nu ka krê pa nada mantxa nómi di Jeová. I talvês sima Jizus, nu pode tratadu ku injustisa. Ô nu pode fika kasábi pamodi stórias falsu ki nos inimigu ta spadja sobri nos. Nu pode pensa na modi ki kes stória li ta mantxa nómi di Jeová. Na kes situason li, palavras di Jeová pode da-nu txeu konsolu. Jeová sénpri ta glorifika se nómi. — Sal. 94:22, 23; Isa. 65:17. w19.03 11-12 ¶14-16
Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 10 di nizan, duránti dia) Marcos 11:12-19
Dumingu, 5 di abril
Jizus kumesa ta splika se disiplus ma el tinha ki sufri txeu kuza i matadu. — Mat. 16:21.
Disiplus di Jizus ka konsigi kridita na kuzê ki es obi. Es pensaba ma Jizus ta sérba Rei di Israel. Má Jizus fla-s ma faltaba poku ténpu pa el sufreba i pa el moreba. Apóstlu Pedru fla Jizus: ‘Ten péna di bu kabésa, Sinhor! Kel-li ka ta kontise ku bo.’ Jizus responde-l: ‘Sai di nha frenti Satanás! Bo é un pédra di tropesu pa mi, pamodi bu ka ten pensamentus di Deus, má kes di ómi.’ (Mat. 16:22, 23; Atos 1:6 ) Kantu Jizus fla kes palavra li, el mostra ma pensamentus di Jeová é diferenti di pensamentus di mundu, ki é kontroladu pa Satanás. (1 João 5:19 ) Pedru sta flaba Jizus pa el pensa sô na se kabésa. Oji é si ki txeu algen na mundu ta pensa. Má Jizus sabia ma é ka si ki Jeová ta pensa. Respósta klaru ki Jizus da Pedru, mostra ma el ta pensaba sima Jeová i ma el ka krê pensaba sima mundu. w18.11 18 ¶1-2
Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 11 di nizan, duránti dia) Marcos 11:20–12:27, 41-44
Sugunda-fera, 6 di abril
Nhos sta ta aviza mórti di Sinhor ti ki el ben. — 1 Cor. 11:26.
Imajina kuzê ki Jeová ta odja na kel noti di Komemorason. Milhons di algen na mundu interu ta djunta pa sisti kel runion inportanti. Má, Jeová ka ta odja sô pa nunbru. El ta repara na kada algen ki sta la. Pur izénplu, el ta odja kes algen fiel ki tudu anu ta bai Komemorason. Tanbê djuntu ku es, ten kes ki ta sta la sikrê ku txeu pirsigison. Ten otus ki ka ta bai tudu runion, má es sabe ma Komemorason é un runion inportanti. Jeová tanbê ta odja kes ki ta bai sisti Komemorason pa primeru bês, talvês pa ba odja modi ki ta fazedu. Di sertéza, Jeová ta fika kontenti di odja txeu algen ta sisti Komemorason. (Luc. 22:19) Má, más inportanti pa Jeová é pamodi ki es bai. El ta preokupa ku intenson. Má, nu krê pa Jeová ku se organizason inxina-nu? — Isa. 30:20; João 6:45. w19.01 26 ¶1-3
Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 12 di nizan, duránti dia) Marcos 14:1, 2, 10, 11; Mateus 26:1-5, 14-16
Dia di Komemorason
Dipôs ki sól kanba
Térsa-fera, 7 di abril
Kristu móre pa nos. — Rom. 5:8.
Jizus da se vida pa se disiplus di livri vontadi. Tanbê duránti se vida el poi ses interesi más primeru ki di sel. Pur izénplu, el da se disiplus atenson mésmu kantu el staba txeu kansadu. (Luc. 22:39-46) Jizus ka konsentra na kuzê ki otus algen podia fazeba pa el, má el konsentra na kuzê ki el podia fazeba pa es. (Mat. 20:28) Nu ta faze párti di kel úniku família di kristons verdaderu i nu ta gasta txeu ténpu ta konvida tudu kes ki nu pode pa faze párti di el. Tanbê, nu krê djuda inda más txeu kes ‘ki ta faze párti di nos família na fé’ má ki sta inativu. (Gál. 6:10) Nu ta mostra ma nu ta ama-s óras ki nu ta insentiva-s pa es sisti runion, prinsipalmenti Komemorason. Sima Jeová ku Jizus, nu ta fika rei di kontenti óras ki un inativu ta volta pa Jeová. — Mat. 18:14. w19.01 29 ¶12, 14; 30 ¶15
Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 13 di nizan, duránti dia) Marcos 14:12-16; Mateus 26:17-19 (Kuzas ki kontise na dia 14 di nizan, dipôs ki sól kanba) Marcos 14:17-72
Kuarta-fera, 8 di abril
Kel-li ta reprizenta nha korpu. Kel-li ta reprizenta nha ‘sangi di kontratu’. — Mat. 26:26-28.
Kantu Jizus inxina Komemorason di se mórti, el uza kes kuza ki resta di Páskua: pon sen fermentu i vinhu. Jizus flaba se apóstlus ma pon sen fermentu ta reprizentaba se korpu perfetu i ma vinhu ta reprizentaba se sangi, ki el ta ben daba pa es. Talvês kes apóstlu ka fika spantadu ku kel runion sinplis má omésmu ténpu txeu inportanti. Pamodi? Alguns mês antis, el bai vizita se amigus Lázaru, Marta ku Maria, i el kumesa ta inxina. Marta ka staba ta presta atenson, pamodi el staba okupadu ta pripara bons kumida pa Jizus. Kantu Jizus repara kel-la, el koriji-l ku amor. El djuda-l odja ma é ka tudu óra ki nu meste pripara bons kumida. (Luc. 10:40-42) Alguns ténpu dipôs, kantu sta faltaba alguns óra pa el móre, Jizus sigi se própi konsedju. El faze un Komemorason sinplis. w19.01 20-21 ¶3-4
Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 14 di nizan, duránti dia) Marcos 15:1-47
Kinta-fera, 9 di abril
Nha Pai, da-m glória na bu ladu, kel glória ki N tinha. — João 17:5.
Jeová da se Fidju valor di un manera ki el ka sta speraba. Kantu el resusita Jizus, Jeová da-l un puzison supirior na Séu i el da-l un kuza ki ningen ka resebeba antis, ki é un vida ki ka ta kaba! (Fil. 2:9; 1 Tim. 6:16) Jizus kontinua sénpri fiel i Jeová abensua-l di un manera ki el ka sta speraba! Kuzê ki ta djuda-nu ivita ser algen inportanti na es mundu? Lenbra ma Jeová sénpri ta da valor pa kes algen ki é fiel i el ta abensua-s di un manera ki nunka es ka ta imajinaba. Deus tene txeu benson pa nos na futuru. Timenti kel dia ka txiga nu debe aguenta firmi i lida ku prubléma di es mundu mau. Má nu debe lenbra ma falta poku pa kes kuza ki kel mundu li pode oferese-nu kaba. (1 João 2:17 ) Nos Pai ki ta ama-nu ‘é ka injustu pa skese di nos óbra i di amor ki nu mostra pa se nómi’. — Heb. 6:10 w18.07 11 ¶17-18
Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 15 di nizan, duránti dia) Mateus 27:62-66 (Kuzas ki kontise na dia 16 di nizan, dipôs ki sól kanba) Marcos 16:1
Sésta-fera, 10 di abril
N ta pidi-u pa tudu es ser un. — João 17:20, 21.
Na se últimu noti djuntu ku se apóstlus, Jizus staba preokupadu ku union. Pur isu kantu el ora djuntu ku es, Jizus pidi pa tudu se disiplus ser un sima el ku se Pai é un. Ses union ta sérba un próva klaru ma Jeová manda Jizus pa Téra pa faze Se vontadi. Pesoas ta sabeba ken ki éra disiplus verdaderu di Jizus óras ki es ta odjaba amor entri es. Kel amor ta poba es más unidu. (João 13:34, 35 ) Jizus ta preokupaba txeu ku union pamodi el repara ma se apóstlus inda ka staba unidu. Na kel últimu noti, apóstlus ‘diskuti ken ki éra más inportanti entri es.’ I dja es diskutiba antis pamodi kel-li. (Lúkas 22:24-27, BPK ; Mar. 9:33, 34) Tanbê, Tiagu ku Juan pidi Jizus pa da-s un lugar inportanti na Reinu. — Mar. 10:35-40. w18.06 8 ¶1-2
Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 16 di nizan, duránti dia) Marcos 16:2-8
Sábadu, 11 di abril
Ómi ta dexa se pai ku se mai i el ta djunta ku se mudjer, i es ta bira sô un karni. — Gén. 2:24.
Jeová krê pa maridu ku mudjer dizenvolve un amor fórti ki ta dura pa réstu di ses vida. (Mat. 19:3-6) Adultériu é un di kes piór kuza ki un algen pode faze pa se maridu ô mudjer. É pur isu, ki kel sétimu di kes 10 Mandamentu ta proibiba adultériu. (Deut. 5:18) El é un pekadu ‘kóntra Deus’ i un kuza gravi kóntra maridu ô mudjer. (Gén. 39:7-9) Maridu ô mudjer di kel algen ki faze adultériu pode xinti dór di kel traison pa un monti ténpu. Jeová tanbê ta preokupa txeu ku kriansas. El krê pa es ser filís i pa es xinti protejedu. Jeová ta mandaba pa pai ku mai daba ses fidju tudu kuza ki es ta mesteba i tanbê pa djudaba es tinha un amizadi fórti ku el. Pai ku mai devia uzaba tudu oportunidadi ki parse pa djudaba ses fidju ntende i da valor pa Lei di Jeová i prende ama-l. (Deut. 6:6-9; 7:13) Pai ku mai ka devia odjaba ses fidjus sima un kuza sen valor ki es podia bandonaba ô maltrataba, má es devia odjaba es sima un eransa, un prezenti di Jeová ki mesteba di amor. — Sal. 127:3. w19.02 21 ¶5, 7
Dumingu, 12 di abril
Deus ta odja ma mi é lial. — Jó 31:6.
Jó mante se lialdadi pamodi el tinha kunfiansa ma Jeová ta rekonpensaba el. El ta kriditaba ma Jeová staba interesadu na se lialdadi. Nbóra Jó pasa pa txeu provason, el ta kunfiaba ma Jeová ta ben abensuaba el. Kel kunfiansa li djuda-l kontinua ta sforsa pa mante lial. Jeová fika txeu kontenti ku lialdadi di Jó ki el abensua-l txeu, nbóra Jó inda éra inperfetu! (Jó 42:12-17; Tia. 5:11) Inda kes midjór rekonpénsa el ta ben resebe na futuru. Nos Deus ka muda. (Mal. 3:6) Si nu lenbra sénpri ma Jeová ta rekonpensa kes ki ta mante lial, nu ta sforsa pa nu mante nos lialdadi i nu pode ten sertéza ma nu ta ben ten un futuru rei di sábi. (1 Tes. 5:8, 9) Alvês bu pode xinti ma ningen ki sta na bu vólta ka sta ta mante lialdadi, má nunka bu ka sta bo sô. Bu ta faze párti di kes milhon di algen na mundu interu ki ta sforsa pa mante lial. Tanbê bu ta sta entri kes ómi ku mudjer di pasadu, ki mante lialdadi mésmu ku amiasa di mórti. — Heb. 11:36-38; 12:1. w19.02 7 ¶15-16
Sugunda-fera, 13 di abril
Nhos ser unidu na menti, nhos poi na lugar di otus, nhos ten amor pa kunpanheru, konpaxon i umildadi. — 1 Ped. 3:8.
Sima ta ba ta txiga dia di Komemorason, nu debe pergunta nos kabésa: ‘Modi ki N pode mostra amor más txeu sima Jizus? N ta pensa na nisisidadis di otus algen más di ki kes di meu? N ta spéra di nhas irmons más di ki kel ki es ta pode ô N ta ntende ses limitason?’ Nu krê kontinua ta imita Jizus i ta ‘poi na lugar di otus’. Ka ta dura nu ka meste faze Komemorason más. Óras ki Jizus ‘ben’ na grandi tribulason, el ta djunta na Séu ‘kes skodjedu’ ki inda ta sta na Téra. Dipôs di kel-li, Komemorason ka ta fazedu más. (1 Cor. 11:26; Mat. 24:31) Mésmu ki Komemorason ka ta ben fazedu más, nu pode ten sertéza ma povu di Deus ta kontinua ta lenbra ku karinhu di kel runion sinplis. Kel Komemorason ta lenbra-s di kel grandi umildadi, koraji i amor ki algen dja mostra. w19.01 25 ¶17-19
Térsa-fera, 14 di abril
Bu ta fika kontenti óras ki un algen ten verdadi na korason; inxina nha korason kel sabedoria di verdadi. — Sal. 51:6.
É rei di inportanti nu kuida di kel algen ki nos é di pa déntu. Pur izénplu, pensa na saúdi di bu korpu. Primeru, pa nos korpu kontinua ku un bon saúdi, nu meste skodje kumida ki é bon pa saúdi i sénpri nu meste faze izersísiu. Di mésmu manera, pa nu kontinua ta ten un bon saúdi spritual, nu meste lé Bíblia tudu dia, publikasons i mostra ma nu ten fé na Jeová. Nu ta mostra fé na Jeová óras ki nu ta faze sima nu prende i nu ta pâpia ku otus sobri nos fé. (Rom. 10:8-10; Tia. 2:26) Sugundu, alvês nos korpu pode mostra ma nu sta ku un bon saúdi, má pa déntu nu pode sta duenti. Di mésmu manera, nu pode atxa ma nu tene un fé fórti pamodi nu ta bai tudu runion i nu ta sai na pregason. Má, dizejus mariadu pode sta ta kria na nos. (1 Cor. 10:12; Tia. 1:14, 15) Nu ka debe skese ma Satanás ta krê pô-nu pensa sima el. w19.01 15 ¶4-5
Kuarta-fera, 15 di abril
Bai bu faze sima samaritanu faze. — Lúkas 10:37, BPK.
Nu pode pergunta nos kabésa: ‘N sta ta faze pa otus algen sima kel samaritanu faze?’ (Luc. 10:30-35) ‘Kuzê más ki N pode faze pa N djuda-s? Pur izénplu, na nha kongregason N pode djuda un algen di idadi, un viúva ô un jóven ki se pai ô se mai ka ta sirbi Jeová? N pode ‘konsola kes ki sta deprimidu’?’ (1 Tes. 5:14; Tia. 1:27) Óras ki nu faze si, nu sta ta da kel ki nu ten, i Jizus fla ma ken ki ta da é filís. Tanbê nu sabe ma Jeová ta fika kontenti ku nos. (Atos 20:35; Heb. 13:16) Rei Davidi fla sobri ken ki ta mostra mizerikórdia: ‘Jeová ta ben proteje-l i ta guarda se vida. El ta ben txomadu filís na Téra’. (Sal. 41:1, 2) Si nu mostra mizerikórdia i konpaxon pa otus algen, nos tanbê nu ta ben resebe mizerikórdia di Jeová i ser filís pa tudu ténpu. — Tia. 2:13. w18.09 19 ¶11-12
Kinta-fera, 16 di abril
Ka bu xinti medu, pamodi N sta ku bo. Ka bu fika preokupadu dimás, pamodi mi é bu Deus. N ta da-u forsa, sin, N ta djuda-u. — Isa. 41:10.
Un irman fiel ki txoma Yoshiko resebe un mau notísia. Se dotora fla-l ma el tinha sô alguns mês di vida. Modi ki el reaji? Yoshiko lenbra di un testu di Bíblia ki el gosta más txeu, ki é testu di oji. Ku kalma, el fla se dotora ma el ka staba ku medu, pamodi Jeová sta pega-l na se mô. Kel testu djuda nos irman poi tudu kunfiansa na Jeová. Tanbê kel mésmu testu pode djuda-nu fika kalmu óras ki nu sta pasa pa un prubléma difísil. Jeová manda Izaías skrebe kes palavra li pa konsolaba judeus ki más tardi ta baba prézu na Babilónia. Má, Jeová dexa kel mensaji li fika skrebedu ti gósi pa konsola tudu se povu. (Isa. 40:8; Rom. 15:4) Oji nu sta vive ‘na un ténpu konplikadu, difísil di aguenta.’ Pur isu nu meste kel konsolu li mutu más txeu inda. — 2 Tim. 3:1. w19.01 2 ¶1-2
Sésta-fera, 17 di abril
Si kel diskrenti disidi larga-l, dexa-l bai. — 1 Cor. 7:15.
Si un kazal sipara, inda es ta kontinua kazadu i mésmu ta vive siparadu di kunpanheru, es pode ten prublémas. Apóstlu Polu da kel motivu li pa un kazal fika djuntu: ‘Pamodi maridu ki é ka krenti el ta santifikadu através di mudjer, i mudjer ki é ka krenti el ta santifikadu através di irmon; sinon ses fidju ta sérba inpuru, má gósi es é santu.’ (1 Cor. 7:14) Txeu kriston lial disidi fika ku se maridu ô mudjer ki ka ta sirbi Jeová sikrê na situason difísil dimás. Es fika txeu kontenti ku sforsu ki es faze, pamodi dipôs es odja ses maridu ô ses mudjer bira un Tistimunha di Jeová. (1 Cor. 7:16; 1 Ped. 3:1, 2) Oji na mundu interu, nu ta atxa na kongregason txeu kazamentu filís. Na bu kongregason bu pode atxa txeu kazal filís, tanbê bu ta atxa maridu ki é lial pa se mudjer i mudjer ki ta ruspeta se maridu. Tudu es ta mostra ma es ta ruspeta kazamentu. — Heb. 13:4. w18.12 14 ¶18-19
Sábadu, 18 di abril
Jeová Deus planta un jardin na Éden, i la el poi kel ómi ki dja el fazeba. — Gén. 2:8.
Palavra Éden siginifika ‘xinti sábi’. I jardin di Éden éra un lugar rei di sábi. Éra un lugar bunitu, ku txeu kumida i ómi ku animal ta viveba na pas. (Gén. 1:29-31) Kantu livru di Génesis traduzidu di ebraiku pa gregu, palavra na língua gregu ki uzadu pa ‘jardin’ éra parádeisos. Di akordu ku un ensiklopédia óras ki un algen gregu ta obiba palavra parádeisos el ta imajinaba un lugar grandi, bunitu i tudu serkadu pa inpidi kalker kuza di straga-l. Un lugar ku txeu tipu di arvis i frutas, ku txeu agu ta kóre, i ku ribanhu di ovelhas i otus tipu di animal ta anda na el. Kel-li ta djuda-nu odja ma jardin di Éden éra un paraízu. (Konpara ku Génesis 2:15, 16.) Deus poi Adon ku Eva na kel tipu di jardin li, ki éra un paraízu. Má es ka obi ku Jeová, pur isu es perde xansi di vive na paraízu i ses fidjus tanbê. (Gén. 3:23, 24) Jardin di Éden fika sen ningen i el dexa di izisti na ténpu di Nué, kantu Dilúviu ben. w18.12 3-4 ¶3-5
Dumingu, 19 di abril
Ami, Jeová, mi é Kel ki ta inxina-u kuzê ki é midjór pa bo. — Isa. 48:17.
Pai ku mai ta sforsa pa da ses fidju bon idukason. Si fidjus disidi vive sima ses pai ku ses mai iduka-s, é más faxi es toma bons disizon i es ta ivita txeu prubléma, preokupasons i rapendimentu. Jeová é sima un bon pai. El krê pa ses fidju ten kel midjór vida ki ten. (Isa. 48:18) Pur isu, el ta inxina-nu modi ki nu debe konporta i modi ki nu debe trata otus algen. El ta konvida-nu pa nu prende kuzê ki el ta pensa sobri un asuntu i pa nu vive sima nu prende. Si nu faze kel-li, nu ka ta perde nos liberdadi. Má, el ta djuda-nu midjora nos manera di pensa i toma midjór disizons. (Sal. 92:5; Pro. 2:1-5; Isa. 55:9) Tanbê nu ta kontinua ta faze kuzas ki nu gosta i toma bons disizon ki ta pô-nu ser filís. (Sal. 1:2, 3) Óras ki nu ta pensa sima Jeová, sénpri é nos ki ta ganha! w18.11 19-20 ¶7-8
Sugunda-fera, 20 di abril
Es ta pâpia mal di nhos. — 1 Ped. 4:4.
Pa nu kontinua ta anda na verdadi, nu ka debe xinti medu di kes algen ki ka ta sirbi Jeová. Kantu nu kumesa ta anda na verdadi nu muda nos amizadi ku kes algen ki ka ta sirbi Jeová i ku nos família. Alguns talvês ta ruspeta nos krénsa, má otus ta fika kóntra nos. Talvês nos família, nos amigus, nos kolégas di trabadju i nos kolégas di skóla pode konvida-nu pa nu partisipa ku es na algun komemorason, sima fésta di aniversáriu ô dias feriadu. Kuzê ki pode djuda-nu ka partisipa na kes kustumu i feriadus ki Jeová ka gosta? Nu meste sabe dretu kuzê ki Jeová ta pensa ô ta atxa di kes kuza li. Tanbê nu pode faze piskiza na nos publikason ki ta splika pamodi ki ta fazedu kes feriadu. Óras ki nu lenbra kuzê ki Bíblia ta fla sobri kes feriadu i pamodi ki nu ka debe partisipa na es, nu ta ten sertéza ma nu sta ta anda sima Jeová ta krê. (Efé. 5:10) Si nu kúnfia na Jeová i na se Palavra, nu ka ta fika ku medu di kuzê ki otus algen pode pensa. — Pro. 29:25. w18.11 11 ¶10, 12
Térsa-fera, 21 di abril
Jeová ta staba ku Juzé, i Jeová ta poba tudu kuza ki el ta fazeba ta tinha bon rezultadu. — Gén. 39:23.
Óras ki nos vida muda di un óra pa kel otu, nu pode fika txeu preokupadu i konsentra sô na nos prublémas. Kel-la podia kontiseba ku Juzé. Má, el disidi faze se midjór i odja kel situason di un otu manera. Juzé staba na kadia. Má simé el trabadja duru pa kunpri tudu kuza, ki xéfi di guarda ta mandaba el faze. El ta fazeba mésmu kuza kantu el ta trabadjaba pa Putifar. (Gén. 39:21, 22) Sima Juzé, nu pode pasa pa un situason ki nu ka ta pode kontrola. Má si nu ten paxénxa i nu faze nos párti, Jeová ta abensua-nu. (Sal. 37:5) Mésmu óras ki nu sta txeu preokupadu i nu ka sabe kuzê ki nu ta faze, nu ka ta ‘fika dizusperadu’ ô sen speransa. (2 Cor. 4:8; nóta di rodapé) Jeová ta sta ku nos prinsipalmenti si nu sta konsentradu na nos trabadju di pregason. w18.10 29 ¶11, 13
Kuarta-fera, 22 di abril
Deus é ka injustu pa skese di nhos óbra i di amor ki nhos mostra pa se nómi. — Heb. 6:10.
Modi ki bu ta xintiba si un algen ki bu konxe i ki bu ta ruspeta skese bu nómi? Ô más piór inda, pa el ka lenbra di bo? Óras ki kel-li kontise nu ta fika dizanimadu. Pamodi? Pamodi nu ta krê pa otus algen da-nu valor. Alén di nu ta krê pa otus algen lenbra di nos, nu ta krê pa es odja nos kualidadis i pa es da valor pa kuzas ki nu ta faze. (Núm. 11:16; nóta di rodapé; Jó 31:6 ) Má nu debe toma kuidadu. Sima otus dizeju ki nu ten, kel vontadi ki nu ten pa otus algen da-nu valor, pode prujudika-nu pamodi nos inperfeson. Mundu di Satanás ta faze di tudu pa pô-nu ku dizeju di ten fama i susésu. Kel-li é un manera di inpidi-nu di adora sô nos Pai Jeová. — Apo. 4:11. w18.07 7 ¶1-2
Kinta-fera, 23 di abril
Mundu interu sta na puder di Malvadu. — 1 João 5:19.
Nu ka ta fika spantadu óras ki Satanás ku se dimónis ta uza kes algen inportanti pa ‘konta mintira’. (1 Tim. 4:1, 2) Xéfis di relijion ki ta konta mintira ten grandi kulpa. Pamodi? Pamodi si un algen kridita na ses ensinu falsu i faze kes kuza ki Deus ta kondena, el pode perde xansi di vive pa tudu ténpu. (Ose. 4:9) Jizus sabia ma kes xéfi di relijion di se ténpu ta nganaba kes algen. Pur isu, el fla-s na ses róstu: ‘Ai di nhos, instrutoris di lei i farizeus, finjidus! Pamodi nhos ta anda mar ku téra pa nhos konverte un algen, i óras ki nhos konsigi, nhos ta poi kel algen ta merese bai pa Jiena’ ô distruison pa tudu ténpu. (Mat. 23:15; nóta di rodapé) Jizus fla ma kes xéfi di relijion é fidjus di Diabu, ki é un ‘asasinu’. — João 8:44. w18.10 7 ¶5-6
Sésta-fera, 24 di abril
Nhos é filís óras ki pesoas insulta nhos i pirsigi nhos pamodi mi. — Mat. 5:11.
Kuzê ki Jizus krê flaba? El splika: ‘Nhos fika kontenti i nhos fika xeiu di alegria, pamodi nhos rekonpénsa é grandi na Séu; pamodi dja es pirsigiba kes proféta ki vive antis di nhos.’ (Mat. 5:12) Kantu kes apóstlu sotadu i es mandadu para di prega, ‘es sai di tribunal kontenti’. É klaru ki es ka staba kontenti pamodi es sotadu. Má, ‘pamodi es atxadu meresedor di pasa vergónha pamodi nómi di Jizus.’ (Atus 5:41, BPK ) Oji tanbê, povu di Jeová ta aguenta ku alegria, óras ki es ta pasa pa prublémas ô pirsigison, pamodi es ta faze vontadi di Jeová. (Tia. 1:2-4) Sima kes apóstlu, nu ka ta fika kontenti óras ki nu ta sufri ô pirsigidu. Má si nu kontinua fiel pa Jeová, el ta da-nu koraji ki nu meste pa aguenta. Óras ki Jeová ‘kel Deus filís’ sta kontenti ku nos, nu pode ser filís mésmu si nu sta pasa pa pirsigison ô nos família sta kóntra nos. — 1 Tim. 1:11. w18.09 21 ¶18-20
Sábadu, 25 di abril
Kes anu li sta xeiu di difikuldadi i tristéza. — Sal. 90:10.
Nu sta ta vive na ‘ténpu di fin’ i vida sta ‘xeiu di difikuldadi i tristéza’. Pur isu, txeu algen sta ta sufri dimás, ki es tene gana di dizisti di vida. (2 Tim. 3:1-5) Piskiza ki fazedu ta mostra ma, más di 800 mil algen ta mata kabésa tudu anu. Si nu faze kónta, nu ta odja ma na kada 40 sugundu un algen ta mata kabésa. É tristi di sabe ma mésmu alguns irmon ki pasa pa kes prubléma, tanbê disidi tra ses vida. Mésmu ki é ka tudu irmons ki ta krê dizisti di vida, má oji, txeu di nos irmons sta ta pasa pa situasons difísil i es meste di nos amor. Alguns ta fazedu trósa i ta pirsigidu. Otus ta kritikadu ô ses koléga di trabadju ta pâpia mal di es. Talvês otus sta kansadu i dizanimadu pamodi es ten ki trabadja txeu óra ô pa kunpri prazu di trabadju ki é txeu difísil. Inda ten kes ki ta lida ku prubléma difísil déntu di kaza. Talvês es é kazadu ku algen ki ka ta sirbi Jeová i ki ta sta sénpri ta kritika-s. Pamodi kes kuza li i otus prubléma, alguns ta xinti dizanimadu, kansadu i sen forsa. w18.09 13 ¶3, 5
Dumingu, 26 di abril
Ka ten nada ki ta da-m más alegria ki kel-li: obi ma nhas fidju kontinua ta anda na verdadi. — 3 João 4.
Pai ku mai pode trabadja ku Jeová óras ki es ta djuda ses fidju ten obijetivus na sirvisu di Jeová. Txeu pai ku mai faze kel-li. Pur isu, es odja ses fidju ta sirbi Jeová pa ténpu interu, mésmu lonji di kaza. Alguns é misionárius, otus é pioneru undi ten más nisisidadi i inda ten otus ki ta sirbi na Betel. É klaru ki óras ki fidjus ta sta lonji di kaza, pai ku mai ka ta pasa ténpu ku es sima es ta gostaba. Má es ta da ses fidju koraji pa es kontinua ta sirbi Jeová, ka ta nporta undi ki es sta. Pamodi? Pamodi es ta fika txeu kontenti di odja ma ses fidju poi Jeová na primeru lugar na ses vida. Txeu di kes pai ku mai ta xinti sima Ana, ki fla ma el ‘nprista’ Jeová se fidju Samuel. Kes pai ku mai ta xinti ma é un priviléjiu grandi trabadja ku Jeová di kel manera li. — 1 Sam. 1:28. w18.08 24 ¶4
Sugunda-fera, 27 di abril
Ta ser difísil pa un riku entra na Reinu di Séu. — Mat. 19:23.
Jizus ka fla ma ta sérba inposível. El fla tanbê: ‘Filís é nhos koitadu, pamodi Reinu di Deus é di nhos.’ (Lúkas 6:20, BPK ) Má kel-li ka krê fla ma tudu algen ki é koitadu ta obiba ku el ô ta resebeba se bensons di un manera spesial. Txeu algen póbri ka bira sigidor di Jizus. Nton, nu ka debe julga amizadi di un algen ku Jeová, pa kuzas ki el ten. Nu ta fika kontenti di ten na kongregasons irmons i irmans ki ta ama Jeová i ta sirbi-l, ka ta nporta si es riku ô póbri. Bíblia ta fla kes algen ki é riku ‘pa es ka poi ses speransa na rikéza ki é ka sértu, má na Deus’. (1 Tim. 6:17-19) Tanbê, Bíblia ta fla tudu algen pa toma kuidadu pa ka ama dinheru, ka ta nporta si el é riku ô póbri. (1 Tim. 6:9, 10) Óras ki nu ta odja nos irmons sima Jeová ta odja-s, nu ka ta julga-s pa kuzas ki es ten. w18.08 11 ¶11-12
Térsa-fera, 28 di abril
Nhos obi ku Deus. — Tia. 4:7.
Nu krê mostra Jeová ma nu sta kontenti di faze párti di se povu. Nu sabe ma kantu nu da nos vida pa Jeová, kel-la foi midjór disizon ki dja nu toma. Nu sta disididu na ka faze kuzas ki Jeová ta ôdia. Tanbê nu ta ama i nu ta ruspeta nos irmon pamodi es tanbê é di Jeová. (Rom. 12:10) Bíblia ta promete ma Jeová ka ta bandona se povu. (Sal. 94:14) Ka ta nporta kuzê ki pode kontise, Jeová ta sta sénpri ku nos. Nen mórti ka ta poi Jeová ta skese di nos. (Rom. 8:38, 39) ‘Ô nu vive ô nu móre, anos é di Jeová.’ (Rom. 14:8) Nu tene gana pa txiga ténpu ki Jeová ta ben resusita tudu se amigus lial. (Mat. 22:32) Mésmu gósi nu ta goza di txeu benson di Jeová. Sima Bíblia ta fla: ‘Filís é kel nason ki se Deus é Jeová, kel povu ki el skodje pa ser se propriadadi.’ — Sal. 33:12. w18.07 26 ¶18-19
Kuarta-fera, 29 di abril
Nu pode faze tudu kuza, má é ka tudu kuza ten vantaji. Nu pode faze tudu kuza, má é ka tudu kuza ta djuda. — 1 Cor. 10:23.
Alguns algen ta atxa ma kel-li é un asuntu ki kada un debe disidi na vida, sima faze kursu, trabadju ô ten un karera. Es é livri pa skodje kuzê ki es krê, désdi ki ses konsénsia sta trankilu. Talvês es ta pensa na kuzê ki apóstlu Polu skrebe pa kes kriston na Korintu sobri kumida: ‘Pamodi ki nha liberdadi debe ser julgadu pa konsénsia di otu?’ (1 Cor. 10:29) É verdadi ki nu ten liberdadi pa nu skodje ki kursu nu ta faze i ki karera nu ta sigi. Má nu debe lenbra ma nos liberdadi ten limiti i tudu disizon ki nu ta toma ten un rezultadu. Pur isu, Polu fla kes palavra ki sta na testu di oji. Kel-li ta djuda-nu odja ma, nbóra nu ten liberdadi pa toma disizons na nos vida, kuza más inportanti é ka faze kel ki nu krê. w18.04 10 ¶10
Kinta-fera, 30 di abril
Nhos volta pa mi, i N ta volta pa nhos. — Mal. 3:7.
Un kriston pode fla ma el ta adora Deus, má el pode sta ta faze kuza ki Jeová ka gosta. (Judas 11 ) Pur izénplu, kel kriston pode ser un algen ki ten zelu na pregason i el ta bai tudu runion. Má si el dexa pensamentus sobri séksu, ganánsia ô ódiu pa otu irmon toma kónta di el, el sta na prigu di faze un pekadu gravi. (1 João 2:15-17; 3:15 ) Otus algen pode ka sabe tudu kuza ki nu ta pensa i ki nu ta faze. Má Jeová ta odja tudu kuza i el sabe di ki ladu ki nos korason sta. (Jer. 17:9, 10) Mésmu óras ki nu fadja, Jeová ka ta dizisti faxi di nos. Óras ki el da kónta ma un algen sta ta bai pa un kaminhu mariadu, Jeová ta aviza-l: ‘Nhos volta pa mi’. Jeová sabe ma nos tudu sta ta luta kóntra nos frakéza. Má el krê pa nu fika kóntra kes kuza ki é mariadu. (Isa. 55:7) Si nu faze si, el ta promete ma el ta djuda-nu i el ta da-nu forsa ki nu meste pa nu vense nos dizeju mariadu. — Gén. 4:7. w18.07 18 ¶5-6