BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es20 pp. 67-77
  • Julhu

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Julhu
  • Izamina testu di dia — 2020
  • Subtémas
  • Kuarta-fera, 1 di julhu
  • Kinta-fera, 2 di julhu
  • Sésta-fera, 3 di julhu
  • Sábadu, 4 di julhu
  • Dumingu, 5 di julhu
  • Sugunda-fera, 6 di julhu
  • Térsa-fera, 7 di julhu
  • Kuarta-fera, 8 di julhu
  • Kinta-fera, 9 di julhu
  • Sésta-fera, 10 di julhu
  • Sábadu, 11 di julhu
  • Dumingu, 12 di julhu
  • Sugunda-fera, 13 di julhu
  • Térsa-fera, 14 di julhu
  • Kuarta-fera, 15 di julhu
  • Kinta-fera, 16 di julhu
  • Sésta-fera, 17 di julhu
  • Sábadu, 18 di julhu
  • Dumingu, 19 di julhu
  • Sugunda-fera, 20 di julhu
  • Térsa-fera, 21 di julhu
  • Kuarta-fera, 22 di julhu
  • Kinta-fera, 23 di julhu
  • Sésta-fera, 24 di julhu
  • Sábadu, 25 di julhu
  • Dumingu, 26 di julhu
  • Sugunda-fera, 27 di julhu
  • Térsa-fera, 28 di julhu
  • Kuarta-fera, 29 di julhu
  • Kinta-fera, 30 di julhu
  • Sésta-fera, 31 di julhu
Izamina testu di dia — 2020
es20 pp. 67-77

Julhu

Kuarta-fera, 1 di julhu

Nhos kontinua ta ntende kal ki é vontadi di Jeová. — Efé. 5:17.

Nu sta ta vive na ‘ténpu di fin, difísil di aguenta.’ Vida ta ben bira más difísil inda, antis di nu entra na kel mundu novu di pas ki nu sta spéra. (2 Tim. 3:1) Pur isu, nu debe pergunta nos kabésa: ‘Pa undi ki N ta odja óras ki N meste di ajuda i orientason?’ Monti ténpu atras, salmista fla ma nu meste odja pa Jeová óras ki nu meste di ajuda. (Sal. 123:1-4) El fla ma nu meste odja pa Jeová sima un npregadu ta odja pa se patron. Kuzê ki el krê flaba? Un npregadu ka ta djobe se patron sô óras ki el meste kumida i proteson, má el ta sta atentu pa el odja kuzê ki se patron krê pa el faze i el ta faze sima el mandadu. Di mésmu manera, nu ten ki lé Bíblia tudu dia pa nu pode sabe kuzê ki Jeová krê pa nu faze i dipôs faze sima el ta manda. Si nu faze si, nu pode ten sertéza ma Jeová ta djuda-nu óras ki nu ta pasa pa prublémas. w18.07 12 ¶1-2

Kinta-fera, 2 di julhu

Si Fidju liberta nhos, nhos ta ser livri di verdadi. — João 8:36.

Jizus sta ta papiaba di kel piór tipu di skravidon ki dja izisti, ki é ser ‘skravu di pekadu.’ (João 8:34 ) Alén di pekadu pô-nu ta faze kuzas mariadu, el ka ta dexa-nu faze kel ki nu sabe ma é dretu ô faze kel ki nu pode faze. Nton, nos é skravu di pekadu i rezultadu é dór, dizanimason, sufrimentu i mórti. (Rom. 6:23) Óras ki nu libertadu di kel korenti di pekadu, nu pode ten kel liberdadi di verdadi ki Adon ku Eva perde. Jizus fla: ‘Si nhos kontinua na nhas palavra’. Kel-li ta mostra ma, pa Jizus liberta-nu nu ten ki sigi alguns orientason ô limitis ki el ta poi. (João 8:31 ) Nos ki é kristons didikadu, dja nu nega nos kabésa i nu seta limitis ki Jizus inxina pa se disiplus. (Mat. 16:24) Nton sima Jizus promete, nu ta fika livri di verdadi óras ki nu ben resebe tudu kes benson ki sakrifisiu di resgati ta da-nu. w18.04 7 ¶14-16

Sésta-fera, 3 di julhu

Na verdadi é sô bo ki konxe korason di ómi. — 2 Cró. 6:30.

Jeová ta mostra ma el ta preokupa ku sentimentus di se povu, mésmu óras ki kuzas ki es ta pensa nen sénpri ka ta sta dretu. Odja izénplu di Jonas. Deus manda-l pa el ba prega un mensaji di julgamentu kóntra gentis di Nínivi. Má kantu kes algen rapende, Deus disidi ka distrui-s. Má, Jonas ka fika kontenti ku disizon di Jeová. El fika ‘uma xatiadu’ pamodi kel mensaji ki el prega ka kunpri. Jeová tevi paxénxa ku Jonas i el djuda-l muda se manera di pensa. (Jon. 3:10–4:11) Má dipôs, el ntende kuzê ki Jeová staba ta inxina-l. I Jeová uza-l pa el skrebe kel stória na Bíblia. Nu pode prende txeu ku kel-la. (Rom. 15:4) Maneras ki Jeová lida ku se povu na ténpu antigu ta da-nu sertéza ma el ta preokupa ku sentimentus di se sérvus oji. El sabe di dór i sufrimentu di kada un di nos. El ta ntende tudu nos pensamentu, tudu nos sentimentu i el sabe di nos limitason. Bíblia ta fla ma ‘el ka ta dexa-nu pasa pa tentason más di ki kel ki nu pode aguenta’. (1 Cor. 10:13) Kel promésa li ta da-nu txeu konsolu. w19.03 16 ¶6-7

Sábadu, 4 di julhu

Tudu kuza sta nu i klaru dianti di odju di kel ki nu ten ki presta kónta na el. — Heb. 4:13.

Dibaxu di Lei di Muizes, kes ansion i juízis tinha responsabilidadi pa julga kes asuntu ki tinha aver ku adorason pa Jeová. Má tanbê, es ta fazeba justisa óras ki kontiseba prublémas i krimi. Odja alguns izénplu. Si un israelita mataba un algen, es ka devia mataba el lógu na kel momentu. Ansions di sidadi tinha ki sabeba tudu kuza ki staba nvolvidu antis di es disidiba si ta mesteba péna di mórti. (Deut. 19:2-7, 11-13) Ansions tanbê tinha ki julgaba txeu tipu di asuntus di dia-dia, sima prublémas sobri kuzas material i prublémas pesoal entri maridu ku mudjer. (Êxo. 21:35; Deut. 22:13-19) Óras ki ansions ta julgaba ku justisa i povu ta obideseba Lei, tudu algen ta ganhaba. I nason ta daba ónra pa Jeová. (Lev. 20:7, 8; Isa. 48:17, 18) Ku kel-li nu ta odja ma tudu asuntus di nos vida é inportanti pa Jeová. El krê pa nu trata tudu algen ku amor i justisa. Tanbê el ta odja kuzê ki nu ta fla i kuzê ki nu ta faze, mésmu óras ki nu sta nos sô na nos kaza. w19.02 23 ¶16-18

Dumingu, 5 di julhu

El dexa se kabésa sufri, má el ka abri bóka. — Isa. 53:7.

Óras ki nu sta preokupadu dimás é difísil nu ser mansu. Kel-li pode pô-nu ta pâpia duru i trata otus sen amor. Si dja bu kustuma aji si, pensa na izénplu di Jizus. Na kes últimu mês di se vida na Téra, Jizus staba txeu preokupadu. El sabia ma el ta sufreba txeu i ma es ta mataba el. (João 3:14, 15; Gál. 3:13) Alguns mês antis di el móre, el fla ma el staba txeu preokupadu. (Luc. 12:50) I alguns dia antis di el móre, el torna fla: ‘N sta kasábi’. Na palavras ki Jizus uza na orason pa el fla Jeová modi ki el staba ta xinti, ta da pa odja ma el éra umildi i obidienti. (João 12:27, 28 ) Kantu txiga óra, Jizus mostra koraji. El ntrega se kabésa na mô di inimigus di Deus. Es mata-l di kel piór manera ki ten. Nbóra Jizus staba txeu preokupadu i el sufri txeu, el ka dexa di ser mansu i di faze vontadi di Deus. Pur isu, nu pode fla ku tudu sertéza ma Jizus é midjór izénplu di algen ki kontinua mansu sikrê txeu preokupadu! — Isa. 53:10. w19.02 11 ¶14-15

Sugunda-fera, 6 di julhu

Nu pensa na kunpanheru pa nu insentiva kunpanheru pa amor i pa bons óbra. — Heb. 10:24.

Nu meste ten koraji pa nu sisti tudu runion. Talvês nu sta pasa pa un situason difísil. Alguns di nos irmons ta bai runion sikrê es sta tristi, dizanimadu ô ku prublémas di saúdi. Otus ta mostra koraji pamodi es ta sisti runion sikrê ku txeu opozison di ses família ô di govérnus. Pensa un poku modi ki nos izénplu ta djuda nos irmons ki sta prézu pamodi ses fé. (Heb. 13:3) Óras ki es obi ma nu sta kontinua ta sirbi Jeová sikrê ku nos prubléma, ses fé ta fika más fórti, es ta ten más koraji i es ta kontinua lial. Apóstlu Polu xinti mésmu kuza. Kantu el staba prézu na Roma, el fika kontenti di sabe ma se irmons staba ta sirbi Jeová ku lialdadi. (Fil. 1:3-5, 12-14) Poku ténpu antis ô lógu dipôs ki el sai di kadia, Polu skrebe karta pa ebreus. Na kel karta, el insentiva-s pa nunka pa es ka dexa di sta djuntu na runion. — Heb. 10:25. w19.01 28 ¶9

Térsa-fera, 7 di julhu

Mundu interu sta na puder di Malvadu. — 1 João 5:19.

Satanás krê pa nu bira sima el. Pa nu ser rebéldi, pa nu ka ruspeta leis di Jeová i pa nu pensa sô na nos kabésa. El ta serka-nu di pesoas ki dja el kontamina pa es straga-nu. El ta spéra ma nu ta pasa ténpu djuntu ku es, sikrê nu sabe ma kolega ku algen mariadu ta ‘straga’ nos manera di pensa i di aji. (1 Cor. 15:33; nota di rodapé) Satanás ta uza otu manera pa el straga nos korason. El krê pa nu kúnfia na sabedoria di ómi envês di kúnfia na Jeová. (Col. 2:8) Repara un di kes ideia ki Satanás ta spadja. El krê pa nu pensa ma rikéza debe ser kuza más inportanti na nos vida. Alguns algen ki ta pensa si pode bira riku ô nau. Kes algen ki ten kel obijetivu li sta na prigu. Pamodi? Pamodi es pode fika ta pensa sô na ganha dinheru, i kel-la pode prujudika ses saúdi, ses família i ti ses amizadi ku Deus. (1 Tim. 6:10) Nu ta fika kontenti pamodi nos Pai na Séu ten sabedoria, i el ta djuda-nu ka pensa sô na dinheru. — Ecl. 7:12; Luc. 12:15. w19.01 15 ¶6; 17 ¶9

Kuarta-fera, 8 di julhu

Bu faze dretu, skravu bon i fiel. Bu foi fiel na kuida di poku kuzas. N ta pô-u enkaregadu di txeu kuza. Fika kontenti djuntu ku bu patron. — Mat. 25:21.

Mésmu antis di Jizus ben pa Téra i da un izénplu perfetu di da koraji, sérvus lial di Jeová sabia ma éra inportanti daba otus algen koraji. Rei Ezekias foi un di es. Kantu Asíria amiasa Jiruzalen, Ezekias djunta se xéfis di trópas i povu pa nkoraja-s. Bíblia ta fla: ‘I povu fika nkorajadu ku [se] palavras’. (2 Cró. 32:6-8) Nbóra Jó mesteba konsolu, el mostra se três amigu modi ki ta dadu nkorajamentu. El fla-s ma si es staba na mésmu situason ki el, ‘el ta daba es forsa ku palavras di se bóka i konsolu di se bóka ta trazeba es alíviu.’ (Jó 16:1-5 ) Na fin, foi Eliú ku Jeová ki nkoraja Jó. — Jó 33:24, 25; 36:1, 11; 42:7, 10. w18.04 16 ¶6; 17 ¶8-9

Kinta-fera, 9 di julhu

N ta da-u forsa, N ta djuda-u. — Isa. 41:10.

Izaías dja skrebeba na kel otu kapítlu ma Jeová ta daba se povu forsa. El fla: ‘Jeová, ta ben ku puder, i el ta governa ku se brasu.’ (Isa. 40:10) Txeu bês na Bíblia, palavra ‘brasu’ siginifika forsa ô puder. Pur isu, kes palavra ‘governa ku se brasu’ ta lenbra-nu ma Jeová é un Rei poderozu. Na txeu situason, el uza se grandi puder pa djuda i difende se sérvus. Jeová inda oji ta faze kel-la pa kes algen ki ta kúnfia na el. (Deut. 1:30, 31; Isa. 43:10, nóta di rodapé) Jeová sénpri ta kunpri se promésa di ‘da-nu forsa’ óras ki nu ta lida ku pirsigison. Na alguns país, nos inimigus sta ta faze di tudu pa es kaba ku nos trabadju di pregason ô ku nos organizason. Má nu ka ta fika preokupadu dimás ku kel-li. Jeová da-nu un otu promésa ki ta da-nu forsa i kunfiansa. El fla: ‘Ka ten ninhun arma ki fazedu kóntra bo ki ta ten bon rezultadu.’ — Isa. 54:17. w19.01 5-6 ¶12-13

Sésta-fera, 10 di julhu

Filís é kes ki ten konsénsia ma es ten nisisidadi spritual. — Mat. 5:3.

Anos é diferenti di animal. Deus kria-nu pa nu ten un amizadi fórti ku el. (Mat. 4:4) Óras ki nu ta obi ku Deus, nu ta ten disirnimentu, sabedoria i filisidadi. Jeová ta kuida di nos através di Bíblia i el ta uza ‘skravu fiel i prudenti’ pa da-nu publikasons ki ta djuda-nu ten un amizadi fórti ku el. (Mat. 24:45) Nu sta kontenti di ten txeu tipu di kumida spritual! (Isa. 65:13, 14) Kumida spritual ta djuda-nu ten sabedoria i el ta djuda-nu pensa di un manera ki ta proteje-nu di un monti kuza. (Pro. 2:10-14) Pur izénplu, kes kualidadi ta djuda-nu sabe óras ki un kuza é mintira, sima óras ki es ta inxina ma ka ten un Kriador. Tanbê el ta proteje-nu di mintira ki es ta fla ma dinheru i kuzas material ta da-nu filisidadi. Kes kualidadi ta djuda-nu ivita dizejus ô konportamentu ki pode prujudika-nu. Pur isu, faze di tudu pa bu ten sabedoria i pensa di un manera ki ta proteje-u. w18.12 20 ¶6-7

Sábadu, 11 di julhu

Ténpu di nha povu ta ser sima ténpu di un arvi. — Isa. 65:22.

Repara ma kel profesia ta flaba ma ténpu di vida di un algen ‘ta sérba sima ténpu di un arvi.’ Alguns arvi ta vive milharis di anu. Pa nu vive tudu kes anu li, nu ten ki ten bon saúdi. I si nu vive na kel mundu di pas i bunitu sima Izaías dja flaba, kel-la ta ser un paraízu! Kel profesia li ta ben kunpri. Pensa modi ki kes promésa ki nu odja ta mostra ma Téra ta ben bira un paraízu. Téra interu ta ben sta xeiu di pesoas ki ten bensons di Deus. Ningen ka ta ten medu di animal i nen di pesoas violéntu. Kes algen ki é ségu, surdu i manku ta kuradu. Pesoas ta ben faze ses própi kaza i es ta símia ses própi kumida. Es ta ben vive mutu más txeu anu ki arvis. Tudu kel-li ta mostra ma nu ta ben vive na un paraízu. Má alguns algen ta fla ma nu ta splika kel profesia li di un manera ki ka é verdadi. Ki motivu bu ten pa bu spéra ma Téra ta ben bira un Paraízu? Kel maior ómi ki dja vive, ki é Jizus, da-nu un bon próva. — Luc. 23:43. w18.12 5 ¶13-15

Dumingu, 12 di julhu

Nhos troka nhos manera di pensa pa nhos pode transforma. — Rom. 12:2.

Menti pode kontinua ta muda. Kel-li ta kontise pamodi kuzas ki nu ta skodje pensa na el. Pur isu, óras ki nu tenta ntende pamodi ki Jeová ta pidi-nu pa nu faze un kuza ô pa nu ka faze, nu ta odja ma se manera di pensa é sénpri midjór. Asi nu ta krê faze kuzas sima Jeová ta pidi-nu. Má, pa nu poi nos menti ta pensa sima Jeová, nu meste faze di tudu pa ka dexa mundu kontrola nos manera di pensa. Kel-li krê fla ma nu ten ki para di odja, lé i obi kalker kuza ki sta kóntra pensamentus di Deus. Pa djuda-nu ntende pamodi ki kel-li é inportanti, nu ben odja un izénplu di kumida. Un algen ki krê ten bon saúdi ta skodje kumida ki é bon pa saúdi. Má si tanbê el kume kumida stragadu, se sforsu ka ta sirbi pa nada. Pode kontise mésmu kuza ku nos. Si nu sforsa pa nu prende pensa sima Jeová, má nu dexa ideias di mundu entra na nos kabésa, nos sforsu ka ta sirbi pa nada. w18.11 21 ¶14-15

Sugunda-fera, 13 di julhu

Nhos mante firmi, ku sintu di verdadi ben pertadu na sintura. — Efé. 6:14.

Nu debe kontinua ta faze sima nu prende. Bíblia ta konpara verdadi ku un sintu ki trópa ta uzaba. Na ténpu ki Bíblia skrebedu, kel sintu ta protejeba trópa na géra. Má kel sintu tinha ki staba ben pertadu na el. Si el staba froxu, el ka ta protejeba el. Modi ki sintu di verdadi ta proteje-nu? Si nu tene-l ben pertadu na nos sima un sintu, verdadi ta proteje-nu di pensamentus mariadu i el ta djuda-nu toma bons disizon. Óras ki nu sta pasa pa prublémas difísil ô tentason di faze algun kuza mariadu, verdadis di Bíblia ta djuda-nu faze kel ki é dretu. Sima un trópa nunka ka ta pensa na bai géra sen sintu, nos tanbê nu debe sforsa pa nunka nu ka froxa nen tra nos sintu di verdadi. Envês di kel-li, nu krê faze tudu kel ki nu pode pa nu tene-l ben pertadu na nos korpu. Kel-li krê fla ma nu debe vive di akordu ku verdadi. w18.11 12 ¶15

Térsa-fera, 14 di julhu

Kunpra verdadi i nunka ka bu bende-l. — Pro. 23:23.

Nu meste faze sforsu pa nu prende verdadi na Palavra di Deus. Nu ten ki sta prontu pa nu faze kalker sakrifisiu ki nu meste pa nu atxa verdadi. Sima kel skritor di Provérbios fla, óras ki nu ‘kunpra’ ô prende verdadi, nu ten ki toma txeu kuidadu pa nunka nu ka ‘bende-l’ ô perde-l. Mésmu óras ki un kuza é di grasa, el pode kusta-nu. Kel palavra ebraiku ki traduzidu pa ‘kunpra’ na Provérbios 23:23, tanbê pode siginifika ‘ganha’. Tudu kes dôs palavra li ta mostra ma algen meste faze sforsu ô dizisti di algun kuza pa el pode konsigi otu ki ten valor. Nu odja un izénplu ki ta djuda-nu ntende modi ki nu pode kunpra verdadi. Imajina ma na merkadu dadu kel avizu li: “Banana di grasa.” Bu ta atxa ma kes banana ta ben parse riba di bu méza es sô? Nau, bu meste faze sforsu pa bu ba toma banana la merkadu i traze-s pa kaza. Sikrê kes banana é di grasa, bu ten ki tra ténpu i faze sforsu pa bu ba toma-s. Di mésmu manera, nu ka meste dinheru pa nu kunpra verdadi, má nu meste faze sforsu i sakrifisiu. w18.11 4 ¶4-5

Kuarta-fera, 15 di julhu

Se róstu fika ta límia sima sól, i se ropa bira ta límia sima lus. — Mat. 17:2.

Jizus konvida Pedru, Tiagu i Juan pa ba ku el ti un monti altu. Timenti es staba la, es odja un vizon i es fika dimiradu. Róstu di Jizus fika ta límia i se ropa fika branku ta límia sima lus. Dôs algen ki staba ta reprizenta Muizes i Elias, kumesa ta pâpia ku Jizus sobri se mórti i se resureison ki dja staba kuazi ta kontise. (Luc. 9:29-32) Dipôs, un núven xeiu di lus kubri-s i es obi un vós ta sai di núven. Kel vós éra di Deus! Kel vizon mostra kuzê ki staba ta ben kontise na futuru. Jizus ta ben tinha puder i glória kómu Rei di Reinu di Deus. Di sertéza, kel vizon nkoraja Jizus i da-l más forsa pa el aguenta sufrimentu ki el staba ta ben pasa pa el. Kel vizon tanbê bira fé di kes disiplu más fórti. Kel-li djuda-s sta priparadu pa kes provason ki es ta ben pasaba pa es i pa kel trabadju difísil ki es tinha ki fazeba. Uns 30 anu dipôs, apóstlu Pedru pâpia sobri kel vizon na un di se kartas ki el skrebe. — 2 Ped. 1:16-18. w19.03 10 ¶7-8

Kinta-fera, 16 di julhu

Nu ta prova ma nos é ministrus di Deus, ku palavras verdaderu. — 2 Cor. 6:4, 7.

Modi ki kristons verdaderu pode mostra ma es é diferenti di kes algen di relijion falsu? Nu ‘ta pâpia verdadi’. (Zac. 8:16, 17) Sénpri nu ta pâpia verdadi, ka ta nporta si é grandi ô pikinoti. Nu ta pâpia verdadi pa algen stranhu, kolégas di trabadju i pa kes algen ki nu ta ama. Si bo é jóven talvês bu ta krê ser amigu di bus koléga. Má toma kuidadu, pa bu ka faze sima alguns jóven ki ta vive un vida di mintira. Óras ki es ta sta djuntu ku ses família ô ku irmons na kongregason, es ta konporta dretu. Má, óras ki es ta sta na redi sosial ô djuntu ku pesoas ki ka ta sirbi Jeová, es é otu algen. Kes algen ki ta faze kes kuza li, sta ta konta mintira pa ses pai ku ses mai, pa ses irmon na kongregason i pa Jeová. (Sal. 26:4, 5) Jeová sabe óras ki nu ta ‘onra-l ku nos bóka, má nos korason sta lonji di el.’ (Mar. 7:6) É mutu más midjór faze kel ki Provérbios ta fla: ‘Ka bu dexa bu korason xinti invéja di pekadoris, má pa el ten txeu ruspetu pa Jeová dia interu’. — Pro. 23:17. w18.10 9 ¶14-15

Sésta-fera, 17 di julhu

Deus é amor i kenha ki ta kontinua na amor ta kontinua unidu ku Deus i Deus ta kontinua unidu ku el. — 1 João 4:16.

Povu di Jeová na mundu interu é un família. Ses marka prinsipal é amor. (1 João 4:21 ) Alvês es ta faze txeu sakrifisiu pa kunpanheru. Má, txeu bês, es ta mostra amor na kuzas pikinoti. Pur izénplu, es ta pâpia di kuzas ki ta da koraji ô es ta trata otus ku amor. Óras ki nu ta mostra ma nu ta preokupa ku nos irmons, nu sta ta ‘imita Deus, sima fidjus ki el ta ama txeu’. (Efé. 5:1) Jizus imita se Pai di un manera perfetu. El fla: ‘Nhos ben pa mi, nhos tudu ki sta trabadja duru i ki sta kansadu, i N ta anima nhos, pamodi mi é mansu i umildi di korason’. (Mat. 11:28, 29) Si nu mostra ma nu ta ‘preokupa ku koitadus’, sima Jizus, nu ta agrada Jeová i nu ta fika más filís. (Sal. 41:1) Nton, nu mostra nos amor óras ki nu ta kontinua ta mostra preokupason na família, na kongregason i na pregason. w18.09 28 ¶1-2

Sábadu, 18 di julhu

Nos é kolaboradoris di Deus. — 1 Cor. 3:9.

Un otu manera di nu trabadja ku Jeová é óras ki nu ta djuda nos irmons ki sta sufri dipôs di un dizastri na naturéza. Pur izénplu, nu pode faze kontribuison. (João 13:34, 35; Atos 11:27-30 ) Tanbê nu pode djuda linpa i torna faze kaza di kes algen. Nu ben odja izénplu di Gabriela, ki é un irman di Pulónia. Un txuba fórti ku txeia ronba-l se kaza. Má irmons ku vizinhus djuda-l faze se kaza otu bês. Gabriela fla: “Ka ta nporta kuzê ki N perde. É sô kuza material. Más inportanti é kel ki N ganha, ki é faze párti di un kongregason na mundu interu. I kel-li é un kuza ki ta da-m txeu alegria.” Txeu di kes algen ki djudadu dipôs di un dizastri, es fla ma es xinti mésmu kuza. I kes ki ta trabadja ku Jeová pa djuda ses irmon, tanbê es ta xinti sábi i txeu alegria. — Atos 20:35; 2 Cor. 9:6, 7. w18.08 26 ¶12

Dumingu, 19 di julhu

Proteje bu korason. — Pro. 4:23.

Si nu krê proteje nos korason, nu meste konxe kes prigu i aji lógu pa nu proteje nos kabésa. Palavra ki traduzidu pa ‘proteje’, ta lenbra-nu di un trabadju ki un guarda ta fazeba na ténpu antigu. Na ténpu di Rei Salumon, kes guarda ta fikaba sakédu na paredis di sidadi. Si el odjaba un prigu ta binha el ta avizaba. Kel izénplu li, ta djuda-nu ntende kuzê ki nu ten ki faze pa nu ka dexa Satanás straga nos manera di pensa. Alén di guardas, tanbê tinha porterus. Es ta trabadjaba djuntu pa protejeba sidadi. (2 Sam. 18:24-26) Si porterus odjaba inimigus ta binha, es ta djobeba si portons di sidadi staba fitxadu. (Nee. 7:1-3) Nos konsénsia é sima un guarda. Si nu trena-l ku bazi na Bíblia el pode guarda nos korason. I el pode aviza-nu óras ki Satanás tenta invadi nos korason. Kel-li ta kontise óras ki el ta tenta muda nos pensamentus, sentimentus, intensons ô dizejus. Pur isu, óras ki nos konsénsia da-nu un avizu nu debe obi i fitxa porton di nos korason. w19.01 17 ¶10-11

Sugunda-fera, 20 di julhu

Pa es sirbi sima ministrus, si es sta livri di akuzason. — 1 Tim. 3:10.

Ansion ka debe julga un jóven ku bazi na se opinion ô kultura, má pa kel ki sta na Bíblia. (2 Tim. 3:16, 17) Si ansions ka sigi kel ki Bíblia ta fla, es pode ka skodje un irmon ki sta priparadu pa ser un ajudanti di kongregason ô ansion. Odja kuzê ki kontise ku un ajudanti di kongregason na un país. El ta kuidaba dretu di txeu responsabilidadi na kongregason i ansions odja ma el staba priparadu pa ser un ansion. Má, alguns ansion di más idadi ta atxaba ma el éra jóven dimás pa ser ansion. Alguns rilatórius ta mostra ma na txeu kongregason irmons ta pensa si. Nton, é txeu inportanti nu kúnfia na Bíblia, envês di nu kúnfia na nos opinion. Si nu faze si, nu sta ta obi ku Jizus i para di julga otus pa kuzas ki nu ta odja. — João 7:24. w18.08 12 ¶16-17

Térsa-fera, 21 di julhu

Óras ki un algen responde antis di obi informason é tolisi i ta pô-l na vergónha. — Pro. 18:13.

Ten prigu na manda un e-mail ô un mensájen sen ten sertéza ma el é verdadi. Na alguns país, nos irmon ten poku liberdadi ô es ka ten ninhun liberdadi. Alguns di nos inimigu, ta tenta poi nos irmons medu ô kria diskunfiansa entri es. Nton, es ta spadja notísias falsu sobri nos. Repara kuzê ki kontise na União Soviética. Pulísia, ki éra konxedu pa KGB, kumesa ta fla ma alguns irmon ki tinha txeu responsabilidadi na organizason bira traidor. Txeu irmon kridita na kes mintira i es bandona organizason di Jeová. Fórti kuza tristi! Txeu di es torna volta, má alguns ka volta nunka más. Es dexa kel stória falsu kaba ku ses fé. (1 Tim. 1:19) Kuzê ki nu pode faze pa kel-li ka kontise ku nos oji? Ka bu manda notísia mariadu ô ki bu ka ten sertéza ma é verdadi. Ka bu kridita na tudu kuza ki bu ta obi. Bu ten ki ten sertéza ma informason ki bu obi é verdadi. w18.08 4 ¶8

Kuarta-fera, 22 di julhu

Oji N ta fla-u ku tudu sertéza ma bu ta ben sta ku mi na Paraízu. — Luc. 23:43.

Na língua gregu antigu, é ka sénpri ki es ta uzaba pontuason. Pur isu, talvês nu ta pergunta: Jizus krê flaba: ‘N ta fla-u: Oji bu ta sta ku mi na paraízu’? Ô el krê flaba: ‘N ta fla-u oji: Bu ta sta ku mi na paraízu’? Lenbra kuzê ki Jizus dja flaba se disiplus antis: ‘Fidju di Ómi ta ben sta três dia ku três noti na korason di téra.’ (Mat. 12:40; 16:21; 17:22, 23; Mar. 10:34; Atos 10:39, 40 ) Kel-li ta mostra ma Jizus ku kel kriminozu ka bai pa Paraízu na kel dia ki es móre. Jizus fika na ‘Sipultura’ i na tirseru dia el resusitadu. (Atos 2:31, 32 ) Kel kriminozu ka sabia di kel kontratu ki Jizus fazeba ku se apóstlus fiel di ba governa ku el na Séu. (Lucas 22:29 ) Tanbê, kel kriminozu é ka éra batizadu. (João 3:3-6, 12 ) Pur isu, Jizus staba ta pâpia di un paraízu na Téra, na futuru. w18.12 6 ¶17-18, 20-21

Kinta-fera, 23 di julhu

Faze-nu un deus pa bai nos dianti, pamodi nu ka sabe kuzê ki kontise ku kel Muizes. — Êxo. 32:1.

Lógu israelitas kumesa ta adora un bixéru di oru. I mésmu dipôs ki es faze pekadu gravi, inda es fika ta pensa ma es staba di ladu di Jeová. Ti Aron txoma kel adorason di bixéru di ‘un fésta pa Jeová’! Kuzê ki Jeová faze? El fla Muizes ma povu sta ta faze kel ki é mau, i es disvia di kaminhu ki el manda pa es sigi. Jeová fika uma xatiadu ki el pensa na kaba ku tudu kel povu. (Êxo. 32:5-10) Má, Jeová disidi ka distrui se povu. (Êxo. 32:14) Nbóra Aron faze kel bixéru di oru, el rapende. El fika na ladu di Jeová djuntu ku kes levita. Es mostra klaru ma es staba di ladu di Jeová. Na kel mésmu dia un monti di algen móre, má, Jeová promete ma el ta abensuaba tudu kes ki fikaba di se ladu. — Êxo. 32:26-29. w18.07 20 ¶13-16

Sésta-fera, 24 di julhu

Nhos toma kuidadu ku dotoris di lei ki gosta pa algen fla-s mantenha ku ruspetu na rua i di ser tratadu sima konvidadu inportanti na fésta. — Lúkas 20:46, BPK.

Modi ki bu ta krê ser konxedu? Pa un algen ki ten bon skóla, ten un bon nogósiu ô un artista famozu? Apóstlu Polu splika pa kenha ki nu debe krê ser konxedu: ‘Gósi ki nhos konxe Deus, ô midjór, ma Deus konxe nhos, modi ki nhos ta torna bai pa kes kuza ki nhos ta fazeba antis, ki é fraku i sen valor, i nhos krê ser skravu di kes kuza otu bês?’ (Gál. 4:9) Dja bu pensa na kel-li? Kel Algen más Grandi di Séu ku Téra konxe-nu! El krê pa nu ten amizadi fórti ku el. Obijetivu prinsipal di nos vida é ser amigu di Jeová. — Ecl. 12:13, 14. w18.07 7-8 ¶3-4

Sábadu, 25 di julhu

N ta pensa txeu na bus lei. — Sal. 119:99.

Leis di Deus pode djuda-nu di un monti manera. Má pa kel-li kontise, nu ten ki ama leis di Jeová i ten ruspetu pa es. (Amós 5:15 ) Má modi ki nu ta konsigi faze kel-li? Nu meste prende odja kuzas sima Jeová ta odja. Pur izénplu, imajina ma bu ka sta konsigi durmi. Bu ta bai na dotor i el ta manda-u faze dieta, faze izersísiu i muda bus ábitu. Bu ta faze sima el manda-u i bu ta konsigi torna durmi dretu. Di sertéza bu ta krê agradise kel dotor, pamodi el djuda-u xinti midjór. Di mésmu manera, nos Kriador da-nu alguns lei ki pode djuda-nu ten un vida más midjór i proteje-nu di prublémas pamodi pekadu. Pur izénplu, el da-nu leis ki ta mostra kuzê ki el ta pensa sobri mintira, ngana algen, furta, ten konportamentu seksual mariadu, violénsia i fitisaria ô bruxaria. (Pro. 6:16-19; Apo. 21:8) Óras ki nu ta sigi kes lei li, nos vida ta fika más midjór. I kel-li ta djuda-nu da más valor i ten más amor pa Jeová i pa se leis. w18.06 17 ¶5-6

Dumingu, 26 di julhu

É bo ki é Rei di judeus? — João 18:33.

Talvês Pilátus fika ku medu pa Jizus ka poi gentis rabela kóntra govérnu di Roma. Má Jizus responde-l: ‘Nha Reinu ka ta faze párti di es mundu.’ (João 18:36 ) Jizus nega mete na pulítika pamodi se Reinu ta fikaba na Séu. El fla ma se trabadju na Téra éra ‘da tistimunhu di verdadi.’ (João 18:37 ) Jizus sabia dretu kuzê ki Jeová mandaba el faze na Téra. Tanbê óras ki nu ntende dretu kuzê ki Jeová krê pa nu faze, nu ta ivita apoia kalker grupu pulítiku, mésmu na nos korason. Nen sénpri é ka fásil faze kel-li. Un enkaregadu di grupu di kongregason fla: “Pesoas na nha tiritóriu sta kada bês más radikal. Es ta xinti txeu orgulhu di ses povu i es ta kridita ma ses vida pode bira más midjór si algen di ses povu governa-s. Inda ben ki irmons ta proteje ses union, pamodi es ta mante konsentradu na prega notísias sábi di Reinu. Es sabe ma é Deus ki ta ben kaba ku injustisa i otus prubléma ki nu ta pasa.” w18.06 4-5 ¶6-7

Sugunda-fera, 27 di julhu

Nhos fika kóntra Diabu, i el ta fuji di nhos. — Tia. 4:7.

Nu ta atxa kel titlu [Satanás] sô na três livru di Skrituras ebraiku: 1 Crónicas, Jó i Zacarias. Sô dipôs ki Misías ben ki Jeová disidi da más informason sobri kel inimigu. Pamodi obijetivu prinsipal di Jeová éra djuda pesoas sabe kenha ki éra Misías i bira se sigidor. (Luc. 24:44; Gál. 3:24) Dipôs ki Misías txiga, Jeová uza-l el ku se disiplus pa fla-nu tudu kel ki nu meste sabe sobri Satanás i kes anju ki djunta ku el. Kel-li é inportanti, pamodi é Jizus i kes skodjedu ku spritu santu ki Jeová ta ben uza pa kaba ku Satanás i se sigidoris. (Rom. 16:20; Apo. 17:14; 20:10) Má nu ka meste fika ku txeu medu di Diabu pamodi ten kuzas ki el ka ta konsigi faze. Nu ten proteson di Jeová, di Jizus i di anjus fiel. Ku ses ajuda, nu pode mante firmi kóntra nos inimigu. w18.05 22-23 ¶2-4

Térsa-fera, 28 di julhu

El ta tra tudu kes ramu ki na mi ka ta da frutu. — João 15:2.

Jeová ta atxa ma nos é se sérvus sô si nu ta da frutu. (Mat. 13:23; 21:43) Na ilustrason ki nu ta atxa na João 15:1-5, nu ka debe pensa ma kel frutu ki nu debe da é un algen ki nu djuda bira un disiplu. (Mat. 28:19) Pamodi ki nu pode fla kel-li? Pensa na kes irmon fiel ki dja ten txeu ténpu ta prega na tiritóriu ki maioria di algen ka ta mostra interesi. Txeu di kes irmon nunka ka konsigi djuda un algen bira disiplu. Má nu debe pensa ma es é ramu ki ka ta da frutu? Klaru ki nau. Pamodi? Pamodi nu ka pode obriga ningen bira un disiplu. Tanbê Jeová é un Deus di amor. Nunka el ka ta nega se sérvus sô pamodi es ka sta konsigi faze un kuza ki ka sta na ses mô. Jeová ka ta pidi se sérvus un kuza ki es ka ta pode faze. (Deut. 30:11-14) Nton, kuzê ki é kel frutu ki nu debe da? Dja nu odja ma kel frutu é un kuza ki nos tudu ta pode faze. Na ki trabadju nu ta konsigi da frutu? Na pregason di notísias sábi di Reinu di Deus. — Mat. 24:14. w18.05 14 ¶8-9

Kuarta-fera, 29 di julhu

Nhos é fidjus di nhos pai, ki é Diabu, el é mintirozu i pai di mintira. — João 8:44.

Oji tanbê ten txeu xéfi di relijion. Es ta txomadu di pastor, padri i pa otus titlu. Má, es é sima kes farizeu na ténpu di apóstlus. Es ka ta inxina verdadi ki sta na Palavra di Deus, i ‘es troka verdadi di Deus pa mintira’. (Rom. 1:18, 25) Es ta spadja alguns mintira. Es ta fla ma algen ta bai pa inférnu, ma alma ka ta móre i ma Deus ta seta kazamentu di ómi ku ómi ô di mudjer ku mudjer. Pulítikus tanbê ta konta mintira i es ta ngana algen. Ka ta dura nu ta ben obi-s ta konta un di kes mintira más grandi. Es ta ben fla ma mundu dja tene ‘pas i suguransa!’ Má, ‘na kel óra ta ben distruison dirapenti’. Pur isu, nu ka debe kridita na kes pulítiku ki ta fla ma kuzas ta ben midjora. Pamodi nu sabe dretu ‘ma dia di Jeová ta ben sima un ladron di noti.’ — 1 Tes. 5:1-4. w18.10 7-8 ¶6-8

Kinta-fera, 30 di julhu

Nu pode djuda kes ki ka pode. Nhos lenbra di palavra ki própi Sinhor Jizus fla: “É más sábi da di ki toma.” — Atus 20:35, BPK.

Jizus Kristu ta da nkorajamentu i orientason pa kes ki sta tristi i dizanimadu, na es ténpu difísil ki nu sta vive. El ta uza kes ‘prínsipi’, ki é ansions ki ta faze párti di irmons skodjedu ku spritu santu i di kes otu ovelha. Kes ansion é ka ‘dónu’ di fé di otus, má es ‘ta trabadja djuntu ku ses irmon’ pa alegria di ses irmon. (Isa. 32:1, 2; 2 Cor. 1:24) Apóstlu Polu é un bon izénplu pa imita. El skrebe pa kes kriston ki staba ta pirsigidu na sidadi di Tesalónika: ‘Nton, ku amor ki nu ten pa nhos, nu staba disididu ka sô na pâpia ku nhos di notísias sábi di Deus, má tanbê na da nhos tudu kel ki nu ten, pamodi nu pasa ta ama nhos txeu.’ (1 Tes. 2:8) Pa mostra ma sô un palavra di nkorajamentu nen sénpri ta txiga, Polu fla kes ansion na Éfezu kes palavra di testu di oji. w18.04 21-22 ¶6-8

Sésta-fera, 31 di julhu

Jeová é Spritu, i undi spritu di Jeová sta, la ten liberdadi. — 2 Cor. 3:17.

Si nu krê ten es liberdadi, nu meste ‘volta pa Jeová’ ô ten un amizadi fórti ku el. (2 Cor. 3:16) Israelitas na dizértu ka konsigi odja liberdadi spritual ki Jeová da-s. Ses korason staba duru i ses menti staba tapadu i es konsentra sô na kuzas ki es tinha na Ijitu. (Heb. 3:8-10) Liberdadi ki spritu di Jeová ta da é mutu más midjór ki dexa di trabadja sima skravu. Spritu di Jeová ta liberta-nu di ser skravu di pekadu i mórti. Tanbê el ta liberta-nu di ser skravu di adorason falsu i ses kustumu. Kel liberdadi li ningen ka ta pode da-nu. (Rom. 6:23; 8:2) Kel-li é un grandi liberdadi! Un algen pode ten es liberdadi, sikrê el sta prézu ô ta trabadja sima skravu. — Gén. 39:20-23. w18.04 9 ¶3-5

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen