Setenbru
Térsa-fera, 1 di setenbru
Nbóra nunka nhos ka odja-l, nhos ta ama-l. — 1 Ped. 1:8.
Jizus mostra ma el ta preokupaba ku sentimentus di Marta ku Maria. Kantu el odja modi ki es staba ta sufri pamodi Lázaru ses irmon móre, ‘Jizus kumesa ta txora.’ (João 11:32-35 ) El ka txora sô pamodi el perde un amigu ki el ta amaba txeu. Dja el sabia ma el ta resusitaba Lázaru. Má, Jizus txora pamodi el ntende ma se amigas ki el kreba txeu, staba ta sufri i el xinti ses dór. Sabe ma Jizus ta preokupa ku sentimentus di otus ta da-nu txeu koraji. É klaru ki nu sabe ma nos é ka perfetu sima el éra. Má simé, nu ta ama-l pa manera ki el lida ku otus. Nu ta fika nkorajadu di sabe ma gósi el é Rei di Reinu di Deus. Ka ta dura el ta ben kaba ku tudu sufrimentu. Jizus vive sima un umanu na Téra, pur isu el é midjór algen pa kaba ku tudu dór i sufrimentu di govérnu di Satanás. Di sertéza, anos é abensuadu pamodi nu ten un Governanti ki ta ‘konsigi ntende nos frakézas’. — Heb. 2:17, 18; 4:15, 16. w19.03 17 ¶12-13
Kuarta-fera, 2 di setenbru
Un algen sô pode ben pa mi, si Pai, ki manda-m, atrai-l. — João 6:44.
Nu pode faze nos párti pa djuda otus prende sobri Deus, má é ka nos ki ta faze kel párti más inportanti. (1 Cor. 3:6, 7) É Jeová ki ta atrai pesoas. Di tudu manera, si un algen ta seta ô nau kes notísia sábi, ta dipende di kuzê ki el ten na korason. (Mat. 13:4-8) Ka bu skese ma txeu algen ka seta mensaji di Jizus. I el éra midjór instrutor ki dja izisti! Pur isu, nu ka debe fika dizanimadu si txeu algen ka obi nos mensaji. Óras ki nu ta preokupa ku otus na pregason, nu ta ten bons rezultadu. Nos trabadju di pregason ta fika más sábi. Tanbê, nu ta xinti ma da é más sábi di ki toma. Asi ta fika más faxi nu djuda kes algen, ki ten ‘inklinason pa vive pa tudu ténpu’, seta notísias sábi. (Atos 13:48 ) Pur isu, ‘timenti nu pode, nu faze ben pa tudu algen’. (Gál. 6:10) Asi, nu ta pode xinti alegria di da glória pa nos Pai ki sta na Séu. — Mat. 5:16. w19.03 25 ¶18-19
Kinta-fera, 3 di setenbru
N ta lova-u na meiu di kongregason. — Sal. 22:22.
Rei Davidi skrebe: ‘Jeová é grandi i el merese tudu lovor’. (Sal. 145:3) El ta amaba Jeová, pur isu el ta lovaba Deus ‘na meiu di kongregason.’ (1 Cró. 29:10-13; Sal. 40:5) Oji, un di kes manera di nu lova Jeová é óras ki nu ta da komentárius na runion. Nos tudu nu gosta di obi txeu tipu di komentáriu. Nu ta fika kontenti óras ki nu obi komentárius sinplis di korason di un mininu pikinoti. Nu ta fika nkorajadu óras ki nu ta obi un algen ta da un komentáriu kontenti sobri un verdadi ki el prende. Tanbê nu ta fika dimiradu di odja kes algen ki é tímidu ô ki sta prende un otu língua ta ‘fitxa koraji’ pa da un komentáriu. (1 Tes. 2:2; nóta di rodapé) Modi ki nu pode mostra ma nu fika kontenti ku sforsu ki es faze? Nu pode agradise-s pa ses komentáriu, dipôs di runion. Un otu manera di nu nkoraja-s é óras ki nos tanbê nu ta da komentáriu. Asi, é ka sô nos ki ta resebe nkorajamentu na runion, má tanbê nu ta nkoraja otus. — Rom. 1:11, 12. w19.01 8 ¶1-2; 9 ¶6
Sésta-fera, 4 di setenbru
Nhos mostra ma nhos é gratu. — Col. 3:15.
Tinha 10 ómi ki staba na un situason konplikadu. Es tinha un duénsa ki txoma lépra i ses situason staba ta fika kada bês más piór. Má un dia, es odja Jizus, kel Grandi Instrutor, di lonji. Es obi ta fladu ma Jizus staba ta kura tudu tipu di duénsas. Nton, es grita altu: ‘Jizus, Instrutor, ten mizerikórdia di nos!’ Kes 10 ómi fika tudu kuradu. Di sertéza es da txeu valor pa bondadi ki Jizus faze pa es. Má un di es, ki éra samaritanu, ka xinti sô gratidon, el mostra Jizus ma el staba gratu. Kel ómi xinti motivadu pa el ‘da glória pa Deus ku vós altu.’ (Luc. 17:12-19) Sima kel samaritanu, nos tanbê nu krê mostra ma nu ta da valor pa bondadi ki otus ta faze pa nos. Jeová dexa un bon izénplu pa nos na mostra gratidon. Un manera ki el ta faze kel-li é óras ki el rekonpensa kes algen ki ta faze kel ki é dretu. (2 Sam. 22:21; Sal. 13:6; Mat. 10:40, 41) Bíblia ta insentiva-nu pa nu ‘bira ta imita Deus, sima fidjus ki el ta ama.’ (Efé. 5:1) Pur isu, nu debe mostra gratidon prinsipalmenti pamodi nu krê imita Jeová. w19.02 14 ¶1-2; 15 ¶4
Sábadu, 5 di setenbru
N ka ta nega nha lialdadi! — Jó 27:5.
Un minininha na skóla, fla ku ruspetu, ma el ka sta partisipa na un fésta ki ten aver ku un feriadu ki Jeová ka gosta. Un jóven ki é tímidu sta prega di kaza en kaza i el ta konku na pórta di se koléga di skóla ki antis dja fazeba trósa di Tistimunhas di Jeová. Un ómi sta trabadja duru pa sustenta se família i se xéfi ta pidi-l pa el faze algun kuza ilegal ô pa el ser dizonéstu. Nbóra el sabe ma el pode perde se trabadju, el ta fla se xéfi ma el ka ta pode faze kuzê ki el sta pidi-l. Pamodi Deus krê pa tudu se sérvus ser ónestu i pa es obi ku lei di govérnu. (Rom. 13:1-4; Heb. 13:18) Ki kualidadi kes três irmon mostra? Talvês bu repara txeu kualidadi, sima koraji i onestidadi. Má, un di kes kualidadi ki é más inportanti é lialdadi. Kada un di kes três irmon mostra lialdadi pa Jeová. Ninhun di es ka viola lei di Deus. É ses lialdadi ki djuda-s aji di kel manera la. Di sertéza, Jeová xinti orgulhu di kada un di es. Nos tanbê nu krê pa Jeová xinti orgulhu di nos. w19.02 2 ¶1-2
Dumingu, 6 di setenbru
Lei ten un sónbra di bons kuza ki staba pa ben. — Heb. 10:1.
Lei ta protejeba prinsipalmenti kes ki ka ta podia difendeba ses kabésa, sima órfus, viúvas i stranjerus. Jeová fla kes juís di Israel: ‘Bu ka debe muda julgamentu di stranjerus nen di órfu, nen bu ka debe toma ropa di un viúva sima garantia di un kuza ki bu nprista-l.’ (Deut. 24:17) Asi, Jeová mostra ma el ta preokupaba txeu ku kada un di kes ki ka podia difendeba ses kabésa. I el ta kastigaba kes ki ta maltrataba es. (Êxo. 22:22-24) Jeová krê pa kes ki é responsável di otus, kuida di es ku txeu amor. El ta ôdia relason seksual entri algen di mésmu família i abuzu di kriansa. El krê pa tudu algen, prinsipalmenti kes ki ka ta pode difende ses kabésa, resebe proteson i pa es tratadu ku justisa. (Lev. 18:6-30) Óras ki nu sta konvensidu ma Jeová sta ta trata-nu ku justisa, nos amor pa el ta fika más fórti. I óras ki nu ta ama Jeová i se leis justu, nu ta xinti vontadi di trata otus ku amor i justisa. w19.02 24-25 ¶22-26
Sugunda-fera, 7 di setenbru
Nega kuzas mariadu i dizejus di mundu. — Tito 2:12.
Pensa na un otu izénplu ki ta djuda-nu proteje nos kabésa kóntra influénsia di Satanás. Jeová ta inxina-nu ma ‘konportamentu seksual mariadu ku tudu tipu di sujidadi i ganánsia, ka debe nen limiadu na nos meiu’. (Efé. 5:3) Má kuzê ki nu ta faze si un koléga di skóla ô di trabadju kumesa ta pâpia sobri asuntus ki ten aver ku séksu? Nos konsénsia ki é nos guarda, pode aviza-nu di prigu. (Rom. 2:15) Má nu ta obi ku el? Talvês nu pode fika ku gana di obi konbérsu di nos koléga ô odja algun imaji ki es krê mostra-nu. Má kel-li é óra di fitxa porton di sidadi ô di nos korason. Nu pode muda konbérsu ô sai di la. Nu ten ki ten koraji pa nu lida ku preson di kolégas. Nu pode ten sertéza ma Jeová ta odja sforsu ki nu ta faze. El ta da-nu forsa i sabedoria pa nu luta kóntra pensamentus di Satanás. — 2 Cró. 16:9; Isa. 40:29; Tia. 1:5. w19.01 17-18 ¶12-13
Térsa-fera, 8 di setenbru
Kantu N pensa na tudu trabadju ki nha própi mô dja fazeba, ka tinha nada di valor baxu di sól. — Ecl. 2:11.
Salumon éra un ómi riku dimás i el tinha puder más ki tudu algen na se ténpu. El fla: ‘N ta sprimenta ku alegria pa N odja kuzê ki N ta ganha ku kel-li.’ (Ecl. 2:1-10) Salumon faze un kaza di luxu, el faze jardins ku parkis bunitu i el faze tudu kel ki el kreba. Má dipôs, modi ki el xinti? El staba kontenti ku tudu kuza ki el tinha? El fla-nu kel ki sta na testu di oji. Kel-li é un grandi lison pa nos. Nu debe lenbra sénpri di kuzê ki kontise ku Salumon. Alguns algen ta prende un lison inportanti na ses vida, sô dipôs ki es da kabésa na pédra. Má, Jeová ka krê pa kel-la kontise ku nos. El krê pa nu obi ku el i sigi se konsedju. Pa kel-li, nu ten ki ten fé. Má nunka bu ka ta rapende di disizons ki bu ta toma na bu vida pamodi bu fé. I Jeová nunka ka ta skese di ‘amor ki bu mostra pa se nómi’. (Heb. 6:10) Pur isu, sforsa pa bu bira bu fé más fórti. Asi bu ta toma bons disizon na vida i bu ta odja ma bu Pai na Séu krê midjór pa bo. — Sal. 32:8. w18.12 22 ¶14-15
Kuarta-fera, 9 di setenbru
Deus mostra-nu se própi amor, kantu Kristu móre pa nos timenti nos éra pekador. — Rom. 5:8.
Un algen spritual ten fé na Deus i el ta tenta odja kuzas sima Deus ta odja. El ta dexa Jeová gia se vida i el sta disididu na obi ku el. (1 Cor. 2:12, 13) Davidi é un bon izénplu di un algen spritual. El kanta: ‘Jeová é nha párti, kel párti ki N dadu i nha kópu.’ (Sal. 16:5) Kuzê ki éra kel ‘párti’ di Davidi? Éra se amizadi fórti ku Jeová i el tinha sertéza ma Jeová ta protejeba el. (Sal. 16:1) Pamodi kel amizadi ki el tinha ku Jeová, Davidi fla: ‘Tudu kel ki mi é sta kontenti.’ Ka ten nada ki ta poba Davidi más kontenti di ki ten un amizadi fórti ku Jeová. (Sal. 16:9, 11) Kes algen ki ta pensa sô na dinheru i ki krê sô pasa sábi, nunka es ka ta xinti kel alegria ki Davidi ta xintiba. (1 Tim. 6:9, 10) Si bu ten fé na Jeová i bu ta sirbi-l, bu ta ten un obijetivu ki bale péna i bu ta ser filís. Nton, kuzê ki bu pode faze pa bu fé na Jeová fika más fórti? Bu meste pasa más ténpu ku el. Lé Bíblia, odja kuzas bunitu ki el kria i pensa na se kualidadis, sima se amor ki el ten pa bo. — Rom. 1:20. w18.12 25 ¶7-8
Kinta-fera, 10 di setenbru
Pa tudu algen ruspeta kazamentu. — Heb. 13:4.
Polu ka staba ta da sô un splikason sobri kazamentu. El staba ta da kristons un konsedju, ma es debe ruspetaba ses kazamentu ô da-l txeu valor. É si ki bu ta odja kazamentu, prinsipalmenti bu kazamentu, si bo é kazadu? Si bu ta ruspeta kazamentu, bu sta ta sigi kel midjór izénplu. Jizus ta ruspetaba kazamentu. Kantu farizeus pergunta-l sobri divórsiu, el pâpia di kuzê ki Deus dja flaba sobri kel primeru kazamentu: ‘Ómi ta dexa se pai ku se mai i el ta djunta ku se mudjer, i es ta bira sô un karni.’ Tanbê Jizus fla: ‘Kel ki Deus djunta ómi ka debe sipara.’ (Mar. 10:2-12; Gén. 2:24) Jizus ta konkordaba ma éra Deus ki kria kazamentu i ma el debe duraba pa tudu ténpu. Kantu Deus faze kel primeru kazamentu, el ka fla Adon ku Eva ma es podia divorsiaba. Kel tipu di kazamentu ki Deus kria, é pa un ómi ten sô un mudjer i mudjer pa ten sô un ómi. Má se obijetivu éra pa ‘es dôs’ kontinuaba kazadu pa tudu ténpu. w18.12 10-11 ¶2-4
Sésta-fera, 11 di setenbru
Nhos troka nhos manera di pensa pa nhos pode transforma. — Rom. 12:2.
Kantu nu kumesa ta konxe Jeová, nu prende ma é inportanti sigi se mandamentus. Má sima nu ta ba ta fika más amigu di Jeová, nu ta prende modi ki el ta pensa, kuzê ki el gosta, kuzê ki el ka gosta i kuzê ki el ta atxa di alguns asuntu. Kel-li ta pô-nu ta muda nos konportamentu i ta toma bons disizon. Nu prende ma é bon nu pensa sima Jeová. Má alvês é difísil nu pensa sima el, pamodi nos é inperfetu. Pur izénplu, nu sabe kuzê ki Jeová ta atxa di konportamentu seksual mariadu, buska kuzas material, trabadju di pregason, uza sangi i otus kuza. Má pode ser difísil nu ntende pamodi ki el ta pensa si. Nton, modi ki nu pode prende pensa kada bês más sima Jeová? I modi ki kel-li ta djuda-nu toma bons disizon gósi i na futuru? Respósta é: nu ten ki studa Palavra di Deus, pensa na el, ntende se manera di pensa i sforsa pa nu pensa sima el. w18.11 23-24 ¶2-4
Sábadu, 12 di setenbru
Ti ki ténpu N ta txoma-u pa bu salva-m di violénsia, má bu ka ta faze nada? — Hab. 1:2.
Abakuki vive na un ténpu txeu difísil. El ta viveba na meiu di pesoas ki éra mau i violéntu. Pamodi kel-li el fika txeu dizanimadu. Pa tudu ladu ki el odjaba, judeus staba ta maltrata kunpanheru. Pur isu, Abakuki pergunta: ‘Ki ténpu ki kes maldadi li ta kaba? Pamodi ki Jeová sta dura ki aji?’ Abakuki pidi Jeová pa faze algun kuza pamodi el staba na un situason difísil. Talvês el kumesa ta pensa ma Jeová ka sta preokupa más ku se povu, ô ma el sta ta dura ki aji. Dja bu kustuma xinti mésmu kuza? Pamodi ki Abakuki faze kes pergunta? El perde kunfiansa na Jeová i fé na se promésas? Nau! Abakuki pidi Jeová pa djuda-l ntende se prublémas. Kel-li ta mostra ma el ka perde speransa i ma el ta kunfiaba na El. Abakuki staba preokupadu i el ka sta ntendeba pamodi ki Jeová ka sta ajiba. I tanbê pamodi ki el staba ta dexa-l sufri. w18.11 14 ¶4-5
Dumingu, 13 di setenbru
Nhos para di djunta tizorus na Téra. — Mat. 6:19.
Pedru ku André éra piskador, má kantu Jizus konvida-s pa es bira se disiplus es dexa ses trabadju di péska. (Mat. 4:18-20) Kel-li ka krê fla ma óras ki un algen prende verdadi el ten ki larga se trabadju. Un algen meste trabadja pa el pode sustenta se família. (1 Tim. 5:8) Txeu bês óras ki un algen prende verdadi, se manera di pensa sobri kuzas material ta muda i el ta preokupa ku kes kuza ki é más inportanti. Nu ben odja izénplu di Maria. Golfu éra se vida. El krê sérba profisional pa el pode ganhaba txeu dinheru. Má dipôs ki el finda universidadi, el kumesa ta studa Bíblia. El gosta txeu di kes verdadi ki el staba ta prende i el kumesa ta vive sima el prende. Maria ntende ma éra difísil faze kes dôs kuza li: ser amigu di Jeová i npenha pa kuzas material. (Mat. 6:24) El dizisti di se obijetivu di ser profisional na golfu. Oji, el é pionera i el fla ma el é “filís i el ten obijetivu na vida.” w18.11 5 ¶9-10
Sugunda-fera, 14 di setenbru
Kel-li é ka kel karpinteru, fidju di Maria? — Mar. 6:3.
Kantu Jizus tinha 30 anu, el para di ser karpinteru i el bira un instrutor pamodi el sabia ma kel-la éra trabadju más inportanti ki el tinha ki fazeba. El fla ma un di kes razon prinsipal ki Deus manda-l pa Téra, éra prega notísias sábi di Reinu di Deus. (Mat. 20:28; Luc. 3:23; 4:43) El uza se vida pa prega notísias sábi, i el kreba pa otus algen fazeba mésmu kuza ki el. (Mat. 9:35-38) Talvês nos é ka karpinteru, má nos tudu nu ta inxina notísias sábi. Kel-li é un trabadju txeu inportanti ki própi Jeová ta partisipa na el. Aliás, Bíblia ta fla ma ‘nos é kolaboradoris di Deus.’ (1 Cor. 3:9; 2 Cor. 6:4) Nu sabe ma ‘verdadi é kel párti prinsipal di palavra di [Jeová]’. (Sal. 119:159, 160) É pur isu ki nu krê ‘uza palavra di verdadi dretu’ na nos pregason. (2 Tim. 2:15) Má pa kel-li, nu meste midjora nos manera di uza Bíblia i kes feraménta prinsipal pa inxina verdadi sobri Jeová, Jizus i Reinu. w18.10 11 ¶1-2
Térsa-fera, 15 di setenbru
Djuda kes ki sta fraku i lenbra sénpri di kes palavra di Sinhor Jizus. — Atos 20:35.
Óras ki maridu ta imita izénplu di Jizus ki é se kabésa, é más faxi pa se mudjer ruspeta-l di korason. (Efé. 5:22-25, 33) Kel ruspetu li, ta djuda se mudjer tenta ntende sentimentus di se maridu. Óras ki maridu ku mudjer ta preokupa ku kunpanheru, es ta da ses fidju un bon izénplu. É pai ku mai ki debe inxina ses fidju modi ki es ta mostra preokupason pa otus algen. Pur izénplu, pai ku mai pode inxina ses fidju ma es ka debe kóre na Salon di Reinu. Na konvívius, es pode fla ses fidju pa dexa kes algen más grandi panha kumida primeru. Si un mininu faze algun bondadi, sima abri-nu pórta, nu pode ilojia-l pa kel ki el faze. Un ilojiu pode poi un mininu ta xinti sábi i ta djuda-l prende ma ‘é más sábi da di ki toma’. w18.09 29 ¶5-6.
Kuarta-fera, 16 di setenbru
Nhos Líder é sô un, ki é Kristu. — Mat. 23:10.
Orientason ki nu ta resebe di nos Rei Jizus Kristu, ta djuda-nu gósi i na futuru. Pur isu, pensa modi ki sigi kes novu orientason ki bu resebe djuda-u. Na bu adorason na família, bu pode pâpia di kes mudansa ki fazedu na runion ô na pregason ki djuda bu família. Si bu lenbra ma sigi kes orientason di organizason di Jeová ta da bons rezultadu, é más faxi bu sigi un novu orientason ku alegria. Pur izénplu, gósi nu ka sta inprimi txeu publikason sima nu ta fazeba antis i nu sta ta uza tekinolojia más txeu. Kel-li ta djuda organizason ten más dinheru pa apoia trabadju di pregason i txiga na más algen. Si ta da, bu ta pode uza publikasons na formatu dijital i uza vídius más txeu? Kel-li é un manera di nu apoia Kristu, ki krê pa organizason uza dretu kes kontribuison. Óras ki nu ta apoia orientasons ki Kristu ta da, nu sta djuda nos irmons ten un fé más fórti i nu ta fika más unidu. w18.10 25-26 ¶17-19
Kinta-fera, 17 di setenbru
Ku amor ki nu ten pa nhos, nu staba disididu ka sô na pâpia ku nhos di notísias sábi di Deus, má tanbê na da nhos tudu kel ki nu ten. — 1 Tes. 2:8.
Óras ki nu ta imita bondadi di Jeová, nu pode ser un respósta di orason pa kes ki sta dizanimadu. (2 Cor. 1:3-6) Má, ka bu spéra pa bus irmon ser perfetu. Ten ikilíbriu na manera ki bu ta odja-s. Si bu spéra ma es ka ta fadja, bu ta fika diziludidu. (Ecl. 7:21, 22) Nu debe ser sima Jeová, ki sabe ma tudu algen ta fadja. Pur isu, nu meste ten paxénxa ku kunpanheru. (Efé. 4:2, 32) Nu ka debe poi nos irmons ta pensa, ma es ka sta konsigi faze ses midjór i nen konpara-s ku otus irmon. Envês di kel-li, nu krê nkoraja-s i fla-s kes kuza dretu ki es sta ta faze. Kel-li ta djuda-s, ta nkoraja-s i ta pô-s xinti alegria na ses sirvisu pa Jeová. — Gál. 6:4. w18.09 16 ¶16-17
Sésta-fera, 18 di setenbru
Nha kumida é faze vontadi di kel ki manda-m i finda se trabadju. — João 4:34.
Pa Jizus, faze vontadi di Deus éra sima kumida. Sima un bon kumida ta pô-nu xinti sábi i ta da-nu forsa, faze vontadi di Deus ta djuda-nu xinti más animadu i ten un fé más fórti. Óras ki nu ta faze kel ki Deus ta pidi-nu, nu ta mostra ma nu ten sabedoria. (Sal. 107:43) Ta iziji sforsu pa ten sabedoria, má bale péna. Bíblia ta fla sobri sabedoria: ‘Ka ten nada ki bu ta krê ki ta konpara ku el. El é arvi di vida pa kes ki ta pega na el, i kes ki ta pega riju na el ta txomadu di filís.’ (Pro. 3:13-18) Jizus fla se disiplus: ‘Si nhos sabe kes kuza li, nhos ta ser filís si nhos faze-s.’ (João 13:17 ) Pa disiplus di Jizus kontinuaba filís, es tinha ki sigiba ensinus di Jizus i imitaba se izénplu. Sigi Jizus é ka un kuza ki nu ta faze sô un bês na vida, má el é un manera di vive. w18.09 4 ¶4-5
Sábadu, 19 di setenbru
Deus kria ómi sima se imaji. — Gén. 1:27.
Adon ku Eva staba es sô na jardin di Éden, má simé es devia pensaba na otus. Pamodi? Pamodi Jeová daba es un trabadju pa es fazeba. El flaba es pa es ten fidju, pa es intxi Téra i biraba el un paraízu. (Gén. 1:28) Sima Jeová ta preokupa txeu ku se kriason, Adon ku Eva devia preokupaba ku filisidadi di ses fidjus ki ta ben naseba. Jeová kreba pa Téra interu biraba un paraízu i pa tudu ses fidju viveba filís. Kel-li éra un trabadju grandi i tudu fidjus di Adon ku Eva tinha ki fazeba ses párti. Pa Téra biraba un paraízu, Adon ku Eva tinha ki trabadjaba djuntu ku Jeová. Di kel manera li, es ta entraba na diskansu di Deus. (Heb. 4:11) Imajina modi ki umanus ta xintiba sábi i kontenti ku es trabadju! Si es kontinuaba ta preokupa ku otus i ta da kuzas ki es tinha, es ta resebeba txeu benson. w18.08 18 ¶2; 19-20 ¶8-9
Dumingu, 20 di setenbru
El kalúnia sérvu di nho na frenti di nha sinhor, rei. — 2 Sam. 19:27.
Kuzê ki bu pode faze si un algen spadja mintira sobri bo? É kel-li ki kontise ku Jizus i Juan Batista. (Mat. 11:18, 19) Kuzê ki Jizus faze? El ka gasta tudu se ténpu i se forsa ta tenta difende se kabésa. Má, el insentiva pesoas pa tenta sabe verdadi ô pa es odja kuzê ki el ta fazeba i kuzê ki el ta inxinaba. Sima Jizus fla, ‘sabedoria ta mostra ma el é justu pa se óbras.’ (Mat. 11:19) Izénplu di Jizus ta inxina-nu un kuza inportanti. Alvês, algen pode kritika-nu ô fla kuzas ki nu ka faze. Nton, nu ta fika ta pensa: ‘Ten algun kuza ki N pode faze pa N linpa nha nómi?’ Si un algen spadja mintira sobri nos, nu pode mostra ma kuza ki el fla é ka verdadi, na nos manera di vive. Nu debe faze sima Jizus. Nu debe dexa kes kuza dretu ki nu ta faze, linpa tudu kes mintira ô kalker otu kuza ki es pode fla kóntra nos. w18.08 6 ¶11-13
Sugunda-fera, 21 di setenbru
É Jeová bu Deus, ki bu debe ruspeta, é el ki bu debe sirbi i ki bu debe pega na el. — Deut. 10:20.
Bíblia ta fla ma Kain, Salumon i israelitas tinha xansi di rapende i muda ses konportamentu. (Atos 3:19 ) Kel-li ta mostra klaru ma Jeová ka ta dizisti faxi di kes ki faze kuzas mariadu. Pur izénplu, Jeová púrdua Aron. Oji Jeová ta da-nu avizus di monti manera. El ta uza Bíblia, publikasons ô irmons na kongregason. Óras ki nu ta obi ku kes avizu ki Jeová ta da-nu, nu pode ten sertéza ma el ta trata-nu ku mizerikórdia. Kel bondadi di Jeová ki nu ka merese ten un obijetivu. (2 Cor. 6:1) El ta da-nu xansi ‘pa nu nega kuzas mariadu i dizejus di mundu’. (Tito 2:11-14 ) Timenti nu sta vive na es mundu, nu ten ki lida ku situasons ki ta poi nos lialdadi pa Jeová na próva. Má sta disididu na fika na ladu di Jeová! w18.07 21 ¶20-21
Térsa-fera, 22 di setenbru
Jeová konxe kes ki é di sel. — 2 Tim. 2:19.
Si nu sta disididu na ser algen inportanti pa Jeová nu ka ta buska manera pa nu ser algen inportanti pa mundu. Pa djuda-nu faze kel-li nu meste lenbra di dôs kuza inportanti: Primeru, Jeová sénpri ta da valor pa kes algen ki é fiel pa el. (Heb. 6:10; 11:6) Jeová ta da txeu valor pa kada un di se sérvus. El ta atxa ma é un injustisa skese di kalker un di es. El ‘konxe kaminhu di kes algen justu’ i el sabe modi ki el ta libra-s di provason. (Sal. 1:6; 2 Ped. 2:9) Sugundu, Jeová pode mostra ma el ta da-nu valor di un manera ki nu ka sta ta spéra. Kes ki ta faze kuzas dretu sô pa otus algen odja-s, ka ta ganha nada di Jeová. Pamodi? Pamodi dja es ganha ónra di kes algen ki ta odja-s. (Mat. 6:1-5) Má Jizus fla ma se Pai ta odja kes algen ki ka ta dadu valor pa kuzas dretu ki es ta faze pa otus. Jeová ta odja kuza ki kes algen ta faze i el ta abensua-s. w18.07 9 ¶8, 10
Kuarta-fera, 23 di setenbru
Ka bu atxa ma é suju kes kuza ki Deus dja bira puru. — Atus 10:15, BPK.
Dipôs di kel vizon, Pedru fika konfuzu. Kuzê ki kel vós krê flaba el? Na kel óra txiga alguns ómi ki Kornéliu manda. Kantu Pedru resebe orientason di spritu santu, el bai ku kes ómi ti kaza di Kornéliu. Si Pedru julgaba kel vizon pa kel ki el odja, nunka el ka ta entraba na kaza di Kornéliu. Judeus ka ta entraba na kaza di algen di otu rasa. Nton pamodi ki Pedru bai? Mésmu ki el ta xintiba diskriminason pa pesoas di otu rasa, kel vizon ki el odja i orientason ki spritu santu da-l, muda se manera di pensa. Dipôs ki Pedru obi Kornéliu, el fla: ‘Dimé-divéra, dja N odja ma Deus ka ta faze skodjénsa di algen, má di tudu kantu di mundu el ta seta ken ki ta ruspeta-l i ki ta faze kel ki é justu.’ (Atus 10:34, 35, BPK ) Kel novu ntendimentu li toka korason di Pedru. Tudu kel ki kontise, ta sirbi pa inxina un lison inportanti pa tudu sigidoris di Jizus. w18.08 9 ¶3-4
Kinta-fera, 24 di setenbru
Ôdia kuzê ki é mariadu. — Amós 5:15.
É más faxi nu fika lonji di kes kuza ki nu sabe ma Jeová ka gosta. Má ten alguns situason ki Bíblia ka ta fla-nu klaru kuzê ki nu debe faze. Na kes situason li, modi ki nu ta sabe kuzê ki Jeová krê pa nu faze? É la ki nu ta meste uza nos konsénsia di akordu ku kel ki nu prende na Bíblia. Pamodi amor ki Jeová ten pa nos, el ta da-nu prinsípius ki pode gia nos konsénsia. El fla: ‘Ami, Jeová, mi é bu Deus, Kel ki ta inxina-u kuzê ki é midjór pa bo, Kel ki ta gia-u na kaminhu ki bu debe anda.’ (Isa. 48:17, 18) Óras ki nu ta pensa na prinsípius di Bíblia i nu ta dexa-s entra na nos korason, nu ta konsigi koriji, orienta i muda nos konsénsia. Faze kel-li, ta djuda-nu toma bons disizon. Prinsípiu é un verdadi prinsipal ki ta orienta nos manera di pensa, di aji i ki ta djuda-nu toma bons disizon. Si nu krê ntende un prinsípiu, nu ten ki ntende modi ki Jeová ta pensa i sabe pamodi ki el kria alguns lei. w18.06 17 ¶5; 18 ¶8-10
Sésta-fera, 25 di setenbru
É dretu ô nau paga Séza inpostu pa kabésa? — Mat. 22:17.
Si Jizus kritikaba kel inpostu, kes ki ta apoiaba Eródis podia flaba ma el éra kóntra govérnu. Má si Jizus flaba ma es devia pagaba inpostu, kes otu algen podia biraba kóntra el. Nton, kuzê ki Jizus faze? Jizus toma kuidadu pa ka mete na kel asuntu li. É klaru ki Jizus sabia ma txeu kobrador di inpostu ta furtaba povu, má el ka konsentra na kel-la. Pamodi el sabia ma é sô Reinu di Deus ki ta rezolve prublémas di mundu. Jizus dexa un izénplu pa tudu se sigidoris. Es ka debe mete na pulítika, sikrê ta parse ma un di kes partidu sta ta faze kuza dretu. Sigidoris di Jizus Kristu debe buska Reinu i justisa di Deus. É pur isu ki nu ta prifiri ka da ninhun opinion i nen nu ka ta reklama pamodi alguns injustisa. (Mat. 6:33) Txeu irmon ku irman ta xintiba gana di luta pamodi injustisa, antis di es bira Tistimunha di Jeová. Má Bíblia djuda-s muda ses manera di pensa. w18.06 6 ¶9-11
Sábadu, 26 di setenbru
Kes fidju di Deus verdaderu kumesa ta repara ma kes fidju-fémia di ómis éra bunitas. — Gén. 6:2.
Talvês é ka sô séksu ki Satanás uza pa ngoda kes anju, má tanbê promésa di manda na mundu. Asi el ka ta dexaba profesia sobri ‘disendenti di mudjer’ kunpri. (Gén. 3:15) Si éra kel-li ki Satanás kreba, ka da sértu. Jeová traze dilúviu ki straga tudu planus di Satanás ku se dimónis. Konportamentu seksual mariadu i orgulhu é un di kes midjór iska di Satanás. Duránti milhons di anu kes anju ki rabela staba la na Séu ta sirbi Deus. Má simé, es dexa simenti di dizeju mariadu nase na ses korason. Di mésmu manera, txeu di nos dja ten txeu ténpu ta sirbi Deus. Má sikrê nu sta na organizason di Jeová, dizeju mariadu pode kria raís na nos korason. (1 Cor. 10:12) Pur isu nu debe djobe modi ki nos korason sta. Si nu atxa pensamentus mariadu ô sentimentus di orgulhu nu debe kaba ku el kel óra! — Gál. 5:26; Col. 3:5. w18.05 25 ¶11-12
Dumingu, 27 di setenbru
N tene un tristéza grandi i un dór na nha korason ki ka ta kaba. — Rom. 9:2.
Polu xinti dizanimadu kantu judeus ka krê setaba notísias sábi. Má simé el ka dizisti. Repara kuzê ki Polu ta xintiba pa kes judeu, el fla: ‘Kuzê ki N krê di korason i ki N ta pidi Deus, é pa es ser salvu. Pur isu, N da tistimunhu ma es ten zelu pa Deus, má es ka ten konhisimentu izatu.’ (Rom. 10:1, 2) Polu fla pamodi ki el krê kontinuaba ta prega pa judeus. El fla: ‘N krê di korason pa es ser salvu.’ Polu tinha vontadi pa peloménus alguns judeu salva. (Rom. 11:13, 14) Sugundu, Polu fla ma el ta ‘pidiba Deus pa es’. El ta pidiba Deus na orason pa kes judeu setaba notísias sábi. Tirseru, Polu fla ma kes judeu ‘tinha zelu pa Deus’. El ta odjaba kuza dretu ki es tinha na es i el ta rekonhiseba ma es tinha zelu. Polu sabia ma kes judeu podia biraba disiplu di Kristu, sima kontise ku el. w18.05 13 ¶4; 15-16 ¶13-14
Sugunda-fera, 28 di setenbru
[Fla ] palavras ki ta sirbi pa djuda, di akordu ku nisisidadi, pa fla algun kuza ki ta djuda ken ki sta ta obi. — Efé. 4:29.
Kada un di nos debe presta atenson pa odja ‘nisisidadi’ ki otus ten. Polu fla kes kriston na Jiruzalen: ‘Nhos da forsa pa kes mô ki sta kansadu i pa kes duedju ki sta fraku, i nhos kontinua ta faze kaminhu dretu pa nhos pé, pa ken ki é manku ka fika piór, má pa el kuradu.’ (Heb. 12:12, 13) Nos tudu, ti kes más novu, pode djuda kunpanheru ku palavras di nkorajamentu. Polu da kel konsedju li: ‘Si ten algun nkorajamentu na Kristu, algun konsolu di amor, algun ajuda spritual di kunpanheru, algun sentimentu di karinhu i konpaxon, nhos intxi-m di alegria pamodi nhos ten mésmu manera di pensa i mésmu amor, nhos sta tudu unidu, nhos tene kel mésmu pensamentu. Ka nhos faze nada pa konpitison nen ku orgulhu; má ku umildadi nhos trata otus sima algen más inportanti ki nhos, ka nhos djobe sô nhos própi interesi, má tanbê interesi di otus.’ — Fil. 2:1-4. w18.04 22 ¶10; 23 ¶12
Térsa-fera, 29 di setenbru
Nhos ser sima algen livri, nhos uza nhos liberdadi pa ser skravus di Deus. — 1 Ped. 2:16.
Razon prinsipal ki poi Jeová uza Jizus pa liberta-nu di pekadu i mórti é pa nu uza nos vida pa sirbi-l. Mundu ta krê pa nu uza nos liberdadi di manera mariadu i pa nu bira se skravu. Midjór manera di nu proteje é uza nos ténpu i forsa pa sirbi Jeová. (Gál. 5:16) Odja izénplu di Nué i se família. Es vive na un mundu xeiu di violénsia i pesoas ta tinha konportamentu seksual mariadu. Má simé, es ka dexa konportamentu di kes algen influensia-s. Modi ki es konsigi? Es mante okupadu na tudu trabadju ki Jeová da-s, sima faze arka, djunta kumida pa es i ses animal i aviza kes algen ma Dilúviu staba ta ben. ‘Nué faze tudu kel ki Deus manda-l. El faze sima el mandadu.’ (Gén. 6:22) Kuzê ki kontise? Nué ku se família skapa kantu kel mundu distruídu. — Heb. 11:7. w18.04 10 ¶8; 11 ¶11-12
Kuarta-fera, 30 di setenbru
N ta da-u tudu puder di es nason i tudu ses glória pamodi N dadu es i N ta da-s pa ken ki N krê. — Lúkas 4:6, BPK.
Satanás ku se dimónis ta uza relijion falsu i kumérsiu pa ngana ‘Téra interu.’ (Apo. 12:9) El ta uza relijion falsu pa spadja mintira sobri Jeová. Tanbê el sta ta faze di tudu pa el poi maioria di algen skese nómi di Deus. (Jer. 23:26, 27) Pur isu, kes algen sinseru ki ta atxa ma es sta ta adora Deus, es ta nganadu i es sta ta adora dimónis. (1 Cor. 10:20; 2 Cor. 11:13-15) Tanbê el ta uza kumérsiu pa el spadja mintira. Pur izénplu, el ta poi pesoas ta kridita ma pa es ser filís es meste ten txeu dinheru pa es kunpra monti kuza. (Pro. 18:11) Kes ki ta kridita na es mintira ta uza ses vida pa sirbi ‘Rikéza’ envês di Deus. (Mat. 6:24) Asi, amor pa dinheru ta sufoka kalker amor ki kel algen ten pa Deus. — Mat. 13:22; 1 João 2:15, 16. w18.05 23 ¶6-7