BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es20 pp. 98-108
  • Otubru

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Otubru
  • Izamina testu di dia — 2020
  • Subtémas
  • Kinta-fera, 1 di otubru
  • Sésta-fera, 2 di otubru
  • Sábadu, 3 di otubru
  • Dumingu, 4 di otubru
  • Sugunda-fera, 5 di otubru
  • Térsa-fera, 6 di otubru
  • Kuarta-fera, 7 di otubru
  • Kinta-fera, 8 di otubru
  • Sésta-fera, 9 di otubru
  • Sábadu, 10 di otubru
  • Dumingu, 11 di otubru
  • Sugunda-fera, 12 di otubru
  • Térsa-fera, 13 di otubru
  • Kuarta-fera, 14 di otubru
  • Kinta-fera, 15 di otubru
  • Sésta-fera, 16 di otubru
  • Sábadu, 17 di otubru
  • Dumingu, 18 di otubru
  • Sugunda-fera, 19 di otubru
  • Térsa-fera, 20 di otubru
  • Kuarta-fera, 21 di otubru
  • Kinta-fera, 22 di otubru
  • Sésta-fera, 23 di otubru
  • Sábadu, 24 di otubru
  • Dumingu, 25 di otubru
  • Sugunda-fera, 26 di otubru
  • Térsa-fera, 27 di otubru
  • Kuarta-fera, 28 di otubru
  • Kinta-fera, 29 di otubru
  • Sésta-fera, 30 di otubru
  • Sábadu, 31 di otubru
Izamina testu di dia — 2020
es20 pp. 98-108

Otubru

Kinta-fera, 1 di otubru

Nhos txora ku kes ki sta ta txora. — Rom. 12:15.

Nu ka ta pode lé korason sima Jeová ku Jizus. Má, nu pode tenta ntende kuzê ki otus sta ta xinti i sabe kuzê ki es meste. (2 Cor. 11:29) Diferenti di pesoas di mundu ki ta pensa sô na ses kabésa, anos nu ta sforsa pa nu ka ‘djobe sô nos própi interesi, má tanbê interesi di otus.’ (Fil. 2:4) Ansions di kongregason meste preokupa ku sentimentus di otus inda más txeu. Es sabe ma es ten ki presta kónta pa Jeová pa manera ki es ta kuida di se ovelhas. (Heb. 13:17) Pa djuda ses irmon ku irmans di kongregason, ansions meste poi na ses lugar. Modi ki ansions pode mostra ma es ta preokupa ku sentimentus di otus? Un ansion ki ta preokupa ku sentimentus di otus, ta gasta ténpu ku se irmons i irmans. El ta faze perguntas i el ta obi ku atenson i ku paxénxa. Faze kel-li, inda é más inportanti óras ki un di kes ovelha ka sta konsigi atxa palavras pa fla sobri ses pensamentu i sentimentu. (Pro. 20:5) Óras ki un ansion ta da se ténpu pa irmons, es ta bira más amigu i es ta ten más kunfiansa i amor entri es. — Atos 20:37. w19.03 17 ¶14-17

Sésta-fera, 2 di otubru

Un palavra ki fladu na ténpu sértu é sima masan di oru na skultura di prata. — Pro. 25:11.

Mostra gratidon é sima kume un kumida sábi djuntu ku amigus. Nos tudu nu ta xinti filís i nos amizadi ta fika más fórti. Óras ki nu xinti ma otus algen ta da valor pa kuzas ki nu faze, nu ta xinti kontenti. Óras ki nu mostra nos gratidon, otus algen tanbê ta xinti kontenti. Kel algen ki faze algun kuza pa nos ô ki da-nu algun kuza ki nu sta ta meste, ta odja ma se sforsu bale péna i nos amizadi ku el ta fika más fórti. Gratidon ki nu ta mostra ten txeu valor, sima sta na testu di oji. Imajina modi ki é bunitu un masan di oru na un bandeja di prata! I pensa na présu ki el debe ten! Modi ki bu ta xintiba si bu resebeba un prezenti di kel-la? Óras ki bu ta agradise un algen, bus palavra pode ten txeu valor sima kel masan di oru. Tanbê, un masan ki fazedu di oru pode dura pa tudu ténpu. Di mésmu manera, óras ki bu ta agradise un algen, el pode lenbra di kel palavra i da-l valor pa tudu ténpu di se vida. w19.02 15 ¶5-6

Sábadu, 3 di otubru

Ómi dja bira sima un di nos, ta sabe kuzê ki é dretu i kuzê ki é mariadu. — Gén. 3:22.

Kantu Adon ku Eva kume di kel fruta di arvi di konhisimentu di kel ki é dretu i kel ki é mariadu, es mostra klaru ma es ka ta kunfiaba na Jeová i nen na se leis. Es disidi poi ses própi régra di kel ki é dretu i mariadu. Má odja kuzê ki es perde. Es perde ses amizadi ku Jeová i xansi di vive pa tudu ténpu. Pur isu, es pasa pekadu ku mórti pa ses fidju. (Rom. 5:12) Kel eunuku di Itiópia aji di manera diferenti di Adon ku Eva. Kantu Filipi pâpia ku el di notísia sábi, el gosta dimás di kuzê ki Jeová ku Jizus faze pa el, ki lógu kel óra el disidi batiza. (Atos 8:34-38 ) Sima kel eunuku, kantu nu da nos vida pa Deus i nu batiza, nu dexa klaru ma nu ta da txeu valor pa kuzê ki Jeová ku Jizus faze pa nos. Tanbê, nu ta mostra ma nu ta kúnfia na Jeová i nu ta rekonhise ma é el ki debe disidi kuzê ki é dretu ô mariadu. w19.03 2 ¶1-2

Dumingu, 4 di otubru

N ka ta nega nha lialdadi! — Jó 27:5.

Un algen lial é kel ki ta ama Jeová di tudu se korason. Óras ki el ta toma un disizon, sénpri el ta tenta sabe kuzê ki Jeová ta pensa. Lialdadi é un kualidadi ki ta nvolve ser konplétu, interu i sen defetu. Pur izénplu, kes animal ki israelitas ta ofereseba pa Jeová ka debe tinha ninhun defetu. (Lev. 22:21, 22) Povu di Deus ka podia ofereseba un animal ki staba sen un pérna, sen un orédja, sen un odju ô ninhun animal ki staba duenti. Jeová ka ta setaba kel tipu di sakrifisiu la. Éra inportanti pa Jeová pa kel animal ser konplétu, interu i sen defetu. (Mal. 1:6-9) Ta da pa ntende pamodi ki Jeová ta preokupa ku kel-li. Pur izénplu, óras ki nu ta kunpra algun kuza, sima un fruta, un livru ô un feraménta, nu ka ta kunpra un fruta ki sta tradu padás, un livru ki sta falta un pájina ô un feraménta ki sta falta un pésa. Nu krê kunpra un kuza ki sta konplétu, interu ô sen defetu. É kel-li ki Jeová ta spéra di nos amor i lialdadi pa el. El debe ser konplétu, interu ô sen defetu. w19.02 3 ¶3

Sugunda-fera, 5 di otubru

Fórti N ta ama bu lei! N ta pensa txeu na el dia interu. — Sal. 119:97.

Pa nu proteje nos korason, nu debe fitxa-l pa kuzas mariadu ka entra na el. Má tanbê, nu debe abri-l pa kuzas dretu entra na el. Na ténpu antigu, un porteru ta fitxaba portons di sidadi pa inimigus ka invadi. Má, el ta abriba portons pa dexaba kumida i otus kuza entra. Si es ka abriba portons di sidadi, kes algen ta moreba di fómi. Di mésmu manera, nu ten ki abri nos korason sénpri pa nu pode dexa pensamentus di Deus kontinua ta muda-nu. Na Bíblia nu ta atxa pensamentus di Jeová. Nton sénpri ki bu lé Bíblia, dexa pensamentus di Jeová muda bu manera di pensa, di xinti i di aji. Kuzê ki nu pode faze pa leitura di Bíblia djuda-nu inda más txeu? Orason é txeu inportanti pa djuda-nu ‘odja klaru kes kuza bunitu’ di se Palavra. (Sal. 119:18) Tanbê nu meste pensa txeu na kuza ki nu lé. Óras ki nu faze orason, nu lé Bíblia, i nu ta pensa na kuza ki nu lé, Palavra di Deus ta entra ‘fundu na nos korason’. Asi nu ta fika ta gosta di pensamentus di Jeová. — Pro. 4:20-22. w19.01 18 ¶14-15

Térsa-fera, 6 di otubru

Nu oferese sénpri sakrifisiu di lovor pa Deus. — Heb. 13:15.

Jeová sabe ma nos kapasidadi i situason di vida é diferenti. Pur isu, el ta da txeu valor pa sakrifisius ki kada un di nos ta pode oferese-l. Pensa na kes tipu di sakrifisius ki Jeová ta setaba di israelitas. Alguns di es ta podia ofereseba un korderu ô un bódi. Má, un israelita póbri, podia ofereseba sô dôs pasu pikinoti. Si un israelita ka ta podia ofereseba dôs pasu, Jeová ta setaba un bokadinhu di farinha finu. (Lev. 5:7, 11) Farinha éra más baratu. Má Jeová ta daba valor pa kel sakrifisiu, sikrê es ofereseba un bokadinhu di farinha finu. Nos Deus di amor ta pensa mésmu kuza oji. Óras ki nu ta da un komentáriu, el ka ta spéra ma nu ten ki ser bon na pâpia sima Apolu ô bon na konvense algen sima apóstlu Polu. (Atos 18:24; 26:28 ) Tudu kel ki Jeová krê é pa nu da bons komentáriu sima nu ta pode. Lenbra di kel viúva ki oferese dôs muéda pikinoti. Jeová da-l txeu valor pamodi el da se midjór. — Luc. 21:1-4. w19.01 8-9 ¶3-5

Kuarta-fera, 7 di otubru

Tudu algen ta ôdia nhos, pamodi nha nómi. — Mat. 10:22.

Nos é sigidoris di Kristu, pur isu nu sabe ma es ta odia-nu. Jizus dja flaba se disiplus ma es ta sérba pirsigidu na es ténpu di fin. (Mat. 24:9; João 15:20 ) Profesia di Izaías dja flaba ma nos inimigus ta odiaba nos, i tanbê es ta fazeba arma kóntra nos. Es pode konta mintira, poi un mintira ta parse ma é verdadi ô pirsigi-nu ku violénsia. (Mat. 5:11) Jeová ka ta ba inpidi nos inimigus di uza kes arma li kóntra nos. (Efé. 6:12; Apo. 12:17) Má nu ka meste xinti medu. Jeová fla ma ‘ka ten ninhun arma’ ki es ta uza kóntra nos ‘ki ta ten bon rezultadu.’ (Isa. 54:17) Sima un paredi ta proteje-nu di un tenporal fórti, Jeová tanbê ta proteje-nu di ‘folgu di algen mau’. (Isa. 25:4, 5) Ka ten nada ki nos inimigus ta faze ki ta prujudika-nu pa tudu ténpu. (Isa. 65:17) Nos inimigus ‘ta kaba na nada i es ta dexa di izisti.’ — Isa. 41:11, 12. w19.01 6-7 ¶13-16

Kinta-fera, 8 di otubru

Undi spritu di Jeová sta, la ten liberdadi. — 2 Cor. 3:17.

Jóven, Jeová gosta di liberdadi i el faze-u di un manera pa bu gosta di liberdadi tanbê. Má, el krê pa bu uza bu liberdadi dretu di un manera ki el ta proteje-u. Pur izénplu, alguns algen ki bu konxe gosta di odja pornografia ô ten konportamentu seksual mariadu, faze disportu ki ta poi ses vida na prigu, uza dróga ô bebe dimás. Na komésu, kes kuza pode parse sábi, má bu ta paga karu. Bu pode panha duénsa, fika visiadu ô ti móre. (Gál. 6:7, 8) Kes jóven ki ta faze kes kuza la pode pensa ma es é livri, má dipôs es ta odja ma tudu é un iluzon. (Tito 3:3 ) Má, kantu algen ki bu konxe ki fika duenti pamodi es ka sigi leis di Deus? Nu ka ten dúvida ma obi ku Jeová é bon pa nos. É bon pa nos saúdi i el ta da-nu liberdadi di verdadi. (Sal. 19:7-11) I óras ki bu ta uza bu liberdadi dretu, ki é skodje obi ku leis i prinsípius di Deus, bu sta mostra Deus i bu pai ku bu mai, ma bo é un algen responsável. Bu pai ku bu mai ta kúnfia más na bo i es ta da-u más liberdadi. — Rom. 8:21. w18.12 22-23 ¶16-17

Sésta-fera, 9 di otubru

Ómi ta dexa se pai ku se mai i el ta djunta ku se mudjer, i es ta bira sô un karni. — Gén. 2:24.

Má bu sabe ma kantu Adon peka txeu kuza muda. Un di kes mudansa é ki umanus kumesa ta móre i kel-la prujudika ses kazamentu. Nu pode odja kel-li, na un di kes karta ki apóstlu Polu skrebe pa kes kriston ki ka sta sigiba más kel Lei di Muizes. El fla-s ma mórti ta kaba ku kazamentu, i ken ki fika bibu sta livri pa kaza otu bês. (Rom. 7:1-3) Kel Lei ki Deus daba Israel, ta flaba alguns kuza sobri kazamentu. El ta dexaba pa un ómi israelita tinha más ki un mudjer. Kel kustumu li, ta izistiba antis di Deus daba kel Lei. Má, el ta protejeba mudjer ku fidjus pa ka sufreba abuzus. Pur izénplu, si un ómi israelita kazaba ku un skravu i dipôs el ranjaba un sugundu mudjer, inda el tinha ki kuidaba di nisisidadis di kel primeru mudjer. Deus ta speraba ma el ta protejeba i kuidaba di el. (Êxo. 21:9, 10) Oji, nu ka ta sigi más Lei di Muizes. Má, nu ta prende ma Deus ta da txeu valor pa kazamentu. Kel-li ta djuda-u ruspeta kazamentu. w18.12 10 ¶3; 11 ¶5-6

Sábadu, 10 di otubru

Nhos ka ta kridita, mésmu ki algen konta nhos. — Hab. 1:5.

Talvês, dipôs ki Abakuki konta Jeová se prublémas i preokupasons el pergunta: ‘Kuzê ki Jeová pode pensa di kuza ki N fla?’ Má, Jeová ki é un Pai xeiu di amor, ntende modi ki Abakuki staba ta xinti. El sabia ma Abakuki staba ta sufri i el mesteba se ajuda. Pur isu, el ka fika xatiadu ku Abakuki, má el fla-l kuzê ki el sta ben fazeba ku kes judeu disleal. Pode ser ki Abakuki foi kel primeru algen ki Jeová fla ma ka ta dura el ta trazeba distruison. Jeová responde orason di Abakuki. El fla-l ma el staba prontu pa el aji. Kes algen mau i violéntu ta sérba kastigadu. I Jeová fla ma kel-li ta kontiseba na ‘ses ténpu’. Kel-li ta mostraba ma Abakuki ô kes judeu mau di se ténpu inda ta staba bibu óras ki distruison binha. Má, na respósta ki Jeová da Abakuki el fla-l un kuza ki dexa-l preokupadu. Jeová fla ma el ta ben uzaba kes algen di Babilónia pa kastigaba kes judeu. w18.11 15 ¶7-8

Dumingu, 11 di otubru

Vontadi di [Deus ] é pa tudu tipu di algen salva i pa es ten un konhisimentu izatu di verdadi. — 1 Tim. 2:4.

Kuzê ki bu ta atxa di kes algen ki inda ka prende verdadi? Apóstlu Polu sénpri ta pregaba pa kes judeu, ki sabia algun kuza sobri Deus. Má tanbê, el ta pregaba pa kes algen ki ta adoraba otus deus. Pur izénplu, na se primeru viaji misionáriu, Polu ku Barnabé bai pa Listra. Kes algen di Ikóniu, un povu ki ta moraba na Listra, trata-s sima si es éra algen ki tinha txeu puder. Es txoma Polu ku Barnabé di Zeus i Ermis, ki éra nómi di ses deus. Kuzê ki Polu ku Barnabé faze? Es fika kontenti? Ô es pensa: ‘Kel-li é nos pagamentu pa tudu kel pirsigison ki nu pasa na kes otu sidadi’? Es atxa ma ten kel fama la, ta djudaba es spadja kes notísia sábi? Klaru ki nau. Es fika xatiadu ti ki es ratxa ses ropa i es fla pa kes monti di algen: ‘Gentis pamodi ki nhos sta ta faze kes kuza li? Nos tanbê é ser umanu móda nhos’. — Atus 14:8-15, BPK. w18.09 4-5 ¶8-9

Sugunda-fera, 12 di otubru

Nhos ka sabe ma kes injustu ka ta erda Reinu di Deus? Má, alguns di nhos éra asi. Má nhos labadu, nhos txomadu justu. — 1 Cor. 6:9, 11.

Pa nu seta verdadi i vive sima nu prende, nu ten ki sta prontu pa faze mudansas na nos manera di pensa i di konporta. Repara kuzê ki apóstlu Pedru skrebe sobri kes mudansa: ‘Sima fidjus obidienti, nhos para di dexa nhos kabésa ser transformadu sima kantu nhos staba na iginoránsia, má nhos bira santu na tudu ária di nhos vida.’ (1 Ped. 1:14, 15) Txeu algen di sidadi di Korintu na ténpu antigu ta fazeba konportamentu seksual mariadu. Kantu es ‘kunpra verdadi’, es faze grandis mudansa na ses vida pa es pode bira linpu pa Jeová. Oji tanbê, txeu algen ki ‘kunpra verdadi’ tevi ki dexa di faze kuzas mariadu. Apóstlu Pedru tanbê fla kes kriston di se ténpu: ‘Kel ténpu ki dja nhos gasta na pasadu ta faze vontadi di nasons, dja sta bon, kantu nhos ta fazeba konportamentu sen vergónha, paxon diskontroladu, ta bebe dimás, na féstas diskontroladu, na bebedera i ta adora imajis ilegal.’ — 1 Ped. 4:3. w18.11 6 ¶13

Térsa-fera, 13 di otubru

Tudu kes ki tinha kel bon inklinason pa vive pa tudu ténpu bira ta kridita. — Atos 13:48.

Modi ki nu pode atxa kes algen ki ten ‘inklinason pa vive pa tudu ténpu’? Na ténpu di apóstlus, úniku manera di atxaba kes algen éra através di pregason. Nton nu meste faze sima Jizus fla: ‘Na kalker sidadi ô zóna ki nhos entra, nhos djobe kel algen ki merese’. (Mat. 10:11) Nu ka debe spéra ma kes algen orgulhozu i ki ka krê prende sobri Deus ta seta notísias sábi. Nu debe djobe kes algen ki é sinseru, umildi i ki krê konxe verdadi. Nu pode konpara kel trabadju li ku kel ki Jizus ta fazeba kantu el éra karpinteru. Antis di el fazeba un pésa, un mobília, un pórta, un kanga ô otus kuza, el ta ba djobeba kel madera sértu. Óras ki el atxaba kel madera, el ta uzaba se feraméntas ku se kapasidadi pa el faze kel trabadju. Nu meste faze mésmu kuza na nos trabadju di pregason. Primeru, nu meste atxa kes algen ki krê konxe verdadi i dipôs uza nos feraméntas i nos kapasidadi pa djuda-s ser un disiplu. — Mat. 28:19, 20. w18.10 12 ¶3-4

Kuarta-fera, 14 di otubru

Filipi dixi pa sidadi di Samaria i el kumesa ta prega-s sobri Kristu. — Atos 8:5.

Filipi ki éra pregador, pasa pa mudansas na vida, má el mante konsentradu na se pregason. El staba kontenti ku se novu diziginason na Jiruzalen. (Atos 6:1-6 ) Má tudu kuza muda. Dipôs ki Estevão matadu, kristons pirsigidu i es fuji di Jiruzalen. Sikrê ku kel mudansa, Filipi ka fika sen faze nada. Dja ki el krê kontinuaba ta sirbi Jeová, el bai prega na sidadi di Samaria, undi pesoas meste obiba notísias sábi. (Mat. 10:5; Atos 8:1 ) Filipi staba prontu pa bai undi spritu di Deus mandaba el. Pur isu, Jeová uza-l pa el leba notísias sábi undi pesoas inda ka obiba kel mensaji. Txeu judeu ta disprezaba samaritanus i ta trataba es mariadu. Má Filipi ta trataba tudu algen igual i el tinha vontadi di papiaba ku es sobri notísias sábi. É pur isu ki samaritanus obi-l ku txeu atenson! (Atos 8:6-8 ) El mante konsentradu na pregason i Jeová kontinua ta abensua-l el ku se família. — Atos 21:8, 9. w18.10 29-30 ¶14-16

Kinta-fera, 15 di otubru

Nu pensa na kunpanheru pa nu insentiva kunpanheru pa amor i pa bons óbra. — Heb. 10:24.

Un dia, Jizus staba na zóna di Dekápolis i pesoas leba-l ‘un ómi surdu ki tinha prubléma na pâpia’. (Mar. 7:31-35) Jizus podia kuraba kel ómi na meiu di tudu kes algen, má ‘el leba-l apárti’ i el kura-l. Pamodi ki el faze si? Talvês Jizus repara ma kel ómi ka staba avóntadi na meiu di tudu kes algen. Pur isu, el kura-l lonji di kel monti di algen. É klaru ki nos nu ka ten puder di kura algen, má nu pode i nu debe preokupa ku nisisidadis i sentimentus di nos irmons. Jizus ntende modi ki kel ómi surdu staba ta xinti i el mostra preokupason pa el. Di mésmu manera, nu debe mostra ma nu ta preokupa ku kes algen di idadi i ku kes difisienti. Má Jizus ka fla ma se sigidoris ta sérba konxedu pa ses bon trabadju, má pa ses amor. (João 13:34, 35 ) Mésmu ki nu ten ki faze algun tipu di sakrifisiu, amor ta pô-nu djuda nos irmons ki dja sta grandi i kes difisienti pa sisti runion i prega notísias sábi. Kel ajuda ki nu ta da-s é txeu inportanti sikrê es ka ta konsigi faze txeu. — Mat. 13:23. w18.09 29-30 ¶7-8

Sésta-fera, 16 di otubru

Kada un di nos debe agrada se prósimu pa se ben, asi pa pode djuda-l. — Rom. 15:2.

Kada sérvu di Jeová ten txeu valor pa el i pa Jizus ki da se vida pa nos. (Gál. 2:20) Nu ta ama nos irmons i nos irmans di korason i nu krê kuida di es ku amor. Pa nu konsigi djuda-s, nu meste ‘npenha pa kes kuza ki ta traze pas i pa kes kuza ki ta djuda kunpanheru.’ (Rom. 14:19) Ka ta dura, Paraízu ta ben i ningen más ka ta ten motivu pa xinti dizanimadu. Ka ta ten más duénsa, géra, mórti pamodi pekadu, pirsigison, prublémas na família i diziluzon. Na fin di mil anu, tudu algen ta bira perfetu. Kes ki mante firmi na kel últimu próva ta bira fidjus di Jeová i es ta ten ‘liberdadi ku glória di fidjus di Deus.’ (Rom. 8:21) Timenti kel ténpu ka txiga, nu kontinua ta djuda kunpanheru i ta mostra amor ki ta djuda! w18.09 14 ¶10; 16 ¶18

Sábadu, 17 di otubru

Fórti N ta ama bu lei! N ta pensa txeu na el dia interu. — Sal. 119:97.

Studa é ka sô lé i sublinha respósta. Óras ki nu ta studa, nu debe pensa na kuzê ki kel matéria ta inxina-nu sobri Jeová, pamodi ki Jeová faze kuzas di kel manera i modi ki el ta pensa. Asi, nu ta ntende pamodi ki Jeová ta fla-nu pa nu faze un kuza i ivita otus kuza. Tanbê, nu debe djobe kuzê ki nu pode muda na nos vida i na nos manera di pensa. É klaru ki nu ka ta konsigi pensa na tudu kes kuza li óras ki nu ta studa. Má, é bon nu tra metadi di kel ténpu ki nu ta studa pa nu pensa na kes kuza ki nu lé. (1 Tim. 4:15) Sénpri ki nu tra ténpu pa pensa na Palavra di Deus, nu ta ‘prova nos kabésa’ ma manera ki Jeová ta pensa é perfetu. Óras ki nu ta para pa nu pensa, nu ta kumesa ta ntende kuzê ki Jeová ta atxa di alguns asuntu. Asi, nu ta ten sertéza ma se manera di pensa é midjór. Nos manera di pensa ta muda ô ta ‘troka’ i nu ta kumesa ta prende pensa di un otu manera. (Rom. 12:2) Poku-poku nu ta fika ta pensa sima Jeová. w18.11 24 ¶5-6

Dumingu, 18 di otubru

Nos é kolaboradoris di Deus. — 1 Cor. 3:9.

Na ténpu di apóstlus, Polu fla ma el i otus kriston éra ‘kolaboradoris di Deus.’ Pamodi es ta pregaba i inxinaba verdadi pa pesoas. (1 Cor. 3:6) Oji tanbê, nu pode ten priviléjiu di kolabora ku Deus óras ki nu ta uza nos ténpu, nos forsa i kuzas ki nu ten pa djuda na faze trabadju di pregason ki Jeová manda-nu. Uza nos ténpu i nos forsa na trabadju di prega i faze disiplus, ta da-nu txeu alegria. Pergunta un kalker irmon ki ta faze studus di Bíblia. El ta fla-u ma ka ten kuza más sábi ki odja un studanti ta ntende verdadi, ta ten más fé, ta muda se vida i pâpia ku otus di kuzê ki el prende. Tanbê Jizus fika txeu kontenti kantu kes 70 disiplu ki el manda pa ba prega “volta kontenti”, pamodi es tevi bons rezultadu. — Lúkas 10:17-21, BPK. w18.08 20 ¶11-12

Sugunda-fera, 19 di otubru

Ken ki ta kunfia na se própi korason é tolu. — Pro. 28:26.

Kúnfia dimás na nos kabésa pode bira un armadilha. Nu pode kumesa ta kridita ma nu ta ntende un situason dretu, mésmu ki nu ka sabe tudu informason. Tanbê é difísil nu txiga un konkluzon sértu, óras ki nu ka ta da dretu ku un irmon. Si nu fika sô ta pensa na kel prubléma ki nu ten ku kel irmon, sénpri nu ta diskúnfia di tudu kuza ki el ta faze. Pur isu, óras ki nu obi un kuza mariadu sobri kel irmon, nu pode fika ku gana di kridita, sikrê kel informason é ka verdadi. Kuzê ki nu ta prende? Si nu kumesa ta pensa kuza mariadu di nos irmons, nu pode txiga un konkluzon mariadu sen ten próva. (1 Tim. 6:4, 5) Pur isu, nu ka debe dexa sentimentus mariadu sima invéja, kria na nos korason. Lenbra sénpri ma Jeová krê pa nu ama nos irmons i purdua-s di korason. — Col. 3:12-14. w18.08 6 ¶15; 7 ¶18

Térsa-fera, 20 di otubru

Jeová é dónu di séu, Téra i tudu ki ten na el. — Deut. 10:14.

Nos tanbê é di Jeová pamodi é el ki kria-nu. (Sal. 100:3; Apo. 4:11) Má, na tudu kes algen ki dja vive, Jeová skodje un grupu di pesoas pa ser di sel di un manera spesial. Pur izénplu, Salmo 135 ta fla ma kes sérvu fiel di Deus na Israel antigu éra ‘se propriadadi spesial.’ (Sal. 135:4) Tanbê livru di Oseias dja flaba ma alguns di kes ki ka éra israelita ta ben fazeba párti di povu di Jeová. (Ose. 2:23) Kel profesia kunpri kantu Jeová kumesa ta skodje pesoas ki ka éra israelita pa ba governa ku Kristu na Séu. (Atos 10:45; Rom. 9:23-26) Kes skodjedu ku spritu santu ta txomadu di ‘nason santu’ i es é ‘propriadadi spesial’ di Jeová. (1 Ped. 2:9, 10) Má, i tudu kes sérvu di Jeová ki ten speransa di vive pa tudu ténpu na Téra? Jeová tanbê ta txoma kel grupu di ‘nha povu’ i ‘kes ki N skodje’. — Isa. 65:22. w18.07 22 ¶1-2

Kuarta-fera, 21 di otubru

Nhos kontinua ta pensa sima Kristu Jizus ta pensaba: el dexa tudu ki el tinha el seta ser sima skravu. — Fil. 2:5, 7.

Nu ta imita Jizus, pamodi el dexa un izénplu perfetu di modi ki nu pode ser un algen ki gosta di da. (Mat. 20:28) Pur isu, é bon nu pergunta nos kabésa: ‘N ta konsigi imita izénplu di Jizus más dretu?’ (1 Ped. 2:21) Jeová ta fika kontenti ku nos óras ki nu ta sigi se izénplu i tanbê di Jizus. Nu ta konsigi imita-s óras ki nu ta preokupa ku otus i djobe manera di djuda-s. Jizus mostra ma kel-li é inportanti kantu el konta stória di kel bon samaritanu. (Luc. 10:29-37) El inxina se sigidoris ma es debe djuda otus, ka ta nporta es é kenha i di undi es é. Bu ta lenbra pamodi ki Jizus konta kel stória li? El konta-l pamodi un judeu pergunta-l: ‘Kenha ki é nha prósimu?’ Respósta ki Jizus da kel ómi, ta inxina-nu ma nu debe ser algen ki ta faze kuzas pa otus, sima kel samaritanu faze. Óras ki nu ta faze si Jeová ta fika kontenti ku nos. w18.08 19 ¶5-6

Kinta-fera, 22 di otubru

Anju fla-l: ‘Fika kontenti minina, bo é filís! Deus sta ku bo.’ — Lúkas 1:28, BPK.

Tanbê Jeová kontinua ta da Maria valor pamodi el kria se Fidju. El faze manera pa alguns kuza ki Maria fla i faze pa fika skrebedu na Bíblia. Ta parse ma Maria ka konsigi kunpanha Jizus na se pregason duránti três anu i meiu. Talvês el éra viúva i el tinha ki fikaba na Nazaré. Pur isu, el ka odja txeu di kes kuza inportanti ki Jizus faze. Má el staba djuntu ku Jizus kantu el móre. (João 19:26 ) Poku ténpu dipôs, Maria staba na Jiruzalen djuntu ku disiplus di Jizus antis di es resebe spritu santu na Pentikósti. (Atos 1:13, 14 ) Talvês el skodjedu ku spritu santu djuntu ku kes otu disiplu. Si el staba la, el ganha xansi di sta na Séu ku Jizus pa tudu ténpu. Jeová abênsua Maria pamodi se trabadju fiel! w18.07 9 ¶11; 10 ¶14

Sésta-fera, 23 di otubru

Nhos faze tudu kuza pa glória di Deus. — 1 Cor. 10:31.

Kantu Jizus staba na Téra, el inxina se disiplus txeu verdadi prinsipal, ki ta ben djudaba es ntende ma kuzas ki es ta pensaba i kuzas ki es ta fazeba, pode trazeba bons ô maus rezultadu. Pur izénplu, el inxina ma raiba pode poi algen ta faze violénsia, i ma pensa na kuzas mariadu pode poi un algen ta faze adultériu. (Mat. 5:21, 22, 27, 28) Si nu krê trena nos konsénsia dretu, nu meste dexa prinsípius di Deus gia-nu. Asi, tudu disizons ki nu ta toma ta da glória pa Deus. Pode ser ki dôs sérvu di Jeová, ta pensa diferenti sobri mésmu asuntu ki ta nvolve konsénsia. Nu ben pâpia sobri bebida alkólika. Bíblia é ka kóntra bebida. Má, el é kóntra algen ki ta bebe dimás ô ki ta toma moku. (Pro. 20:1; 1 Tim. 3:8) Pur isu, un irmon ki ta bebe na limiti, el ka ta preokupa ku kel asuntu li. Má, es irmon debe pensa sô na se konsénsia? Nau. É inportanti tanbê nu pensa na konsénsia di otus algen. w18.06 18 ¶10-11

Sábadu, 24 di otubru

Nhos toma kuidadu ku fermentu di farizeus i ku fermentu di Eródis. — Mar. 8:15.

É pur isu ki Jizus fla se disiplus pa es toma kuidadu ku ‘fermentu’ ô ku kuzas ki farizeus, saduseus i kes ki ta apoiaba Eródis ta inxinaba. (Mat. 16:6, 12) Jizus da kel avizu li poku ténpu dipôs ki povu krê fazeba el rei. Óras ki relijion ta mete na pulítika, é más faxi kontise violénsia. Má, Jizus inxina se disiplus pa ka mete na kes asuntu li. Pur isu, kes saserdóti prinsipal ta odjaba Jizus sima un inimigu di pulítika i di relijion, un amiasa pa ses puder. Es fla: ‘Si nu dexa-l kontinua si, tudu algen ta poi fé na el, i romanus ta ben i ta tra-nu nos lugar i nos nason.’ (João 11:48 ) Nton, Kaifás ki éra saserdóti prinsipal, kumesa ta faze planus pa mata Jizus. — João 11:49-53; 18:14. w18.06 6-7 ¶12-13

Dumingu, 25 di otubru

Pa nhos amor ser sen finjimentu. — Rom. 12:9.

Otu iska ki Satanás ta uza é gana di sabe kuzas ki ten aver ku bruxaria i fitisaria. Alén di uza relijion falsu pa poi algen ta nvolve ku dimónis, Satanás tanbê ta uza diverson. El ta uza filmis i jogus di konputador pa poi fitisaria ku bruxaria ta parse un kuza bunitu. Modi ki nu pode proteje di es armadilha? Nu ka debe spéra ma organizason di Jeová ta faze un lista pa fla ki diverson ki é dretu ô mariadu. Kada un di nos debe trena se konsénsia pa skodje diversons ki ta agrada Jeová. (Heb. 5:14) Má, nu pode skodje diverson ki é dretu, si nu sigi konsedju di apóstlu Polu ki sta di riba. Nu debe pergunta nos kabésa: Diversons ki N ta skodje ta mostra ma mi é un algen finjidu? Si nha studanti di Bíblia ô algen ki N ta faze revizita odja kes diverson ki N ta skodje, kuzê ki el ta pensa di mi? El ta atxa ma N ta kunpri kel ki N ta inxina? Si kuzas ki nu ta faze sta di akordu ku kuzas ki nu ta fla, ta ser más faxi skapa di armadilha di Satanás. — 1 João 3:18. w18.05 25 ¶13

Sugunda-fera, 26 di otubru

Kuzê ki N krê di korason i ki N ta pidi Deus txeu é pa es ser salvu. — Rom. 10:1.

Modi ki nu pode imita Polu? Primeru, nu ten ki kria dizeju na korason di djuda kes ki ten ‘tendénsia pa vida pa tudu ténpu’. Sugundu, nu ten ki pidi Jeová pa abri korason di kes algen sinseru. (Atos 13:48; 16:14 ) Silvana ki dja ten kuazi 30 anu di pioneru, fla: “Antis di N konku na un kaza, N ta pidi Jeová na orason pa el djuda-m ten un bon atitudi.” Nos tanbê nu debe pidi Deus pa uza se anjus pa djuda-nu atxa kes algen ki krê obi mensaji. (Mat. 10:11-13; Apo. 14:6) Repara kuzê ki Robertu ki dja ten más di 30 anu di pioneru fla: “Anjus sabe kuzê ki ta kontise na vida di kes algen na tiritóriu. Trabadja ku es ta da-nu txeu alegria!” Tirseru, nu debe odja kuza dretu ki kes algen ten. Carl, un ansion fla: “N ta djobe kalker sinal di interesi ki un algen mostra. Pode ser ki el djobe-nu kontenti, ri ku nos ô faze-nu un pergunta sinseru.” Sima Polu, nu pode da frutu sen dizisti. w18.05 15 ¶13; 16 ¶15

Térsa-fera, 27 di otubru

Nu pensa na kunpanheru nu da kunpanheru koraji, inda más gósi ki nhos sta ta odja kel dia ta txiga. — Heb. 10:24, 25.

Óras ki nu ta obi notísias di kes algen ki nu djuda na pasadu nu ta fika nkorajadu. É kel-li ki kontise ku apóstlu Juan. El skrebe: ‘Ka ten nada ki ta da-m más alegria ki kel-li: obi ma nhas fidju sta ta anda na verdadi.’ (3 João 4 ) Txeu pioneru ta fla ma es fika nkorajadu kantu es obi ma alguns di kes algen ki es djudaba inda sta fiel i txeu di es dja sta pioneru. Si nu lenbra un pioneru di kuzê ki el faze na pasadu, pode nkoraja-l óras ki el sta dizanimadu. Txeu enkaregadu di grupu di kongregason i ses mudjer ta fla ma es xinti txeu nkorajadu óras ki es ta resebe un karta pa agradise, dipôs di es vizita un kongregason. Kel-li tanbê ta kontise ku ansions, misionárius, pionerus i betelitas. Es ta fika nkorajadu óras ki nu ta agradise-s pa tudu ses trabadju ki es ta faze pa Jeová. w18.04 23 ¶14-15

Kuarta-fera, 28 di otubru

[Rei] ka debe toma un monti mudjer pa el, pa se korason ka disvia. — Deut. 17:17.

Salumon ka obi ku kel lei li. El kaza ku 700 mudjer i el tinha más 300 konkubina. (1 Reis 11:3 ) Tanbê, txeu di kes mudjer ka éra israelitas i es ta adoraba deus falsu. Pur isu, kantu Salumon kaza ku kes mudjer el ka obi ku un otu lei di Deus, ki ta flaba ma es ka debe kazaba ku mudjer stranjeru. (Deut. 7:3, 4) Poku-poku Salumon ba ta perde se amor pa leis di Jeová i pur isu, el faze kuzas gravi. El faze un altar pa deus falsu Astoreti i más un altar pa otu deus falsu Kemós. Salumon ta adoraba kes deus falsu na kes altar djuntu ku se mudjeris. Ku tantu lugar pa faze kes altar, el skodje un monti ki ta fikaba frenti di Jiruzalen. Na kel lugar ki el faze ténplu di Jeová. (1 Reis 11:5-8; 2 Reis 23:13 ) Talvês Salumon pensa: ‘Si N kontinua ta oferese sakrifisius na ténplu, Jeová ka ta liga kuzê ki N sta faze.’ Má Jeová nunka ka ta fitxa odju pa kuza ki é mariadu. w18.07 18-19 ¶7-9

Kinta-fera, 29 di otubru

Nhos uza kel skudu grandi di fé, pa nhos pode paga tudu flexas di lumi di kel Malvadu. — Efé. 6:16.

Alguns ‘flexa di lumi’ ki Satanás pode manda kóntra bo é mintiras sobri Jeová. Satanás krê pa bu pensa ma Jeová ka ta preokupa ku bo i ma nunka el ka ta ama-u. Un minina ki txoma Ida, di 19 anu, sta ta luta kóntra kuzas ki el sta xinti. El fla: “Alvês N ta atxa ma Jeová ka krê ser nha amigu i ma el sta lonji mi.” Kuzê ki el ta faze óras ki el ta xinti si? Ida fla: “Runions ta poi nha fé ta fika más fórti. Antis, N ta xintaba na nha kantu i N ka ta partisipaba, N ta atxaba ma ningen ka krê obiba mi. Gósi, N ta pripara dretu pa runion i N ta tenta da dôs ô três komentáriu.” Izénplu di Ida ta mostra un verdadi inportanti: tamanhu di un skudu é sénpri kel mê, má tamanhu di nos skudu di fé pode fika pikinoti ô grandi. Kel-li ta dipende di nos. (Mat. 14:31; 2 Tes. 1:3) Kel-li ta mostra ma é inportanti nu omenta nos fé! w18.05 29-30 ¶12-14

Sésta-fera, 30 di otubru

Kuzê ki N meste faze pa N salva? — Atus 16:30, BPK.

Repara ma é sô dipôs ki téra treme ku forsa ki se korason muda i el pidi ajuda. (Atos 16:25-34 ) Tanbê, pode kontise mésmu kuza ku kes algen ki ka ta krê obi mensaji di Bíblia. Ses korason pode muda i es ta pidi ajuda óras ki es pasa pa situasons difísil na vida. Talvês di un óra pa otu, es pode perde trabadju ki dja es dura na el i es ta fika dizanimadu. Otus ta perde speransa óras ki es diskubri ma es tene un duénsa gravi ô móre algen ki es ta ama. Óras ki kes kuza li kontise es ta faze perguntas ki nunka es ka fazeba. Talvês es ta pergunta sima kel guarda: ‘Kuzê ki N meste faze pa N salva?’ Asi, óras ki nu pâpia ku es, pode ser ki es ta krê obi nos mensaji di speransa pa primeru bês na ses vida. Pur isu, nu ten ki kontinua ta prega. Asi óras ki kes algen meste obi, nu ta sta la pa konsola-s. — Isa. 61:1. w18.05 19-20 ¶10-12

Sábadu, 31 di otubru

Spritu di Jeová sta riba mi, pamodi el skodje-m pa N pâpia di notísias sábi. — Luc. 4:18.

Satanás tene kuazi tudu algen ségu i skravu di relijion, dinheru i pulítika. (2 Cor. 4:4) É un priviléjiu sigi izénplu di Jizus, di djuda pesoas konxe i adora Jeová ki é Deus di liberdadi. (Mat. 28:19, 20) Faze kel trabadju li é ka fásil. Na alguns lugar, pesoas ka krê sabe di Deus i ti es é kóntra nos pregason. Kada un di nos debe pergunta: ‘N pode uza nha liberdadi pa faze más na trabadju di Reinu?’ Ta da-nu koraji óras ki nu ta odja ma txeu sérvu di Jeová, sabe ma nu sta vive na ténpu di fin i es ta bira ses vida más sinplis pa pode ser pioneru. (1 Cor. 9:19, 23) Alguns ta sirbi na ses tiritóriu i otus ta muda pa undi ten más nisisidadi. Ta da-nu txeu alegria odja ma es sta ta uza dretu ses liberdadi pa sirbi Jeová! — Sal. 110:3. w18.04 11-12 ¶13-14

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen