Novénbru
Dumingu, 1 di novénbru
Ken ki kume di kel pon li ta ben vive pa tudu ténpu. — João 6:58.
Óras ki nu ta sirbi Jeová un di kes benson ki Jeová ta da-nu é tudu kes kuza ki Adon ku Eva perde, sima xansi di vive pa tudu ténpu. Adon ku Eva disidi ka sirbi Jeová pamodi es ka ta amaba el di verdadi. Má simé, Jeová dexa-s vive pa un ténpu pa es pode tinha fidjus i el dexa-s disidi modi ki es ta kriaba es. Má, disizon ki Adon ku Eva toma, mostra klaru ma vive sen Jeová é piór kuza ki es podia fazeba. Ses fidju más bédju mata se irmon más novu. Ku ténpu, violénsia toma kónta di mundu i pesoas kumesa ta pensa sô na ses kabésa. (Gén. 4:8; 6:11-13) Má, Jeová atxa un manera di salva tudu fidjus di Adon ku Eva ki krê sirbi-l. (João 6:38-40, 57 ) Sima bu ta ba ta prende modi ki Jeová é un Deus di amor i el ten paxénxa, bu amor pa el ta fika más txeu. Asi, bu ka ta krê ser sima Adon ku Eva, má bu ta krê da bu vida pa Jeová. w19.03 2 ¶3; 4 ¶9
Sugunda-fera, 2 di novénbru
Nhos tudu nhos poi na lugar di otus. — 1 Ped. 3:8.
Pa bu konsigi poi na lugar di otus, tenta ntende kuzê ki bu família i irmons na kongregason sta ta pasa. Mostra ma bu ta preokupa ku jóvens na kongregason, kes algen ki sta duenti, kes algen di idadi i kes ki perde algen ki es ta ama na mórti. Pergunta-s modi ki es sta ta xinti. Obi-s ku atenson óras ki es sta fla-u kuzê ki es sta ta xinti. Djuda-s xinti ma bu ta preokupa ku es di verdadi i mostra ma bu sta prontu pa djuda-s. Óras ki nu faze si, nu sta mostra ma nu ta ama-s di verdadi. (1 João 3:18 ) Óras ki nu sta tenta djuda otus nu meste toma kuidadu. Pamodi? Pamodi kada algen ta reaji di manera diferenti. Alguns ta tene gana di pâpia di modi ki es sta ta xinti, má otus ten vergónha di pâpia di ses prubléma. Nton, nbóra nu krê djuda, nu ka debe faze perguntas ki ta dexa kel algen sen jetu. (1 Tes. 4:11) Alvês un algen pode fla-nu modi ki el sta ta xinti, i nu ka konkorda ku kuzê ki el fla. Na kel situason li, nu meste lenbra ma é si ki el ta xinti. Nu debe sta prontu pa obi, má nu debe dura ki pâpia. — Mat. 7:1; Tia. 1:19. w19.03 19 ¶18-19
Térsa-fera, 3 di novénbru
N fika ku txeu medu. — Nee. 2:2.
Bu ta xinti medu óras ki bu ta pâpia di verdadi na públiku? Lenbra di Neemias. El ta sirbiba na palásiu di un rei poderozu. Neemias staba tristi pamodi el obi ma kes paredi i portons di Jiruzalen staba distruídu. (Nee. 1:1-4) Imajina modi ki el fika nervozu i ku medu kantu rei pergunta-l pamodi ki el staba tristi! Kel óra Neemias faze orason i el responde. Kal ki foi rezultadu? Rei faze txeu kuza pa djuda povu di Deus. (Nee. 2:1-8) Tanbê pensa na Jonas. Kantu Jeová pidi-l pa el ba pâpia ku gentis di Nínivi, Jonas fika ku txeu medu ki el fuji pa otu lugar. (Jonas 1:1-3 ) Má ku ajuda di Jeová, Jonas konsigi prega pa gentis di Nínivi. I kuzas ki el fla salva kel sidadi. (Jonas 3:5-10 ) Izénplu di Neemias ta inxina-nu ma é inportanti nu faze orason antis di nu da un komentáriu. I tanbê ku Jonas nu ta prende ma Jeová pode djuda-nu sirbi-l sikrê nu tene txeu medu. w19.01 11 ¶12
Kuarta-fera, 4 di novénbru
Ka ten ningen ki dexa kaza, [família ] pamodi mi i pamodi notísias sábi, ki gósi, na kel ténpu li, el ka ta resebe 100 bês más, i na futuru vida pa tudu ténpu. — Mar. 10:29, 30.
Óras ki nu kumesa ta faze kel ki Bíblia ta fla, nos amizadi ku nos famílias i amigus pode muda. Pamodi? Na un orason ki Jizus faze pa se sigidoris, el fla: ‘Santifika-s através di verdadi; bu palavra é verdadi.’ (João 17:17; nóta di rodapé) Palavra ‘santifika’, tanbê pode siginifika ‘poi siparadu’. Óras ki nu seta verdadi, nu ta podu siparadu di mundu pamodi nu ka ta vive sima mundu ta vive. Nu ta pasa ta vive sima nu prende na Bíblia. Sikrê nu faze di tudu pa nu ten un bon amizadi ku nos famílias i nos amigus, talvês alguns di es ta afasta di nos ô es ta fika kóntra nos. Kel-li é ka stranhu pa nos. Jizus dja flaba: ‘Na verdadi, inimigus di ómi ta ser kes algen di se própi kaza.’ (Mat. 10:36) Jizus tanbê promete ma ka ta nporta présu ki nu paga pa kunpra verdadi, rekonpénsa é mutu más txeu inda! w18.11 6 ¶11
Kinta-fera, 5 di novénbru
Tudu kongregasons di nasons, nu ta agradise-s. — Rom. 16:4.
Apóstlu Polu ta daba txeu valor pa se irmons i irmans na fé. El mostra kel-li na manera ki el pâpia di es. Sénpri el ta agradiseba Deus pa es na se orason. Tanbê na kuzas ki el skrebe, el dexa-s sabe ma es éra txeu inportanti pa el. Na Romanos kapítlu 16 versíklus 1 ti 15, apóstlu Polu pâpia di 27 irmon, di nómi pa nómi. Polu fla ma Priska i Ákila ‘riska ses própi piskós’ pamodi el, i el fla ma Febe ‘difende monti algen’, i ku el ku tudu. Polu ilôjia kes irmon ku irmans pa ses amor i pa trabadju duru ki es ta fazeba. (Rom. 16:1-15) Polu sabia ma se irmons ku irmans éra inperfetu, má el prifiri konsentra na kes bon kualidadis ki es tinha. Imajina modi ki kes irmon ku irmans xinti kantu ledu kel karta di Polu en vós altu na kongregason! Pode ser ki es xinti txeu nkorajadu i ses amizadi ku apóstlu Polu bira mutu más fórti. I bo? Bu ta kustuma agradise pa kes kuza dretu ki irmons i irmans na bu kongregason ta fla i ta faze? w19.02 16 ¶8-9
Sésta-fera, 6 di novénbru
N ka ta nega nha lialdadi! — Jó 27:5.
Nu meste ser perfetu pa nu konsigi ser un algen lial? Nu pode atxa ma é difísil ser un algen sen defetu pamodi nos tudu nu ta fadja txeu. Má nu ka meste ser perfetu pa nu ser lial, pamodi Jeová ka ta konsentra na nos fadja. Se Palavra ta fla-nu: ‘Ó Jah si bu djobe érus, ó Jeová, ken ki ta pode fika sakédu?’ (Sal. 130:3) El sabe ma nos é inperfetu i pekador. Pur isu, el ta purdua-nu sénpri. (Sal. 86:5) Tanbê, Jeová sabe ma nu ten limitason. El ka ta spéra pa nu faze un kuza ki nu ka ta pode. (Sal. 103:12-14) Amor é kel kualidadi más inportanti ki ta djuda sérvus di Jeová ser lial. Nos amor pa Deus i nos lialdadi pa el debe ser konplétu, interu i sen defetu. Si nos amor kontinua si, mésmu óras ki nu ta pasa pa prublémas, nu ka ta dexa di ser lial. (1 Cró. 28:9; Mat. 22:37) Nu sabe kuzê ki Jeová ta atxa ma é dretu ô mariadu, i nu krê mante konsentradu na dexa Jeová filís. Nu ta ama Jeová. Pur isu, óras ki nu ta toma disizons nu ta poi Jeová na primeru lugar. Asi, nu ta prova ma nos é lial. w19.02 3 ¶4-5
Sábadu, 7 di novénbru
Proteje bu korason. — Pro. 4:23.
Tudu bês ki nu odja ma faze kel ki é dretu ta djuda-nu, nos fé ta fika más fórti. (Tia. 1:2, 3) Óras ki nu ta faze kel ki é dretu, Jeová ta xinti orgulhu di txoma-nu di se fidjus. I nu ta fika ku más vontadi di agrada-l. (Pro. 27:11) Sénpri ki nu pasa pa un provason, el ta da-nu xansi di mostra Jeová ma nu ka sta sirbi-l ku un korason divididu. (Sal. 119:113) Má, nu ta prova ma nu ta ama Jeová di tudu nos korason. Kel-li siginifika ma nu sta disididu na obi ku el i faze se vontadi. (1 Reis 8:61 ) Nu pode spéra ma nu ta fadja? Sin, pamodi nos é inperfetu. Si nu fadja, nu debe lenbra di izénplu di Rei Ezekias. El fadja tanbê, má el rapende i el kontinua ta sirbi Jeová ku un ‘korason konplétu’. (Isa. 38:3-6; 2 Cró. 29:1, 2; 32:25, 26) Pur isu, ka nu dexa Satanás pô-nu ta pensa sima el. Nu pidi Jeová pa da-nu un ‘korason obidienti’ i nu kontinua fiel pa Jeová. — 1 Reis 3:9; Sal. 139:23, 24. w19.01 18-19 ¶17-18
Dumingu, 8 di novénbru
Nu oferese sénpri sakrifisiu di lovor pa Deus, kel-li krê fla kel frutu di nos bóka, ki ta pâpia na públiku sobri se nómi. — Heb. 13:15.
Nos komentárius na runion tanbê ta djuda-nu. (Isa. 48:17) Di ki manera? Primeru, si nu krê da un komentáriu nu ta xinti vontadi di pripara dretu pa runion. Óras ki nu ta pripara dretu, nu ta ntende Palavra di Deus más midjór. Kada bês ki nu ganha más ntendimentu, nu ta konsigi aplika-l más midjór na nos vida. Sugundu, nu ta gosta más txeu di runion óras ki nu ta partisipa. Tirseru, dja ki nu ten ki faze sforsu pa da un komentáriu, é más difísil nu skese komentáriu ki nu da. Tanbê, nu ta lova Jeová óras ki nu ta pâpia di nos fé. Nu pode ten sertéza ma Jeová ta obi-nu i el ta da txeu valor pa sforsu ki nu ta faze pa da komentáriu na runion. (Mal. 3:16) Jeová ta abensua-nu óras ki nu ta faze txeu sforsu pa agrada-l. (Mal. 3:10) Nu ten bons motivu pa da komentáriu na runion. w19.01 8 ¶3; 10 ¶7-9
Sugunda-fera, 9 di novénbru
Nhos ôdia kel ki é mau; nhos pega na kel ki é bon. — Rom. 12:9.
Jeová ta trata-nu ku sabedoria. Envês di el da-nu txeu lei, ku paxénxa el ta inxina-nu sigi lei di amor. El ta inxina-nu sigi se prinsípius i pa nu ôdia kes kuza ki é mau. Na diskursu ki Jizus faze na monti, el mostra pamodi ki un algen ta faze kuza mariadu. (Mat. 5:27, 28) I na kel mundu novu, Jizus é Rei di Reinu di Deus, el ta kontinua ta inxina-nu odja kuzas dretu i mariadu sima el ta odja. (Heb. 1:9) Tanbê, el ta ben poi nos menti ku nos korpu bira perfetu. Imajina modi ki nu ta ben xinti! Nu ka ta ben xinti más tentadu pa faze kuzas mariadu i nen nu ka ta ben sufri pamodi pekadu. Ti ki enfin, nu ta fika kontenti di ten ‘liberdadi ku glória’ ki Jeová promete-nu. (Rom. 8:21) Mésmu na kel mundu novu, nos liberdadi ta ba ten limiti. Nu pode ser livri di verdadi sô óras ki nu ta imita Jeová i nu ta dexa se amor orienta-nu. — 1 João 4:7, 8. w18.12 23 ¶19-20
Térsa-fera, 10 di novénbru
El debe skrebe un sertifikadu di divórsiu i manda-l se kaminhu. — Deut. 24:1.
Un ómi israelita podia divorsiaba di se mudjer si el atxa ‘algun kuza indisenti ki el diskubri sobri el’. Lei ka ta flaba kuzê ki éra kel ‘kuza indisenti’. Má é ka éra un kalker kuza, tinha ki sérba un kuza sériu, sima faze algun kuza ki ta poba algen na vergónha. (Deut. 23:14) É tristi di sabe ma na ténpu di Jizus, txeu judeu ta divorsiaba di ses mudjer pa ‘kalker kuza’. (Mat. 19:3) Di sertéza nu ka krê ser kes tipu di algen la. Na ténpu di proféta Malakias, txeu ómi ta divorsiaba di ses primeru mudjer i es ta kazaba ku kes mudjer más nova ki ka ta adoraba Jeová. Má Deus mostra klaru kuzê ki el ta pensa sobri kel-li. El fla: ‘N ta ôdia divórsiu’. (Mal. 2:14-16) Manera ki Deus ta odja kazamentu ka muda désdi komésu, kantu el fla ma ómi ‘ta djunta ku se mudjer, i es ta bira sô un karni.’ (Gén. 2:24) I Jizus mostra ma el ta pensa sima se Pai, kantu ki el fla: ‘Kel ki Deus djunta na mésmu kanga, ómi ka debe sipara.’ — Mat. 19:6. w18.12 11 ¶7-8
Kuarta-fera, 11 di novénbru
Kodjéta é grandi mê, má trabadjadoris é poku. — Mat. 9:37.
Bu ta gostaba di trabadja más ku Jeová? Bu pode muda pa undi ten más nisisidadi? É klaru ki nu ka meste muda pa lonji pa nu mostra ma nu ta sirbi Jeová. Má ten alguns irmon ki ta pode faze si. Es fla mésmu kuza ki proféta Izaías flaba, kantu Jeová pergunta: ‘Ken ki N ta manda i ken ki ta bai pa nos?’ Izaías responde: ‘Ale-m li! Manda-m bai!’ (Isa. 6:8) I bo? Bu ta pode i bu ten gana di djuda na trabadju ki organizason sta ta faze? Kantu Jizus pâpia sobri prega i faze disiplus, el fla: ‘Pur isu, nhos pidi Sinhor di kodjéta pa manda trabadjadoris pa se kodjéta.’ (Mat. 9:38) Bu ta pode ser pioneru na undi ki ten más nisisidadi? Ô bu pode djuda algun algen faze mésmu kuza? Txeu irmon xinti ma midjór manera di mostra ses amor pa Deus i pa kunpanheru é ser pioneru na undi ki ten más nisisidadi. Bu ta atxa ma ten algun manera ki bu pode faze más na bu sirvisu? Si bu konsigi bu ta ten txeu filisidadi. w18.08 27 ¶14-15
Kinta-fera, 12 di novénbru
Nhos manera di vive debe sta livri di amor pa dinheru, má nhos fika kontenti ku kes kuza ki nhos ten. — Heb. 13:5.
Ivanjélhus ta mostra ma Jeová skodje Juzé ku Maria pa kria Se Fidju, mésmu ki es éra póbri. (Lev. 12:8; Luc. 2:24) Kantu Jizus nase, Maria ‘pô-l deta na manjedora’, pamodi es ka atxa lugar di fika na undi ki es ta ‘resebeba óspri.’ (Lúkas 2:7, BPK ) Si Jeová kreba, Jizus ta naseba na un lugar más midjór. Má, el kreba pa Jizus kriaba na un família ki ta poba Se adorason na primeru lugar. Kel-li éra kuza más inportanti pa Jeová. Kel stória sobri modi ki Jizus nase, ta mostra kuzê ki Jeová ta atxa sobri kuzas material. Alguns mai ku pai ta krê pa ses fidju ten kes midjór kuza material, mésmu ki es sabe ma kes kuza pode prujudika ses amizadi ku Jeová. Má, Jeová ta atxa ma nos amizadi ku el é kuza más inportanti ki ten. I bo, bu ta pensa sima Jeová? Kuzas ki bu ta faze ta mostra ma kel-li é verdadi? w18.11 24 ¶7-8
Sésta-fera, 13 di novénbru
Filís é kel povu ki se Deus é Jeová! — Sal. 144:15.
Jeová é Fonti di filisidadi. El krê pa nu ser filís i el ta da-nu txeu motivu pa nu ser filís. (Deut. 12:7; Ecl. 3:12, 13) Má, na mundu ki nu sta vive oji é difísil ser filís. Pamodi? É difísil fla ma nos é filís óras ki nu sta pasa pa prublémas konplikadu ki pode tra-nu nos alegria. Pur izénplu, óras ki móre un algen ki nu ta ama, óras ki un amigu ô un família dizasosiadu, óras ki kontise divórsiu ô óras ki nu perde trabadju. Tanbê é difísil ser filís óras ki nu ta mora na un kaza ki es ta sta sô na géra, óras ki nos kolégas di trabadju ô di skóla ta faze-nu trósa, ô óras ki nu ta pirsigidu ô podu na kadia pamodi nu ta sirbi Jeová. Ten kes ki ta lida ku duénsa, prublémas gravi di saúdi ô depreson. Má simé, lenbra ma Jizus Kristu ki é ‘filís i úniku Sinhor Poderozu’, ta konsola pesoas ku amor i el ta djuda-s ser filís. (1 Tim. 6:15; Mat. 11:28-30) Na kel diskursu ki Jizus faze na monti, el pâpia di alguns kualidadi ki pode djuda-nu ser filís mésmu ku prublémas na es mundu di Satanás. w18.09 17-18 ¶1-3
Sábadu, 14 di novénbru
Ka nhos korta nhos korpu, nen ka nhos rapa párti frenti di nhos kabésa pamodi un algen ki móre. — Deut. 14:1.
Pode ser faxi pa alguns algen seta verdadi i bandona kes kustumu i tradisons ki ka sta na Bíblia. (Pro. 23:23) Má pa otus, kel-li pode ser un di kes présu más difísil di paga, pamodi es ta fika ku medu di kuzê ki ses família, kolégas di trabadju i amigus pode fla. Situason ta fika más difísil inda pa kes ki ta vive na lugar ki ta sigidu kes tradison pa onra kes algen ki dja móre. Kuzê ki pode djuda-nu ivita kes tradison li? Nu meste ten koraji sima kes kriston na Éfezu. Kes algen di sidadi di Éfezu éra bon na faze majia. Kes ki kunpra ô seta verdadi, ntende ma es tinha ki paraba di faze majia. Kuzê ki es faze? Bíblia ta fla: ‘[Es] djunta ses livru i es leba pa ba kemadu dianti di tudu algen. Es faze kónta di tudu kes livru i ses présu éra 50 mil muéda di prata.’ (Atus 19:19, 20, BPK ) Kes kriston fiel, faze un sakrifisiu ki kusta-s karu, má Jeová da-s txeu benson. w18.11 7 ¶15-16
Dumingu, 15 di novénbru
Kantu es tirmina di faze sirkunsizon na nason interu, es fika na ses lugar na kanpamentu ti ki es rekupera. — Jos. 5:8.
Lógu dipôs ki israelitas trabesa riu Jurdon, kontise un kuza ki Juzué ka sta speraba. Kantu el staba ta txiga Jerikó, Juzué nkontra ku un ómi ku spada na mô. Kel ómi fla-l ma el é ‘xéfi di trópas di Jeová’ i el staba prontu pa difende povu di Deus. (Jos. 5:13-15 i nóta di rodapé) Kel anju fla Juzué klaru kuzê ki el tinha ki fazeba pa el tomaba sidadi di Jerikó. Na komésu, talvês alguns di kes orientason ta parseba stranhu. Pur izénplu, kel anju fla Juzué pa el manda tudu kes trópa pa faze sirkunsizon. Kel-li ta poba es ku dór i es ta fikaba alguns dia sen ba géra. (Gén. 34:24, 25; Jos. 5:2) Talvês kes trópa pergunta: ‘Modi ki nu ta proteje nos família si inimigus ben ataka-nu?’ Má, kontise un kuza ki es ka sta speraba. Envês di kes ómi di Jerikó ataka israelitas, es fika xeiu di medu. Bíblia ta fla: ‘Jerikó staba fitxadu pa tudu ladu pamodi israelitas; ningen ka ta saíba i ningen ka ta entraba.’ (Jos. 6:1) Di sertéza israelitas pasa ta kúnfia más txeu na orientasons di Jeová, kantu es da kónta di kel-li. w18.10 23 ¶5-7
Sugunda-fera, 16 di novénbru
Pamodi ki nhos sa ta faze es kuza li? Anos tanbê é ser umanu móda nhos. — Atus 14:15, BPK.
Modi ki nu pode imita umildadi di Polu? Primeru, lenbra ma tudu kel ki nu ta pode faze na pregason é pamodi Jeová ki ta da-nu forsa. Pur isu, nu ka debe pensa ma nos é midjór di ki otus algen. Kada un di nos debe pergunta nos kabésa: ‘Kuzê ki N ta atxa di pesoas di nha tiritóriu? N ta mostra diskriminason pa alguns grupu di algen, sen N da kónta?’ Tistimunhas di Jeová na mundu interu ta faze tudu ki es pode, pa atxa algen ki krê obi notísias sábi. Alguns di es, ti ta faze sforsu pa prende un língua ki otus algen ta dispreza. Má kes Tistimunha di Jeová li, nunka es ka ta atxa ma es é más midjór ki otus algen. Envês di kel-li, es ta tenta ntende kada algen, asi pa es sabe kal ki é midjór manera di toka ses korason ku mensaji di Reinu. w18.09 5 ¶9, 11
Térsa-fera, 17 di novénbru
Parse Judas di Galilea i e leba povu ku el. — Atus 5:37, BPK.
Kes romanu mata Judas. Fóra Judas i kes judeu ki ta brigaba kóntra govérnu di Roma, tanbê tinha txeu judeu ki staba ta spéra Misías. Es ta pensaba ma Misías ta libertaba es di Roma i ta poba Israel bira un grandi nason, sima éra antis. (Lucas 2:38; 3:15 ) Txeu di es ta kriditaba ma Misías ta ben finkaba un reinu na Téra, na Israel. Asi, tudu kes judeu ki staba spadjadu na otus lugar ta voltaba pa ses téra. Ti mésmu Juan Batista manda pergunta Jizus: ‘Abo é Kel ki Sta pa Ben, ô nu debe spéra otu algen?’ (Mat. 11:2, 3) Talvês Juan krê sabeba si inda ta binha algun algen pa libertaba Israel. Un ténpu dipôs, dôs disiplu staba ta bai pa Emaús i es nkontra ku Jizus dipôs ki el resusitadu. (Luc. 24:21) Lógu dipôs di kel-li, apóstlus pergunta Jizus: ‘Sinhor, é di es bês li ki nhu ta torna da Israel si reinu?’ — Atus 1:6, BPK. w18.06 4 ¶3-4
Kuarta-fera, 18 di novénbru
Algen nosenti ta kridita na tudu palavra. — Pro. 14:15.
Nu meste toma kuidadu óras ki nu ta obi algun kuza sobri povu di Jeová. Pamodi? Lenbra ma Satanás gosta di pâpia mal di sérvus fiel di Jeová. (Apo. 12:10) I Jizus dja flaba ma se inimigus ta kontaba ‘mintira i es ta flaba tudu tipu di kuzas mariadu’ kóntra nos. (Mat. 5:11) Nton, ka bu spanta si bu obi alguns notísia mariadu sobri povu di Jeová. Bu gosta di manda e-mail ô mensájen pa bus amigu i otus algen ki bu konxe? Dja bu kustuma lé un notísia ô obi un spiriénsa ki ningen inda ka obi? Bu xinti sima un jornalista ki tene gana di ser primeru algen pa da un notísia? Má, antis di manda kel e-mail ô kel mensájen pergunta bu kabésa: ‘N ten sertéza ma kel informason é verdadi? N sabe di tudu kuza ki sta nvolvidu?’ Si bu ka ten sertéza, bu pode sta ta spadja mintira. Nton, é midjór paga kel mensájen envês di manda-l. w18.08 3 ¶3; 4 ¶6-7
Kinta-fera, 19 di novénbru
Nhos da, i algen ta da nhos. — Luc. 6:38.
Jizus krê pa nu ser filís. Txeu algen ta fika kontenti óras ki nu ta da-s kuza ki nu ten. É klaru ki nen tudu algen ka ta prende da, má alguns algen pode prende da sima bo. Pur isu, mésmu ki ta parse ma otus algen ka ta da valor, kontinua ta da. Nen bu ka ta imajina modi ki kel kuza ki bu faze pode djuda un algen. Un algen ki gosta di da di korason, ka ta fika ta spéra ma otu algen ten ki da-l. Jizus fla: ‘Óras ki bu faze fésta, bu debe konvida póbris, paralizadu, mankus i ségus, pamodi kes algen li ka pode paga-u.’ (Lúkas 14:13, 14, BPK ) Bíblia ta fla: ‘Algen ki gosta di da ta ser abensuadu’. Tanbê el ta fla: ‘Filís é kel ki mostra ma el ta preokupa ku koitadu’. (Prov. 22:9; Sal. 41:1) Pur isu, nu debe ser un algen ki gosta di da, pamodi nu ta ser filís di verdadi óras ki nu ta djuda otus. w18.08 21-22 ¶15-16
Sésta-fera, 20 di novénbru
Kunfia na Jeová di tudu bu korason; ka bu kunfia na bu própi ntendimentu. Lenbra di el na tudu bus kaminhu, i el ta bira-u bus kaminhu rétu. — Pro. 3:5, 6.
Oji é txeu difísil ten informasons ki é di kunfiansa i txiga un konkluzon sértu. Pamodi? Un di kes kuza é nos inperfeson. Tanbê txeu di kes informason ka sta konfirmadu i kes notísia ka ta mostra tudu verdadi. Kuzê ki pode djuda-nu lida ku kes situason li? Konsedjus di Bíblia! Pur izénplu, un di kes konsedju di Bíblia ta fla-nu ma si un algen pâpia sen sabe tudu informason é tolisi i el ta pasa vergónha. (Pro. 18:13) Un otu konsedju ta mostra ma nu ka debe kridita na kalker palavra sen nu sabe si é verdadi. (Pro. 14:15) Tanbê nu ka pode kúnfia na nos kabésa, ka ta nporta kantu ténpu ki nu sta na verdadi. Si nu ten sertéza ma tudu kes informason ki nu ten é verdadi i ma el é di kunfiansa, nu ta txiga un konkluzon sértu i nu ta toma bons disizon. w18.08 7 ¶19
Sábadu, 21 di novénbru
Nu ka debe obi ku Pai di nos vida spritual? — Heb. 12:9.
Óras ki nu ta batiza, nu ta mostra pa tudu algen ma nu krê ser di Jeová i faze se vontadi. Jizus faze mésmu kuza kantu el batiza. Éra sima ki el staba ta fla: ‘Faze bu vontadi, ó nha Deus, é nha dizeju’. (Sal. 40:7, 8, nóta di rodapé) Modi ki Jeová xinti kantu Jizus batiza? Bíblia ta fla: ‘Dipôs ki el batizadu, Jizus sai lógu di agu, i na kel mésmu óra Séu abri, i el odja spritu di Deus ta dixi pa riba di el sima un ponba. Tanbê, un vós ki ben di Séu fla: “Kel-li é nha Fidju ki N ta ama txeu, ki ta da-m txeu alegria.”’ (Mat. 3:16, 17) Jizus dja éra di Jeová. Má Jeová fika txeu kontenti di odja Jizus ta da se vida di livri vontadi pa sirbi-l. Tanbê, Jeová ta fika txeu kontenti óras ki el ta odja-nu ta faze mésmu kuza. El promete ma el ta abensua-nu. — Sal. 149:4. w18.07 23 ¶4-5
Dumingu, 22 di novénbru
Nhos krê pa nu tra agu di es rótxa pa nhos? — Núm. 20:10.
Kantu Muizes fla ‘nu’, talvês el staba ta pâpia di el ku Aron. Ku kes palavra li el mostra falta di ruspetu pa Jeová, ki da-l puder pa el faze kel milagri. Kel ideia li ta konbina ku kel ki sta na Salmo 106:32, 33 : ‘Es pô-l ku spritu disgostadu, i el pâpia sen pensa ku se bóka.’ (Núm. 27:14) Má simé, Muizes ka da Jeová kel ónra ki el ta merese. Pur isu, Jeová fla Muizes ku Aron: ‘Nhos rabela kóntra nha órdi sobri kes agu di Meribá.’ (Núm. 20:24) Kel-li foi un pekadu gravi! Un ténpu antis, Jeová ka dexaba un jerason interu di israelitas entra na kel téra ki el prometeba es pamodi es rabela. (Núm. 14:26-30, 34) Pur isu, kantu Muizes rabela, kel kastigu ki Jeová da-l éra justu i el mereseba el. El ka dexadu entra na kel téra. w18.07 14 ¶9, 12; 15 ¶13
Sugunda-fera, 23 di novénbru
É midjór ka kume karni, nen bebe vinhu, nen faze nada ki ta poi bu irmon tropesa. — Rom. 14:21.
Nos tudu nu ten direitu di faze kuzas ki pa nos konsénsia é ka mariadu. Má i si un irmon ka ta pensa sima nos? Bu ta abriba mô di bu direitu? Pur izénplu, ten irmons ki ta disidi ka toma ninhun bebida, pamodi antis di es prende verdadi, es tinha prubléma ku bebida. Imajina ma bu konvida un di kes irmon pa bu kaza. Bu oferese-l un bebida i el ka toma. Bu ta kontinuaba ta insisti ku el? Klaru ki nau. Pamodi nu ka krê pa nos irmons torna faze kuzas ki ta prujudika-s. (1 Cor. 6:9, 10)Timótiu disidi faze sirkunsizon pa el podia pregaba pa judeus i pa el ka tropesaba ningen. Kantu el faze kel-li, el tinha 20 anu, pur isu éra un kuza ki dueba el txeu. Sima apóstlu Polu, Timótiu ta pensaba na konsénsia di otus algen. (Atos 16:3; 1 Cor. 9:19-23) Abo tanbê, bu krê faze alguns sakrifisiu pa djuda otus algen, sima Timótiu faze? w18.06 18-19 ¶12-13
Térsa-fera, 24 di novénbru
N ta ben muda língua di povus pa un língua puru. — Sof. 3:9.
É Jeová ki ta skodje kes algen ki ta faze párti di se família spritual. El ta atrai kes algen ki ten bon korason pa se organizason. (João 6:44 ) Óras ki bu ta konxe un algen ki ka ta adora Jeová, kuzê ki bu sabe sobri el? Talvês bu sabe sô se nómi ô modi ki el é. I kel-li é poku. Má kel-li ka ta kontise óras ki bu atxa un algen ki konxe i ta ama Jeová. Sikrê kel algen é di país, tribu ô kultura diferenti, dja bu sabe txeu sobri el i dja el sabe txeu kuza sobri bo. Lógu ki bu konxe un irmon, dja bu sabe ma nhos ten txeu kuza igual. Sikrê nhos ka ta pâpia mésmu língua, má nhos ta pâpia ‘língua puru’ di verdadi. Kel-li krê fla ma nhos ta kridita na Deus, nhos ta vive di akordu ku se leis i nhos ten mésmu speransa pa futuru. Kes kuza li ta djuda nhos kúnfia na kunpanheru i pa nhos ten un amizadi ki ta dura pa tudu ténpu. w18.12 21 ¶9-10
Kuarta-fera, 25 di novénbru
Si nhos ka sirkunsidadu nhos ka pode salva. — Atos 15:1.
Kristu orienta grupu enkaregadu di óbra pa splika di manera klaru, ma kes kriston ki ka éra judeu, ka meste fazeba sirkunsizon. (Atos 15:19, 20 ) Má simé, alguns anu dipôs, kristons judeu kontinua ta faze ses fidju sirkunsizon. Talvês nu pode pergunta: ‘Si mórti di Jizus kaba ku Lei di Muizes, pamodi ki el dexa pa sirkunsizon kontinua ta ser un prubléma pa txeu ténpu?’ (Col. 2:13, 14) Kel-li ta mostra ma pode leba algun ténpu, pa algen seta novu orientason. Alguns kriston judeu mesteba ténpu pa es ntendeba ma es ka staba más dibaxu di Lei. (João 16:12 ) Inda es ta pensaba ma sirkunsizon éra un sinal spesial na ses amizadi ku Deus. (Gén. 17:9-12) Tanbê, otus tinha medu pa kes otu judeu ka pirsigiba es, pamodi es éra diferenti. (Gál. 6:12) Má ku ténpu, Kristu da-s más orientason na kes karta ki Polu skrebe. — Rom. 2:28, 29; Gál. 3:23-25. w18.10 24-25 ¶10-12
Kinta-fera, 26 di novénbru
Kaifás flaba judeus ma éra pa ses ben ki sô un ómi moreba pa povu. — João 18:14.
Di noti, Kaifás manda trópas pa prende Jizus. Má Jizus da kónta ma es krê mataba el. Pur isu, na kel komemorason ki el faze ku se apóstlus, el pidi-s pa es ranja spada. Dôs spada ta txigaba pa Jizus inxinaba es un lison inportanti. (Lucas 22:36-38 ) Dipôs, ben un monti di algen pa prende Jizus. Pedru fika uma xatiadu ku kel injustisa ki el panha un spada i el da un di kes ómi pankada. (João 18:10 ) Má Jizus fla Pedru: ‘Torna poi spada na se lugar, pamodi tudu kes ki uza spada é spada ki ta mata-s.’ (Mat. 26:52, 53) Kel lison inportanti li, staba di akordu ku orason ki Jizus fazeba alguns óra antis. Na kel orason el flaba ma se disiplus ka debe faze párti di mundu. (João 17:16 ) É sô Deus ki ten direitu di luta kóntra injustisa. Pur isu povu di Jeová ta kontinua unidu i na pas. Imajina modi ki Jeová ta fika kontenti óras ki el ta odja se povu unidu, sikrê na un mundu txeu divididu. — Sof. 3:17. w18.06 7 ¶13-14, 16
Sésta-fera, 27 di novénbru
Dragon fika uma xatiadu ku kel mudjer i el bai géra ku kel párti di se disendenti ki fikaba. — Apo. 12:17.
Alén di uza txeu tipu di iska, Satanás tanbê ta uza medu. Pur izénplu, el pode poi govérnus proíbi nos trabadju di pregason ô el pode poi nos kolégas di trabadju ô di skóla pa faze-nu trósa, sô pamodi nu ta sigi kel ki Bíblia ta fla. (1 Ped. 4:4) Alvês Satanás pode uza nos família ki tene bon intenson pa tenta konvense-nu pa nu ka bai runion. (Mat. 10:36) Modi ki nu pode lida ku es situason? Nu ka meste fika spantadu ku kes ataki, pamodi Satanás sta na géra kóntra nos. (Apo. 2:10) Tanbê nu ten ki lenbra sénpri ma ken ki sta pa tras di tudu kel-li é Satanás. El fla ma sô nu ta sirbi Jeová óras ki tudu kuza sta dretu i óras ki situason bira difísil nu ta da Deus kósta. (Jó 1:9-11; 2:4, 5 ) Nu ta kúnfia ma Jeová ta da-nu forsa ki nu meste pa nu lida ku es situason. Nu ka debe skese ma nunka el ka ta bandona-nu. — Heb. 13:5. w18.05 26 ¶14.
Sábadu, 28 di novénbru
Bu ka sabe kal ki ta da bons rezultadu. — Ecl. 11:6.
Alvês nu pode atxa ma ningen ka krê obi mensaji di Reinu ki nu ta prega. Má ka nu skese di rezultadu ki nos trabadju di símia pode ten. Sikrê txeu algen ka obi-nu, má es ta odja-nu. Es ta repara nos sorizu na róstu, ma nos é idukadu i ma nu ta bisti dretu. Ku ténpu, nos manera di konporta pode djuda alguns di es odja, ma nos é ka kes tipu di algen ki es ta pensaba. Sérjiu ku Olinda, ki é pionerus, fla: “Pamodi nos saúdi nu fika sen bai da tistimunhu pa públiku. Kantu nu torna bai, alguns algen ki staba ta pasa pergunta-nu: ‘Kuzê ki kontise? Nu xinti sodadi nhos!’” Nos tudu nu debe sta disididu na ka ‘diskansa [nos] mô’ di kontinua ta símia simenti di Reinu. Faze si, ta da-nu xansi di faze un trabadju inportanti ki é da ‘tistimunhu na tudu nason’. (Mat. 24:14) Más inportanti é ki nu ta ten alegria di sabe ma Jeová ta fika kontenti ku nos i ma el ta ama tudu kes ki ta kontinua ta ‘da frutu sen dizisti’! — Luc. 8:15. w18.05 16 ¶16-18
Dumingu, 29 di novénbru
Lova Deus ki ta da-nu koraji na tudu nos prubléma. — 2 Cor. 1:3, 4, nóta di rodapé.
Désdi ki umanus bira pekador, Jeová mostra ma el é un Deus ki ta da koraji. Lógu dipôs ki Adon ku Eva rabela na jardin di Éden, Jeová da fidjus di Adon ku Eva un motivu pa es ten koraji. Kel profesia ki sta na Génesis 3:15 ta mostra ma inda tinha speransa pa umanus. Sima es ba ta ntende kel profesia, es fika ku speransa ma El ta ben distruíba ‘kel kóbra antigu’, ki ta txomadu Diabu i Satanás djuntu ku tudu maldadi ki dja el faze. (Apo. 12:9; 1 João 3:8 ) Nué ki éra un sérvu di Jeová, vive na un mundu ki úniku algen ki ta adoraba Jeová éra el ku se família. El ta viveba na un mundu xeiu di violénsia i konportamentu seksual mariadu. Pur isu, el podia xintiba dizanimadu. (Gén. 6:4, 5, 9, 11; Judas 6 ) Má, Jeová fla Nué ma el sta ben distrui kel mundu mau i el fla-l kuzê ki el debe fazeba pa el salvaba el ku se família. (Gén. 6:13-18) Jeová mostra Nué ma el é un Deus ki ta da koraji. w18.04 15 ¶1-2
Sugunda-fera, 30 di novénbru
Nhos kontinua ta nkoraja i ta djuda kunpanheru, sima nhos ten stadu ta faze. — 1 Tes. 5:11.
Ta ser un éru di nos párti, si nu atxa ma nu ka ta pode nkoraja pamodi nos é kanhadu. Nu ka meste faze monti kuza pa nu nkoraja otus, talvês sô un sorizu óras ki nu ta fla un algen mantenha. Si kel algen ka ri pa nos, kel-li pode krê fla ma el tene algun prubléma i sô obi-l talvês pode nkoraja-l. (Tia. 1:19) Nos tudu nu pode nkoraja un irmon ô un irman ki meste. Rei Salumon skrebe: ‘I modi ki é bon un palavra déntu d’óra! Odjus ki ta brilha ta dexa korason kontenti; un notísia sábi ta da osu forsa’. (Pro. 15:23, 30, nóta di rodapé) Polu mostra ma ti kanta kántikus di Reinu djuntu, pode nkoraja-nu. (Atos 16:25; Col. 3:16) Nkoraja kunpanheru ta ben bira inda más inportanti, sima nu ta ba ta odja dia di Jeová ta txiga más pértu. — Heb. 10:25. w18.04 23 ¶16; 24 ¶18-19