BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es21 pp. 47-57
  • Maiu

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Maiu
  • Izamina testu di dia — 2021
  • Subtémas
  • Sábadu, 1 di maiu
  • Dumingu, 2 di maiu
  • Sugunda-fera, 3 di maiu
  • Térsa-fera, 4 di maiu
  • Kuarta-fera, 5 di maiu
  • Kinta-fera, 6 di maiu
  • Sésta-fera, 7 di maiu
  • Sábadu, 8 di maiu
  • Dumingu, 9 di maiu
  • Sugunda-fera, 10 di maiu
  • Térsa-fera, 11 di maiu
  • Kuarta-fera, 12 di maiu
  • Kinta-fera, 13 di maiu
  • Sésta-fera, 14 di maiu
  • Sábadu, 15 di maiu
  • Dumingu, 16 di maiu
  • Sugunda-fera, 17 di maiu
  • Térsa-fera, 18 di maiu
  • Kuarta-fera, 19 di maiu
  • Kinta-fera, 20 di maiu
  • Sésta-fera, 21 di maiu
  • Sábadu, 22 di maiu
  • Dumingu, 23 di maiu
  • Sugunda-fera, 24 di maiu
  • Térsa-fera, 25 di maiu
  • Kuarta-fera, 26 di maiu
  • Kinta-fera, 27 di maiu
  • Sésta-fera, 28 di maiu
  • Sábadu, 29 di maiu
  • Dumingu, 30 di maiu
  • Sugunda-fera, 31 di maiu
Izamina testu di dia — 2021
es21 pp. 47-57

Maiu

Sábadu, 1 di maiu

Inxina-nu kuzê ki nu debe faze ku kel mininu. — Juí. 13:8.

Kal ki é alguns kuza ki mai ku pai pode faze pa djuda ses fidjus prende ama Jeová? Pidi ajuda di Jeová na orason sima Manuá faze. Tanbê, inxina através di bu izénplu. Kel ki bu ta fla é inportanti; má kel ki bu ta faze ta mexe mutu más txeu ku bu fidju. Nu pode ten sertéza ma Juzé ku Maria da ses fidjus bon izénplu, ti mésmu pa Jizus. Juzé ta trabadjaba duru pa el sustentaba se família. Tanbê el insentiva-s pa es ama i pa es sirbi Jeová. (Deut. 4:9, 10) El ta lebaba se família pa fésta di Páskua ‘tudu anu’ na Jiruzalen. (Luc. 2:41, 42) Talvês alguns pai na ténpu di Juzé ta atxaba ma leba un família interu na un viaji di kel-la éra difísil, ta duraba txeu ténpu i ma éra karu dimás. Má Juzé ta daba txeu valor pa kuzas spritual i el inxina se fidjus faze mésmu kuza. Maria tanbê konxeba Skrituras dretu. Nu ka ten dúvida ma el inxina se fidjus ama Palavra di Deus através di kuzas ki el fla i ki el faze. w19.12 24-25 ¶9-12

Dumingu, 2 di maiu

Ami é karnal. N bendedu sima skravu pa pekadu. — Rom. 7:14.

Nu ta odja ma Jeová ta ama-nu, óras ki nu ta pensa na kuzê ki el faze kantu kontise kes primeru prubléma ku se família li na Téra. Adon ka obi ku se Pai na Séu, pur isu el perde se lugar na família filís di Jeová, i tanbê se disendentis. (Rom. 5:12) Má simé, Jeová faze algun kuza pa djuda disendentis di Adon. Jeová kastiga Adon, má el ka dexa disendentis di Adon fika sen speransa. Lógu dipôs, el promete ma kes algen ki ta obi ku el ta torna ben faze párti di se família. (Gén. 3:15; Rom. 8:20, 21) Jeová ranja un manera pa kel-li ben kontise através di resgati di se Fidju Jizus, ki el ta ama txeu. Jeová prova ma el ta ama-nu txeu kantu el da se Fidju pa móre pa nos. (João 3:16 ) El é midjór Pai ki ten. El ta obi nos orasons, el ta da-nu kel ki nu meste pa nu vive i pa nu ten un amizadi fórti ku el. El ta trena-nu i el ta djuda-nu. Tanbê, el tene bensons rei di sábi guardadu pa nos. Nu ta fika kontenti di sabe ma nos Pai ta ama-nu i el ta kuida di nos! w20.02 6 ¶16-17; 7 ¶20

Sugunda-fera, 3 di maiu

Kantu preokupasons toma kónta di mi, bu konsola-m i bu pô-m ta fika kalmu. — Sal. 94:19.

Dja bu kustuma xinti preokupadu dimás? Talvês éra pamodi bu fika maguadu ku kuzê ki otus algen fla ô faze, ô pamodi kuzê ki bu fla ô ki bu faze. Pur izénplu, talvês bu faze un pekadu i bu ta atxa ma Jeová nunka ka ta purdua-u. Situason ta fika más piór inda, si bu kumesa ta pensa ma bu sta preokupadu dimás pamodi bu ten fé fraku i ma bo é un mau algen. Odja alguns izénplu di Bíblia. Ana, ki éra mai di proféta Samuel, éra un mudjer ki tinha txeu fé. Má simé, kantu un algen di se família kumesa ta trata-l mariadu, el fika preokupadu dimás ti ki el dizanima. (1 Sam. 1:7) Apóstlu Polu tinha un fé fórti, má ‘preokupason pa tudu kongregasons’ toma kónta di el. (2 Cor. 11:28) Rei Davidi tanbê tinha un fé fórti i Jeová ta amaba el txeu. (Atos 13:22 ) Má simé, preokupasons pô-l ta xinti dizanimadu kantu el faze alguns kuza mariadu. (Sal. 38:4) Jeová konsola i kalma kada un di es. w20.02 20 ¶1-2

Térsa-fera, 4 di maiu

Si algen krê ser nha sigidor el debe nega se kabésa. — Mat. 16:24.

Óras ki bu ta da bu vida pa Jeová, bu ta faze un orason di korason i bu ta promete-l ma bu ta uza bu vida pa sirbi-l pa tudu ténpu. Óras ki bu faze kel-li, bu sta ‘nega bu kabésa’. Di kel dia pa frenti abo é di Jeová i kel-li é un priviléjiu grandi. (Rom. 14:8) Bu sta ta fla-l ma di kel dia pa dianti, kuza más inportanti pa bo é sirbi-l envês di agrada bu kabésa. Kantu bu da bu vida pa Jeová, bu faze un promésa sériu pa el. Jeová ka ta obriga ningen pa faze kel promésa li. Má si nu faze-l, el ta spéra ma nu ta kunpri-l. (Sal. 116:12, 14) Óras ki bu ta da bu vida pa Deus, é un kuza ki bu ta faze bo sô; ningen más ka ta sabe di kel-li. Má batismu é na frenti di otus algen. I kuazi sénpri el ta kontise na un asenbleia ô kongrésu. Óras ki bu batiza, bu ta mostra otus algen ma dja bu da bu vida pa Jeová. Pur isu, bu batismu ta mostra otus algen ma bu ta ama Jeová, bu Deus, di tudu bu korason, alma, menti i forsa. I tanbê ma bu sta disididu na sirbi-l pa tudu ténpu. — Mar. 12:30. w20.03 9 ¶4-5

Kuarta-fera, 5 di maiu

Pa ningen ka ngana nhos. — 2 Tes. 2:3.

Satanás ta poi pesoas ta pensa mariadu di Jeová. Dipôs ki apóstlus di Jizus móre, alguns ki ta flaba ma es éra kriston, kumesa ta spadja ensinus falsu. (Atos 20:29, 30 ) Kes ki éra kóntra ensinus di Jizus kumesa ta sukundi di pesoas ken ki é úniku Deus di verdadi. Pur izénplu, es para di uza nómi di Deus na ses traduson di Bíblia i es prifiri uza otus palavra sima ‘Sinhor’. Kantu es tra nómi di Deus i es poi ‘Sinhor’, fika difísil pa kes algen ki ta lé Bíblia odja diferénsa entri Jeová i kes otu ‘sinhor’ ki Bíblia ta pâpia di es. (1 Cor. 8:5) Es uza kel mésmu palavra ‘Sinhor’ pa pâpia di Jeová i di Jizus. Di kel manera li, ta fikaba difísil pa pesoas ntende ma Jeová i Jizus é ka mésmu algen. (João 17:3 ) Pamodi kel konfuzon li, dizenvolve ensinu di Trindadi, ki é un ensinu ki Bíblia ka ta inxina. Pur isu, txeu algen pasa ta kridita ma nu ka ta pode konxe Deus. Kel-li é un grandi mintira! — Atos 17:27. w19.06 4 ¶11

Kinta-fera, 6 di maiu

Faze bu trabadju pa Deus konplétu. — 2 Tim. 4:5.

Un manera di nu faze nos trabadju pa Deus di manera konplétu é óras ki nu ta midjora nos manera di prega i inxina. (Pro. 1:5; 1 Tim. 4:13, 15) É un priviléjiu grandi trabadja ku Jeová! (1 Cor. 3:9) Óras ki bu ta ‘konfirma kuzê ki é más inportanti’, i bu ta mante konsentradu na pregason, bu ta konsigi ‘sirbi Jeová ku alegria’. (Fil. 1:10; Sal. 100:2) Sikrê bu sta ta pasa pa prublémas ô limitasons, bu pode ten sertéza ma Deus ta da-u forsa ki bu meste pa bu faze bu trabadju pa Deus di manera konplétu. (2 Cor. 4:1, 7; 6:4) Ka ta nporta si bu ta pode faze txeu ô poku na pregason, bu pode fika kontenti pamodi bu sta ta faze bu midjór na trabadju di Jeová. (Gál. 6:4) Óras ki bu faze bu trabadju pa Deus di manera konplétu, bu ta mostra ma bu ta ama Jeová i pesoas. Bíblia ta fla: ‘Pamodi óras ki bu faze si bu ta salva bu kabésa i kes ki ta obi-u.’ — 1 Tim. 4:16. w19.04 6 ¶15; 7 ¶17

Sésta-fera, 7 di maiu

Satanás sta ta ngana Téra interu. — Apo. 12:9.

Un di kes kuza ki Satanás ku se dimónis más ta uza pa ngana algen é fitisaria ô bruxaria. Kes ki ta faze fitisaria ô bruxaria ta fla ma es ta konsigi sabe ô kontrola kuzas ki otus algen normal ka ta pode. Pur izénplu, alguns ta fla ma es ta konsigi sabe futuru através di dibinhason ô astrolojia. Otus ta faze sima si es sta pâpia ku kes algen ki dja móre. Tanbê, ten kes ki ta uza fitisaria ô majia pa tenta faze otus algen malfetu. Un piskiza ki fazedu na 18 país di Mérka Latinu i na Karibi, mostra ma na kada três algen ki entrivistadu, un ta kridita na majia, fitisaria ô bruxaria i kel mésmu nunbru di algen ta kridita ma nu pode pâpia ku spritus. Tanbê fazedu otu piskiza na 18 país di Áfrika. La, más di metadi di kes algen ki entrivistadu ta kridita na fitisaria. É klaru ki ka ta nporta undi nu ta mora, nu ten ki sta sienti kóntra fitisaria ô bruxaria. w19.04 20-21 ¶3-4

Sábadu, 8 di maiu

Nhos presta atenson pa ka parse ningen na nhos meiu ki ta faze konportamentu seksual mariadu. — Heb. 12:16.

Jeová Deus ta ôdia tudu tipu di maldadi. (Sal. 5:4-6) I el ta ôdia inda más abuzu seksual di mininus, ki é un grandi maldadi i un kuza nojéntu! Anos ki é Tistimunhas di Jeová, nu ta imita-l i nu ta ôdia abuzu di mininu. Kongregason ta toma medida lógu si es fika ta sabe di algun tipu di abuzu seksual di mininu i nunka el ka ta proteje kes ki ta faze kel-li. (Rom. 12:9) Kalker tipu di abuzu di mininu é kóntra ‘lei di Kristu’. (Gál. 6:2) Tudu kel ki Jizus inxina pa kuzas ki el fla i pa se izénplu, ten bazi na amor i el ta insentiva justisa. Kristons verdaderu ta obi ku kel lei li. Pur isu, es ta trata mininus di un manera ki es ta xinti suguru i ma es ten valor. Má abuzu seksual di mininu é un kuza mariadu i injustu ki ta pô-l ta xinti ma ningen ka sta proteje-l i nen ama-l. Má é tristi di odja, ma kel-li é un prubléma gravi ki sta afeta ti kristons verdaderu. Pamodi? Mundu sta xeiu di ‘ómis mau i falsu’, i alguns sta tenta entra na kongregason. (2 Tim. 3:13) Tanbê, alguns ki ta fla ma es ta faze párti di kongregason, kai na dizejus mariadu i es kaba pa faze abuzu seksual di un mininu. w19.05 8 ¶1-3

Dumingu, 9 di maiu

Súplika di un ómi justu ten txeu forsa. — Tia. 5:16.

Un algen ki sta txeu dizanimadu, talvês el ka ta xinti ma el merese pâpia ku Jeová na orason. Si nu krê konsola un algen ki sta na kel situason li, nu pode faze orason ku el i fla se nómi na orason. Nu pode fla Jeová ma kel algen ki sta dizanimadu ten txeu valor pa nos i pa kongregason. Tanbê, nu pode pidi Jeová pa da pas i konsolu pa kel ovelha ki ten txeu valor pa el. Kel tipu di orason li pode da txeu konsolu pa kes algen ki sta sufri. Pensa antis di bu pâpia. Palavras ki nu ta fla sen pensa pode mágua. Má palavras ki nu ta fla ku amor pode kura. (Pro. 12:18) Pur isu, faze orason pa Jeová ta pidi pa el djuda-u atxa palavras ki ta mostra amor, ki ta konsola i ki ta anima. I nunka ka bu skese ma palavras ki más ta konsola é kes palavra di Jeová ki sta na Bíblia. (Heb. 4:12) Óras ki nu ta konsola otus, nu djuda-s lenbra ma Jeová ta ama-s. I nunka nu ka debe skese ma Jeová tanbê é un Deus di justisa. Jeová sabe sobri kada algen ki sufri abuzu seksual, mésmu ki ningen más ka sabe. Jeová ta odja tudu kuza i el ta kastiga kes algen ki abuza di un mininu i ki ka rapende. — Núm. 14:18. w19.05 18 ¶18; 19 ¶19, 21

Sugunda-fera, 10 di maiu

Nhos toma kuidadu pa ningen ka faze nhos skravu através di filozofia i palavras sen valor ki ta ngana, ki ten bazi na tradison di ómi. — Col. 2:8.

Satanás krê pa nu fika kóntra Jeová. Pa el konsigi se obijetivu, el ta tenta faze-nu skravu di nos pensamentu i el ta pô-nu ta pensa sima el. Un di kes manera ki Satanás ta uza pa ngana-nu ô pa nu sigi-l é nos própi dizeju. (Col. 2:4) Má nu ta kóre risku di Satanás ngana-nu? Sin! Lenbra ma Polu ka skrebe kel avizu ki sta na Colossenses 2:8 pa kes algen ki ka éra kriston. El skrebe kel-li pa kes kriston ki skodjedu ku spritu santu. (Col. 1:2, 5) Si kes kriston na kel ténpu staba na prigu di ser nganadu, oji nu ta kóre risku inda más txeu. (1 Cor. 10:12) Pamodi? Pamodi Satanás botadu pa Téra, i el sta faze di tudu pa el ngana sérvus lial di Deus. (Apo. 12:9, 12, 17) Tanbê, nu sta vive na un ténpu ki ómis mau i falsu sta ta ‘bira kada bês más piór’. — 2 Tim. 3:1, 13. w19.06 2 ¶1-2

Térsa-fera, 11 di maiu

Dja sta bon! Gósi, ó Jeová, tra-m nha vida. — 1 Reis 19:4.

Elias fika ku medu, kantu Rainha Jizabel fla ma el ta mataba el. Nton, el fuji pa sidadi di Berseba. El fika txeu dizanimadu ki ‘el pidi móre.’ Pamodi ki el xinti si? Elias éra un ómi inperfetu, ‘un ómi ku sentimentus sima di nos’. (Tia. 5:17) Talvês el staba txeu dizanimadu i kansadu. Ta parseba ma Elias ta pensaba ma tudu sforsu ki el faze pa insentiva kes algen pa adora Jeová ka sirbi pa nada. Pa el, situason na Israel kontinua kel mê i éra sô el ki inda ta sirbiba Jeová. (1 Reis 18:3, 4, 13; 19:10, 14 ) Jeová ntende kuzê ki Elias staba ta xinti i el ka fika xatiadu ku Elias, pamodi kuzê ki el staba ta xinti. Envês di kel-li, Jeová djuda-l ganha forsa. (1 Reis 19:5-7 ) Dipôs, ku bondadi el djuda Elias koriji se manera di pensa i el mostra-l se grandi puder. Jeová fla-l ma inda tinha 7 mil algen na Israel ki nega adora Baal. (1 Reis 19:11-18 ) Jeová faze tudu kel-li pa mostra ma inda el ta amaba Elias. w19.06 15-16 ¶5-6

Kuarta-fera, 12 di maiu

Nhos obi ku kes ómi más grandi. Nhos bisti di umildadi pa kunpanheru, pamodi Deus é kóntra orgulhozus. — 1 Ped. 5:5.

Sigi sénpri orientason. Si nu sigi orientason ki nu ta resebe di irmons responsável i di kunfiansa, nu ta ivita prublémas. Pur izénplu, na un país ki nos óbra é proibidu, irmons responsável orienta publikadoris pa ka dexa publikasons inprimidu na pregason. Má, un pioneru ki atxa ma el sabia midjór, kontinua ta dexa publikasons. Kal ki foi rezultadu? Lógu dipôs ki el i otus irmon tirmina di faze tistimunhu informal, pulísia kumesa ta faze-s alguns pergunta. Ta parse ma kes algen di govérnu sigi irmons i es konsigi toma tudu kes publikason ki es dexa ku pesoas. Kuzê ki nu ta prende ku kel spiriénsa li? Nu meste sigi orientason sikrê nu ka ta konkorda ku el. Jeová sénpri ta abensua-nu si nu apoia irmons ki el skodje pa toma kónta di kongregason. — Heb. 13:7, 17. w19.07 12 ¶17

Kinta-fera, 13 di maiu

Tudu kes ki krê uza ses vida pa adora Deus, unidu ku Kristu Jizus, tanbê ta ser pirsigidu. — 2 Tim. 3:12.

Na kel noti antis di Jizus móre, el fla ma tudu kes ki skodje ser se disiplus ta sérba odiadu. (João 17:14 ) Ti gósi, kes algen ki é kóntra adorason verdaderu sta ta pirsigi kes ki é Tistimunha fiel di Jeová. Sima fin di es sistéma sta ta txiga, nu ta spéra ma nos inimigus ta pirsigi-nu inda más txeu. (Mat. 24:9) Modi ki nu pode pripara gósi pa nfrenta pirsigison? Nu ka meste fika ta pensa na tudu kuza mariadu ki pode kontise ku nos. Si nu faze kel-li, nu pode fika ku txeu medu ki nu pode para di sirbi Jeová mésmu antis di nu pasa pa kalker prubléma. (Pro. 12:25; 17:22) Medu é un arma poderozu ki nos ‘inimigu, ki é Diabu,’ ta tenta uza kóntra nos. (1 Ped. 5:8, 9) Nton, é inportanti nu bira nos amizadi ku Jeová más fórti i nu debe faze kel-li gósi. w19.07 2 ¶1-3

Sésta-fera, 14 di maiu

Pur isu, nhos bai i nhos faze disiplus di algen di tudu nasons. — Mat 28:19.

Dipôs ki Jizus resusitadu, el ranja manera pa se apóstlus nkontra ku el na un monti. Kantu es djunta na kel lugar, apóstlus debe staba txeu kontenti. (Mat. 28:16) Talvês kel-la foi kel momentu ki ‘el parse pa más di 500 irmon sô di un bês’. (1 Cor. 15:6) Pamodi ki Jizus pidi se disiplus pa bai atxa-l la? Pa el da-s un trabadju inportanti: ‘Pur isu, nhos bai i nhos faze disiplus di algen di tudu nasons’. (Mat. 28:18-20) Kes disiplu ki obi palavras di Jizus bira ta faze párti di kongregason na ténpu di apóstlus. Trabadju prinsipal di kel kongregason éra faze más disiplus di Kristu. Oji ten uns 120 mil kongregason na mundu interu, i ses trabadju prinsipal kontinua ta ser kel mê. w19.07 14 ¶1-2

Sábadu, 15 di maiu

Téra ta fika pa tudu ténpu. — Ecl. 1:4.

Un enkaregadu di grupu di kongregason na Noruega fla ma pesoas ki ka ta krê pâpia sobri Deus, txeu bês es gosta di pâpia sobri kuzas ki sta kontise na mundu. Dipôs di kunprimenta pesoas, el ta kustuma fla: “Ken ki bu ta atxa ma pode da-nu un futuru midjór? Pulítikus, sientistas ô otu algen?” Dipôs di obi-s ku atenson, el ta lé ô el ta pâpia di un testu di Bíblia ki ta mostra un futuru midjór. Alguns ta fika kontenti di sabe ma Bíblia promete ma Téra nunka ka ta ben ser distruídu i ma kes algen dretu ta ben vive na el pa tudu ténpu. (Sal. 37:29) Sénpri é bon nu uza maneras diferenti di prega pa pesoas. Pamodi? Pamodi un kuza pode interesa un algen, má talvês otu pode ka krê obi-l. Alguns ka ta nporta di pâpia sobri Deus ô di Bíblia, má ten otus ki ta reaji midjór si primeru nu pâpia ku es sobri otus asuntu. Na tudu kes situason li, nu debe pruveta pa nu pâpia ku tudu tipu di algen. (Rom. 1:14-16) É Jeová ki ta poi verdadi ta kria na korason di kes algen ki gosta di faze kel ki é dretu. — 1 Cor. 3:6, 7. w19.07 22-23 ¶10-11

Dumingu, 16 di maiu

Si é asi ki Deus ama-nu, nton, nos tanbê nu ten obrigason di ama kunpanheru. — 1 João 4:11.

Kel grandi amor ki Deus ten pa nos ta pô-nu ta ama nos irmons. (1 João 4:20, 21 ) Talvês nu pode pensa ma ama nos irmons i nos irmans é un kuza fásil, pamodi nu ta adora Jeová i nu ta sforsa pa imita se kualidadis. Tanbê nu ta sigi izénplu di Jizus, ki ama-nu txeu i ki da se vida pa nos. Má alvês, pode ser difísil obi ku mandamentu di ama kunpanheru. Evódia ku Síntiki éra dôs irman ki tinha zelu, i es ta trabadjaba ‘ladu-ladu’ ku apóstlu Polu. Ta parseba ma es dôs, es tinha prubléma entri es i es dexa di ser amiga. Pur isu, kantu Polu skrebe pa kongregason na Filipus, el pâpia di Evódia ku Síntiki i el da-s un konsedju klaru ‘pa es ten mésmu manera di pensa’. (Fil. 4:2, 3) Tanbê Polu atxa ma el meste daba otu konsedju pa kongregason interu: ‘Nhos kontinua ta faze tudu kuza sen rasmunga i sen diskuti’. — Fil. 2:14. w19.08 9 ¶6-7

Sugunda-fera, 17 di maiu

Nhos kontinua ta leba karga di kunpanheru. — Gál. 6:2.

É bunitu odja kuzê ki txeu kongregason i txeu irmon ta faze pa apoia kes ki sta na sirvisu pa ténpu interu. Alguns gosta di nkoraja kes ki sta na sirvisu pa ténpu interu pa kontinua ses trabadju. Otus ta djuda-s ku kuzas material ki es meste. I tanbê ten otus ki ta oferese pa kuida di ses família ki ta vive lonji di es. Si alguns irmon mandadu pa bu kongregason pamodi es resebe un mudansa di diziginason, ka bu pensa ma es faze ses trabadju mariadu ô es faze algun kuza mariadu. Envês di kel-la, djuda-s xinti más avontádi. Resebe-s dretu i ilojia-s pa tudu ses trabadju ki es faze, mésmu ki ses saúdi ka ta dexa-s faze kel ki es ta fazeba antis. Tenta konxe-s midjór. Bu pode prende txeu ku ses konhisimentu, trenamentu i spiriénsa. Na komésu, kes irmon ki resebe un novu diziginason pode meste di bu ajuda pa es konsigi ranja un kaza pa es mora, transpórti, trabadju i otus kuza ki es ta meste. w19.08 23-24 ¶12-13

Térsa-fera, 18 di maiu

Ó Gogi, N [ta ben ] uza-u pa santifika nha kabésa dianti di ses odju. — Eze. 38:16.

Gogi ta ben kunfia na se ‘brasu di karni’ ki é se trópas poderozu. (2 Cró. 32:8) Anos nu ta kunfia na Jeová, nos Deus, ki pa nasons pode parse un kuza ki ka ta faze sentidu. Pamodi? Pamodi Babilónia kel Grandi éra poderozu, má se deuzis ka salva-l di ‘féra’ i se ‘10 txifri’! (Apo. 17:16) Nton, Gogi ta ben atxa ma é fásil el ganha. Sima ‘núvens ta kubri téra’, el ta ben ataka povu di Jeová. Má, Gogi lógu ta da kónta ma el ka ta pode skapa. Sima Faraó na Mar Burmedju, Gogi ta ben ntende ma el sta ta luta kóntra Jeová. (Êxo. 14:1-4; Eze. 38:3, 4, 18, 21-23) Kristu ku se trópas na Séu ta ben difende povu di Deus i es ta ben distrui Gogi ku se trópas. (Apo. 19:11, 14, 15) Má, kuzê ki ta ben kontise ku Satanás, ki é kel inimigu prinsipal di Jeová, ki spadja mintiras pa nasons i pô-s ta ataka povu di Jeová na géra di Armajedon? Jizus ta ben bota-l na un abismu djuntu ku dimónis, i es ta fika prézu la pa mil anu. — Apo. 20:1-3. w19.09 11-12 ¶14-15

Kuarta-fera, 19 di maiu

Kontinua ta spera-l! Pamodi el ta kunpri sen falta. — Hab. 2:3.

Nos tudu nu ten speransa na kes kuza sábi ki Jeová promete-nu. Má, alvês kuzas ki nu sta ta spéra gósi, pode dura ki kontise. Kel-li pode pô-nu dizanimadu i ta perde nos zelu pa verdadi. (Pro. 13:12) É kel-li ki kontise pa vólta di anu 1914, ku alguns kriston skodjedu ku spritu santu. Txeu di es tinha speransa di baba pa Séu na kel anu. Má kantu ki kel-la ka kontise, modi ki kes kriston fiel reaji kantu kuzas ka kontise sima es sta speraba? Es ka dizisti di ses korida pa vida pamodi es staba konsentradu na sirbi Jeová, envês di ganha rekonpénsa. Es staba disididu na kontinua fiel na ses korida pa vida. Nu ka ten dúvida ma falta poku pa nu odja Jeová ta ben linpa se nómi di tudu kes mintira ki Satanás fla kóntra el. Nu ten sertéza ma tudu kes kuza li ta ben kontise na ténpu di Jeová. Ti la, nu debe mante okupadu na sirbi Jeová, i nunka ka fika dizanimadu pamodi kuzas ka kontise sima nu sta speraba. w19.08 4-5 ¶9-10

Kinta-fera, 20 di maiu

Mi é mansu i umildi di korason. — Mat. 11:29.

É bon nu pergunta nos kabésa: ‘Pesoas ta odja-m sima un algen brandu i umildi? N sta dispostu na faze trabadjus umildi pa sirbi otus? N ta trata otus ku bondadi?’ Jizus kria un anbienti sábi i di pas pa kes ki ta trabadjaba ku el, i el gostaba txeu di trena-s. (Luc. 10:1, 19-21) El ta insentivaba se disiplus pa faze perguntas i el ta krê obiba ses opinion. (Mat. 16:13-16) Sima plantas kriadu na un stufa, disiplus tevi un bon anbienti pa es kria. Es prende lisons ki Jizus inxina-s, i es da frutu ki éra kes bon óbra. Bu ten algun tipu di autoridadi sobri otus? Si bu ten, pergunta bu kabésa: ‘Ki tipu di anbienti N ta kria na trabadju ô na kaza? N ta npenha pa pas? N ta insentiva otus pa faze perguntas? Sénpri N ta obi ses opinion?’ Di sertéza nu ka ta krê ser sima kes farizeu ki ta ofendeba óras ki otus ta fazeba perguntas i es ta pirsigiba kes ki tinha opinion diferenti ki di ses. — Mar. 3:1-6; João 9:29-34. w19.09 20 ¶1; 23 ¶9-11

Sésta-fera, 21 di maiu

Óras ki es tiver ta fla: “Pas i suguransa!”, nton distruison ta ben riba di es dirapenti. — 1 Tes. 5:3.

Govérnus di mundu alvês ta uza palavras kuazi sima kel-li, óras ki es ta konsigi midjora relason entri nasons. Má, kel avizu di ‘pas i suguransa’ ki Bíblia ta pâpia di el, ta ben ser diferenti. Pamodi? Óras ki kel-li kontise, pesoas ta ben pensa ma govérnus di mundu konsigi bira Téra na un lugar más suguru. Má, na verdadi, ta ben kumesa kel ‘grandi tribulason’ i dipôs ‘distruison ta ben riba di es dirapenti’. (Mat. 24:21) Nu ka sabe kuzê ki ta poi nasons ta faze kel avizu li i nen modi ki el ta fazedu. I nu ka sabe si ta ben ser sô un avizu, ô un monti di avizu. Ka ta nporta kuzê ki kontise, nu sabe kel-li: ‘Nu ka debe kridita i atxa ma govérnus di mundu ta ben konsigi poi pas na mundu interu’. Má, el ta ben ser kel sinal ki ta mostra ma ‘dia di Jeová’ sta kuazi ta kumesa! — 1 Tes. 5:2. w19.10 8-9 ¶3-4

Sábadu, 22 di maiu

Na kel ténpu, bu povu ta ben skapa. — Dan. 12:1.

Géra di Armajedon ta ben kaba ku kel sistéma li. Má, nu ka meste ten medu. Pamodi? Pamodi kel-li ta ben ser géra di Deus. (Pro. 1:33; Eze. 38:18-20; Zac. 14:3) Óras ki Jeová da kel órdi, Jizus Kristu ta lidera kes trópa di Deus pa kel géra li. Djuntu ku el ta sta kes skodjedu ku spritu santu ki resusitadu i tanbê milhons di anju. Es ta ben luta kóntra Satanás, se dimónis i se trópas na Téra. (Apo. 6:2; 17:14) Jeová promete-nu: ‘Ka ten ninhun arma ki fazedu kóntra bo ki ta ten bon rezultadu.’ (Isa. 54:17) ‘Un monti di algen’ di kes fiel ki ta adora Jeová, ta ‘sai di grandi tribulason’ ku vida! I tudu es ta ben kontinua ta sirbi Jeová. (Apo. 7:9, 13-17) Bíblia ta da-nu sertéza ma nu ta ben salva na futuru! Nu sabe ma ‘Jeová ta proteje kes fiel’. (Sal. 31:23) Tudu kes ki ta ama i lova Jeová ta ben xinti txeu alegria di odja ma se nómi fika linpu di tudu mintiras. — Eze. 38:23. w19.10 19 ¶17-18

Dumingu, 23 di maiu

Un amigu di verdadi ta ama tudu óra. — Pro. 17:17.

Nu sta vive kada bês más pértu di ‘ténpu di fin’, pur isu nu pode pasa pa prublémas difísil. (2 Tim. 3:1) Pur izénplu, dipôs ki fazedu eleison na un país na Áfrika, kes algen di la kumesa ta faze revólta i txeu violénsia. Pa más di 6 mês, nos irmons ku irmans ka ta andaba livri na rua pamodi es staba na un zóna di géra. Kuzê ki djuda-s lida ku kes difikuldadi? Alguns di es fika na kaza di irmons ki ta moraba na un zóna más suguru. Un irmon fla: “Na un situason di kel-la, N fika txeu kontenti pamodi N staba djuntu ku nhas amigu. Nu konsigi nkoraja kunpanheru.” Óras ki ‘grandi tribulason’ kumesa, tanbê nu ta fika kontenti di ten amigus ki ta ama-nu. (Apo. 7:14) Pur isu, é urjenti nu dizenvolve amizadis fórti ku nos irmons désdi gósi. (1 Ped. 4:7, 8) Pamodi? Pamodi nos inimigus ta ben tenta sipara-nu ku mintiras i informasons falsu. Es ta ben tenta pô-nu kóntra kunpanheru. Má, ses sforsu ka ta ten rezultadu. Nunka es ka ta ben konsigi pô-nu ta para di ama nos irmons. w19.11 2 ¶1-2; 7 ¶19

Sugunda-fera, 24 di maiu

Pa nhos pode paga tudu flexas di lumi di kel Malvadu. — Efé. 6:16.

Satanás é ‘pai di mintira’, i el ta uza kes algen ki el ta kontrola pa spadja mintiras sobri Jeová i sobri nos irmons. (João 8:44 ) Pur izénplu, kes ki bandona i fika kóntra organizason di Jeová ta spadja mintiras sobri se organizason. Pa faze kel-li, es ta uza sites, prugramas di tilivizon, rádiu, jornal i revistas. Kes mintira sta entri kes ‘flexa di lumi’ di Satanás. Kuzê ki nu debe faze si un algen kumesa ta pâpia ku nos sobri kes mintira li? Nu ka ta obi! Pamodi? Pamodi nu ten fé na Jeová i nu ta kunfia na nos irmons. Nu krê ivita kalker fórma di pâpia ku kes ki bandona i fika kóntra organizason di Jeová i ka dexa-s frakise nos fé. Bu konsigi ka obi mintiras i nen diskuti ku kes ki bandona i fika kóntra organizason di Jeová? Nton bu merese ilojiu. Má, nu meste kontinua sienti, pamodi Satanás ten otus arma ki el ta tenta uza kóntra nos. w19.11 15 ¶8; 16 ¶11

Térsa-fera, 25 di maiu

Jeová ta izamina kal ki é intenson. — Pro. 16:2.

Óras ki bu ta toma disizon, djobe dretu bus intenson. Jeová krê pa nu ser onéstu na tudu kuza. Pur isu, óras ki nu ta toma un disizon, nu ser onéstu ku nos kabésa i ku otus algen sobri nos intenson. Si nu ka ser onéstu na tudu kuza, pode ser difísil faze kel ki nu fla. Pur izénplu, un irmon jóven talvês ta disidi ser pioneru fíksu. Má, dipôs di un ténpu, el ta kumesa ta ten prublémas na da óra i el ta perde alegria na se sirvisu. Talvês, el ta pensaba ma se motivu prinsipal di ser pioneru é se dizeju di poi Jeová kontenti. Má pode ser ki se intenson éra faze vontadi di se pai ku se mai ô di un otu algen. Pensa tanbê na situason di un studanti di Bíblia ki ta disidi para di fuma. Na komésu, ku txeu sforsu, el ta konsigi fika sen fuma pa un ô dôs simana. Má dipôs el ta torna fuma. Ti ki un dia el ta konsigi para! Se amor pa Jeová i dizeju di agrada-L, djuda-l vense kel vísiu. — Col. 1:10; 3:23. w19.11 27 ¶9; 29 ¶10

Kuarta-fera, 26 di maiu

Nhos aji sima sidadons di un manera ki ta konbina ku notísias sábi sobri Kristu. — Fil. 1:27, nóta di rodapé.

Apóstlu Polu tinha kunfiansa ma el ta txigaba fin di korida i alkansa se obijetivu. Dja ki el éra un kriston skodjedu ku spritu santu, se obijetivu éra ganha kel ‘prémiu di xamada pa riba di párti di Deus’. Má el sabia ma pa el ganhaba prémiu el tinha ki kontinuaba ‘ta npenha’. (Fil. 3:14) Pa djuda kes kriston na Filipus mante konsentradu na ses obijetivu, Polu faze un konparason interesanti. Polu lenbra kes kriston na Filipus ma es ta ba viveba na Séu. (Fil. 3:20) Pamodi ki es meste lenbraba di kel-li? Na kel ténpu, kes algen ta daba txeu inportánsia na ser un sidadon di Roma. Má kes kriston skodjedu ku spritu santu ta sérba sidadons di midjór govérnu, i es ta tinha mutu más vantaji. Konparadu ku ba vive na Séu, ser sidadon di Roma ka éra nada! Sima kes kriston skodjedu ku spritu santu di kel ténpu, oji kes ki ten speransa di ba vive na Séu, é un grandi izénplu di pesoas ki sta kontinua ta npenha pa ganha prémiu. w19.08 6 ¶14-15

Kinta-fera, 27 di maiu

Si Fidju liberta nhos, nhos ta ser livri di verdadi. — João 8:36.

Kel liberdadi li é mutu más midjór di ki kel liberdadi ki israelitas ta resebeba na anu di Jubileu! (Lev. 25:8-12) Pur izénplu, un ómi ki libertadu duránti Jubileu podia fikaba skravu otu bês i un dia el ta moreba. Na dia di Pentikósti di anu 33, Jeová skodje ku spritu santu kes apóstlu i otus ómi ku mudjeris fiel. El adota-s sima se fidjus, asi óras ki es sérba resusitadu, es ta ba governaba na Séu djuntu ku Jizus. (Rom. 8:2, 15-17) Es bira kes primeru algen ki resebe kel liberdadi ki Jizus papiaba di el na sinagóga na Nazaré. (Luc. 4:16-19, 21) Kes ómi ku mudjeris fika livri di kes ensinu falsu i kustumus di kes xéfi di relijion ki Bíblia ta kondena. Tanbê pa Deus, es staba livri di pekadu, ki ta poi algen ta móre. Kantu kes sigidor di Kristu skodjedu ku spritu santu na anu 33, kumesa kel Jubileu pa kristons, ki ta ben tirmina na fin di kel Reinu di Kristu di mil anu. w19.12 11 ¶11-12

Sésta-fera, 28 di maiu

Maus koléga ta straga bons ábitu. — 1 Cor. 15:33.

Mai ku pai, nhos djuda nhos fidju skodje bons amigu. Mai ku pai meste sabe kenha ki é amigus di ses fidjus i kuzê ki es sta ta faze. Kel-li ta inklui sabe kenha ki ses fidjus ta pâpia ku el na redi sosial i na ses telemóvel. Kes amizadi la pode influénsia manera ki nhos fidjus ta pensa i ta aji. Txeu pai ku mai ta ranja manera pa ses fidju pasa ténpu djuntu ku sérvus di Jeová ki ta da bon izénplu. Pur izénplu, un kazal di Kósta di Marfin, ki txoma Déni ku Bela, ta konvidaba enkaregadu di grupu di kongregason txeu bês pa fikaba na ses kaza. Déni fla: “Kel-li foi rei di bon pa nos fidju matxu. El entra na sirvisu di pioneru i gósi el sta faze vizita na lugar di enkaregadu di grupu di kongregason.” É mutu más midjór óras ki mai ku pai kumesa ta trena ses fidjus désdi pikinoti. (Pro. 22:6) Odja izénplu di Timótiu. Eunisi, mai di Timótiu i se avó Lóidi, trena-l ‘désdi pikinoti’. — 2 Tim. 1:5; 3:15. w19.12 25 ¶14; 26 ¶16-17

Sábadu, 29 di maiu

Ten un amigu ki ta pega na bo más di ki un irmon. — Pro. 18:24.

Ser un amigu di kunfiansa. Pur izénplu, nu ka debe sô promete ma nu ta djuda nos irmons i irmans ki sta pasa nisisidadi, má tanbê nu meste faze kuzas pa djuda-s. (Mat. 5:37; Luc. 16:10) Óras ki kes algen ki meste nos ajuda sabe ma es pode konta ku nos, es ta xinti konsoladu di verdadi. Un irman splika pamodi. El fla: “Bu ka meste fika preokupadu ta pergunta si kel algen ki promete ma el ta djuda-u, ta ben faze sima el promete.” Kes ki sta ta lida ku prublémas ô diziluzon, txeu bês ta xinti konsoladu óras ki es ta dizabafa ku un amigu di kunfiansa. Má, pa nu ser un amigu di kunfiansa, nu meste ten paxénxa. Kantu maridu di Zana larga-l, el atxa konsolu kantu el konta se amigus di kunfiansa modi ki el staba ta xinti. El fla: “Es obi-m ku paxénxa, sikrê N staba ta ripiti kes mésmu kuza txeu bês.” Abo tanbê bu pode ser un bon amigu óras ki bu ta obi otus ku paxénxa. w20.01 10-11 ¶9-11

Dumingu, 30 di maiu

E ta ser xeiu di Spritu Santu, mésmu déntu bariga di si mai. — Lúkas 1:15, BPK.

Na Bíblia, nu ta atxa txeu izénplu di ómis di fé ki resebe spritu santu. Má simé, es ka tinha speransa di ba vive na Séu. Pur izénplu, Jeová uza se spritu santu pa gia Davidi. (1 Sam. 16:13) Spritu santu djuda-l ntende kes kuza profundu sobri Jeová i tanbê orienta-l pa el skrebe alguns párti di Bíblia. (Mar. 12:36) Má simé, apóstlu Pedru fla ma Davidi “ka subi séu”. (Atus 2:34, BPK) Juan Batista staba “xeiu di Spritu Santu”. (Lúkas 1:13-16, BPK ) Jizus fla ma ka tinha ninhun ómi más inportanti di ki Juan, má tanbê el fla ma Juan ka ta ben fazeba párti di Reinu di Séu. (Mat. 11:10, 11) Jeová uza se spritu santu pa da kes ómi puder pa faze kuzas grandi, má el ka uza kel spritu pa skodje-s pa es ba vive na Séu. Kel-li krê fla ma es é ménus fiel? Nau. Kel-li krê sô fla ma Jeová ta ben resusita-s pa es ben vive na Paraízu li na Téra. — João 5:28, 29; Atos 24:15. w20.01 23 ¶15

Sugunda-fera, 31 di maiu

Nu ta ama pamodi el ama-nu primeru. — 1 João 4:19.

Jeová konvida-nu pa nu faze párti di se família ki ta adora-l. Tudu kes ki ta faze párti di es família é kes algen ki dja da ses vida pa Deus i ten fé na sakrifisiu di resgati di se Fidju. Anos é un família filís. Nu ten un vida sábi gósi i nu ten speransa di ben vive pa tudu ténpu, na Séu ô na Paraízu na Téra. Jeová ta ama-nu txeu. Pur isu, el faze un sakrifisiu grandi pa nu pode faze párti di se família. (João 3:16 ) Nu ‘kunpradu pa un présu.’ (1 Cor. 6:20) Através di sakrifisiu di Jizus, nu pode ten un amizadi fórti ku Jeová. Nu ten priviléjiu di txoma kel Algen Más Grandi di Séu ku Téra di nos Pai. I Jeová é midjór Pai ki ten. Talvês nu pode pergunta sima un skritor di Bíblia: ‘Modi ki N ta paga Jeová pa tudu kuza dretu ki dja el faze pa mi?’ (Sal. 116:12) É klaru ki nunka nu ka ta pode paga nos Pai kuzê ki el faze pa nos. Má simé, se amor pa nos ta pô-nu ta ama-l tanbê. w20.02 8 ¶1-3

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen