BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es21 pp. 57-67
  • Junhu

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Junhu
  • Izamina testu di dia — 2021
  • Subtémas
  • Térsa-fera, 1 di junhu
  • Kuarta-fera, 2 di junhu
  • Kinta-fera, 3 di junhu
  • Sésta-fera, 4 di junhu
  • Sábadu, 5 di junhu
  • Dumingu, 6 di junhu
  • Sugunda-fera, 7 di junhu
  • Térsa-fera, 8 di junhu
  • Kuarta-fera, 9 di junhu
  • Kinta-fera, 10 di junhu
  • Sésta-fera, 11 di junhu
  • Sábadu, 12 di junhu
  • Dumingu, 13 di junhu
  • Sugunda-fera, 14 di junhu
  • Térsa-fera, 15 di junhu
  • Kuarta-fera, 16 di junhu
  • Kinta-fera, 17 di junhu
  • Sésta-fera, 18 di junhu
  • Sábadu, 19 di junhu
  • Dumingu, 20 di junhu
  • Sugunda-fera, 21 di junhu
  • Térsa-fera, 22 di junhu
  • Kuarta-fera, 23 di junhu
  • Kinta-fera, 24 di junhu
  • Sésta-fera, 25 di junhu
  • Sábadu, 26 di junhu
  • Dumingu, 27 di junhu
  • Sugunda-fera, 28 di junhu
  • Térsa-fera, 29 di junhu
  • Kuarta-fera, 30 di junhu
Izamina testu di dia — 2021
es21 pp. 57-67

Junhu

Térsa-fera, 1 di junhu

Se rival sénpri ta provokaba el, pa pô-l xinti tristi. — 1 Sam. 1:6.

Ana, mai di proféta Samuel tevi ki lida ku alguns prubléma difísil. Duránti txeu anu el ka konsigi ten fidju. (1 Sam. 1:2) Na kel ténpu, txeu israelita ta pensaba ma si un mudjer ka ta pode tinha fidjus, éra pamodi el ka tinha benson di Deus. Kel-li ta poba Ana ku txeu vergónha. (Gén. 30:1, 2) Ten un otu kuza ki poi situason di Ana ta fika más piór inda. Se maridu tinha un otu mudjer ki txomaba Pinina, ki tinha alguns fidju ku el, i Pinina ta provokaba Ana. Ana ka konsigi lida dretu ku kes situason difísil. El staba tristi dimás ‘ki el ta txoraba i el ka ta kumeba’. Se korason fika ‘disgostadu dimás’. (1 Sam. 1:7, 10) Kuzê ki konsola Ana? Ana abri se korason pa Jeová i el konta-l modi ki el staba ta xinti. Dipôs ki el kaba di faze orason, el splika se situason pa Eli, ki éra Saserdóti Prinsipal. Nton, el fla Ana: ‘Bai na pas, i pa Deus di Israel da-u kel ki bu pidi-l.’ Kal ki foi rezultadu? Ana ‘bai se kaminhu i el kume, i se róstu ka staba tristi más.’ (1 Sam. 1:17, 18) Orason djuda Ana fika kalmu otu bês. w20.02 21 ¶4-5

Kuarta-fera, 2 di junhu

Ki nhos palavras ser sénpri sábi, tenpradu ku sal, pa nhos sabe modi ki nhos ta responde tudu algen. — Col. 4:6.

Ka ta dura, Jeová ta ben kaba ku kel mundu li. Sô kes algen ki ten ‘bon inklinason pa vive pa tudu ténpu’ ki ta ben salva. (Atos 13:48 ) Pur isu, é normal nu krê tanbê pa nos família sirbi Jeová djuntu ku nos. Jeová, ki é nos Pai ki ta ama-nu txeu, ‘ka krê pa ningen ser distruídu, má el krê pa tudu algen rapende.’ (2 Ped. 3:9) Nu meste lenbra ma ten un manera dretu i un manera mariadu di pâpia sobri notísias sábi. Óras ki nu ta pâpia ku un algen ki nu ka konxe, sénpri nu ta pâpia ku el ku jetu. Má óras ki nu ta da nos família tistimunhu, talvês nu ta pâpia ku es di manera dirétu. Txeu di nos talvês ta rapende di manera ki nu pâpia ku es, i nu ta krê fazeba el di otu manera. É bon nu lenbra di kel konsedju di apóstlu Polu ki sta na testu di oji, óras ki nu ta pâpia ku nos família sobri Jeová. Sinon, nu pode sta ta afasta-s envês di djuda-s konxe verdadi. w19.08 14-15 ¶3-5

Kinta-fera, 3 di junhu

Kristu dexa nhos un izénplu pa nhos sigi se pasus di manera fiel. — 1 Ped. 2:21.

Modi ki bu xinti kantu bu prende kes verdadi li sobri Fidju? Jizus é sugundu algen más inportanti na Séu ku Téra. El da se vida di livri vontadi pa salva-nu. Óras ki nu ta mostra pa kuzas ki nu ta faze ma nu ten fé na resgati, nu pode ten perdon di nos pekadu, ten amizadi ku Deus i ganha vida pa tudu ténpu. (João 3:16 ) Jizus é nos Saserdóti Prinsipal. El krê djuda-nu ten kes benson ki resgati ta da i ten un amizadi fórti ku Deus. (Heb. 4:15; 7:24, 25) Jizus é Rei di Reinu di Deus, i é el ki Jeová ta ben uza pa santifika Se nómi, pa kaba ku maldadi i pa traze bensons pa tudu ténpu na Paraízu. (Mat. 6:9, 10; Apo. 11:15) Jizus é kel izénplu ki nu debe sigi. El uza se vida pa faze vontadi di Deus, asi pa nu pode sigi se izénplu. (João 4:34 ) Óras ki bu seta kuzê ki Bíblia ta inxina sobri Jizus, bu ta pasa ta ama kel Fidju ki Deus ta ama. Kel amor ta pô-u ta uza bu vida pa faze vontadi di Deus, sima Jizus faze. w20.03 10 ¶12-13

Sésta-fera, 4 di junhu

Nhos faze orason sénpri. — 1 Tes. 5:17.

Na se últimu dia di vida li na Téra, Jizus ora txeu bês. Kantu el inxina se disiplus modi ki es ta komemoraba se mórti, el faze orason antis di el pasa kel pon i antis di el pasa kel vinhu. (1 Cor. 11:23-25) Dipôs, antis di el sai di kel lugar undi ki es komemora Páskua, Jizus faze orason djuntu ku se disiplus. (João 17:1-26 ) Kantu Jizus ku se disiplus txiga na Monti di Olivera, el faze txeu orason. (Mat. 26:36-39, 42, 44) I kes últimu palavra ki Jizus fla antis di el móre, éra un orason. (Luc. 23:46) Jizus kria pa Jeová fazeba párti di kada momentu di kel dia inportanti. Pur isu, el faze txeu orason. Un di kes motivu ki poi Jizus ta aguenta ti fin, é pamodi el ta oraba sénpri pa se Pai ta pidi ajuda. Má, kes apóstlu, ka faze txeu orason na kel noti. Pur isu, kantu txiga óra di próva, es perde koraji. (Mat. 26:40, 41, 43, 45, 56) Kel-li ta mostra ma óras ki nu ta pasa pa prublémas, sô nu ta konsigi kontinua lial, si nu sigi izénplu di Jizus i ‘faze orason sénpri.’ w19.04 9 ¶4-5

Sábadu, 5 di junhu

Ami é Jeová; N ka ta muda. — Mal. 3:6.

Jeová ta ôdia fitisaria ô bruxaria! El fla israelitas: ‘I na bu meiu ka debe ten ningen ki ta kema se fidju matxu ô se fidju-fémia na lumi, ô ki ta faze dibinhason, ô ki ta faze majia, ô ki ta djobe agoru, ô un fitiseru, ô un algen ki ta prende otu ku nkantamentu, ô ki ta djobe kes algen ki ta invoka spritus, ô un algen ki ta dibinha, ô algen ki ta pâpia ku mortus. Pamodi Jeová ta ôdia ken ki ta faze kes kuza li’. (Deut. 18:10-12) Kristons ka sta dibaxu di Lei ki Jeová daba israelitas. Má, nu sabe ma kel ki el ta xinti pa fitisaria ô bruxaria ka muda, kontinua kel mê. Jeová ta aviza-nu kóntra fitisaria ô bruxaria pamodi el sabe ma Satanás ta uza-l pa prujudika pesoas. Satanás ta uza fitisaria ô bruxaria pa spadja se mintiras, i tanbê kel mintira ma mortus ta kontinua bibu na otu lugar. (Ecl. 9:5) Satanás tanbê ta uza fitisaria ô bruxaria pa poi pesoas ku medu i pa afasta-s di Jeová. Se obijetivu é poi kes algen, ki ta faze fitisaria ô bruxaria, ta kunfia na spritus mau envês di kunfia na Jeová. w19.04 21 ¶5-6

Dumingu, 6 di junhu

Si bu ta faze kel ki é mariadu, bu pode fika ku medu. — Rom. 13:4.

Abuzu seksual di mininu é un pekadu gravi. Kel algen ki ta abuza di un mininu sta ta prujudika-l, i el sta ta pô-l ta sufri di un manera ki é difísil di skese. Kes ki ta abuza di un mininu ta trai kunfiansa di kel mininu, i kel mininu ka ta xinti suguru más. Nu meste proteje mininu di kel maldadi li, i kes algen ki abuzadu di es meste di konsolu i ajuda. (1 Tes. 5:14) Óras ki un algen ki ta faze párti di kongregason abuza di un mininu, el ta suja nómi di kongregason. (Mat. 5:16; 1 Ped. 2:12) Nu ka krê pa nada ka mantxa nómi di kongregason. Pur isu, kes ki ta faze kes maldadi li i ki ka ta rapende, ka ta dexadu fika na kongregason. Si algun algen di kongregason viola un lei i el faze un krimi, sima abuza di un mininu, el sta ta peka kóntra autoridadis di govérnu. (Konpara ku Atos 25:8.) Ansions ka ten autoridadi pa kastiga kes algen ki viola leis di govérnu. Má tanbê, es ka ta proteje kes algen ki abuza di un mininu di resebe kastigu di govérnu pa kuza ki es faze. w19.05 9 ¶4-7

Sugunda-fera, 7 di junhu

Sabedoria di kel mundu li é tolera pa Deus. — 1 Cor. 3:19.

Nu pode lida ku kalker prubléma pamodi Jeová é nos Grandiozu Instrutor. (Isa. 30:20, 21) Se Palavra ta da-nu tudu kel ki nu meste pa nu ser ‘totalmenti kapás, ben priparadu pa tudu bon óbra.’ (2 Tim. 3:17) Óras ki nu ta vive di akordu ku kuzas ki Bíblia ta inxina, nu ta ten más sabedoria di ki kes algen ki ta difende ‘sabedoria di kel mundu li’. (Sal. 119:97-100) É tristi di odja ma sabedoria di mundu txeu bês ta bai más pa dizejus di karni. Pur isu, pode ser difísil pensa i faze kuzas di manera diferenti di algen di mundu. É pur isu ki Bíblia ta fla: ‘Nhos toma kuidadu pa ningen ka faze nhos skravu através di filozofia i palavras sen valor ki ta ngana, ki ten bazi na tradison di ómi’. (Col. 2:8) Sima Bíblia dja flaba sobri ténpu di fin, kel-li ta mostra klaru ma pesoas kreba ‘sô pasa sábi’. (2 Tim. 3:4) I nunbru di kes algen ki ten duénsa ki ta pega através di séksu, sima SIDA, sta ta omenta. Kel-li é sô un di kes kuza ki ta prova ma sabedoria di mundu é tolisi. — 2 Ped. 2:19. w19.05 21 ¶1-2; 22 ¶4-5

Térsa-fera, 8 di junhu

Nhos mante firmi kóntra manhas di Diabu. — Efé. 6:11.

Satanás poi israelitas ta kridita ma es ta tinha txeu plantason si es sigiba kes kustumu di kes nason ki ta moraba pértu di es. Kes nason ta kriditaba ma ses deus sô ta mandaba txuba si es fazeba alguns tipu di serimónia. Txeu israelita ki ka tinha fé na Jeová kridita ma kel-la éra úniku manera di es ivitaba séka. Nton, es kaba pa faze adorason falsu pa kel deus Baal. Tanbê Satanás pruveta di kes dizeju mariadu. Pa kes nason adoraba ses deus, es ta fazeba kuzas nojéntu i konportamentu seksual mariadu. Na ses ténplu, mudjeris ku ómis ta fazeba prostituison. Es ta dexaba ómi ku ómi i mudjer ku mudjer faze séksu i otus tipu di konportamentu seksual mariadu. I pa es éra un kuza normal! (Deut. 23:17, 18; 1 Reis 14:24 ) Kes kananeu ta kriditaba ma si es fazeba kes serimónia, ses deus ta poba txon ta da txeu kumida. Txeu israelita xinti tentadu na faze kes serimónia di konportamentu seksual mariadu, i pur isu es skodje adora kes deus falsu. w19.06 2 ¶3; 4 ¶7-8

Kuarta-fera, 9 di junhu

Deus é ka injustu pa skese di nhos óbra i di amor ki nhos mostra pa se nómi. — Heb. 6:10.

Milharis di betelitas i otu irmons resebe un novu diziginason. Pa txeu di es, foi difísil dexa ses diziginason ki es ta gostaba txeu. Si abo é un di es, kuzê ki pode djuda-u lida ku mudansa? Kontinua ta bira más amigu di Jeová, lé Bíblia tudu dia i pensa txeu na kuzas ki bu ta lé. Tanbê, faze bu midjór pa apoia trabadju di pregason na bu novu kongregason. Jeová ta lenbra di kes algen ki ta kontinua ta sirbi-l di manera fiel, sikrê es ka pode faze tudu kel ki es ta fazeba antis. Mante un vida sinplis. Ka bu dexa preokupasons di mundu di Satanás pô-u ta para di sirbi Jeová. (Mat. 13:22) Ka bu kridita na algen di mundu, ô ti mésmu na amigus i famílias, ki talvês ku bon intenson, ta fla-u ma bu meste ganha más dinheru pa bu pode ten un vida midjór. (1 João 2:15-17 ) Kunfia na Jeová, ki promete da-nu tudu kel ki nu meste na ‘ténpu sértu.’ El ta djuda-u ten un fé fórti, xinti kalmu i el ta da-u kes kuza material ki bu meste. — Heb. 4:16; 13:5, 6. w19.08 20 ¶4; 21 ¶7-8

Kinta-fera, 10 di junhu

Lansa bu karga na Jeová, i el ta apoia-u. — Sal. 55:22.

Bu sta ta lida ku un situason ki sta dexa-u dizanimadu? Nu ta xinti konsoladu di sabe ma Jeová ta ntende nos prublémas. Jeová sabe kuzê ki nu ta pode i kuzê ki nu ka ta pode faze. I ti el sabe kuzê ki nu sta pensa i ki nu sta xinti. (Sal. 103:14; 139:3, 4) Si nu kunfia na Jeová, el ta djuda-nu lida ku prublémas ki ta pô-nu txeu dizanimadu. Txeu preokupason pode pô-u ta pensa ma bu situason nunka ka ta muda, i bu pode xinti dizanimadu. Si kel-la sta kontise ku bo, ka bu skese ma Jeová ta djuda-u lida ku preokupason. Modi ki el pode djuda-u? El ta konvida-u pa bu fla-l bus prublémas i modi ki bu sta ta xinti. I el ta responde-u óras ki bu pidi-l ajuda. (Sal. 5:3; 1 Ped. 5:7) Pur isu, pâpia sénpri ku Jeová sobri bus prubléma. El ka ta ba pâpia ku bo, má el ta uza se Palavra, ki é Bíblia, i se organizason pa el pâpia ku bo. Na Bíblia, bu ta atxa stórias ki pode konsola-u i da-u speransa. Tanbê, bus irmon i irmans na kongregason pode da-u koraji. — Rom. 15:4; Heb. 10:24, 25. w19.06 16 ¶7-8

Sésta-fera, 11 di junhu

Nhos ta ser odiadu pa tudu nasons, pamodi nha nómi. — Mat. 24:9.

Óras ki bu ta pasa pa pirsigison, faze orason pa Jeová sima óras ki bu ta baza agu. Fla bu Pai, ki ta ama-u txeu, sobri bus medu i bus preokupason. (Lam. 2:19) Kantu más bu faze orason di kel manera li, bu amizadi ku Jeová ta fika más fórti. (Rom. 8:38, 39) Ten sertéza ma kes benson di Reinu di Deus ta ben kunpri. (Núm. 23:19) Si bu fé na kes promésa li é fraku, ta ser más fásil pa Satanás ku kes ki é kontroladu pa el pô-u ta xinti medu. (Pro. 24:10; Heb. 2:15) Faze un prugrama di studu pa ntende kes promésa di Deus sobri se Reinu i pamodi ki bu pode ten sertéza ma es ta ben kunpri. Modi ki kel-li pode djuda-u? Odja izénplu di Stanley Jones, ki podu na kadia pa 7 anu pamodi se fé. Kuzê ki djuda-l mante fiel? El fla: “Nha fé éra fórti pamodi kuzê ki N sabia sobri Reinu di Deus i sobri kuzê ki el ta ben fazeba. I nunka N ka duvida di kel-la. Nton ningen ka ta konsigiba pô-m ta bandona Jeová.” Si bu ten un fé fórti na promésas di Deus, bu ka ta dexa medu toma kónta di bo. — Pro. 3:25, 26. w19.07 2 ¶1; 3 ¶6-7

Sábadu, 12 di junhu

Na kalker sidadi ô zóna ki nhos entra, nhos djobe kel algen ki merese i nhos fika la ti óras ki nhos sai. — Mat. 10:11.

Pamodi ki trabadju di faze disiplus é txeu inportanti? Pamodi é sô disiplus di Kristu ki pode ser amigus di Deus. Tanbê, kes ki ta sigi Kristu ta midjora ses vida gósi i es ta ten speransa di vive pa tudu ténpu na futuru. (João 14:6; 17:3 ) Di sertéza, Jizus da-nu un responsabilidadi inportanti. Má nu ka sta nos sô na es trabadju. Sima apóstlu Polu skrebe, ‘anos é kolaboradoris di Deus.’ (1 Cor. 3:9) Jeová ku Jizus da un priviléjiu grandi pa umanus inperfetu! Tanbê, trabadju di faze disiplus pode da-nu txeu alegria. Pa nu faze disiplus, primeru kuza ki nu meste faze é ‘djobe’ kes algen ki ten bon korason. Nu ta prova ma nos é Tistimunhas di Jeová di verdadi, óras ki nu ta da tistimunhu pa tudu kes algen ki nu ta nkontra ku es. Nu ta prova ma nos é kristons di verdadi óras ki nu ta sigi órdi di Kristu di prega. w19.07 14-15 ¶3-5

Dumingu, 13 di junhu

Sabedoria é un proteson sima dinheru é un proteson. Má vantaji di konhisimentu é kel-li: sabedoria ta proteje vida di kel algen ki ten el. — Ecl. 7:12.

Un kuza ki ta poi txeu algen ta mostra interesi na Bíblia, é kes bon konsedju ki el ta da pa dia-dia. Un irman na Nova York, ki ta vizita pesoas di Xina ki ta pâpia mandarin, fla: “N ta tenta mostra interesi na pesoas i obi kuzê ki es ten pa fla. Si ka ten txeu ténpu ki es ben di otu país, N ta pergunta-s: ‘Modi ki bu sta lida ku mudansa? Dja bu atxa trabadju? Pesoas di li sta trata-u dretu?’” Alvês kel-li ta djuda kumesa un konbérsu sobri Bíblia. Óras ki da, kel irman ta pergunta: “Na bu opinion, kal ki é segredu pa nu ten bons amizadi? N pode mostra-u un provérbiu ki sta na Bíblia? El ta fla si: ‘Kumesa un briga é sima abri pórta di un baraji; pur isu sai di la antis di diskuson kumesa.’ Bu ta atxa ma es konsedju pode djuda-nu faze bons amizadi?” (Pro. 17:14) Kes tipu di konbérsu li pode djuda-nu sabe si kel algen krê pa nu kontinua ta vizita-l. w19.07 23 ¶13

Sugunda-fera, 14 di junhu

Kuzê ki ta kontise ku kel ki kai i ki ka ten ningen pa djuda-l labanta? — Ecl. 4:10.

Kes ki muda pa un novu diziginason, meste pa bu ntende-s envês di xinti péna di es. Talvês es ô algen di ses família pode sta ku prublémas di saúdi. Ô es pode sta txeu tristi pamodi móre un algen ki es ta ama. I mésmu sen ningen da kónta, es pode txora pamodi sodadi di amigus ki es tinha na kel otu diziginason. Ta leba ténpu pa es lida ku tudu kes sentimentu. Bu apoiu i bu izénplu pode djuda kes irmon lida ku mudansa. Un irman ki sirbi pa txeu anu na un país stranjeru fla: “Na nha diziginason ki N tinha antis, N ta fazeba studus di Bíblia tudu dia. Dja na nha novu diziginason, kuazi ki N ka tinha xansi di abri Bíblia ô di mostra un vídiu na pregason. Má irmons di nha novu kongregason ta konvidaba mi pa N ba fazeba revizitas i studus ku es. Kel-li pô-m ta pensa kuzas dretu sobri kel tiritóriu. N prende kumesa un konbérsu na kel novu tiritóriu. Tudu kel-li djuda-m xinti alegria otu bês.” w19.08 22 ¶10; 23-24 ¶13-14

Térsa-fera, 15 di junhu

N ta da konsedju pa Evódia i N ta da konsedju pa Síntiki, pa es ten mésmu manera di pensa na Sinhor. — Fil. 4:2.

Sima Evódia ku Síntiki, alvês é difísil nu ama nos irmons pamodi nu ten tendénsia di konsentra na ses inperfeson. Nos tudu nu ta fadja tudu dia. Má si nu konsentra na inperfesons di otus, nos amor pa es pode fika más poku. Pur izénplu, imajina ma un irmon ta skese di linpa Salon di Reinu. Talvês bu ta fika xatiadu i bu pode kumesa ta faze un lista di tudu kes bês ki el faze kuza mariadu. Má kel atitudi li pode pô-u ta fika más xatiadu i bu amor pa el ta fika más poku. Si un dia bu pasa pa un situason sima kel-li, tenta lenbra ma Jeová ta odja nos inperfesons i tanbê inperfesons di nos irmons. Má simé, inda el ta ama nos irmon i el ta ama-nu. Pur isu, nu meste imita amor di Jeová i kontinua ta konsentra na kes bon kualidadi di nos irmons. Óras ki nu ta sforsa pa ama nos irmons, nu ta fika inda más unidu ku es. — Fil. 2:1, 2. w19.08 9-10 ¶7-8

Kuarta-fera, 16 di junhu

Jeová ta odja pa algen umildi. — Sal. 138:6.

Jeová ta ama algen umildi. Sô kes ki é umildi di korason ki pode ten un amizadi fórti ku Jeová. Má, kes ki ‘é orgulhozu, el ta konxe-l sô di lonji.’ Nos tudu nu krê agrada Jeová i xinti se grandi amor. Pur isu, nu ten bons motivu pa nu ten kel kualidadi li. Un algen umildi ka ta atxa ma el é más inportanti ki otus i el é ka orgulhozu. Bíblia ta mostra ma un algen umildi sabe kal ki é se lugar dianti di Jeová Deus i dianti di otus algen. Un algen umildi ta rekonhese ma tudu algen é más midjór di ki el na algun kuza. (Fil. 2:3, 4) Ten alguns algen ki sô ta parse ma es é umildi. Talvês es é tímidu ô es é idukadu, i es ta ruspeta otus pamodi é si ki ses mai ku ses pai inxina-s. Má, na ses korason, es pode ser algen txeu orgulhozu. Sô ki más sédu ô más tardi, es ta mostra ken ki es é. — Luc. 6:45. w19.09 2 ¶1, 3-4

Kinta-fera, 17 di junhu

El ta traze vingansa riba di kes ki ka ta obi ku notísias sábi sobri nos Sinhor Jizus. — 2 Tes. 1:8.

Kes ‘notísia sábi sobri nos Sinhor Jizus’ ta inklui tudu kes verdadi ki Jizus inxina. Nu ta obi ku kes notísia sábi óras ki nu ta faze sima nu prende na nos vida. Pur izénplu, nu ta poi Reinu na primeru lugar, nu ta vive di akordu ku leis justu di Deus i nu ta pâpia ku otus sobri Reinu di Deus. (Mat. 6:33; 24:14) Tanbê, nu ta apoia kes irmon di Kristu skodjedu ku spritu santu, ki ta kuida di txeu responsabilidadi. (Mat. 25:31-40) Ka ta dura es ta ben rekonpensa kes ki é di ‘otus ovelha’, pa bondadi ki es mostra-s. (João 10:16 ) Di ki manera? Antis di géra di Armajedon kumesa, tudu kes 144 mil dja ta sta resusitadu i es ta sta na Séu ku un vida spritual ki ka ta móre. Es ta ben faze párti di kes trópa na Séu ki ta ben kaba ku Gogi, i es ta ben proteje ‘un monti di algen’ ki ta sirbi Jeová. (Apo. 2:26, 27; 7:9, 10) Di sertéza, kes monti di algen ta ben fika kontenti pamodi es apoia kes kriston skodjedu ku spritu santu kantu inda es staba na Téra! w19.09 12-13 ¶16-18

Sésta-fera, 18 di junhu

Nhos ta atxa konsolu pa nhos. — Mat. 11:29.

Pamodi ki trabadju ki Jizus da-nu ta anima-nu? Pamodi nu ten kes midjór enkaregadu. Nbóra Jeová é Kel Más Grandi, el é ka un xéfi duru ô ingratu. El ta da txeu valor pa trabadju ki nu ta faze. (Heb. 6:10) I el ta da-nu forsa ki nu meste pa nu leba nos karga di responsabilidadi. (2 Cor. 4:7; Gál. 6:5, nóta di rodapé) Jizus, ki é nos Rei, da-nu un izénplu perfetu di modi ki nu debe trata otus. (João 13:15 ) I ansions ki ta kuida di nos ta tenta imita Jizus ki é kel ‘grandi pastor’. (Heb. 13:20; 1 Ped. 5:2) Pa es orienta-nu i proteje-nu, es ta sforsa pa es trata-nu ku bondadi, pa es anima-nu i pa es da-nu koraji. Tanbê nu ten kes midjór amigus. Ka ten ninhun otu grupu ki ten un trabadju ki ta da alegria i ku amigus ki ta mostra amor sima nos. Pensa na kel-li: Nu ten priviléjiu di trabadja ku pesoas ki ta sigi kes midjór lei sobri konportamentu, má es ka ta atxa ma es é más midjór ki otus. Es ka ta odja-nu sô sima kolégas di trabadju, má tanbê sima amigus. Kel amizadi é txeu fórti, ki es pode ti da ses própi vida pa nos! w19.09 20 ¶1; 23 ¶12-14

Sábadu, 19 di junhu

Nhos ka sta na sukuru, pa kel dia panha nhos sima lus di dia ta panha un ladron. — 1 Tes. 5:4.

Na kel avizu li, apóstlu Polu pâpia sobri ‘dia di Jeová’. (1 Tes. 5:1-6) Na kes versíklu li, ‘dia di Jeová’ krê fla kel ténpu ki ta kumesa ataki kóntra ‘Babilónia, kel Grandi’, ki é tudu kes relijion falsu, i el ta tirmina ku Armajedon. (Apo. 16:14, 16; 17:5) Polu tanbê fla-nu kuzê ki nu debe faze pa nu sta priparadu pa ‘dia di Jeová’. Nu ka pode ‘durmi sima otus algen ta faze’. Nu debe ‘fika kordadu’ i mante sienti pa nu ka mete na asuntus di pulítika. Si nu mete na pulítika, nu pode fika ta faze ‘párti di mundu’. (João 15:19 ) Nu sabe ma é sô Reinu di Deus ki pode traze pas na mundu interu. Tanbê, nu krê djuda otus algen prende sobri kuzê ki Bíblia ta fla ma ta ben kontise na mundu. Óras ki grandi tribulason kumesa, ta ser tardi dimás pa pesoas kumesa ta sirbi Jeová. É pur isu ki nos trabadju di pregason é urjenti! w19.10 8 ¶3; 9 ¶5-6

Dumingu, 20 di junhu

Panha un rolu i skrebe tudu kes palavra ki N fla-u kóntra Israel i Judá. — Jer. 36:2.

Kantu txiga óra di fla kuzê ki staba skrebedu na kel rolu, Jeremias kunfia na se amigu Baruki pa lé kel mensaji pa povu. (Jer. 36:5, 6) Ku koraji, Baruki kunpri kel diziginason prigozu. Bu ta konsigi imajina modi ki Jeremias fika orgulhozu kantu Baruki entra na pátiu di ténplu i lé kel rolu pa povu? (Jer. 36:8-10) Prínsipis di Judá obi ta fladu kuzê ki Baruki faze, i es manda-l lé rolu ku vós altu pa es! (Jer. 36:14, 15) Kes prínsipi disidi konta Rei Jioiakin kuzê ki Jeremias fla. Rei Jioiakin fika uma xatiadu kantu el obi kes palavra di rolu di Jeremias. Nton, el kema kel rolu i el manda pa prende Jeremias i Baruki. Má, Jeremias panha otu rolu i el da Baruki. Timenti Jeremias staba ta fla-l kel mensaji di Jeová, Baruki ba ta skrebe na el ‘tudu kes palavra di rolu ki Jioiakin, rei di Judá, kemaba na lumi.’ — Jer. 36:26-28, 32. w19.11 3-4 ¶4-6

Sugunda-fera, 21 di junhu

Deus ta djuda nhos i el ta da nhos dizeju ku forsa pa nhos aji. — Fil. 2:13.

Jeová pode bira kalker kuza ki el krê pa kunpri se promésa. Pur izénplu, Jeová dja bira un Instrutor, un algen ki ta da konsolu i un algen ki ta pâpia di notísias sábi. Kes-li é sô alguns izénplu di kuzê ki Jeová dja bira. (Isa. 48:17; 2 Cor. 7:6; Gál. 3:8) Má simé, el ta uza ómis pa kunpri se obijetivu. (Mat. 24:14; 28:19, 20; 2 Cor. 1:3, 4) Jeová tanbê pode da kalker un di nos sabedoria i forsa ki nu meste pa nu bira kel ki el krê pa faze se vontadi. Tudu kel-li ta faze párti di siginifikadu di nómi di Jeová, sima alguns studiozu ta fla. Nos tudu nu krê pa Jeová uza-nu. Má alguns ten dúvida si Jeová sta ta uza-s. Pamodi? Es ta xinti ma es ka ta pode faze kel ki es ta gostaba pamodi ses idadi, ses situason ô kapasidadi. Má, otus pode atxa ma kel ki es ta faze dja sta bon i es ka ta odja ma es meste faze más. w19.10 20 ¶1-2

Térsa-fera, 22 di junhu

Amor pa dinheru é raís di tudu tipu di kuzas mariadu. — 1 Tim. 6:10.

Si nu ta ama kuzas material, nos fé pode bira fraku i nu pode faze ménus pa Jeová. Apóstlu Polu fla: ‘Ninhun ómi ki é trópa ka ta mete na asuntus di nogósius di vida, pa el pode agrada kel ki txoma-l pa trópa.’ (2 Tim. 2:4) Trópas di Roma ka podia nvolveba na nogósiu. Sima bons trópa, nu ka ta distrai di nos obijetivu prinsipal, ki é poi nos Komandantis, Jeová ku Kristu, kontenti. Kel-li é mutu más inportanti di ki ganha kalker otu kuza ki mundu di Satanás pode da-nu. Nu ta sforsa pa nu ten ténpu i forsa pa sirbi Jeová i kuida dretu di nos skudu di fé i di tudu kes otu párti di nos armadura spritual. Nu krê sta sénpri sienti! Pamodi? Apóstlu Polu aviza ma ‘kes ki sta disididu na fika riku’ ta ‘disvia di fé’. — 1 Tim. 6:9, 10. w19.11 17 ¶12, 14-15

Kuarta-fera, 23 di junhu

Nton distruison ta ben riba di es dirapenti. — 1 Tes. 5:3.

Es ta ben fla ‘pas i suguransa’ antis di ‘dia di Jeová.’ (1 Tes. 5:1-6) Na 1 Tessalonicenses 5:2, palavras ‘dia di Jeová’ krê fla ‘grandi tribulason’. (Apo. 7:14) Modi ki nu ta sabe ki óra ki grandi tribulason ta kumesa? Bíblia ta fla ma ta ben dadu un avizu stranhu. Kel avizu ta sirbi di sinal ma grandi tribulason dja kumesa. Kel avizu é di ‘pas i suguransa’. Xéfis di relijion ta ben fla kel-la tanbê? Talvês. Má kel avizu di pas i suguransa é un otu mintira prigozu ki ta ben di dimónis. Txeu algen ta ben atxa ma es sta suguru, má na verdadi ta sta kuazi ta kumesa kel tribulason más grandi na stória di mundu. I sima Bíblia ta fla ‘distruison ta ben riba di es dirapenti, sima óras ki mudjer grávida ta xinti dór di ten fidju’. I kuzê ki ta ben kontise ku sérvus di Jeová? Talvês es pode fika dimiradu pamodi grandi tribulason ta kumesa dirapenti, má dja es ta sta priparadu pa el. w19.09 9 ¶7-8

Kinta-fera, 24 di junhu

Ten un ténpu markadu pa tudu kuza, ténpu pa djobe i ténpu pa dexa fika perdedu. — Ecl. 3:1, 6.

Óras ki bu ta toma disizons, ten obijetivus klaru. Si bu ten obijetivus klaru, ta fika más fásil bu konsigi tirmina kel ki bu kumesa. Pur izénplu, talvês bu disidi lé Bíblia más txeu. Má, si bu ka ten un prugrama na menti, bu pode ka konsigi alkansa bu obijetivu. Ô ansions di un kongregason ta disidi faze más vizita di pastoreiu. Má dipôs di un ténpu, es ka ta faze sima es disidi. Pa es pode ten bons rezultadu, kes ansion pode pergunta: “Dja nu faze un lista di kes irmon ki meste di vizita di pastoreiu? Dja nu marka dia i óra pa ba vizita-s?” Tanbê, ser ikilibradu. Ninhun di nos ka ten ténpu, dinheru ô forsa pa faze tudu kel ki nu ta gostaba. Pur isu, nu debe ser ikilibradu. Si bu da kónta ma bu ka ta pode faze sima bu disidi, talvês bu meste muda bu disizon. w19.11 29 ¶11-12

Sésta-fera, 25 di junhu

Kes-li é kes ki ta sai di grandi tribulason; es laba ses ropa kunpridu i es bira-s branku na sangi di Korderu. — Apo. 7:14.

Profesia di Izaías ta mostra modi ki vida na Téra ta ben ser. (Isa. 65:21-23) Vida ka ta ben ser paradu ô sen nada faze. Má Bíblia ta mostra ma na kel ténpu povu di Deus ta ben xinti ma es ten valor i ku un trabadju ki bale péna. Nu pode ten sertéza ma na fin di kel Reinu di Kristu di mil anu, ‘kriason tanbê ta libertadu di ser skravu di korupson i es ta ben ten liberdadi ku glória di fidjus di Deus.’ (Rom. 8:21) Sima Jeová ranja manera pa israelitas tinha ténpu pa trabadja i diskansa, el ta ben faze mésmu kuza pa se povu duránti kel Reinu di Kristu di mil anu. Di sertéza kel-la ta ben ser un ténpu pa adora Deus. Adora Deus é inportanti pa nu ser filís oji, i mésmu na kel mundu novu, el ta ben ser inportanti pa nu ser filís. Pur isu, tudu algen fiel ta ben xinti alegria di ten un trabadju ki bale péna i di sirbi Deus duránti kel Reinu di Kristu di mil anu. w19.12 12 ¶15; 13 ¶17-18

Sábadu, 26 di junhu

Kes palavra debe sta na bu korason i bu debe inxina bus fidju es. — Deut. 6:6, 7.

Pai ku mai debe ripiti Palavra di Deus pa ses fidju, pa fika gravadu na ses menti i na ses korason. Pa faze kel-li, mai ku pai debe pasa ténpu sénpri ku ses fidjus. Alvês mai ku pai pode xinti dizanimadu pamodi es ten ki ripiti kes mésmu orientason pa ses fidjus. Má es debe lenbra ma kel-li é un manera di djuda ses fidjus ntende i aplika Palavra di Deus. Konxe bus fidju dretu. Salmo 127 ta konpara fidjus ku flexas. (Sal. 127:4) Sima flexas pode fazedu ku material i di tamanhu diferenti, fidjus tanbê é diferenti di kunpanheru. Nton, mai ku pai debe disidi modi ki es ta trena kada fidju. Un kazal ki ta mora na Israel, tevi bons rezultadu na trena dôs fidju pa sirbi Jeová. Es fla kuzê ki djuda-s: “Nu studa Bíblia ku kada un di nos fidju siparadu.” É klaru ki kada xéfi di família ta disidi si meste ô si ta da pa es studa di kel manera li. w19.12 26-27 ¶18-20

Dumingu, 27 di junhu

Tudu kuza ki nhos krê pa ómis faze nhos, nhos faze-s tanbê. — Mat. 7:12.

Óras ki nu ta pasa pa situason difísil, nu ta fika kontenti di ten irmons ki ta djuda-nu na kuzas ki nu meste! Un irmon ki txoma Ryan perde se pai dirapenti na un asidenti. El fla: “Óras ki nu sta ta sufri, txeu kuza ki nu ten kustumu di faze tudu dia, ta parse ma nu ka ta konsigi faze-s más.” Tanbê el fla: “Nu ta fika konsoladu óras ki algen ta faze kuzas pa djuda-nu, sikrê kes kuza é pikinoti.” Lenbra sénpri ma bu pode konsola otus txeu, sikrê óras ki bu ta faze kuzas pikinoti pa djuda-s. Di sertéza Markus, ki ta trabadjaba ku apóstlu Polu, ta staba txeu okupadu. Má simé, Markus tra ténpu pa konsola apóstlu Polu, i Polu xinti avontádi pa pidi Markus ajuda. Odja izénplu di un irman ki txoma Ânjila. Kantu un algen di se família matadu, el fika gratu di ten amigus ki konsola-l. El fla: “Óras ki amigus krê djuda di verdadi é fásil pâpia ku es. Ta parse ma es krê djuda i es ka ten medu di faze-l.” Nu pode pergunta nos kabésa: ‘Ami é konxedu pa algen ki ta djuda i konsola irmons?’ w20.01 11-12 ¶14-16

Sugunda-fera, 28 di junhu

Ken ki kume pon ô bebe kópu di Sinhor sen ten direitu di kume-l, ta ser kulpadu. — 1 Cor. 11:27.

Modi ki un kriston skodjedu ku spritu santu pode kume pon i bebe vinhu na Komemorason ‘sen merese-l’? El pode faze kel-li, si el kume pon i bebe vinhu, má el ka sta ta vive di akordu ku leis di Jeová. (Heb. 6:4-6; 10:26-29) Kes kriston skodjedu sabe ma es debe kontinua fiel si es krê resebe kel ‘prémiu di xamada di Deus pa ba pa riba, através di Kristu Jizus.’ (Fil. 3:13-16) Spritu santu di Jeová ta djuda se sérvus ser umildi, envês di ser orgulhozu. (Efé. 4:1-3; Col. 3:10, 12) Pur isu, kes kriston skodjedu ku spritu santu ka ta atxa ma es é más midjór di ki otus. Es sabe ma é ka sénpri ki Jeová ta da-s más spritu santu di ki kes otu algen ki ta sirbi-l. Es ka ta atxa ma es ta ntende Bíblia más di ki tudu algen. I nunka es ka ta flaba un otu algen pa kumesa ta kume pon i bebe vinhu na Komemorason, pamodi es ta atxa ma kel algen tanbê skodjedu ku spritu santu. Envês di kel-li, es é umildi i es sabe ma é sô Jeová ki ta konvida un algen pa bai vive na Séu. w20.01 27-28 ¶4-5

Térsa-fera, 29 di junhu

Nhos ser amigu di Deus i el ta ser nhos amigu. — Tia. 4:8.

Jeová krê pa nu ser se amigu i pa nu pâpia ku el. El ta insentiva-nu pa ‘nu ka para di faze orason’ i el sta sénpri prontu pa obi-nu. (Rom. 12:12) Nunka el ka sta okupadu dimás ô kansadu dimás pa obi-nu. I nu ta obi-l óras ki nu ta lé Bíblia, ki é se Palavra, djuntu ku kes publikason ki ta djuda-nu ntende-l. Tanbê, nu ta obi-l óras ki nu ta presta txeu atenson na runions. Nu ta fika más amigu di Jeová óras ki nu ta pâpia ku el sénpri. Jeová krê pa bu abri bu korason pa el na orason. (Sal. 62:8) Éra bon nu perguntaba nos kabésa: ‘Nhas orason é sima un mensájen ki N ta kôpia i N ta manda, ô é sima un karta ki N ta skrebe di korason?’ Di sertéza bu ta ama Jeová txeu i bu krê kontinua ta ten un amizadi fórti ku el. Má pa kel-li, bu ten ki pâpia ku el sénpri. Konta-l tudu kuza. Konta-l bus alegria i bus sufrimentu. Bu pode ten sertéza ma si bu txiga na el, el ta djuda-u. w20.02 9 ¶4-5

Kuarta-fera, 30 di junhu

Nhos pastora ribanhu di Deus, ki nhos dadu pa nhos toma kónta, i nhos sirbi kómu enkaregadu. — 1 Ped. 5:2.

Jeová da ansions un grandi responsabilidadi ki é di kuida di se ovelhas. Ansions pode prende txeu óras ki es ta studa modi ki Neemias trata povu di Jeová. Dja ki el éra governador di Judá, Neemias tinha txeu autoridadi. (Nee. 1:11; 2:7, 8; 5:14) Imajina alguns prubléma ki Neemias pasa pa el. El fika ta sabe ma judeus ka staba ta mostra ruspetu pa ténplu i es ka staba ta faze kel kontribuison ki Lei ta mandaba povu faze pa kes levita. Tanbê, judeus staba ta viola lei di sábadu, i alguns di es staba ta kaza ku mudjeris di otus nason ki ka ta adoraba Jeová. Governador Neemias tinha ki lidaba ku kel situason difísil li. (Nee. 13:4-30) Neemias ka uza se autoridadi pa obriga povu sigi se ideias. Envês di kel-la, el faze orason pa Jeová ta pidi-l orientason, i el inxina povu Lei di Jeová. (Nee. 1:4-10; 13:1-3) Ku umildadi, Neemias tanbê trabadja djuntu ku povu, i ti el djuda-s konpo paredis di Jiruzalen. — Nee. 4:15. w19.09 15-16 ¶9-10

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen