Julhu
Kinta-fera, 1 di julhu
Nhos dexa Deus sabe kuzê ki nhos krê. — Fil. 4:6.
Óras ki otus algen ta fla ô faze algun kuza ki magua-nu, nu pode xinti preokupadu dimás. Kel-li ta kontise prinsipalmenti si kel algen ki magua-nu é nos grandi amigu ô nos família. Pa lida ku kel preokupason, nu pode prende txeu ku izénplu di Ana, ki fika tristi dimás pamodi kuza ki Pinina faze-l. (1 Sam. 1:12) Sima Ana, nu pode pasa txeu ténpu ta pâpia ku Jeová sobri nos preokupasons i nos medu. Nos orason ka meste ser sima poezia ô organizadu di un manera perfetu. Alvês nu pode ti txora óras ki nu ta konta Jeová nos sufrimentu. Má simé, Jeová nunka ka ta kansa di obi-nu. Óras ki nu ta ora sobri nos prubléma, nu meste lenbra di kel konsedju ki sta na Filipenses 4:6, 7. Apóstlu Polu fla ma nu meste faze orason di agradesimentu, ô pa nu agradese Jeová. Nu ten txeu motivu pa nu agradese Jeová. Nu pode agradese-l pa vida ki el da-nu, pa kuzas bunitu ki el faze, pa se amor lial i pa kel speransa rei di sábi ki el da-nu. w20.02 21 ¶3; 22 ¶6
Sésta-fera, 2 di julhu
Ten un ténpu pa pâpia. — Ecl. 3:1, 7.
Kapasidadi di pâpia é un prezenti ki Jeová da-nu. (Êxo. 4:10, 11; Apo. 4:11) Na se Palavra, el ta djuda-nu ntende modi ki nu pode uza es prezenti dretu. Nu debe sta sénpri prontu pa pâpia sobri Jeová i se Reinu. (Mat. 24:14; Rom. 10:14) Asi, nu ta sigi izénplu di Jizus. Un di kes razon prinsipal ki poi Jizus ta ben Téra éra pa pâpia ku otus algen verdadi sobri se Pai. (João 18:37 ) Má, nu debe lenbra ma manera ki nu ta pâpia tanbê é inportanti. Pur isu, óras ki nu ta pâpia ku otus sobri Jeová, nu meste faze-l ku ‘brandura i ku txeu ruspetu.’ I nu debe mostra ma nu ta preokupa ku sentimentus di otus algen i ku kuza ki es ta kridita na el. (1 Ped. 3:15) Asi, nu ka ta pâpia sô pâpia, má tanbê nu ta inxina-s i talvês nu pode toka ses korason. Ansions ka debe xinti medu di pâpia, si es odja ma un irmon ô un irman meste konsedju. É klaru ki es debe skodje óra sértu di pâpia, asi pa es ka poi kel algen ta xinti vergónha. w20.03 18-19 ¶2-4
Sábadu, 3 di julhu
Nhos ora sénpri. — Mat. 26:41.
Sobri kuzê ki nu pode ora? Nu pode ora ta pidi Jeová pa ‘da-nu más fé.’ (Luc. 17:5; João 14:1 ) Nu meste di fé pamodi Satanás ta poi na prova tudu kes ki ta sigi Jizus. (Luc. 22:31) Modi ki fé ta djuda-nu? Óras ki dja nu faze tudu kel ki nu pode pa lida ku un prubléma, é fé na Jeová ki ta djuda-nu dexa kel asuntu na se mô. Si nu faze si, nu ta ten pas déntu nos, pamodi nu ta kunfia ma el ta rezolve-nu nos prubléma midjór ki nos. (1 Ped. 5:6, 7) Orason ta djuda-nu kontinua ku pas déntu nos, ka ta nporta ki prublémas nu sta pasa pa es. Odja izénplu di un irmon ki txoma Robert, un ansion fiel ki gósi ten más di 80 anu. El fla: “Konsedju ki sta na Filipenses 4:6, 7 djuda-m lida ku txeu prubléma na nha vida. N tevi ki lida ku prublémas di dinheru. I pa algun ténpu N perde priviléjiu di ser ansion.” Kuzê ki djuda Robert kontinua ku pas déntu di el? El fla: “Lógu ki N kumesa ta fika preokupadu, N ta faze orason. N ta kridita ma óras ki N ta faze txeu orason, N ta xinti más pas déntu mi.” w19.04 9-10 ¶5-7
Dumingu, 4 di julhu
N peka kóntra bo, prinsipalmenti kóntra bo. — Sal. 51:4.
Abuzu seksual di mininu é un pekadu kóntra Deus. Óras ki un algen ta peka kóntra kel otu, tanbê el sta ta peka kóntra Deus. Odja un izénplu na Lei ki Deus daba Israel. Lei ta flaba ma ómi ki furtaba ô nganaba se kunpanheru, sta konportaba ‘di un manera infiel pa Jeová’. (Lev. 6:2-4) Di mésmu manera, óras ki un algen ki ta faze párti di kongregason ta abuza di un mininu i ta kaba ku suguransa di kel mininu, el sta ta aji di manera infiel pa Deus. Un algen ki ta abuza di un mininu sta ta mantxa nómi di Jeová. Pur isu, nu ta rekonhese ma kenha ki ta abuza di un mininu sta ta faze un kuza nojéntu i un pekadu gravi kóntra Deus. Alguns artigu di Sentinéla ku Despertai! ta mostra modi ki kes algen ki abuzadu di es pode lida ku kel sufrimentu ki kontise ku es. Tanbê, modi ki otus algen pode djuda-s i nkoraja-s, i modi ki mai ku pai pode proteje ses fidju. Ansions ta resebe trenu ku bazi na Bíblia di modi ki es ta kuida di asuntus ki ten aver ku abuzu seksual di mininus. I sénpri ki meste, organizason ta da ansions novus orientason sobri lida ku abuzu seksual di mininu. w19.05 9-10 ¶8-9
Sugunda-fera, 5 di julhu
Algen debe djobe mortu pa ben djuda kes ki sta bibu? — Isa. 8:19.
Palavra di Deus é sima un spada moladu ki pode korta i mostra kes mintira ki Satanás ta spadja. (Efé. 6:17) Pur izénplu, Palavra di Deus ta mostra ma mortus ka pode pâpia ku algen bibu. (Sal. 146:4) Tanbê el ta lenbra-nu ma é sô Jeová ki pode fla futuru di manera izatu. (Isa. 45:21; 46:10) Si nu lé Bíblia tudu dia i nu pensa na kuzê ki nu lé, nu ta sta priparadu pa ivita i pa ôdia kes mintira ki kes spritu mau krê pa nu kridita na es. Nton ka bu faze nada ki sta ligadu ku fitisaria ô bruxaria. Kristons verdaderu ka ta faze nada ki sta ligadu ku fitisaria ô bruxaria. Pur izénplu, nu ka ta bai kaza méstri ô kuranderu, nen nu ka ta tenta pâpia ku mortus di otus manera. Nu ka ta partisipa na kes kustumu ki ta fazedu ku bazi na kel ideia ma mortus ta kontinua bibu na algun lugar. Tanbê, nu ka ta uza astrolojia nen nu ka ta nvolve ku kes algen ki ta faze dibinhason pa sabe futuru. Nu sabe ma tudu kes kuza li é txeu prigozu i es pode pô-nu ta pâpia ku Satanás i dimónis. w19.04 21-22 ¶8-9
Térsa-fera, 6 di julhu
Deus, di akordu ku dizeju di ses korason, el ntrega-s pa inpuréza. — Rom. 1:24.
Kes algen ki ta sigi sabedoria di mundu, ta faze trósa di kuzê ki Bíblia ta fla sobri konportamentu seksual, i es ta atxa ma el ka ta faze sentidu. Es ta fla: ‘Pamodi ki Deus kria-nu ku dizeju di faze séksu i dipôs el ta fla-nu pa nu ka faze?’ Kel manera di pensa li mariadu ta ben di kel ideia ma pesoas pode faze tudu kel ki es krê. Má kuzê ki Bíblia ta fla é diferenti. El ta inxina-nu ma nu ten kapasidadi di kontrola nos kabésa i di ka sigi nos dizeju mariadu. (Col. 3:5) Tanbê, Jeová kria kazamentu pa maridu ku mudjer satisfaze ses dizeju seksual di un manera ki ta mostra ruspetu. (1 Cor. 7:8, 9) Manera ki Deus ta pensa sobri séksu é mutu más midjór di ki sabedoria di kel mundu li. Bíblia ta fla ma séksu pode ser un kuza sábi. (Pro. 5:18, 19) Má tanbê, el ta fla: ‘Tudu nhos debe sabe kontrola se própi korpu di un manera santu i ku ónra, sen kel paxon diskontroladu i ku dizeju di séksu ki ka ta kaba, sima kes nason ki ka konxe Deus ta sta.’ — 1 Tes. 4:4, 5. w19.05 22-23 ¶7-9
Kuarta-fera, 7 di julhu
Bu ta ben kóntra es sima tenpistadi, bo, tudu bus trópa i kes monti povu ki ta kunpanha-u. — Eze. 38:9.
Deus ka ta ben dexa nasons kaba ku se povu. Sérvus di Deus onra se nómi i es obi se órdi di fuji di Babilónia kel Grandi. (Atos 15:16, 17; Apo. 18:4) Tanbê, es trabadja txeu pa djuda otus fuji di el. Pur isu, sérvus di Jeová ka ta ben ‘resebe párti di se pragas’, óras ki Babilónia kel Grandi distruídu. Má simé, ses fé ta ben podu na próva. (Eze. 38:2, 8) Dipôs ki tudu relijion falsu distruídu, povu di Deus ta ben odjadu sima un arvi ki skapa el sô di un tenporal fórti. Di sertéza Satanás ta ben fika ku txeu raiba. El ta ben mostra se raiba óras ki el ben uza informasons falsu di dimónis, ki na Apocalipse ta txomadu di ‘palavras ki ta ben di dimónis’, pa el pode poi un grupu di nasons ta ataka povu di Jeová. (Apo. 16:13, 14) Kel grupu di nasons ta txomadu di ‘Gogi di téra di Magogi’. Óras ki nasons ataka povu di Jeová, ta kumesa géra di Armajedon. — Apo. 16:16. w19.09 11 ¶12-13
Kinta-fera, 8 di julhu
Pensamentus di kes ómi ki ten sabedoria ka ten valor. — 1 Cor. 3:20.
Na ténpu di israelitas, Satanás uza relijion falsu pa insentiva konportamentu seksual mariadu. Oji, el ta faze mésmu kuza. Relijion falsu ta dexa i ti es ta insentiva pesoas pa ten konportamentu seksual mariadu. Rezultadu di tudu kel-li é ki txeu algen, ki ta fla ma es ta adora Deus, ta dexa di obi ku se leis sobri konportamentu ki sta klaru na Bíblia. Apóstlu Polu skrebe na se karta pa romanus kal ki é rezultadus. (Rom. 1:28-31) I entri kes kuza ‘ki es ka devia’ fazeba sta tudu tipu di konportamentu seksual mariadu i tanbê séksu entri ómi ku ómi i mudjer ku mudjer. (Rom. 1:24-27, 32; Apo. 2:20) Kel-li ta mostra ma é txeu inportanti nu sigi kes ensinu klaru ki sta na Bíblia! Sabedoria di mundu ka ta da valor i ti el é kóntra kes lei justu di Jeová. Envês di el djuda pesoas dizenvolve frutu di spritu di Deus, sabedoria di mundu ta poi pesoas ta faze ‘óbras di karni’. (Gál. 5:19-23) Pur isu, kes algen ta bira orgulhozu i es ta ‘ama sô ses kabésa’. (2 Tim. 3:2-4) Kes manera di ser li ta bai kóntra kuzê ki Deus ta spéra di se sérvus. El krê pa nu ser mansu i umildi. — 2 Sam. 22:28. w19.06 5-6 ¶12-14
Sésta-fera, 9 di julhu
Amigu di verdadi ta ama tudu óra i el é un irmon ki nase pa ténpu di frónta. — Pro. 17:17.
Elias sirbi Jeová na un ténpu difísil i el pasa pa txeu prubléma. Jeová tanbê fla Elias pa el da Elizeu algun párti di trabadju. Kel-li éra un manera di Jeová da Elias un bon amigu ki podia djudaba el óras ki el xintiba txeu dizanimadu. Di mésmu manera, óras ki nu ta fla un amigu di kunfiansa sobri nos sentimentus, el pode djuda-nu lida midjór ku nos preokupasons. (2 Reis 2:2 ) Si bu atxa ma bu ka ten ningen pa bu konta bus prubléma, faze orason pa Jeová ta pidi-l pa el djuda-u atxa un algen ku más spiriénsa ki pode da-u koraji. Jeová djuda Elias lida ku se preokupason i el djuda-l kontinua ta sirbi-l pa txeu ténpu. Kuza ki kontise ku Elias ta da-nu speransa. Alvês nu pode pasa pa momentus difísil ki ta tra-nu tudu forsa i nu ta xinti dizanimadu. Má, si nu kunfia na Jeová, el ta da-nu forsa ki nu meste pa nu kontinua ta sirbi-l. — Isa. 40:28, 29. w19.06 15 ¶4; 16 ¶9-10
Sábadu, 10 di julhu
Treme frenti di ómi é un armadilha, má kenha ki ta kunfia na Jeová ta ser protejedu. — Pro. 29:25.
Un kuza ki ta djuda-nu ten más koraji gósi é prega notísias sábi di Reinu. Pamodi ki kel-li ta djuda-nu? Pamodi óras ki nu ta prega nu ta prende kunfia na Jeová i nu ka ta xinti medu di pesoas. Sima nos musklu ta fika más fórti óras ki nu ta trena, nos koraji ta fika más fórti óras ki nu ta prega di kaza en kaza, na públiku, na lugaris di komérsiu i na da tistimunhu informal. Si nu omenta nos koraji di prega gósi, nu ta sta más priparadu pa kontinua ta prega, mésmu ki govérnu proíbi nos óbra. (1 Tes. 2:1, 2) Nu pode prende txeu ku izénplu di un irman fiel ki mostra txeu koraji. Nancy Yuen ta midiba un métru i meiu di altura, má el tinha txeu koraji. El nega para di prega notísias sábi di Reinu di Deus. I pamodi kel-la, el podu prézu pa uns 20 anu na Xina. Kes pulísia ki fika ta faze-l pergunta, fla-l ma el éra “kel algen más temozu” na ses país. w19.07 5 ¶13-14
Dumingu, 11 di julhu
Pur isu, nhos bai i nhos faze disiplus di algen di tudu nasons. — Mat. 28:19.
Alguns algen ta ten gana di prende verdadis di Bíblia. Má txeu di kes ki nu ta atxa na pregason ta parse ma es ka ten interesi. Talvês nu ten ki djuda-s kria interesi. Pa nu ten susésu na pregason, nu meste sta ben priparadu. Skodje asuntus ki talvês ta interesa kes algen ki bu ta atxa na pregason. Dipôs, djobe modi ki bu ta kumesa ta pâpia ku es sobri kel asuntu. Pur izénplu, talvês bu pode pergunta kel algen ki bu sta pâpia ku el: “N ta gostaba di sabe bu opinion sobri un asuntu. Txeu algen oji na mundu interu ta pasa pa mésmu tipu di prublémas. Bu ta atxa ma pa rezolve kes prubléma nu meste di un govérnu pa mundu interu?” Dipôs bu pode mostra-l Daniel 2:44. Ô tanbê bu pode fla: “Kuzê ki bu ta atxa ma ta djuda-nu kria fidjus ben konportadu? N ta gostaba di sabe bu opinion.” Dipôs mostra-l Deuteronómio 6:6, 7. Di sertéza, nu ta ten txeu alegria óras ki nu ta djuda pesoas bira disiplus di Kristu. w19.07 15 ¶4, 6-7
Sugunda-fera, 12 di julhu
Ómi ta pode faze deuzis pa el ki, na verdadi, é ka deuzis? — Jer. 16:20.
Un irmon ki ten txeu spiriénsa na prega pa pesoas ki ka ten relijion na Orienti, splika: “Txeu bês óras ki un algen ta fla: ‘N ka ta kridita na Deus’, el krê fla ma el ka ta kridita na kes deus ki pesoas di kel lugar ta adora. Nton kuazi sénpri N ta konkorda i N ta fla ma kuazi tudu kes deus é ka rial, má é ómis ki faze-s. Txeu bês N ta lé Jeremias 16:20 i N ta pergunta: ‘Modi ki nu ta sabe si un deus é rial ô si é ómi ki faze?’ N ta obi ku atenson ses opinion i dipôs N ta lé Isaías 41:23 : ‘Fla-nu kuzê ki ta ben kontise na futuru, pa nu pode sabe ma anhos é deus.’ Dipôs N ta mostra un izénplu di un profesia ki Jeová faze i ki kunpri.”Un otu irmon fla: “N ta mostra-s izénplus i sabedoria di vida, profesias di Bíblia ki kunpri i leis ki ta kontrola Séu ku Téra. Dipôs N ta fla-s ma tudu kel-li ta prova ma ten un Kriador ki ten txeu sabedoria. Óras ki un algen kumesa ta pensa ma Deus izisti, N ta mostra-l kuzê ki Bíblia ta fla sobri Jeová.” w19.07 23-24 ¶14-15
Térsa-fera, 13 di julhu
Konfirma kuzê ki é más inportanti. — Fil. 1:10.
Kes kuza más inportanti ta inklui santifika nómi di Jeová, se promésa ta ben kunpri, pas i union na kongregason. (Mat. 6:9, 10; João 13:35 ) Nu ta mostra ma nu ta ama Jeová, óras ki nu ta poi kes kuza más inportanti na primeru lugar na nos vida. Apóstlu Polu fla tanbê ma nu debe ser ‘sen defetu’. Kel-li ka krê fla ma nu debe ser perfetu. Nu ka pode ser sen defetu di mésmu manera ki Jeová. Má, si nu faze nos midjór pa dizenvolve amor i konfirma kes kuza ki é más inportanti, Jeová ta odja-nu sima un algen sen defetu. Un manera di nu mostra nos amor é óras ki nu ta faze tudu kel ki nu pode pa nu ka tropesa otus. Avizu ki nu ta resebe di ivita poi otus ta tropesa é txeu inportanti. Modi ki nu pode poi un algen ta tropesa? Nu pode faze kel-la pa diversons ki nu ta skodje, nos manera di bisti ô ti pa trabadju ki nu ten. Talvês kuzê ki nu sta ta faze é ka nada mariadu. Má si kel ki nu skodje sta inkomoda konsénsia di un otu algen i el tropesa pamodi kel-la, nton kel asuntu é sériu. — Mat. 18:6. w19.08 10 ¶9-11
Kuarta-fera, 14 di julhu
Kes-li é kes ki ta sai di grandi tribulason; es laba ses ropa kunpridu i es bira-s branku na sangi di Korderu. — Apo. 7:14.
Désdi anu di 1935, Tistimunhas di Jeová ntende ma kel monti di algen ki Juan odja é formadu pa un grupu di kristons fiel ki ten speransa di vive pa tudu ténpu na Téra. (Apo. 7:9, 10) Pa kel monti di algen salva di kel grandi tribulason, es meste prende sobri Jeová antis di kumesa kel Govérnu di 1000 anu. Es meste ten un fé fórti ‘pa es konsigi skapa di tudu kes kuza ki ten ki kontise’ antis di kumesa Govérnu di Kristu di 1000 anu. (Luc. 21:34-36) Kel monti di algen ta fika txeu kontenti pamodi speransa ki es ten. Es ta ntende ma Jeová ten tudu direitu di disidi si se adoradoris fiel ta sirbi-l na Séu ô na Téra. Kes kriston skodjedu ku spritu santu i kel monti di algen ta rekonhese ma es ta ganha ses rekonpénsa ka pamodi es merese, má é sô pamodi Jeová ten bondadi i el faze-l através di resgati di Jizus Kristu. — Rom. 3:24. w19.09 28 ¶10; 29 ¶12-13
Kinta-fera, 15 di julhu
Alegria ki ta ben di Jeová é nhos forsa. — Nee. 8:10, nóta di rodapé.
Bu dadu un novu diziginason? Bu pode ten bons rezultadu. Ka bu atxa ma un mudansa é pamodi bu faze mau trabadju ô pamodi gósi bu ka tene valor. Pensa na txeu manera ki Jeová sta ta djuda-u gósi, i kontinua ta prega. Imita izénplu di kes kriston fiel na ténpu di apóstlus. Ka ta nporta undi ki es staba, es ‘pâpia di notísia sábi pa undi ki es pasa.’ (Atus 8:1, 4, BPK ) Sforsu ki bu ta faze di kontinua ta prega pode da bons rezultadu. Pur izénplu, pionerus ki ta sirbiba na un país, tradu di la i es muda pa un otu país ki ta fikaba pértu. La, tinha más nisisidadi di publikadoris ki ta papiaba língua di kel otu país ki es staba antis. Déntu di alguns mês, formadu txeu grupu i kes grupu bira más txeu. Nos alegria prinsipal debe ser nos amizadi ku Jeová. Pur isu, nu kontinua ta bira nos amizadi ku Jeová más fórti, ta pidi-l sabedoria, orientason i apoiu. Ka bu skese ma bu prende ama bu diziginason ki bu tinha antis, pamodi bu faze bu midjór na djuda pesoas la. Kontinua ta da bu midjór na diziginason ki bu ten gósi i odja modi ki Jeová ta djuda-u gosta di el tanbê. — Ecl. 7:10. w19.08 24-25 ¶15-16
Sésta-fera, 16 di julhu
Nu ka debe sta inda más prontu pa obi ku Pai? — Heb. 12:9.
Sénpri nu debe obi ku Jeová pamodi el é nos Kriador. Pur isu, el ten autoridadi pa fla-nu kuzê ki é dretu i kuzê ki é mariadu. (Apo. 4:11) Má otu razon pa nu obi ku Jeová, é pamodi se manera di governa é midjór. Duránti txeu ténpu, govérnus di ómi tevi algun puder i autoridadi sobri otus algen. Má, si nu konpara ses manera di governa ku di Jeová, ta fika klaru ma Jeová é un governanti más justu, ki ten más amor, más mizerikórdia i bondadi pa tudu algen. (Êxo. 34:6; Rom. 16:27; 1 João 4:8 ). Nu ta mostra ma nu ta obi ku Jeová óras ki nu ta faze nos midjór pa obi ku el na tudu kuza. I tanbê, óras ki nu ta luta kóntra tendénsia di kunfia na nos própi ntendimentu. (Pro. 3:5) Un kuza ki ta djuda-nu obi ku Jeová é óras ki nu ta konxe se kualidadis bunitu. Pamodi? Pamodi se kualidadis é razon di tudu kuza ki el ta faze. (Sal. 145:9) Óras ki nu ta prende más sobri Jeová, nu ta ama-l más txeu. I óras ki nu ta ama Jeová, nu ka meste di un lista grandi di régras sobri kuzê ki nu debe faze i kuzê ki nu ka debe faze. w19.09 14 ¶1, 3
Sábadu, 17 di julhu
Nha kanga é suavi i nha karga é lébi. — Mat. 11:30.
Satanás ta poi pesoas karga ki es ka ta pode karega. Pur izénplu, el krê pa nu kridita ma Jeová ka ta púrdua nos pekadu i ma nu ka merese amor di nos pai. Kel-li é un grandi mintira i un karga difísil di aguenta! (João 8:44 ) Óras ki nu ta ‘bai na’ Kristu, nos pekadu ta purduadu. (Mat. 11:28) I nu ten sertéza ma Jeová ta ama-nu txeu. (Rom. 8:32, 38, 39) Kel kanga ki Jizus ta pidi-nu pa nu karega é diferenti di kes otu kanga ki nu ta karega tudu dia. Pur izénplu, na fin di un dia di trabadju, txeu di nos ta xinti kansadu i tanbê dizanimadu. Má óras ki nu ta trabadja pa Jeová i pa Jizus, nu ta xinti sábi. Talvês nu ta sta kansadu i nu meste forsa nos kabésa pa nu bai runion na kel noti. Má óras ki nu ta ben di runion, txeu bês nu ta xinti animadu i ku más forsa. Mésmu kuza ta kontise óras ki nu ta sforsa pa bai pregason i pa faze nos studu pesoal. Kuzas ki nu ta ganha é mutu más txeu di ki kel forsa ki nu gasta! w19.09 20 ¶1; 23-24 ¶15-16
Dumingu, 18 di julhu
Dia di Jeová ta ben sima un ladron di noti. — 1 Tes. 5:2.
Na es poku ténpu ki sta falta pa ‘dia’ di Jeová txiga, el ta spéra pa nu kontinua okupadu na trabadju di pregason. Nu meste ten sertéza ma nu ‘ten sénpri txeu pa faze na óbra di Sinhor’. (1 Cor. 15:58) Kantu Jizus pâpia di tudu kes kuza inportanti ki staba ta ben kontise, el fla: ‘Tanbê, notísias sábi ten ki ser pregadu primeru na tudu nasons.’ (Mar. 13:4, 8, 10; Mat. 24:14) Pensa na kel-li: Tudu bês ki bu sai na pregason, bu sta ta djuda pa kel profesia di Bíblia li kunpri! Tudu anu, más algen sta ta obi notísias sábi di Reinu. Pur izénplu, pensa modi ki publikadoris sta ta omenta na mundu interu na es ténpu di fin. Na anu di 1914, tinha 5.155 publikador na 43 país. Oji, ten uns 8,5 milhon di publikador na 240 país! Má, nos trabadju inda ka txiga fin. Nu ten ki kontinua ta pâpia ku pesoas sobri Reinu di Deus, ki é úniku soluson pa tudu prublémas di mundu. — Sal. 145:11-13. w19.10 8 ¶3; 9-10 ¶7-8
Sugunda-fera, 19 di julhu
Na tudu kuza nhos sta ta bira riku, pa nhos pode fika ta da di tudu manera, i pamodi kel-la Deus ta resebe agradesimentu através di nos. — 2 Cor. 9:11.
Jeová uza Barzilai pa kuida di nisisidadis di Rei Davidi. Davidi i kes algen ki staba ku el, staba ‘ku fómi, ku sedi i kansadu’ timenti es staba ta fuji di Absalon, fidju di Davidi. Barzilai, ki na kel ténpu dja staba algen grandi, ku otus algen poi ses vida na prigu pa konsigi kuzas ki Davidi i kes algen ki staba ku el mesteba. Barzilai ka pensa ma pamodi se idadi, Jeová ka ta uzaba el más. Envês di kel-la, Barzilai mostra ma el gostaba di da i el uza kel ki el tinha pa djuda otus. (2 Sam. 17:27-29) Kuzê ki nu ta prende? Ka ta nporta kal ki é nos idadi, Jeová pode uza-nu pa djuda nos irmon ki sta pasa pa nisisidadi, na undi nu ta mora ô na otus país. (Pro. 3:27, 28; 19:17) Mésmu ki nu ka ta pode djuda un irmon di manera dirétu, nu pode faze kontribuison pa trabadju ki ta fazedu na mundu interu. Asi, organizason ta ten dinheru pa djuda irmons na mundu interu óras ki meste. — 2 Cor. 8:14, 15. w19.10 21 ¶6
Térsa-fera, 20 di julhu
Ten amigus ki sta prontu pa kaba ku kunpanheru, má ten un amigu ki ta pega na bo más di ki un irmon. — Pro. 18:24.
Pode ser difísil fla otus algen kuzê ki nu sta xinti si na pasadu un algen magua-nu. (Pro. 18:19) Ô talvês bu ta atxa ma bu ka ten ténpu ô forsa pa dizenvolve amizadis fórti. Má, nu ka debe dizisti. Si nu krê pa nos irmons fika di nos ladu óras ki parse prublémas, nu ten ki prende kunfia na es désdi gósi i fla-s kuzê ki nu sta pensa i kuzê ki nu sta xinti. Kel-li é un kuza inportanti ki nu debe faze pa nu ten amigus di verdadi. (1 Ped. 1:22) Jizus mostra ma el ta kunfiaba na se amigus. El mostra kel-la kantu el pâpia ku es di manera sinseru i sen sukundi nada. (João 15:15 ) Nu pode imita-l óras ki nu ta pâpia ku otus sobri nos alegria, preokupasons i tristéza. Obi ku atenson timenti un algen sta ta pâpia ku bo. Bu pode da kónta ma nhos ten txeu pensamentu, sentimentus i obijetivus igual. Si bu rezolve kumesa un konbérsu sinseru ku otus, bu ta odja ma nhos amizadi ta kria i ta fika más fórti. — Pro. 27:9. w19.11 4 ¶8-9
Kuarta-fera, 21 di julhu
É kel-li ki Jeová, kel Algen Más Grandi, fla. — Eze. 2:4.
Duránti grandi tribulason, kel mensaji ki nu ta prega talvês ta ben muda. Gósi, nu sta prega notísias sábi di Reinu i nu ta sforsa pa faze disiplus. Má na grandi tribulason, mensaji ki nu ta prega pode fika más fórti, sima pédras di granizu pizadu. (Apo. 16:21) Nu pode ben prega ma, ka ta dura, mundu di Satanás ta ben ser distruídu. Óras ki txiga kel ténpu, nu ta sabe dretu kal ki ta ser kel mensaji i modi ki nu ta prega-l. Nu ta ben uza kes mésmu manera pa nu prega i inxina ô nu ta ben uza otus manera di prega? Nu ten ki spéra pa nu odja. Di kalker manera, ta parse ma nu ta ten priviléjiu di aviza ku koraji mensaji di julgamentu di Jeová! (Eze. 2:3-5) Talvês nos mensaji ta ben dexa nasons xatiadu i es ta ben tenta pô-nu ta para nos trabadju di pregason. Sima nu ta kunfia na Jeová gósi pa djuda-nu ku nos trabadju di pregason, nu meste kunfia na ajuda ki el ta ben da-nu. Nu pode ten sertéza ma na futuru Jeová ta da-nu puder pa nu faze se vontadi. — Miq. 3:8. w19.10 16 ¶8-9
Kinta-fera, 22 di julhu
Alguns disvia di fé. — 1 Tim. 6:10.
Palavra ‘disvia’ ta mostra ma si nu tenta ten kuzas material ki nu ka meste, nu pode fika distraídu. Nu ta kóre risku di abri nos korason pa ‘txeu dizeju mariadu i ki ta prujudika’. (1 Tim. 6:9) Envês di dexa kes dizeju entra na nos korason, nu debe odja ma es é armas di Satanás pa bira nos fé fraku. Talvês dinheru ki nu ten ta txiga pa nu kunpra un monti kuza. É mariadu kunpra kuzas ki nu krê, má ki nu ka meste? Talvês nau! Má pensa na kes pergunta li: Sikrê nu ten dinheru pa kunpra un kuza, nu ten ténpu i forsa pa uza i kuida di kel kuza? Nu pode kumesa ta ama dimás kes kuza material? Kel amor pa kuzas material pode pô-nu ta aji sima kel jóven ki ka seta konviti di Jizus di faze más pa Deus? (Mar. 10:17-22) Di sertéza é mutu más midjór ten un vida sinplis i gasta nos ténpu i nos forsa na faze vontadi di Deus! w19.11 17-18 ¶15-16
Sésta-fera, 23 di julhu
Planus di un algen ki ta sforsa, di sertéza ta ten bons rezultadu. — Pro. 21:5.
Deus pode da-u ‘forsa pa aji’ i faze sima bu disidi. (Fil. 2:13) Nton, pidi forsa pa bu aji. Pidi spritu santu di Jeová pa da-u forsa ki bu meste. Kontinua ta ora sikrê sta parse ma bu orason sta dura ki respondedu. É sima Jizus fla: ‘Nhos kontinua ta pidi [spritu santu] i nhos ta dadu’. (Luc. 11:9, 13) Tanbê, faze un planu. Pa tirmina kalker prujétu, bu meste faze un planu. Dipôs, bu meste sigi kel planu. Di mésmu manera, óras ki bu ta toma un disizon, faze un lista di tudu kuza ki bu meste pa bu faze sima bu disidi. Si bu tene un trabadju konplikadu pa faze, tenta faze-l poku-poku. Asi, bu ta konsigi odja kuzê ki dja bu faze. Pur izénplu, apóstlu Polu insentiva irmons na Korintu pa poi algun kuza apárti ‘tudu primeru dia di simana’, pa es pode fazeba kontribuison. Asi, es ka meste pidiba kontribuison sô óras ki Polu txigaba. (1 Cor. 16:2) Óras ki bu tene un trabadju konplikadu i bu faze-l poku-poku, kel-li pode djuda-u tanbê ka xinti kansadu dimás. w19.11 29 ¶13-14
Sábadu, 24 di julhu
Kes ki konxe bu nómi ta kunfia na bo; nunka bu ka ta bandona kes ki ta djobe-u, ó Jeová. — Sal. 9:10.
Nu pode fla ma un algen sabe alguns kuza sobri Jeová, si el sabe se nómi ô alguns kuza ki Jeová fla ô faze. Má kel-la ka krê fla ma el konxe Jeová dretu. Pa nu konxe Jeová, nu meste tra ténpu pa nu prende sobri El i se kualidadis bunitu. Sô asi nu ta kumesa ta ntende pamodi ki Jeová fla i faze alguns kuza. Kel-li ta djuda-nu ntende si Jeová gosta di kuzas ki nu ta pensa, disizons ki nu ta toma i kuzas ki nu ta faze. Óras ki nu ntende kuzê ki Jeová krê pa nu faze, nu debe aji di akordu ku kel ki nu prende. Alguns algen pode faze-nu trósa pamodi nu krê sirbi Jeová. I ti es pode fika kóntra nos más txeu inda óras ki nu kumesa ta sisti runion. Má, si nu kunfia na Jeová nunka el ka ta bandona-nu. I pamodi kel kunfiansa la, nu ta kumesa ta dizenvolve un amizadi ku Deus ki ta dura nos vida interu. Nu pode konxe Jeová dretu i ser se amigu? Nu pode sin! w19.12 16-17 ¶3-4
Dumingu, 25 di julhu
Fidjus é un eransa di Jeová. — Sal. 127:3.
Alvês mai ku pai ta xinti ma inxina ses fidjus é difísil dimás. Má fidjus é un prezenti di Jeová. I Jeová sta sénpri prontu pa djuda mai ku pai. Tanbê el ta obi ses orason i el ta responde-s através di Bíblia, publikasons, di izénplu i di konsedju di otus mai ku pai na kongregason ki ten más spiriénsa. Ta fladu ma kria fidju é un prujétu di 20 anu. Má na verdadi, mai ku pai nunka ka ta dexa di ser mai ku pai. Di tudu kes midjór kuza ki mai ku pai pode da ses fidjus é amor, ténpu i trena-s pa es sirbi Jeová. Kada fidju ta reaji di manera diferenti óras ki es ta dadu kel trenamentu. Un irman na Ázia, ki txoma Juana, fla: “N ta agradese nha mai ku nha pai pamodi es disiplina-m i es inxina-m ama Jeová. É ka sô vida ki es da-m, má es da-m un vida ku obijetivu.” (Pro. 23:24, 25) Milhons di nos irmons ku irmans ta xinti mésmu kuza. w19.12 27 ¶21-22
Sugunda-fera, 26 di julhu
Ku kel konsolu ki nu ta resebe di Deus, nu ta pode konsola otus na kalker tipu di prubléma. — 2 Cor. 1:4.
É fásil nu atxa un irmon ô un irman ki meste konsolu. Nu debe djobe manera di djuda otus, sikrê nu xinti medu. Pur izénplu, óras ki un irmon meste konsolu, talvês nu pode fika ku medu di ka sabe kuzê ki nu ta fla ô faze. Nu pode konsigi konsola otus, si nu mostra ma nu ta preokupa ku es. Sima nu ta ba ta txiga más pértu di fin di es sistéma, situasons di mundu ta ba ta piora i vida ta fika kada bês más konplikadu. (2 Tim. 3:13) I tanbê nu ten ki lida ku sufrimentu ki nu ta traze pa nos kabésa, pamodi nos é inperfetu i nu ta faze kuzas mariadu. Un di kes kuza ki djuda apóstlu Polu konsigi mante fiel ti fin di se vida, é konsolu ki el resebe di se irmons na fé. Pur isu, si nu imita ses izénplu, nos tanbê nu pode djuda nos irmons ku irmans mante firmi na fé. — 1 Tes. 3:2, 3. w20.01 12-13 ¶17-19
Térsa-fera, 27 di julhu
Bu poi na próva kes ki ta fla ma es é apóstlus. — Apo. 2:2.
Kes kriston skodjedu ku spritu santu ka ta spéra pa otus algen trata-s di un manera spesial. (Fil. 2:2, 3) Es sabe ma kantu Jeová skodje-s, el ka fla ningen. Pur isu, un kriston skodjedu ku spritu santu ka ta fika spantadu, si un algen ka kridita lógu ma Jeová skodje-l. Es sabe ma Bíblia ta fla-nu pa nu ka kridita faxi óras ki un algen ta fla ma Deus da-l un responsabilidadi spesial. Un kriston skodjedu ku spritu santu ka ta spéra pa el dadu txeu atenson. Pur isu, el ka ta fla un algen ki el konxe pa primeru bês, ma el é skodjedu ku spritu santu. Tanbê el ka ta fika ta ngaba pamodi el é un kriston skodjedu. (1 Cor. 4:7, 8) Kes kriston skodjedu ku spritu santu ka ta tenta djobe otus kriston skodjedu ku spritu santu, pa es pâpia sobri modi ki es skodjedu ô pa es kria un grupu pa studa Bíblia es ku es. (Gál. 1:15-17) Si es fazeba si, kongregason ta fikaba divididu, i es staba ta aji kóntra spritu santu ki ta djuda povu di Deus sta unidu i na pas. — Rom. 16:17, 18. w20.01 28 ¶6-7
Kuarta-fera, 28 di julhu
Óras ki kes kuza li kumesa ta kontise, nhos fika sakédu i nhos labanta kabésa, pamodi nhos salvason sta kuazi ta txiga. — Luc. 21:28.
Ta ben txiga un ténpu, ki pesoas ki antis éra di algun relijion falsu ta da kónta ma relijion di Tistimunhas di Jeová ka distruídu. Pesoas pode ben fika xatiadu. Nu pode imajina konfuzon ki kel-li ta ben da, ti mésmu na internet. Nasons ku ses governanti, Satanás, ta ben odia-nu pamodi nu ta ser úniku relijion ki ta sta na Téra. Es ta odja ma es ka konsigi ses obijetivu di kaba ku tudu relijion na Téra. Nton, es ta ben konsentra na nos. É na kel momentu li ki nasons ta bira Gogi di Magogi. Es ta ben djunta pa ataka povu di Jeová ku tudu ses puder. (Eze. 38:2, 14-16) Talvês nu pode fika preokupadu, inda más pamodi nu ka sabe tudu kes kuza ki ta ben kontise duránti grandi tribulason. Má nu pode ten sertéza di un kuza: Nu ka meste ten medu duránti grandi tribulason. Jeová ta ben da-nu orientason ki ta salva nos vida. — Sal. 34:19. w19.10 16-17 ¶10-11
Kinta-fera, 29 di julhu
Kantu kuza ki bu faze, ó Jeová nha Deus, bu faze txeu kuza spetakular pa nos i bu pensa txeu na nos. — Sal. 40:5.
Nu ta faze más di ki sô xinti gratidon; nu ta mostra nos gratidon pa Jeová através di kuzas ki nu ta fla i ki nu ta faze. É kel-li ki ta pô-nu ser diferenti di txeu algen oji. Nu sta ta vive na un mundu ki pesoas ka ta da valor pa tudu kuza ki Deus ta faze pa es. Na verdadi, un di kes kuza ki ta mostra ma nu sta ta vive ‘na ténpu di fin’ é ingratidon. (2 Tim. 3:1, 2) Nunka nu ka krê ser asi! Jeová krê pa tudu kes algen ki ta adora-l ser amigu di kunpanheru. Na verdadi, é kel amor ki nu ten pa kunpanheru ki ta mostra ma nos é kristons verdaderu. (João 13:35) Nu ta konkorda ku salmista ki skrebe: ‘Modi ki é bon i sábi dimás pa irmons vive djuntu i unidu!’ (Sal. 133:1) Óras ki nu ta ama nos irmons i nos irmans, nu sta mostra Jeová ma nu ta ama-l tanbê. (1 João 4:20 ) É rei di sábi faze párti di un família di irmons i irmans ki ta ‘trata kunpanheru ku bondadi, i konpaxon di korason.’ — Efé. 4:32. w20.02 9 ¶6-7
Sésta-fera, 30 di julhu
Jeová xinti péna di Ana. — 1 Sam. 2:21.
Kes prubléma ki sta poba Ana preokupadu dimás, ka kaba di un óra pa kel otu. El kontinua ta vive na mésmu kaza ki Pinina. I Bíblia ka ta fla si Pinina muda se manera di ser. Pur isu, ta parse ma Ana kontinua ta aguenta abuzus di Pinina. Má Ana konsigi rekupera i mante pas déntu di el. Dipôs ki Ana dexa asuntu na mô di Jeová, el ka fika preokupadu más. El dexa Jeová konsola-l i kalma-l. Dipôs di algun ténpu, Jeová responde se orason i el tevi se própi fidjus! (1 Sam. 1:2, 6, 7, 17-20) Nu pode torna xinti pas sikrê nos prubléma ka kaba. Sikrê nu faze txeu orason i nu sisti tudu runion, nu pode kontinua ku kes prubléma. Má izénplu di Ana, ta inxina-nu ma ka ten nada ki pode inpidi Jeová di djuda-nu xinti kalmu, si nu dexa-l. Jeová nunka ka ta skese di nos, i sédu ô tardi el ta rekonpensa-nu pamodi nu ka dizisti. — Heb. 11:6. w20.02 22 ¶9-10
Sábadu, 31 di julhu
Da instruson pa algen sábiu, i el ta bira más sábiu. — Pro. 9:9.
Ansions ka ta dexa di uza konsedjus di Bíblia ki pode djuda otus algen faze kuzas dretu. Pamodi ki é txeu inportanti es pâpia óras ki meste? Odja izénplu di Eli, ki éra Saserdóti Prinsipal i ki tinha dôs fidju ki el ta amaba txeu. Se fidjus ka tinha ninhun ruspetu pa Jeová. Es tinha un responsabilidadi inportanti. Es éra saserdóti ki ta sirbiba na tabernákulu. Má, es abuza di ses autoridadi i es ka mostra ninhun ruspetu pa ofértas ki pesoas ta fazeba pa Jeová. Tanbê, es ta fazeba konportamentu seksual mariadu di manera diskaradu. (1 Sam. 2:12-17, 22) Di akordu ku Lei di Muizés, fidjus di Eli mereseba mórti. Eli txoma-s atenson, má el ka toma medida sima debe ser, i el dexa-s kontinua ta sirbi na tabernákulu. (Deut. 21:18-21) Kuzê ki Jeová atxa di manera ki Eli rezolve kel asuntu? El fla Eli: ‘Pamodi ki bu ta insisti na onra bus fidju más di ki mi?’ Nton, Jeová disidi ma kes dôs ómi mau tinha ki moreba. — 1 Sam. 2:29, 34. w20.03 19 ¶4-5