Agostu
Dumingu, 1 di agostu
Kel ki manda-m sta ku mi; el ka dexa-m mi sô. — João 8:29.
Kantu Jizus staba ta ser pirsigidu, el xinti pas déntu di el, pamodi el sabia ma el staba ta faze se Pai filís. Mésmu kantu éra difísil pa el, el kontinua ta obi ku Jeová. El ta amaba se Pai, pur isu faze Se vontadi éra kuza más inportanti na se vida. Antis di el ben pa Téra, el éra ‘un bon trabadjador’ di Deus. (Pro. 8:30) I kantu el staba na Téra, el ta pruvetaba tudu oportunidadi pa inxina otus algen sobri se Pai. (Mat. 6:9; João 5:17 ) Kel trabadju li da Jizus txeu alegria. (João 4:34-36 ) Nu pode imita Jizus óras ki nu ta obi ku Jeová i ‘ten sénpri txeu pa faze na óbra di Sinhor’. (1 Cor. 15:58) Óras ki nu ta ‘konsentra sô’ na nos trabadju di pregason, nu ta konsigi odja nos prubléma di otu manera. (Atos 18:5 ) Pur izénplu, txeu bês nu ta atxa pesoas na pregason ki ta pasa pa prublémas más piór ki di nos. Má, óras ki es ta prende ama Jeová i sigi se konsedju, ses vida ta fika más midjór i es ta xinti más filís. Tudu bês ki nu ta odja kel-li ta kontise, nu ta ten más kunfiansa ma Jeová ta kuida di nos. w19.04 10-11 ¶8-9
Sugunda-fera, 2 di agostu
Un monti di kes ki ta fazeba majia djunta ses livru i es kema-s dianti di tudu algen. — Atos 19:19.
Kes algen na Éfezu faze di tudu pa es difende di kes spritu mau. Kes livru di majia ta kustaba txeu dinheru. Má, envês di es da ô bende kes livru pa otus algen, es kema-s. Es staba más preokupadu na agrada Jeová di ki kantu dinheru ki es podia ganhaba ku kes livru. Modi ki nu pode imita izénplu di kes kriston na sidadi di Éfezu? Nu ta mostra sabedoria si nu libra di kalker kuza ki nu ten i ki sta ligadu ku fitisaria ô majia. Kes kuza li ta inklui kónta di odju ô kalker otu kuza ki pesoas ta poi na es pa proteje-s di kes spritu mau. (1 Cor. 10:21) Djobe ku kuidadu kuzas ki bu ta divirti ku el. Pergunta bu kabésa: ‘N gosta di divirti ku kuzas ki sta ligadu ku fitisaria ô bruxaria?’ Sta disididu na skodje kuzas ki ka ten nada aver ku kel ki Jeová ta ôdia. Nu krê faze nos midjór pa nu ten un ‘konsénsia linpu’ dianti di Deus. — Atos 24:16. w19.04 22-23 ¶10-12
Térsa-fera, 3 di agostu
Txoma ansions. — Tia. 5:14.
Óras ki ansions fika ta sabe di un pekadu gravi, es ta pensa dretu sobri kel asuntu. Primeru, es ta preokupa na da ónra pa Jeová i proteje se nómi. (Lev. 22:31, 32; Mat. 6:9) Tanbê ansions ta preokupa na djuda ses irmon di kongregason ten un amizadi fórti ku Jeová. Es ta konsola i es ta djuda kes algen ki faze un pekadu gravi. Tanbê, si un algen ki faze un pekadu gravi ta faze párti di kongregason, ansions ta tenta sabe si el rapende i es ta djuda-l rekupera se amizadi ku Jeová. (Tia. 5:14, 15) Un kriston ki kai na un dizeju mariadu i faze un pekadu gravi é sima un algen ki sta duenti. Kel-li krê fla ma el ka tene más un bon amizadi ku Jeová. Nu pode konpara ansions ku dotor. Es ta tenta poi ‘kel duenti [na kel kazu li, kel algen ki peka] pa fika bon.’ Es ta uza konsedjus di Bíblia pa djuda kel algen rekupera se amizadi ku Deus. Má sô es ta konsigi faze kel-la, si kel algen ki peka rapende di korason. — Atos 3:19; 2 Cor. 2:5-10. w19.05 10 ¶10-11
Kuarta-fera, 4 di agostu
Deus sta ta faze algun kuza na nhos i el sta da nhos dizeju i forsa pa nhos pode aji. — Fil. 2:13.
Jeová pode da-nu dizeju di aji. Talvês nu fika ta sabe di algun nisisidadi déntu ô fóra di kongregason. Talvês nu pode pergunta: ‘Kuzê ki N pode faze pa djuda?’ Ô talvês, nu dadu un diziginason difísil, má nu ta fika ta pergunta si nu ta konsigi faze-l. Ô dipôs ki nu lé algun párti di Bíblia, talvês nu ta pergunta: ‘Modi ki N pode uza kel-li pa djuda otus?’ Óras ki Jeová odja ma nu ten vontadi di djuda, el pode da-nu dizeju di bai pa frenti i aji. Tanbê Jeová pode da-nu forsa pa aji. (Isa. 40:29) El pode uza se spritu santu pa midjora kapasidadis ki dja nu ten. (Êxo. 35:30-35) Jeová ta uza se organizason pa inxina-nu modi ki nu ta faze alguns trabadju. Si bu ka ten sertéza sobri modi ki bu ta faze un trabadju, pidi ajuda. Tanbê, kalker óra bu pode pidi nos Pai na Séu, ki gosta di da, pa da-u ‘puder alén di normal’. — 2 Cor. 4:7; Luc. 11:13. w19.10 21 ¶3-4
Kinta-fera, 5 di agostu
Ómis ta ba ama sô ses kabésa. — 2 Tim. 3:2.
Mundu ta insentiva pesoas na da txeu valor pa ses kabésa. Un ensiklopédia fla ma na anus 70, kes livru ki ta daba konsedju sobri modi ki pesoas ta ten susésu, bira ta fazedu más txeu. Alguns di kes livru ta fla ma un algen ka debe muda se manera di ser, ô pensa ma ten algun kuza mariadu ku el. Pur izénplu, ten un livru ki ta fla ma un algen debe ama se kabésa, pamodi el é algen más bunitu i más inportanti ki dja izisti na mundu. Kel mésmu livru ta pâpia di “un relijion di nos própi kabésa, ki krê fla ma un algen debe disidi di el pa el modi ki el ta konporta, i ku bazi na se konsénsia i na leis di se kultura ki el ta atxa ma ta sirbi pa el”. Kel ideia li ta lenbra-u di algun algen? É kel-li ki Satanás insentiva Eva pa faze. El fla-l ma el podia ser ‘sima Deus, ta sabe kel ki é dretu i kel ki é mariadu.’ (Gén. 3:5) Oji, txeu algen ta da txeu valor pa ses kabésa, ki es ta atxa ma ningen, nen Deus, ka ten direitu di fla-s kuzê ki é dretu ô mariadu. Un izénplu di kel-li é manera ki pesoas ta pensa sobri kazamentu. w19.05 23 ¶10-11
Sésta-fera, 6 di agostu
N sta frontadu i dizanimadu dimás. Duránti dia interu N sta anda tristi. — Sal. 38:6.
Tanbê, Rei Davidi pasa pa momentus di txeu preokupason. Pensa na prublémas ki el pasa pa el. Davidi ta xintiba konsénsia pizadu pamodi kes pekadu ki el faze. (Sal. 40:12) Se fidju Absalon fika kóntra el i dipôs el matadu. (2 Sam. 15:13, 14; 18:33) I un di kes midjór amigu di Davidi trai-l. (2 Sam. 16:23–17:2; Sal. 55:12-14) Txeu di kes salmo ki Davidi skrebe ta mostra ma el staba txeu dizanimadu, má tanbê el tinha txeu kunfiansa na Jeová. (Sal. 38:5-10; 94:17-19) Dipôs, un skritor di salmo kumesa ta xinti invéja di manera ki kes algen mau ta viveba. Talvês el éra un levita di família di Azafi, i el sirbi na ‘grandiozu santuáriu di Deus’. Kel skritor di salmo pasa pa txeu preokupason, i kel-la pô-l ta fika tristi i el perde se alegria. Ti el kumesa ta atxa ma ka bale péna sirbi Deus. — Sal. 73:2-5, 7, 12-14, 16, 17, 21. w19.06 17 ¶12-13
Sábadu, 7 di agostu
Nu konxe se armadilhas. — 2 Cor. 2:11.
Satanás ta pruveta di kes dizeju normal. É normal nos tudu nu krê kuida di nos nisisidadis i di nos família. I tanbê é normal nu krê dizenvolve alguns kapasidadi pa djuda-nu faze kel-la. (1 Tim. 5:8) Txeu bês, nu pode ganha alguns di kes kapasidadi óras ki nu ta bai skóla i nu ta studa dretu. Má nu debe toma kuidadu. Na txeu país, studantis ta prende txeu kuza ki ta djuda-s dizenvolve kapasidadi, má tanbê es ta prende sabedoria di mundu. Pur izénplu, skólas ta poi studantis ku dúvida si Deus ta izisti i pa ka mostra ruspetu pa Bíblia. Es ta fla ma tudu algen ki é intilijenti ta kridita ma vida kumesa através di ivoluson. (Rom. 1:21-23) Kes tipu di ensinu li ta bai kóntra ‘sabedoria di Deus’. (1 Cor. 1:19-21; 3:18-20) Bu debe sta disididu na nunka ka dexa ‘filozofia i palavras sen valor’, di mundu di Satanás kontrola-u. (Col. 2:8) Ka bu dexa Satanás ngana-u. (1 Cor. 3:18) Nunka ka bu dexa-l pô-u ta skese ken ki Jeová é di verdadi i modi ki el krê pa bu adora-l. Vive di akordu ku leis di Jeová. I ka bu dexa Satanás pô-u ta skese di konsedjus di Jeová. w19.06 5 ¶13; 7 ¶17
Dumingu, 8 di agostu
Nhos inxina-s obidese tudu kuza ki N manda nhos. — Mat. 28:20.
Ka ta nporta kal ki é asuntu ki bu skodje, pensa na pesoas ki ta ba obi-l. Imajina modi ki kel-li ta djuda-s si es prende kuzê ki Bíblia ta inxina. Óras ki bu sta ta pâpia ku es, é inportanti bu obi-s i ruspeta ses opinion. Asi, bu ta konsigi ntende-s midjór, i es ta xinti más vontadi di obi-u. Antis di un algen disidi studa Bíblia, talvês bu meste gasta ténpu i sforsu na faze revizitas. Pamodi? Pamodi pesoas talvês ka ta sta na kaza ô es ka ta pode pâpia ku nos óras ki nu bai djobe-s otu bês. Tanbê, talvês nu meste faze alguns revizita antis di kel algen xinti vontadi di seta un studu di Bíblia. Ka bu skese ma é más fásil un planta kria si el ta regadu sénpri. Di mésmu manera, é más fásil pa un algen dizenvolve amor pa Jeová i pa Jizus si sénpri nu ta vizita-l pa pâpia ku el sobri Bíblia. w19.07 14 ¶1; 15-16 ¶7-8
Sugunda-fera, 9 di agostu
Filis nhos ta ser óki gentis ka gosta di nhos, es tra-nhos di ses meiu, es koba-nhos, y es fla ma nhos é mau pamódi nhos ten fé na Mi, Fidju di Ómi. — Lúkas 6:22, BPK.
Kuzê ki Jizus krê flaba? Jizus ka staba ta fla ma kristons gosta di ser odiadu. Má, el staba ta fla kuzê ki pode kontise ku nos. Nu ka ta faze párti di mundu. Nu ta vive di akordu ku kuzas ki Jizus inxina i nu ta prega mensaji ki el pregaba. Pamodi kel-li, mundu ta odia-nu. (João 15:18-21) Nu krê agrada Jeová. Si ómis ta odia-nu pamodi nu ta ama nos Pai, kel-li é ses prubléma. Si nu ta pensa ma nos valor ta dipende di kuzê ki otus ta atxa di nos, nu sta pensa mariadu. Nu ka ta pode sabe ki óra ki nu ta pasa pa txeu pirsigison ô ki óra ki govérnu ta proíbi nos óbra. Má, nu sabe ma nu pode pripara désdi gósi. Nu ta faze kel-li, óras ki nu ta bira nos amizadi ku Jeová más fórti, óras ki nu ta ten más koraji i óras ki nu ta sabe lida ku ódiu di nos inimigus. Si nu pripara désdi gósi, kel-li ta djuda-nu fika firmi na futuru. w19.07 6 ¶17-18; 7 ¶21
Térsa-fera, 10 di agostu
Ken ki ta txiga na Deus ten ki ta kridita ma el ta izisti. — Heb. 11:6.
Óras ki nu ta studa Bíblia ku un algen ki ka ten relijion, nu meste sénpri djuda-l kridita ma Deus ta izisti. Tanbê nu meste djuda-l ten fé na Bíblia. Kel-li krê fla ma talvês nu meste pâpia di alguns asuntu txeu bês. Tudu bês ki nu ta studa ku el, talvês nu meste mostra-l kuzas ki ta prova ma Bíblia é Palavra di Deus, modi ki profesias di Bíblia kunpri, modi ki Bíblia é izatu óras ki el ta pâpia sobri asuntus di siênsia ô stória i modi ki el ta djuda-nu na nos dia-dia. Nu ta djuda pesoas bira disiplus di Kristu, óras ki nu ta mostra-s amor, ka ta nporta si es ten relijion ô nau. (1 Cor. 13:1) Nos obijetivu é mostra-s ma Deus ta ama-s i el krê pa nu ama-l. Tudu anu, milharis di pesoas ki antis tinha poku ô ninhun interesi na relijion, ta batiza pamodi es prende ama Deus. Pur isu, ten un atitudi puzitivu i mostra interesi di korason pa tudu tipu di algen. Obi-s ku atenson. Tenta ntende-s. Ku bu izénplu, inxina-s bira disiplus di Kristu. w19.07 24 ¶16-17
Kuarta-fera, 11 di agostu
Ka nhos skese di faze bondadi i di dividi kel ki nhos ten ku otus, pamodi Deus ta fika kontenti ku kes sakrifisiu li. — Heb. 13:16.
Jeová uza kes fidju-fémia di Salun pa djuda na konpo kes paredi di Jiruzalen. (Nee. 2:20; 3:12) Nbóra ses pai éra prínsipi, kes fidju-fémia di Salun staba prontu pa faze kel trabadju difísil i prigozu. (Nee. 4:15-18) Na nos ténpu, txeu irman ta mostra kel mésmu atitudi. Es ta xinti kontenti di djuda na un fórma spesial di sirvisu sagradu, ki é faze i konpo lugaris didikadu pa Jeová. Ses kapasidadi, ses vontadi i lialdadi ta djuda txeu pa trabadju ten bons rezultadu. Otu mudjer ki foi inportanti pa Jeová, éra Tabita. Bíblia ta fla ma kes ‘bon óbra ki el ta fazeba i ajuda ki el ta daba pa póbris’ éra txeu. (Atos 9:36) Tanbê, el éra konxedu pa algen ki gostaba di da i pa se bondadi, prinsipalmenti pa viúvas. Pur isu, kantu el móre, txeu viúva txora. Má kantu apóstlu Pedru resusita-l, es fika kontenti dimás. (Atos 9:39-41) Kuzê ki nu ta prende di Tabita? Ka ta nporta si nos é jóven ô algen grandi, ómi ô mudjer, nos tudu nu pode faze kuzas ki ta djuda nos irmons ku irmans. w19.10 23 ¶11-12
Kinta-fera, 12 di agostu
Nhos konfirma kuzê ki é más inportanti, pa nhos pode ser sen defetu i pa nhos ka faze otus tropesa. — Fil. 1:10.
Modi ki nu pode poi un algen ta tropesa? Imajina kel situason li. Un studanti di Bíblia ta konsigi para di bebe, dipôs di faze txeu sforsu duránti txeu ténpu. El ta ntende ma el ka debe toma ninhun bebida alkólika, i el ta batiza. Dipôs, un irmon ta konvida-l pa un konvíviu i el ta oferese-l un bebida alkólika, i el ta fla-l: “Si bu kontrola bu kabésa, bu ta konsigi bebe na limiti.” Nu ta imajina kuzê ki pode kontise si kel novu irmon obi ku kel konsedju mariadu! Nos runion ta djuda-nu sigi kes konsedju ki sta na testu di oji. Es ta lenbra-nu kuzê ki é más inportanti pa Jeová i modi ki nu ta aplika kuzê ki nu prende pa nu pode ser sen defetu. Tanbê es ta nkoraja-nu pa nu ama Deus i nos irmons. I si nos korason sta xeiu di kes dôs tipu di amor li, nu ta faze di tudu pa nu ka poi nos irmons ta tropesa. w19.08 10 ¶9; 11 ¶13-14
Sésta-fera, 13 di agostu
Ami é kel apóstlu ménus inportanti, N ka ta merese pa N txomadu di apóstlu, pamodi N pirsigi kongregason di Deus. — 1 Cor. 15:9.
Nen sénpri kes algen ki ta parse ma es ten kunfiansa i ki ta fla kel ki es ta pensa é orgulhozu. (João 1:46, 47) Má, ka ta nporta si nos é tímidu ô nau, nos tudu nu meste sforsa pa nu ser umildi di korason. Pensa na izénplu di apóstlu Polu. Jeová uza-l txeu pa el forma kongregasons na txeu sidadi. Talvês, el faze más na pregason di ki kalker un di kes otu apóstlu di Jizus. Má, Polu ka ta atxaba ma el éra más inportanti di ki se irmons. Dipôs, Polu fla ma sô el tinha un amizadi fórti ku Jeová pamodi bondadi di Deus ki ka meresedu, envês di se kualidadis ô di kuzas ki el faze. (1 Cor. 15:10) Di sertéza, Polu dexa un grandi lison di umildadi na se karta ki el skrebe pa kristons na Korintu, inda más, óras ki nu ta lenbra ma alguns ómi na kongregason krê provaba ma es éra más midjór ki Polu! — 2 Cor. 10:10. w19.09 3 ¶5-6
Sábadu, 14 di agostu
Nton, nu ka debe sta inda más prontu pa obi ku Pai? — Heb. 12:9.
Un di kes razon ki ta pô-nu ta atxa ma é difísil obi ku Jeová é pekadu ki nu erda i nos inperfeson. Pur isu, alvês nu ten tendénsia di rabela. Kantu Adon ku Eva ka obi ku Deus i es kume di kel frutu proibidu, es disidi es sô kuzê ki éra dretu i kuzê ki éra mariadu. (Gén. 3:22) Oji, kuazi tudu umanus ta prifiri ka obi ku Jeová, sima Adon ku Eva, i disidi es sô kuzê ki é dretu i kuzê ki é mariadu. Mésmu pa kes ki ta konxe i ki ta ama Jeová pode ser difísil obi sénpri ku el. Apóstlu Polu xinti si. (Rom. 7:21-23) Sima Polu, nu krê faze kel ki é dretu pa odjus di Jeová. Má nu meste luta sénpri kóntra dizeju di faze kuzas mariadu. Otu razon ki pode ser difísil obi ku Jeová é nos kultura i lugar ki nu kriadu. Txeu ideia ki algen ta ten, é diferenti di kuzê ki Jeová ta pensa, i alvês nu ten ki faze txeu sforsu pa liberta di kes ideia li. w19.09 15 ¶4-6
Dumingu, 15 di agostu
Bai, bende kel ki bu ten i da kel dinheru pa póbris, i ben ser nha sigidor. — Mar. 10:21.
Nu meste ntende ma kada un di nos ten un limiti di forsa. Pur isu, nu ten ki toma kuidadu óras ki nu ta skodje ki kargas ki nu ta leba. Pur izénplu, nu pode sta ta gasta nos forsa ta tenta djunta kuzas material. Repara kuzê ki Jizus fla un jóven riku ki pergunta-l: ‘Kuzê ki N debe faze pa N ganha vida pa tudu ténpu?’ Talvês el éra un bon ómi, pamodi Ivanjélhu di Marcos fla klaru ma Jizus ‘xinti amor pa el’. Nton, Jizus faze-l kel konviti ki sta di riba. Kel jóven kria sigiba Jizus, má el ka konsigi abri mô di txeu kuza ki el tinha. (Mar. 10:17-22) Kal ki foi rezultadu? El ka seta kanga ki Jizus oferese-l i el kontinua ta ser skravu di ‘Rikézas’. (Mat. 6:24) I bo? Kuzê ki bu ta skodjeba? Sénpri é bon nu para i nu pensa kuzê ki nu sta poi na primeru lugar na nos vida. Pamodi? Kel-li ta djuda-nu sabe si nu sta uza dretu nos forsa. w19.09 24 ¶17-18
Sugunda-fera, 16 di agostu
Notísias sábi ten ki ser pregadu primeru na tudu nasons. — Mar. 13:10.
Nos trabadju di pregason ta ben tirmina sô óras ki Jeová fla ma dja kaba. Kantu ténpu ki pesoas ten inda pa konxe Jeová Deus i Jizus Kristu? (João 17:3) Nu ka sabe. Kuzê ki nu sabe é ma ti óras ki grandi tribulason kumesa, tudu kes ki ten ‘kel bon inklinason pa vive pa tudu ténpu’ inda pode seta notísias sábi. (Atos 13:48) Modi ki nu pode djuda kes algen antis di ser tardi dimás? Através di se organizason, Jeová ta da-nu tudu kel ki nu meste pa inxina pesoas verdadi. Pur izénplu, nu ta trenadu através di runion di meiu di simana. Kel runion li ta djuda-nu sabe kuzê ki nu ta fla na primeru vizita i na revizitas. I si dipôs di un bon konbérsu ku un algen interesadu, bu dexa-l ku un folhetu ô un revista, el ta ten algun kuza pa lé antis di bu ba revizita-l otu bês. Kada un di nos ten responsabilidadi di mante okupadu tudu mês na prega notísias sábi. w19.10 9 ¶7; 10 ¶9-10
Térsa-fera, 17 di agostu
Ka nhos skese di faze bondadi i di dividi kel ki nhos ten ku otus, pamodi Deus ta fika kontenti ku kes sakrifisiu li. — Heb. 13:16.
Jeová prometeba Simion, ma el ka ta moreba sen odja Misías. Kel promésa li di sertéza nkoraja Simion txeu, dja ki el tinha txeu anu ta spéra pa Misías. Jeová rekonpensa Simion pa se fé i pamodi el aguenta firmi. Un dia, el bai pa ténplu pamodi “spritu” manda-l. La, Simion odja Jizus, ki staba mininu. Nton, Jeová uza-l pa faze un profesia sobri kel mininu ki ta ben sérba Kristu. (Lúkas 2:25-35, BPK) Nbóra talvês Simion móre antis di Jizus kumesa se trabadju di pregason li na Téra, el xinti txeu gratidon pa priviléjiu ki el dadu. I kel midjór inda sta pa ben! Óras ki Simion resusitadu, el ta ben odja modi ki govérnu di Jizus ta ben bira un benson pa tudu algen na Téra. (Gén. 22:18) Anos tanbê, nu pode mostra gratidon pa tudu priviléjiu ki Jeová ta da-nu na se sirvisu. w19.10 22 ¶7; 23 ¶12
Kuarta-fera, 18 di agostu
Más di ki kalker otu kuza ki bu debe guarda, proteje bu korason. — Pro. 4:23.
Ka ta nporta si nos é riku ô póbri, nos tudu nu ten ki proteje nos korason. Modi? Ka bu dexa amor pa dinheru kria na bu korason. I ka bu dexa bu trabadju bira más inportanti na bu vida di ki bu sirvisu pa Jeová. Modi ki bu pode sabe si kel-li sta ta kontise ku bo? Faze alguns pergunta: ‘Óras ki N sta na runion ô na pregason, N ta fika sô ta pensa na trabadju? N ta sta sénpri preokupadu na djunta dinheru pa futuru? N sta ta dexa dinheru ô kuzas material pô-m ta ten prublémas na nha kazamentu? N ta setaba otu trabadju ki otus ka ta da valor, pa N pode ten más ténpu pa N sirbi Jeová?’ (1 Tim. 6:9-12) Óras ki bu ta faze kes pergunta li, lenbra ma Jeová ta ama-u, i el ta faze kel promésa li pa kes ki ta adora sô el: ‘Nunka N ka ta dexa-u i nunka N ka ta bandona-u.’ É pur isu ki apóstlu Polu skrebe: ‘Nhos manera di vive debe sta livri di amor pa dinheru’. — Heb. 13:5, 6. w19.10 29 ¶10
Kinta-fera, 19 di agostu
Sima féru ta mola féru, asi tanbê un ómi ta mola se amigu. — Pro. 27:17.
Óras ki nu ta trabadja djuntu ku nos irmons i nu ta odja di pértu ses kualidadi bunitu, nu ta prende ku es i nu ta fika más ses amigu. Pur izénplu, modi ki bu ta xinti óras ki bu sta na pregason i bu ta obi bu amigu ta difende se fé ku koraji ô ta pâpia ku kunfiansa sobri Jeová i Se promésas? Talvês bu amor pa el ta bira más txeu. Un irman ki txoma Adeline di 23 anu, pidi se amiga Candice pa es bai prega na un tiritóriu ki ta trabadjadu poku. Adeline fla: “Nu kria tinha más zelu pa prega i gosta más txeu di pregason. Nos dôs, nu mesteba di algun nkorajamentu pa nu pode kontinuaba ta da Jeová nos midjór.” Modi ki trabadja djuntu foi bon pa es? Adeline fla: “Na fin di kada dia, nu ta papiaba sobri modi ki nu staba ta xinti, sobri kuzê ki nkoraja-nu na kes konbérsu ki nu tevi na pregason i sobri modi ki nu ta odjaba Jeová ta orienta nos trabadju. Kes konbérsu ki nu ta tinha éra bon pa nos dôs, i es djuda-nu konxe kunpanheru inda más midjór.” w19.11 5 ¶10-11
Sésta-fera, 20 di agostu
Nhos uza kel skudu grandi di fé. — Efé. 6:16.
Na ténpu antigu, éra un vergónha pa un trópa voltaba pa kaza sen se skudu. Un storiador di Roma, ki txomaba Tácito, skrebe: “Bandona skudu é piór dizonra.” É pur isu ki trópas tinha ki ten sertéza ma es sta ta pegaba riju na ses skudu. Nos tanbê nu ten ki kontinua ta pega riju na nos skudu di fé. Nu ta faze kel-li óras ki nu ta sisti tudu runion i pâpia sobri nómi di Jeová i se Reinu pa otus algen. (Heb. 10:23-25) Tanbê, nu ten ki lé Bíblia tudu dia i faze orason pa Jeová djuda-nu sigi se konsedju i orientason na tudu kuza ki nu ta faze. (2 Tim. 3:16, 17) Si nu faze si, ninhun arma di Satanás ka ta pode prujudika-nu pa tudu ténpu. (Isa. 54:17) Nos ‘skudu grandi di fé’ ta proteje-nu. Nu ta fika firmi, na ladu di nos irmons. I nu ta faze más di ki ganha nos géra di dia-dia. Nu ta ten ónra di odja Jizus ta ganha géra kóntra Satanás i se sigidoris. — Apo. 17:14; 20:10. w19.11 19 ¶18-19
Sábadu, 21 di agostu
N ta smira nhas soku di manera ki N ka ta da-s na ar. — 1 Cor. 9:26.
Si bu skrebe kuzê ki bu krê faze, ta fika más fásil faze sima bu disidi. (1 Cor. 14:40) Pur izénplu, korpu di ansions resebe orientason pa skodje un ansion pa skrebe tudu disizon ki es toma. Kel ansion tanbê ta skrebe ken ki diziginadu pa faze algun tipu di trabadju i ki ténpu ki é pa tirmina. Óras ki ansions ta sigi kel orientason li, é más fásil pa es faze sima es disidi. Tenta faze mésmu kuza na bu dia-dia. Pur izénplu, faze un lista ku tudu kuza ki bu ta meste na bu dia. Dipôs, pô-s pa órdi ki bu krê faze-s. Kel-li ta djuda-u ka sô tirmina kel ki bu kumesa, má tanbê faze txeu kuza na poku ténpu. Má bu meste sforsa. Pa sigi un planu i tirmina kel ki bu kumesa ta iziji sforsu. (Rom. 12:11) Apóstlu Polu fla Timótiu pa el ‘kontinua ta midjora’ i pa el ‘kontinua’ ta ser un bon instrutor. Kel konsedju li ta sirbi pa kalker kuza ki nu krê faze pa Jeová. — 1 Tim. 4:13, 16. w19.11 29-30 ¶15-16
Dumingu, 22 di agostu
Jeová ta papiaba ku Muizés róstu ku róstu, sima un ómi ta pâpia ku un otu ómi. — Êxo. 33:11.
Kantu Jeová manda Muizés pa tra israelitas di Ijitu, el fika ku medu i el fla Jeová txeu bês ma el ka staba priparadu pa kel diziginason. Respósta di Deus, ta mostra ma el tinha konpaxon di Muizés i ma el ntende modi ki el staba ta xinti. Pur isu el djuda-l. (Êxo. 4:10-16) Pamodi kel-li, Muizés konsigi leba Faraó kel mensaji fórti di julgamentu. Dipôs Muizés odja Jeová ta uza se puder pa salva israelitas, i ta distrui Faraó ku se trópas na Mar Burmedju. (Êxo. 14:26-31; Sal. 136:15) Dipôs ki Muizés tra israelitas di Ijitu, es fika sénpri ta kexa di algun kuza. Má simé, Muizés odja Jeová ta mostra se grandi paxénxa na lida ku kel povu ki el liberta di skravidon na Ijitu. (Sal. 78:40-43) Tanbê Muizés odja Jeová ta mostra se grandi umildadi. El obi ku Muizés kantu el pidi-L pa ka distrui israelitas. (Êxo. 32:9-14) Dipôs di kel ténpu la, se amizadi ku Jeová ba ta bira kada bês más fórti, ki éra sima si el sta ta odjaba se Pai na Séu. — Heb. 11:27. w19.12 17 ¶7-9
Sugunda-fera, 23 di agostu
El sta nhos dianti ta bai pa Galilea. É la ki nhos ta bai odja-l. — Mat. 28:7.
Kuazi tudu kes disiplu di Jizus éra di Galilea. Pur isu, midjór lugar pa djuntaba txeu algen éra na un monti na Galilea envês di un kaza na Jiruzalen. Tanbê, dipôs ki Jizus resusitadu el nkontra ku se 11 apóstlu na un kaza na Jiruzalen. Si el krê daba órdi di prega i faze disiplus sô pa apóstlus, el ta fazeba el na Jiruzalen. El ka ta pidiba kes mudjer i otus disiplu pa ba nkontraba ku el na Galilea. (Luc. 24:33, 36) Kel órdi di faze disiplus é ka éra sô pa kes kriston ki ta viveba na kel ténpu. Modi ki nu sabe kel-li? Na fin di kes orientason ki Jizus da se sigidoris, el fla: ‘N sta ku nhos tudu dia, ti fin di es sistéma.’ (Mat. 28:19, 20) Oji ten txeu algen ta partisipa na trabadju di faze disiplus. Pensa na kel-li: tudu anu, kuazi 300 mil algen ta batiza pa bira Tistimunha di Jeová i disiplus di Jizus Kristu! w20.01 2 ¶1; 3 ¶5-6
Térsa-fera, 24 di agostu
El lenbra di nos kantu nu staba dizanimadu. — Sal. 136:23.
Un irmon jóven atxadu ku un duénsa gravi. Un irmon ki dja sta di idadi, ka sta konsigi atxa trabadju. Idadi i prublémas di saúdi, ta pô-u ta faze kada bês más poku na sirvisu pa Jeová. Si bu sta ta pasa pa un di kes situason li, bu pode xinti ma bu ka ta sirbi pa más nada. Kes prubléma li, pode kaba ku bu alegria, pô-u ta pensa kuzas mariadu di bu kabésa i trapadja bu amizadi ku otus. Kel mundu li ta mostra kuzê ki Satanás ta pensa sobri nos vida. Satanás sénpri trata-nu sima un kuza ki ten poku valor. Sen ninhun dór, el fla Eva ma el ta sérba livri si el ka obiba ku Deus. Má el sabeba dretu ma Eva ta moreba si el fazeba kel-la. Satanás sénpri kontrola kel mundu li. Pur isu, nu ka ta fika spantadu óras ki nu ta odja txeu di kes ki ten autoridadi na mundu ka ta ruspeta vida, nen es ka ta preokupa ku sentimentu di pesoas. Má, Jeová krê pa nu xinti dretu ku nos kabésa, i el ta djuda-nu óras ki nu sta pasa pa situasons ki ta pô-nu ta xinti ma nu ka ten valor. — Rom. 12:3. w20.01 14 ¶1-4
Kuarta-fera, 25 di agostu
Ka bu profetiza na nómi di Jeová, sinon nu ta mata-u. — Jer. 11:21.
Duránti 40 anu ô más, Jeremias vive na meiu di pesoas ki ka éra lial pa Deus. Entri es, staba ses vizinhu, i talvês alguns família di se sidadi, Anatoti. (Jer. 12:6) Má simé, el ka fika lonji di otus algen. Na verdadi, el pâpia ku Baruki, se sekretáriu lial, sobri modi ki el staba ta xinti. I tanbê nu pasa ta sabe sobri se sentimentus pamodi es sta na Bíblia. (Jer. 8:21; 9:1; 20:14-18; 45:1) Talvês kantu Baruki staba ta skrebe sobri vida di Jeremias, es dôs dizenvolve txeu amor i ruspetu pa kunpanheru. (Jer. 20:1, 2; 26:7-11) Duránti txeu anu, Jeremias aviza israelitas ku koraji sobri kuzê ki ta ba kontiseba ku Jiruzalen. (Jer. 25:3) Nton, Jeová disidi da se povu más un xansi pa rapende, i el pidi Jeremias pa skrebe tudu Se avizus na un rolu. (Jer. 36:1-4) Timenti Jeremias ku Baruki staba djuntu ta faze kel trabadju ki Deus da-s, i ki talvês dura txeu mês, di sertéza es pâpia di kuzas ki bira ses fé más fórti. w19.11 2-3 ¶3-4
Kinta-fera, 26 di agostu
Ken ki enaltise se kabésa ta rabaxadu, i ken ki rabaxa se kabésa ta enaltisedu. — Mat. 23:12.
Modi ki nu debe trata kes irmon ku irmans skodjedu ku spritu santu? É ka dretu nu dimira un algen txeu dimás, sikrê el é irmon di Kristu. (Mat. 23:8-11) Óras ki Bíblia ta pâpia di ansions, el ta insentiva-nu pa nu ‘imita ses fé.’ Má, el ka ta fla-nu pa nu trata ningen sima nos líder. (Heb. 13:7) É klaru ki Bíblia ta fla ma alguns irmon merese ‘ónra dôs bês’. Má, é ka pamodi es é kristons skodjedu ku spritu santu, é pamodi es ta ‘toma kónta dretu’ i es ‘ta trabadja duru na pâpia i na inxina.’ (1 Tim. 5:17) Si nu ngaba kes kriston skodjedu ku spritu santu txeu dimás i nu da-s txeu atenson, nu pode pô-s ta xinti vergónha. Ô más piór inda, nu pode pô-s ta bira orgulhozu. (Rom. 12:3) É klaru ki ninhun di nos ka krê faze nada ki ta poi irmons di Kristu ta faze un éru gravi! — Luc. 17:2. w20.01 29 ¶8
Sésta-fera, 27 di agostu
Alén di tudu kes kuza ki ta kontise fóra di mi, N ten un grandi preokupason pa tudu kongregasons. — 2 Cor. 11:28.
Apóstlu Polu tinha txeu razon pa xintiba preokupadu dimás. Kes prubléma ki se irmons ta pasaba, ta dexaba el preokupadu dimás. (2 Cor. 2:4) Se inimigus sota-l i es pô-l prézu. Tanbê el aguenta difikuldadis ki pô-l ta xinti preokupadu dimás sima ‘vive ku poku’. (Fil. 4:12) I si nu lenbra ma barku inkadja ku el, peloménus três bês duránti se diziginason, ta da pa imajina modi ki el ta fikaba preokupadu óras ki el ta viajaba di barku. (2 Cor. 11:23-27) Modi ki Polu lida ku kes preokupason? Polu xinti txeu preokupadu kantu se irmons ku irmans staba ta pasa pa prublémas. Má el ka tenta rezolve tudu ses prublémas el sô, pamodi el sabeba ma el ka ta konsigiba. Pur isu, el pidi otus algen pa djuda-l kuida di kongregason. Es éra ómis di kunfiansa móda Timótiu i Titu. Di sertéza, trabadju ki kes irmon li faze djuda Polu fika ménus preokupadu. — Fil. 2:19, 20; Tito 1:1, 4, 5. w20.02 22-23 ¶11-12
Sábadu, 28 di agostu
Fidjus, nhos obi ku nhos pai i ku nhos mai. — Efé. 6:1.
Jeová tanbê krê pa nu obi ku el. El merese pa nu obi ku el pamodi el é nos Kriador, el ta sustenta nos vida i el ten más sabedoria ki kalker pai. Má, razon prinsipal ki ta pô-nu ta obi ku Jeová é pamodi nu ta ama-l. (1 João 5:3) Nbóra nu ten txeu razon pa nu obi ku Jeová, el ka ta obriga-nu obi ku el. El da-nu liberdadi pa nu faze kuzê ki nu krê. Pur isu, el ta fika kontenti óras ki nu ta skodje obi ku el pamodi nu ta ama-l. Pai ku mai ta krê pa ses fidjus sta suguru. É pur isu ki es ta kria régras di konportamentu. Óras ki fidjus ta sigi kes régra, es ta mostra ma es ta kunfia na ses pai ku ses mai i ma es ta ruspeta-s. Pur isu, é más inportanti inda pa nu konxe i sigi kes régra ki nos Pai na Séu ta da-nu. Óras ki nu ta faze si, nu ta mostra ma nu ta ama i nu ta ruspeta Jeová. Tanbê, obi ku Jeová é bon pa nos. (Isa. 48:17, 18) Má, kes ki ka ta obi ku Jeová i nen ku se leis ta prujudika ses kabésa. — Gál. 6:7, 8. w20.02 9-10 ¶8-9
Dumingu, 29 di agostu
Dexa bu sérva pâpia, i obi kuzê ki bu sérva sta fla-u. — 1 Sam. 25:24.
Sima Abigail, nu pode odja un algen ta sigi un kaminhu prigozu. Na kel situason li, nu meste ten koraji pa nu pâpia ku el. (Sal. 141:5) Má tanbê nu debe faze-l ku ruspetu. Óras ki amor ta pô-nu ta da un algen konsedju ki el meste, nu ta prova ma nos é un amigu di verdadi. (Pro. 27:17) Ansions meste ten más koraji inda pa pâpia ku kes algen na kongregason ki sta faze un kuza mariadu. (Gál. 6:1) Ansions meste ser umildi i lenbra ma es tanbê es é inperfetu, i ma un dia es pode meste konsedju. Má, kel-la ka debe inpidi-s di koriji kes algen ki meste disiplina. (2 Tim. 4:2; Tito 1:9) Óras ki es ta konsedja un algen, es ta tenta uza ses kapasidadi di pâpia pa djuda-l ku jetu i paxénxa. Es ta ama ses irmon, i kel amor li ta pô-s ta aji. (Pro. 13:24) Má, kuza más inportanti pa es é onra Jeová. Pur isu, es ta difende leis di Jeová i es ta proteje kongregason di kalker prigu. — Atos 20:28. w20.03 20 ¶8-9
Sugunda-fera, 30 di agostu
Pa tudu kuza N ten forsa pamodi kel ki ta da-m puder. — Fil. 4:13.
Jeová faze Muizés bira un libertador pa kes israelita. Má ki ténpu ki Jeová uza Muizés? Jeová ka uza Muizés kantu el xinti ma el staba priparadu, dipôs ki el ‘inxinadu tudu sabedoria di Ijitu.’ (Atos 7:22-25) Má Jeová uza Muizés sô dipôs ki el djuda-l bira un ómi umildi i mansu. (Atos 7:30, 34-36) Jeová da Muizés koraji pa pâpia dianti di kel governanti más poderozu di Ijitu. (Êxo. 9:13-19) Nton, nu pode odja ma Jeová ta uza kes ki ta mostra bons kualidadi i ki ta kunfia na se forsa. Duránti tudu stória, Jeová poi se sérvus ta bira txeu kuza diferenti. I bo? Kuzê ki Jeová pode pô-u ta bira? Kel-la ta dipende txeu di bu vontadi i di bu sforsu. (Col. 1:29) Si bu krê pa Jeová uza-u, el pode pô-u ta bira un publikador zelozu, un bon instrutor, algen ki sabe konsola, un bon trabadjador, un amigu prontu pa djuda ô kalker otu kuza ki el meste pa kunpri se vontadi. w19.10 21 ¶5; 25 ¶14
Térsa-fera, 31 di agostu
N ta txoma nhos di amigus. — João 15:15.
Amigus di verdadi ta djuda-nu kontinua fiel pa Jeová. I midjór manera di nu ten amigus di verdadi é pa nu ser un amigu di verdadi. (Mat. 7:12) Pur izénplu, Bíblia ta insentiva-nu pa nu uza nos ténpu i nos forsa inda más pa ‘kenha ki meste.’ (Efé. 4:28) Óras ki nu sta konsentradu na djuda otus, nu ta ten más xansi di ser filís. (Atos 20:35) Nos amigus ta djuda-nu óras ki nu ta pasa pa prublémas, i es ta djuda-nu kontinua ta ten pas déntu nos. Sima kantu Eliú obi Jó ta pâpia di se prublémas, nos amigus di verdadi tanbê ta obi-nu ku paxénxa óras ki nu ta fla-s modi ki nu sta ta xinti. (Jó 32:4) Nu ka debe spéra ma nos amigus ta toma disizons pa nos. Má é bon nu obi-s, óras ki es da-nu algun konsedju ku bazi na Bíblia. (Pro. 15:22) Si nu sta pasa pa algun nisisidadi i nos amigus krê djuda-nu nu ka debe ser orgulhozu. Nu debe ser umildi sima Rei Davidi ki seta ajuda di se amigus. (2 Sam. 17:27-29) Amigus asi é un prezenti di Jeová. — Tia. 1:17. w19.04 11 ¶12; 12 ¶14-15