Setenbru
Kuarta-fera, 1 di setenbru
Nha Pai ti inda sta ta trabadja, i mi tanbê N sta ta trabadja. — João 5:17.
Dja nu odja ma Jeová ku Jizus trabadja duru. Má kel-li krê fla ma nu ka debe diskansa? Klaru ki nau. Jeová nunka ka ta kansa, pur isu el ka meste diskansa dipôs ki el faze algun kuza. Bíblia ta fla ma dipôs ki Jeová kria séu ku Téra, ‘el para i el diskansa.’ (Êxo. 31:17) Kel-li krê fla ma Jeová para di kria kuzas i el tra ténpu pa el odja tudu kes trabadju ki el faze. Nbóra Jizus trabadja duru kantu el staba na Téra, el tra ténpu pa diskansa i pa kume ku se amigus. (Mat. 14:13; Luc. 7:34) Bíblia ta insentiva povu di Deus pa ser trabadjador. Se sérvus ka debe ser prigisozu, má es debe trabadja duru. (Pro. 15:19) Talvês bu ta trabadja pa bu kuida di bu família. I tudu disiplus di Kristu ten responsabilidadi di partisipa na trabadju di prega notísias sábi. Má, bu meste diskansa dretu. w19.12 2 ¶2; 3 ¶4-5
Kinta-fera, 2 di setenbru
Kristu sufri pa nhos, el dexa nhos un izénplu pa nhos sigi se pasus di manera fiel. — 1 Ped. 2:21.
Ivita konta stórias sobri dimónis. Nu ten ki faze sima Jizus ta fazeba. Antis di Jizus ben pa Téra, el ta viveba na Séu i el sabia txeu kuza sobri Satanás i dimónis. Má el ka ta staba ta konta stórias sobri kuzê ki kes spritu mau ta fazeba. Jizus kria inxinaba pesoas sobri Jeová, envês di djuda Satanás spadja se stórias. Nu pode imita izénplu di Jizus óras ki nu ka ta spadja stórias sobri dimónis. Má, nu ta mostra na kuzas ki nu ta fla ma nos korason sta kontenti pamodi algun kuza bon, ô ku verdadi. (Sal. 45:1) Ka bu xinti medu dimás di spritus mau. Na es mundu inperfetu ki nu sta vive oji, kuzas mariadu pode kontise ku nos di un óra pa kel otu, sima asidenti, duénsa ô ti mórti. Má, nu ka debe atxa ma kes spritu mau é kulpadu pa tudu kuza. Bíblia ta splika ma ‘ténpu i kuzas ki nu ka sta spéra’ pode kontise ku kalker un di nos. (Ecl. 9:11) Jeová dja mostra ma el ten mutu más puder di ki dimónis. w19.04 23-24 ¶13-14
Sésta-fera, 3 di setenbru
Kes autoridadi ki ten, é Deus ki pô-s na ses puzison má ku limiti. — Rom. 13:1.
Ansions ta obi ku lei di país ki ta iziji pa pesoas fla autoridadis di govérnu ma talvês un mininu sufri abuzu seksual? Sin. Na alguns país, ten leis ki ta iziji pa pesoas fla autoridadis di govérnu óras ki es obi ma talvês un mininu abuzadu di el. Ansions di kes país ta obi ku kel lei li. Kes lei li, ka ta bai kóntra leis di Deus. (Atos 5:28, 29 ) Nton, óras ki ansions fika ta sabe ma talvês un mininu abuzadu di el, lógu es ta txoma pa Betel pa sabe modi ki es ta aji di akordu ku kes lei. Ansions tanbê ta splika kel algen ki abuzadu di el, se mai ku se pai ô kalker otu algen ki fika ta sabe di kel asuntu, ma es ten direitu di da kexa na autoridadis. Má i si kel kexa é sobri un algen ki ta faze párti di kongregason, i gentis di kel zóna fika ta sabe? Kel irmon debe atxa ma si el da kexa el sta ta mantxa nómi di Jeová? Nau. Pamodi kel algen ki abuza di un mininu é ki mantxa nómi di Deus. w19.05 10-11 ¶13-14
Sábadu, 4 di setenbru
Sabedoria di kel mundu li é tolera pa Deus. — 1 Cor. 3:19.
Bíblia ta inxina ma maridu ku mudjer debe ruspeta kunpanheru i kunpri promésa ki es faze na dia di ses kazamentu. Pa mostra ma kel promésa ki es faze pa kunpanheru é inportanti, Bíblia ta fla: ‘Ómi ta dexa se pai ku se mai i el ta djunta ku se mudjer, i es ta bira sô un karni.’ (Gén. 2:24) Má, kes ki ta sigi sabedoria di mundu ta difende un otu manera di pensa. Es ta fla ma kuza más inportanti pa un algen é djobe se filisidadi. Un livru sobri divórsiu fla: “Na alguns serimónia, kel promésa ki ta fazedu ‘ti ki mórti sipara-nu’, trokadu pa un promésa ki ten limiti ‘ti ki nos amor kaba.’” Kel manera di pensa ma kazamentu pode ser un kuza pasajeru, sta ta poi txeu família ta sipara i ta traze txeu dór. Kel-li ta dexa klaru ma manera ki mundu ta pensa sobri kazamentu é tolisi. w19.05 23 ¶12
Dumingu, 5 di setenbru
Nhos para di sigi kel mundu li. — Rom. 12:2.
Polu staba preokupadu pamodi alguns kriston staba ta ser influensiadu pa kes rasusinu i filozofias di mundu di Satanás. (Efé. 4:17-19) Kel-li pode kontise ku kalker un di nos. Satanás, ki é deus di kel mundu li, sta ta faze di tudu pa disvia-nu di Jeová, pur isu el ta uza txeu armadilha. Pur izénplu, si nu krê ser un algen inportanti ô famozu, el ta uza kel dizeju li pa tenta disvia-nu di Jeová. Tanbê el pode uza kuzas ki kontise na nos vida, nos kultura ô skóla ki nu ten pa pô-nu ta pensa sima el. Nu pode tra ideias ki sta ben finkadu na nos menti? (2 Cor. 10:4) Odja modi ki Polu responde: ‘Nu sta ta kaba ku tudu rasusinu i tudu barera ki ta labanta kóntra konhisimentu di Deus, i nu sta ta poi tudu pensamentu prézu, pa nu pô-l ta obi ku Kristu’. (2 Cor. 10:5) Sin, ku ajuda di Jeová nu pode kontrola nos manera di pensa. w19.06 8 ¶1-3
Sugunda-fera, 6 di setenbru
Pa mi, txiga pértu di Deus é bon pa mi. Jeová, ki é kel Sinhor Más Grandi, N faze-l nha proteson. — Sal. 73:28.
Nbóra Ana, Davidi i kel skritor di salmo staba txeu preokupadu, es kunfia na ajuda di Jeová. Es faze orason pa Jeová i es fla-l sobri ses preokupason. Es abri ses korason i es mostra-l pamodi ki es staba txeu dizanimadu. I es kontinua ta bai pa lugar di adorason di Jeová. (1 Sam. 1:9, 10; Sal. 55:22; 73:17; 122:1) Jeová mostra konpaxon pa kada un di es i el djuda-s na kuza ki es mesteba. Ana xinti pas déntu di el. (1 Sam. 1:18) Davidi skrebe: ‘Difikuldadis di algen justu é txeu, má Jeová ta libra-l di tudu es.’ (Sal. 34:19) I más tardi, kel skritor di salmo xinti ma Jeová ‘pega-l na se mô direita’ i el gia-l ku amor pa el sigi se konsedjus. (Sal. 73:23, 24) Kuzê ki nu ta prende di kes izénplu li? Alvês nu pode pasa pa prublémas gravi ki ta pô-nu ta xinti txeu dizanimadu. Má, nu pode lida ku kes prubléma si nu pensa na modi ki Jeová djuda otus, si nu pâpia ku el na orason i si nu faze kuzê ki el ta pidi-nu. — Sal. 143:1, 4-8. w19.06 17-18 ¶14-15
Térsa-fera, 7 di setenbru
Mésmu ki nhos sufri pamodi justisa, nhos ta ser filís. — 1 Ped. 3:14.
Nunka ka bu dexa kuzas ki ómis ta fla ô ta faze pô-u ta xinti vergónha di ser un Tistimunha di Jeová. (Miq. 4:5) Odja izénplu di kes apóstlu na Jiruzalen. Lógu dipôs ki Jizus móre, es sabia ma kes xéfi di relijion di judeus ta odiaba es. (Atos 5:17, 18, 27, 28 ) Má simé, es kontinua ta bai pa ténplu na Jiruzalen tudu dia i ta mostra klaru ma es éra disiplus di Jizus. (Atos 5:42 ) Es ka dexa medu di ómi inpidi-s di prega. Nos tanbê, nu pode vense medu di ómi óras ki, na trabadju, na skóla i na lugar ki nu ta mora, nu ta dexa pesoas sabe ma nos é Tistimunhas di Jeová. (Atos 4:29; Rom. 1:16) Pamodi ki apóstlus staba kontenti? Es sabia pamodi ki es staba ta ser odiadu. I pa es éra un ónra ser maltratadu dja ki es staba ta faze vontadi di Jeová. (Luc. 6:23; Atos 5:41; 1 Ped. 2:19-21) Óras ki nu ta ntende ma nu ta odiadu pamodi nu sta faze kel ki é dretu, nunka nu ka ta dexa di sirbi Jeová pamodi pesoas ta odia-nu. w19.07 7 ¶19-20
Kuarta-fera, 8 di setenbru
Pa lei, algen pode faze un kuza dretu na sábadu. — Mat. 12:12.
Jizus ku se sigidoris, ki éra judeu, ta guardaba sábadu pamodi es ta sigiba kel Lei ki Deus daba israelitas através di Muizés. Má Jizus mostra pa kuza ki el fla i ki el faze, ma ka éra mariadu fazeba bondadi ô djudaba un algen na dia di sábadu. (Mat. 12:9-11) El ka ta pensaba ma éra mariadu un algen fazeba bondadi ô djudaba otus na sábadu. Kuzas ki Jizus faze ta mostraba ma el ta ntendeba kel razon inportanti ki Deus flaba se povu pa diskansaba na dia di sábadu. Dja ki povu di Deus ta diskansaba di ses trabadju, es ta konsigi konsentraba na ses adorason pa Deus. Jizus kria na un família ki ta uzaba dia di sábadu pa adoraba Deus. Nu sabe kel-li pamodi kuzê ki Bíblia ta fla sobri Jizus kantu el staba na Nazaré, na sidadi ki el kria. El ta fla: ‘Di akordu ku se kustumu na dia di sábadu, el entra na sinagóga i el labanta pa el lé.’ (Luc. 4:15-19) Tanbê, se disiplus tinha grandi ruspetu pa lei di sábadu, pur isu es spéra ti ki sábadu pasa pa es kontinua ta priparaba kuzas pa poba na korpu di Jizus. — Luc. 23:55, 56. w19.12 4 ¶10
Kinta-fera, 9 di setenbru
Nhos ka tinha speransa. — Efé. 2:12.
Tudu publikador sta nvolvidu na djuda atxa kes algen ki ten bon korason. Nu pode konpara es trabadju sima atxa un mininu ki sta perdedu. Di ki manera? Odja un izénplu ki kontise ku un mininu di três anu ki sai di kaza i el perde. Uns 500 algen sai pa ba djobe-l. Uns 20 óra dipôs ki kel mininu perde, un di kes algen atxa-l pértu di un plantason di midju. Kel algen ki atxa-l ka kreba pa pesoas ilojia-l pamodi el atxa kel mininu. El fla ma kel mininu atxadu pamodi tudu kes algen trabadja djuntu. Txeu algen ta xinti sima kel mininu ki perde. Es ka ten speransa, má es krê ajuda. Anos é más di 8 milhon ki ta trabadja djuntu na atxa kes algen ki merese. Talvês bu ka atxa un algen ki krê studa Bíblia. Má, otus publikador ki trabadja na kel mésmu tiritóriu talvês atxa un algen ki krê prende verdadi di Palavra di Deus. Óras ki un irmon ô un irman atxa un algen ki dipôs bira un disiplu di Kristu, tudu kes ki partisipa na djobe kes algen ki merese ten bon motivu pa fika kontenti. w19.07 16-17 ¶9-10
Sésta-fera, 10 di setenbru
N ta npenha pa alkansa nha obijetivu. — Fil. 3:14.
Apóstlu Polu lenbra kes kriston na Filipus ma es meste kontinua ta kóre sen dizisti. Kongregason na Filipus sta ta pasaba pa pirsigison désdi ki kongregason formadu. Tudu kumesa na anu 50 D.J., kantu Deus konvida Polu pa ‘pasa pa Masedónia’. (Atos 16:9 ) Kantu Polu ku Silas txiga la, es konxe un mudjer ki txomaba Lídia. El “staba ta sukuta” notísias sábi i Jeová “abri-l si korason”. (Atus 16:14, BPK ) Poku ténpu dipôs, Lídia i tudu kes algen di se kaza batizadu. Má, Diabu kumesa lógu ta kria prublémas. Ómis di sidadi leba Polu ku Silas pa kes governanti di sidadi, ta fla ma es staba ta traze prubléma pa sidadi. Kal ki foi rezultadu? Polu ku Silas sotadu i es podu prézu. Dipôs es mandadu pa es sai di sidadi. (Atos 16:16-40 ) Es dizisti? Nau! I kuzê ki kontise ku kes irmon i irmans, di kel kongregason ki formadu? Es tanbê es ka dizisti! Nu ka ten dúvida ma es xinti nkorajadu pamodi Polu ku Silas dexa un bon izénplu. w19.08 2 ¶1-2
Sábadu, 11 di setenbru
Nhos fika xeiu di frutu justu. — Fil. 1:11.
Di sertéza, kel ‘frutu justu’ ta inkluiba ses amor pa Jeová i pa se povu. Kel-li tanbê ta inkluiba pâpia ku otus sobri ses fé na Jizus i ses speransa bunitu pa futuru. Pur isu, nu ta fika ‘xeiu di frutu justu’ óras ki nu ta faze tudu kel ki nu pode na es trabadju más inportanti di faze disiplus. (Mat. 28:18-20) Ka ta nporta kal ki é nos situason, nu pode brilha sima un lus. Alvês, kuzas ki pode parse ma ka ta dexa-nu pâpia di notísias sábi pode bira un oportunidadi pa nu prega. Pur izénplu, apóstlu Polu staba prézu na un kaza na Roma kantu el skrebe se karta pa kes kriston na Filipus. Má sikrê el staba prézu, Polu ka para di prega pa kes guarda i pa kes algen ki ta ba vizitaba el. Na tudu kes situason, el faze se midjór na pregason, i kel-la da kes irmon kunfiansa i koraji pa ‘pâpia di palavra di Deus sen medu.’ — Fil. 1:12-14; 4:22. w19.08 12 ¶15-16
Dumingu, 12 di setenbru
Nton, nhos rabaxa nhos kabésa baxu di mô poderozu di Deus, pa el pode enaltise nhos na ténpu sértu. — 1 Ped. 5:6.
Motivu prinsipal pa nu ser umildi é pamodi Jeová ta fika kontenti. Apóstlu Polu dexa kel-li klaru kantu el skrebe kes palavra ki sta na testu di oji. Livru “Venha Ser Meu Seguidor”, na kapítlu 3 parágrafu 23 fla sobri palavras di Pedru: ‘Orgulhu é sima venénu. Rezultadus pode ser prigozu. El é un kualidadi ki pode poi un algen ku txeu kapasidadi ta bira sen valor pa Deus. Má umildadi, pode poi ti un algen sinplis ta ten txeu valor pa Jeová. Deus ta fika kontenti di rekonpensa-u pamodi bo é umildi.’ Ka ten kuza más sábi di ki poi korason di Jeová kontenti. (Pro. 23:15) Alén di Jeová fika kontenti, umildadi ta djuda-nu na nos vida. Si nos é umildi, otus algen ta krê fika pértu di nos. Di ki manera? Tenta poi na lugar di otus. — Mat. 7:12 w19.09 4 ¶8-9
Sugunda-fera, 13 di setenbru
Jeová ta ôdia tudu kes algen ki ten korason orgulhozu. — Pro. 16:5.
Ansions ta trabadja duru pa djuda ses irmon ku irmans. I es ka ta xinti ma es é más midjór di ki otus pamodi autoridadi ki es ten. Envês di kel-li, es ta trata kongregason ku amor. (1 Tes. 2:7, 8) Ansions debe dexa ses amor i umildadi influensia-s na manera ki es ta pâpia ku otus. Un ansion ku txeu spiriénsa ki txoma Andrew, fla: “N da kónta ma óras ki un ansion ta mostra bondadi pa otus i el é un amigu, kel-li ta toka korason di irmons. Kes kualidadi li ta poi kongregason ta apoia ansions.” Un otu irmon ki txoma Tony, ki dja ten txeu anu ki é ansion, fla: “N ta tenta sigi konsedju di Filipenses 2:3 i sénpri N ta sforsa pa N trata irmons sima algen más inportanti ki mi. Kel-li ta djuda-m ka obriga otus obi ku mi.” Ansions debe ser umildi, sima Jeová é umildi. Jeová é Kel más Grandi di Séu ku Téra, má simé el ‘ta nbaxa’ i ‘el ta labanta algen umildi di téra.’ (Sal. 18:35; 113:6, 7) É pur isu ki Jeová ta ôdia kes algen ki é orgulhozu. w19.09 16-17 ¶11-12
Térsa-fera, 14 di setenbru
Nhos poi nha kanga riba nhos. — Mat. 11:29.
Pa nu kontinua ta xinti animadu dibaxu di kanga di Jizus, nu ten ki pensa di manera dretu. Dja ki nu sta faze trabadju di Jeová, nu debe faze-l di se manera. Anos é trabadjadoris, i Jeová é Dónu. (Luc. 17:10) Si nu tenta faze trabadju ki el da-nu di nos manera, é sima si nu sta ta luta kóntra kanga. Má, óras ki nu ta faze kuzas di manera di Jeová nu ta ten bons rezultadu. Ka nu skese ma óras ki Jeová krê pa algun kuza kontise ningen ka ta pode para-l. (Rom. 8:31; 1 João 4:4 ) Nos obijetivu é lova Jeová, nos Pai ki ta ama-nu txeu. Kes algen na ténpu di Jizus, ki ta trabadjaba pa ses própi interesi ô ku intenson di ten más, es kaba pa perde alegria i es bandona kanga di Jizus. (João 6:25-27, 51, 60, 66; Fil. 3:18, 19) Má kes ki ta trabadjaba pamodi es ta amaba Deus di korason i ses kunpanheru, es karega ku alegria kanga di Jizus i es resebe xansi di sirbi ku Kristu na Séu. Nos tanbê, nu ta kontinua ta trabadja ku alegria si nu karega kanga di Jizus ku bon intenson. w19.09 20 ¶1; 24-25 ¶19-20
Kuarta-fera, 15 di setenbru
Nhos ta konxe verdadi i verdadi ta liberta nhos. — João 8:32.
Pensa na otus benson ki bu ten pamodi bu sta livri di ensinus falsu. Nu sta txeu kontenti di ten es liberdadi! Nu pode ten sertéza ma ta ben ten un liberdadi mutu más grandi. Ka ta dura, Jizus ta ben kaba ku tudu relijion falsu i ku govérnus injustu di ómi. Deus ta ben proteje ‘un monti di algen’ ki ta sirbi-l, i el ta ben da-s txeu benson óras ki Téra bira un paraízu. (Apo. 7:9, 14) Milhons di otus algen ta ben resusitadu i es ta ben ten xansi di libertadu di tudu kes rezultadu di pekadu di Adon. (Atos 24:15 ) Duránti kel Reinu di mil anu, Jizus i kes ki ta bai governa ku el, ta ben djuda tudu algen ten saúdi perfetu i un amizadi perfetu ku Deus. Na kel ténpu ta ben ten liberdadi mutu más midjór ki kel ki israelitas ta resebeba na anu di Jubileu. Kel-li krê fla ma tudu algen ki ta sirbi Jeová ku lialdadi ta ben sta perfetu, livri di pekadu. w19.12 12-13 ¶14-16
Kinta-fera, 16 di setenbru
Barnabé ben djuda-l. — Atos 9:27.
Na ténpu di apóstlus, un ómi ki gostaba di da, ki txomaba Juzé (ô Barnabé) dexa Jeová uza-l. (Atos 4:36, 37 ) Dipôs ki Saulu bira kriston, txeu irmon tinha medu di el pamodi el éra konxedu pa pirsigi kongregasons. Má Barnabé, mostra amor i el djuda Saulu. (Atos 9:21, 26-28 ) Na otu situason, ansions di Jiruzalen da kónta ma kes irmon di Antiokia di Síria mesteba di konsolu. Ken ki es manda pa ba konsola-s? Barnabé! Es skodje un bon algen. Bíblia ta fla ma Barnabé “da tudu es koraji pa ses korason fika sénpri na sinhor”. (Atus 11:22-24, BPK ) Di mésmu manera oji, Jeová pode djuda-nu konsola nos irmons ku irmans. Pur izénplu, el pode uza-nu pa konsola kes ki perde algen ki es ta ama. Ô el pode motiva-nu pa vizita ô tilifona un algen ki sta duenti ô dizanimadu pa fla-l alguns palavra di konsolu. Bu ta dexa Jeová uza-u sima el uza Barnabé? — 1 Tes. 5:14. w19.10 22 ¶8
Sésta-fera, 17 di setenbru
Ken ki ta púrdua un fadja sta ta npenha pa amor, má kel ki ta kontinua ta pâpia sobri un asuntu ta sipara bons amigu. — Pro. 17:9.
Alvês, óras ki nu ta trabadja djuntu ku nos amigus, nu ta konsigi odja ses bons kualidadi, má tanbê ses defetu. Kuzê ki pode djuda-nu lida ku kel dizafiu li? Nu ka pode spéra pa nos irmons ku irmans ser perfetu. Pur isu, dipôs ki nu kria un amizadi ku es, nu meste sforsa txeu pa nu mante kel amizadi. Si nos amigu faze un kuza mariadu, talvês nu meste da-l un konsedju ku bondadi, má sinseru, ku bazi na Bíblia. (Sal. 141:5) Si un amigu magua-nu, nu debe purdua-l. I dipôs di purdua-l, nu debe ivita tentason di pâpia otu bês sobri kel kuza mariadu ki dja el fazeba. Na es ténpu difísil ki nu sta vive, é inportanti nu konsentra na kes bon kualidadi di nos irmons, envês di konsentra na ses fadja! Si nu faze si, nos amizadi ku es ta bira más fórti. I nu ta ben meste di amigus óras ki grandi tribulason kumesa. w19.11 6 ¶13, 16
Sábadu, 18 di setenbru
Nhos faze disiplus di algen di tudu nasons, nhos inxina-s obidese tudu kuza ki N manda nhos. — Mat. 28:19, 20.
Óras ki nu ta faze studus di Bíblia, nu ten ki faze nos midjór pa ‘faze disiplus i inxina-s obidese tudu kuza ki Jizus manda’. Nu meste djuda pesoas ntende modi ki é inportanti pa es skodje sirbi Jeová i apoia se Reinu. Kel-li krê fla ma pesoas ten ki faze sima es prende, da ses vida pa Jeová i batiza. Sô asi ki es ta konsigi skapa na dia di Jeová. (1 Ped. 3:21) Falta mutu poku ténpu pa txiga fin di es sistéma. Pur isu, nu ka pode perde ténpu ta studa Bíblia ku kes algen ki ka krê muda ses vida pa sirbi Jeová. (1 Cor. 9:26) Nos trabadju é urjenti! Ten txeu algen ki inda meste obi mensaji di Reinu, antis di ser tardi dimás. w19.10 11-12 ¶14-15
Dumingu, 19 di setenbru
El ta poi insénsu na kes braza dianti di Jeová. — Lev. 16:13.
Un bês pa anu, na Dia di Spiason, nason di Israel ta djuntaba i saserdóti prinsipal ta ofereseba sakrifisius. Kes sakrifisiu ta djudaba israelitas lenbra ma es tinha ki linpaba di ses pekadu. Má, primeru, saserdóti prinsipal tinha ki bazaba insénsu ku kuidadu riba braza i kel sala ta fikaba ta txera sábi. Kuzê ki nu pode prende ku kel-li? Bíblia ta fla ma pa Jeová, orason di se adoradoris fiel é sima insénsu. (Sal. 141:2; Apo. 5:8) Saserdóti prinsipal ta mostraba txeu ruspetu óras ki el ta entraba ku insénsu na prezénsa di Jeová. Di mésmu manera, óras ki nu ta ora pa Jeová, nu ta faze-l ku txeu ruspetu. Nu ta dimira-l. Nu ta agradese txeu nos Kriador pamodi el ta dexa-nu txiga pértu di el, sima un mininu ta txiga na se pai. (Tia. 4:8) El ta seta-nu sima se amigus! (Sal. 25:14) Nu ta da valor pa es priviléjiu grandi, ki nu ka krê faze nada ki ta mágua Jeová. w19.11 20-21 ¶3-5
Sugunda-fera, 20 di setenbru
Ó Jeová, bu faze txeu trabadju! Bu faze tudu es ku sabedoria. Téra sta xeiu di kuzas ki bu faze. — Sal. 104:24.
Kuzê ki maioria di algen ta pensa sobri trabadju na undi ki bu ta mora? Na un monti país, pesoas sta ta trabadja duru i mutu más txeu di ki un bês. Kes algen ki ta trabadja txeu dimás, ka ten ténpu pa diskansa, pa sta ku ses família ô pa prende sobri Deus. (Ecl. 2:23) Má tanbê, ten alguns algen ki ka gosta di trabadju pa nada ki ten, i es ta ranja diskulpa pa es ka trabadja. (Pro. 26:13, 14) Txeu algen na kel mundu li ta trabadja txeu dimás i otus ta trabadja poku dimás. Má pensa na kuzê ki Jeová i Jizus ta atxa sobri trabadju. Nu sabe ma Jeová gosta di trabadja. Jizus dexa kel-li klaru kantu ki el fla: ‘Nha Pai ti inda sta ta trabadja, i mi tanbê N sta ta trabadja.’ (João 5:17 ) Pensa na tudu trabadju ki Deus faze kantu el kria un monti anju, strélas i planétas. Tanbê nu ta odja un monti kuza bunitu ki Deus faze li na Téra. w19.12 2 ¶1-2
Térsa-fera, 21 di setenbru
N atxa Davidi un ómi ki ta anda sima nha korason ta krê. — Atus 13:22, BPK.
Modi ki Davidi dizenvolve un amizadi fórti ku Jeová? Davidi prende sobri Jeová através di kriason. Kantu Davidi éra rapazinhu, el ta pasaba txeu ténpu lonji di kaza ta kuida di ovelhas di se pai. Talvês é na kel ténpu ki el kumesa ta pensa na kuzas ki Jeová faze. Pur izénplu, óras ki el ta odjaba pa séu di noti, el ka ta odjaba sô milharis di stréla, má el ta odjaba kes kualidadi di Kel ki faze-s. (Sal. 19:1, 2) Óras ki Davidi ta pensaba na manera ki algen fazedu, el ta odjaba ma Jeová ten grandi sabedoria. (Sal. 139:14) Sima Davidi ba ta tenta ntende trabadjus di Jeová, el odja ma el é pikinoti dimás konparadu ku Deus. (Sal. 139:6) Kuzê ki nu ta prende? Tra ténpu pa bu pensa txeu na kriason i fika dimiradu ku el. Na bu dia-dia, pensa na kuzê ki kes kriason ki sta na bu vólta, sima planta, animal i algen ta inxina-u sobri Jeová. Asi, kada novu dia di bu vida, bu ta prende más kuza sobri bu Pai ki krê-u txeu. (Rom. 1:20) I kada dia bu ta odja bu amor pa Jeová ta fika más fórti. w19.12 19-20 ¶15-17
Kuarta-fera, 22 di setenbru
Pamodi fé, kantu Muizés bira grandi, el ka seta pa es txoma-l fidju di fidju-fémia di Faraó. — Heb. 11:24.
Muizés skodje sirbi Deus. Kantu ki el tinha uns 40 anu, Muizés skodje apoia israelitas ki éra povu di Deus, envês di ser konxedu pa ‘fidju di fidju-fémia di Faraó’. Muizés dizisti di un puzison rei di inportanti. Kantu el skodje apoia israelitas, ki éra skravu na Ijitu, el sabia ma Faraó ta fikaba uma xatiadu ku el. Faraó éra un rei ki tinha txeu puder i gentis di Ijitu ta odjaba el sima un deus. Kel-li ta mostra ma Muizés tinha un fé fórti. Muizés ta kunfiaba na Jeová. Kel kunfiansa la éra un razon inportanti ki djuda Muizés dizenvolve un amizadi fórti ku Jeová ki dura se vida interu. (Pro. 3:5) Kuzê ki nu ta prende? Sima Muizés, nos tudu nu ten ki toma un disizon: Nu ta skodje sirbi Deus i apoia se povu? Talvês nu ten ki faze sakrifisius pa sirbi Jeová, i kes algen ki ka konxe Jeová pode fika kóntra nos. Má si nu kunfia na nos Pai di Séu, nu pode konta ku se ajuda! w19.12 17 ¶5-6
Kinta-fera, 23 di setenbru
Jeová Deus faze ómi di pó di téra i el sopra-l folgu di vida na se narís. — Gén. 2:7.
Nbóra nu fazedu di téra, nu ten txeu valor pa Jeová. Modi ki nu sabe kel-li? El faze-nu ku kapasidadi di imita se kualidadis. (Gén. 1:27) Pur isu, el da-nu mutu más valor di ki kes otu kuza ki el kria na Téra. Tanbê el da-nu responsabilidadi di kuida di Téra i di animal. (Sal. 8:4-8) Mésmu dipôs ki Adon peka, Jeová kontinua ta da-nu valor. El mostra kel-li, kantu el da se Fidju ki el ta ama txeu, pa móre pa nos pekadus. (1 João 4:9, 10 ) Através di resgati, Jeová ta ben resusita kes algen ki móre pamodi pekadu di Adon, ‘algen justu i tanbê algen injustu.’ (Atos 24:15 ) Se Palavra ta mostra ma nu ten txeu valor pa el, ka ta nporta nos saúdi, nos idadi i si nu ten dinheru ô nau. — Atos 10:34, 35. w20.01 15 ¶5-6
Sésta-fera, 24 di setenbru
Nhos kuida di nhos própi asuntu. — 1 Tes. 4:11.
Speransa di bai pa Séu é ka un kuza ki algen ta erda di se família. El ta resebe-l di Deus. (1 Tes. 2:12) Pur isu, nu ta ivita faze perguntas ki pode poi otus ta fika tristi. Pur izénplu, nu ka ta pergunta mudjer di un kriston skodjedu ku spritu santu, modi ki el ta xinti sobri se speransa di vive pa tudu ténpu na Téra sen se maridu. Nu ten sertéza ma na kel mundu novu Jeová ta ben ‘faze vontadi di tudu kuza bibu.’ (Sal. 145:16) Si nu ka trata kes kriston skodjedu ku spritu santu sima algen más inportanti ki otus, tanbê nu ta proteje nos kabésa. Modi? Bíblia ta fla-nu ma un algen skodjedu ku spritu santu pode ka mante fiel. (Mat. 25:10-12; 2 Ped. 2:20, 21) Pur isu, si nu ka ‘dimira manera di ser’ di otus, nunka nu ka ta sigi-s, nen mésmu kes kriston skodjedu ku spritu santu, nen kes irmon ki é txeu konxedu ô kes ki dja ten txeu ténpu ta sirbi Jeová. (Judas 16, nóta di rodapé) Asi, si kes algen ka kontinua fiel ô es sai di kongregason, nu ka ta perde nos fé na Jeová nen nu ka ta para di sirbi-l. w20.01 29 ¶9-10
Sábadu, 25 di setenbru
Nhos bira ta imita Deus, sima fidjus ki el ta ama. — Efé. 5:1.
Nu krê faze nos midjór pa imita Jeová, pamodi nos é ‘fidjus ki el ta ama’. Nu ta imita se kualidadis óras ki nu ta mostra amor, bondadi i óras ki nu ta púrdua otus. Óras ki kes algen ki ka konxe Deus ta odja nos bon konportamentu, talvês es pode xinti vontadi di prende más sobri Deus. (1 Ped. 2:12) Pai ku mai ki ta sirbi Jeová debe trata ses fidjus sima Jeová ta trata-nu. Óras ki es ta imita Jeová, ses fidjus tanbê pode krê ser amigu di nos Pai ki ta ama-nu. Nu ta xinti orgulhu di Jeová, ki é nos Pai na Séu i nu krê pa otus algen konxe-l. Nos tudu nu ta xinti déntu nos korason sima Rei Davidi ki skrebe: ‘N sta ba pâpia di Jeová ku orgulhu’. (Sal. 34:2) Má i si nu ta xinti txeu vergónha di pâpia sobri Jeová? Modi ki nu pode ten koraji? Nu ta ten koraji óras ki nu ta pensa modi ki Jeová ta fika kontenti si nu pâpia di el. Tanbê pensa modi ki konxe Jeová ta djuda otus algen ten un vida midjór. Jeová ta da-nu koraji ki nu meste. Sima el djuda kes kriston na ténpu ki Bíblia skrebedu ten koraji, el ta djuda-nu tanbê. — 1 Tes. 2:2. w20.02 11 ¶12-13
Dumingu, 26 di setenbru
Nhos bai i nhos faze disiplus, nhos batiza-s. — Mat. 28:19.
Txeu di kes algen ki ta studa Bíblia ta faze prugrésu i es ta batiza. Má, ta parse ma alguns ki ta studa Bíblia ku nos, ten medu di bira disiplus. Es gosta di ses studu, má es ka sta faze prugrésu pa es pode batiza. Si bu ten un studu di Bíblia, di sertéza bu krê djuda bu studanti faze sima el sta prende i bira un disiplu di Kristu. Jeová krê pa pesoas sirbi-l pamodi es ta ama-l. Pur isu, nos obijetivu é djuda nos studantis ntende ma Jeová ta preokupa txeu ku kada un di es i ma el ten txeu amor pa es. Nu krê djuda-s odja Jeová sima ‘pai di órfus i kel ki ta proteje viúvas.’ (Sal. 68:5) Sima bus studanti ta ba ta xinti amor di Jeová pa es, ses korason ta fika tokadu i es ta kumesa ta ama-l tanbê. Nton, djuda bus studanti ntende ma nos Deus di amor krê pa es ganha vida pa tudu ténpu, i ma el sta prontu pa djuda-s konsigi es obijetivu. w20.01 3 ¶7-8
Sugunda-fera, 27 di setenbru
N xinti txeu alegria i konsolu kantu N obi ta papiadu di bu amor. — Filém. 7.
Apóstlu Polu éra umildi, pur isu el sabia ma el mesteba konsolu di se amigus. El ka fika preokupadu ma otus algen ta pensaba ma el éra fraku si se amigus konsola-l na kes ténpu difísil. (Col. 4:7-11) Óras ki nos é umildi i nu seta ma nu meste pa otus algen konsola-nu, nos irmons ta fika kontenti di djuda-nu na kel ki nu meste. Polu sabia ma Skrituras podia konsolaba el. (Rom. 15:4) Tanbê es podia daba el sabedoria pa el lidaba ku kalker prubléma. (2 Tim. 3:15, 16) Kantu Polu staba prézu na Roma pa sugundu bês, el xinti ma se mórti staba kuazi ta txiga. El pidi Timótiu pa bai la faxi i pa leba-l ‘kes rolu’. (2 Tim. 4:6, 7, 9, 13) Pamodi? Ta parse ma kes rolu ta fazeba párti di Skrituras Ebraiku ki Polu podia uzaba na se studu pesoal di Bíblia. Nos tanbê si nu studa Palavra di Deus sénpri, Jeová ta uza Skrituras pa kalma-nu, ka ta nporta kal ki é nos prublémas. w20.02 23-24 ¶14-15
Térsa-fera, 28 di setenbru
Nhos para di julga, pa nhos ka ser julgadu. — Mat. 7:1.
Elifás, Bildadi i Zofar ka uza ses ténpu pa pensa modi ki es podia djudaba Jó. Kes kuza ki es ben fla dipôs, dexa klaru ma es staba sô ta pensa modi ki es ta provaba ma Jó fazeba algun kuza mariadu. Es pâpia alguns kuza ki éra verdadi, má txeu kuza ki es fla di Jó i di Jeová éra mintira ô mostra falta di bondadi. Es fla ma Jó éra un algen mau. (Jó 32:1-3 ) Kuzê ki Jeová faze? El fika xatiadu ku kes três ómi. El txoma-s di tolu i el pô-s ta pidi Jó pa ora pa es. (Jó 42:7-9 ) Nu pode prende txeu lison ku kel mau izénplu di Elifás, Bildadi i Zofar. Primeru, nu ka debe julga nos irmons. (Mat. 7:2-5) Má, nu debe obi-s ku atenson antis di nu pâpia. É sô di kel manera li ki nu ta konsigi ntende dretu ses situason. (1 Ped. 3:8) Sugundu, óras ki nu ta pâpia, nu debe ten sertéza ma kel ki nu ta fla ta mostra amor i é verdadi. (Efé. 4:25) I tirseru, Jeová ta preokupa txeu ku kel ki nu ta fla kunpanheru. w20.03 22-23 ¶15-16
Kuarta-fera, 29 di setenbru
Nhos kontinua ta ora tudu óra. — Efé. 6:18.
Txeu bês nu ta pasa ta konxe Jeová más midjór óras ki nu ta inxina otus sobri el. Pur izénplu, nu ta odja próva klaru di konpaxon di Jeová pa pesoas, óras ki el ta djuda-nu atxa kes algen ki krê ser se amigu. (João 6:44; Atos 13:48 ) Nu ta odja puder di Palavra di Deus, óras ki el ta djuda nos studantis larga maus ábitu i kumesa ta faze mudansas na ses manera di ser. (Col. 3:9, 10) I nu ta odja próva di paxénxa di Deus pamodi el sta ta da xansi pa un monti di algen na nos tiritóriu prende sobri el i ganha salvason. (Rom. 10:13-15) Ka ta nporta kantu ténpu ki dja nu ten ta sirbi Jeová, nunka nu ka debe pensa ma nos amizadi ku Jeová sta garantidu. Un manera ki nu pode mostra ma nu ta da valor pa nos amizadi ku Jeová é óras ki nu ta pâpia ku el na orason. Si bu krê ten un amizadi fórti ku un algen, bu ten ki pâpia ku el sénpri. Nton, pâpia ku Deus sénpri na orason. Nunka ka bu xinti medu di fla-l kuzê ki bu sta pensa i xinti. w19.12 19 ¶11, 13-14
Kinta-fera, 30 di setenbru
Nhos pekadu purduadu. — 1 João 2:12.
Pensa na kel-li ta konsola-nu! Dja ki Jizus é Rei di Reinu di Deus, el ta ben kaba ku tudu maldadi ki Satanás ku se mundu sta ta faze. (Isa. 65:17; 1 João 3:8; Apo. 21:3, 4) Sabe kel-li ta da-nu grandi speransa! I mésmu ki Jizus da-nu un trabadju difísil, el sta ku nos ta apoia-nu na es ténpu di fin ki nu sta vive. (Mat. 28:19, 20) Kel-li ta da-nu txeu koraji! Konsolu, speransa i koraji é alguns di kes kuza más inportanti ki nu meste pa nu ten pas déntu nos. Nton, kuzê ki bu pode faze pa bu kontinua ta ten pas mésmu óras ki prublémas krê kaba ku bo? Bu pode faze sima Jizus. Primeru, kontinua ta faze orason. Sugundu, obi ku Jeová i prega ku zelu mésmu óras ki é difísil faze kel-li. I tirseru, seta ajuda di bus amigu óras ki bu ta pasa pa prublémas. Si bu faze si, pas di Deus ta guarda bu menti i bu korason. (Fil. 4:6, 7) I sima Jizus, bu ta konsigi vense kalker prubléma. — João 16:33. w19.04 13 ¶16-17