BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es21 pp. 98-108
  • Otubru

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Otubru
  • Izamina testu di dia — 2021
  • Subtémas
  • Sésta-fera, 1 di otubru
  • Sábadu, 2 di otubru
  • Dumingu, 3 di otubru
  • Sugunda-fera, 4 di otubru
  • Térsa-fera, 5 di otubru
  • Kuarta-fera, 6 di otubru
  • Kinta-fera, 7 di otubru
  • Sésta-fera, 8 di otubru
  • Sábadu, 9 di otubru
  • Dumingu, 10 di otubru
  • Sugunda-fera, 11 di otubru
  • Térsa-fera, 12 di otubru
  • Kuarta-fera, 13 di otubru
  • Kinta-fera, 14 di otubru
  • Sésta-fera, 15 di otubru
  • Sábadu, 16 di otubru
  • Dumingu, 17 di otubru
  • Sugunda-fera, 18 di otubru
  • Térsa-fera, 19 di otubru
  • Kuarta-fera, 20 di otubru
  • Kinta-fera, 21 di otubru
  • Sésta-fera, 22 di otubru
  • Sábadu, 23 di otubru
  • Dumingu, 24 di otubru
  • Sugunda-fera, 25 di otubru
  • Térsa-fera, 26 di otubru
  • Kuarta-fera, 27 di otubru
  • Kinta-fera, 28 di otubru
  • Sésta-fera, 29 di otubru
  • Sábadu, 30 di otubru
  • Dumingu, 31 di otubru
Izamina testu di dia — 2021
es21 pp. 98-108

Otubru

Sésta-fera, 1 di otubru

Odjus di Jeová ta anda na tudu Téra, pa mostra se forsa pa kes algen ki ten korason konplétu pa el. — 2 Cró. 16:9.

Oji nu ta odja txeu kuza ki ta mostra ma Jeová ta proteje se povu. Pensa na trabadju di prega i inxina verdadi ki nu ta faze na mundu interu. (Mat. 28:19, 20) Kel trabadju li ta mostra klaru tudu kes kuza mau ki Diabu ta faze. Di sertéza, si Satanás ta podeba, el ta kababa ku nos trabadju. Má el ka ta pode. Pur isu, nu ka meste ten txeu medu di kes spritu mau. Si nu kontinua lial pa Jeová, kes dimóni ka ta pode faze-nu nada ki ta prujudika-nu pa tudu ténpu. Má, nos tudu nu meste mante firmi kóntra kes spritu mau i kunfia na Jeová. Si nu faze kel-li, nu ta ganha txeu benson i Satanás ka ta ngana-nu ku ses mintira. Tanbê nu ka ta dexa medu di dimónis inpidi-nu di sirbi Jeová. Más inportanti inda, nu ta ten un amizadi fórti ku Jeová. Disiplu Tiagu skrebe: ‘Nhos fika kóntra Diabu, i el ta fuji di nhos. Nhos ser amigu di Deus i el ta ser nhos amigu.’ — Tia. 4:7, 8. w19.04 24 ¶15; 25 ¶18

Sábadu, 2 di otubru

Frutu di madri é un rekonpénsa. — Sal. 127:3.

Nhos fidju é un prezenti ki Deus da nhos, es é ‘un eransa di Jeová’. Nhos ten responsabilidadi di kuida di es prezenti. Modi ki nhos pode proteje nhos fidju di abuzu seksual? Primeru, djobe informasons ki ta pâpia sobri abuzu seksual di mininu. Prende más sobri kes tipu di algen ki ta faze abuzu seksual di mininu i modi ki es ta tenta ngana-s. Fika sienti na pesoas ô situasons ki pode ser prigozu. (Pro. 22:3; 24:3) Lenbra ma txeu bês, kel algen ki ta abuza di mininu, é algen ki kel mininu konxe i ki el ta kunfia na el. Sugundu, pâpia di manera klaru ku bus fidju i mostra-s ma es debe pâpia klaru ku bo. (Deut. 6:6, 7; Tia. 1:19) Lenbra ma mininus sénpri ta xinti medu di fla ma es sufri algun tipu di abuzu seksual. Talvês es ta pensa ma ningen ka ta kridita na es, ô kel algen ki abuza di es pode amiasa-s pa es ka fla ningen kuzê ki kontise. Si bu xinti ma algun kuza mariadu kontise ku bus fidju, pergunta-s ku kuidadu i obi-s ku atenson kuzê ki es ten pa fla-u. Tirseru, inxina bus fidju. Inxina-s kuzê ki es debe fla i kuzê ki es debe faze, si un algen tenta pô-s mô di un manera mariadu. w19.05 13 ¶19-22

Dumingu, 3 di otubru

Jeová ta ôdia tudu kes algen ki ten korason orgulhozu. — Pro. 16:5.

Pamodi ki Jeová ta ôdia kes algen orgulhozu? Un di kes motivu é pamodi kes algen ta atxa ma es é más inportanti di ki otus, i es ta insentiva otus algen pa bira orgulhozu, sima Satanás. Imajina kel-li: Satanás tevi koraji di pensa ma Jizus, kel ki Deus uza pa kria tudu kuza, devia nbaxa i adora-l! (Mat. 4:8, 9; Col. 1:15, 16) Kes algen ki ta pensa dimás sobri ses kabésa, ta konfirma ma sabedoria di mundu é tolisi pa Deus. (1 Cor. 3:19) Má, Bíblia ta djuda-nu pensa di un manera dretu sobri nos kabésa. El ta fla-nu ma é normal nu gosta di nos kabésa. Kantu Jizus fla: ‘Ama bu prósimu sima bu ta ama bu kabésa’, el sta mostraba ma é ka mariadu ama nos kabésa di un manera ki é dretu. (Mat. 19:19) Má, Bíblia ta fla ma nunka nu ka debe pensa ma nos é más inportanti ki otus. El ta fla: ‘Ka nhos faze nada pa konpitison nen ku orgulhu; má ku umildadi nhos trata otus sima algen más inportanti ki nhos’. — Fil. 2:3; Rom. 12:3. w19.05 24 ¶13-14

Sugunda-fera, 4 di otubru

Nhos para di sigi kel mundu li, má nhos troka nhos manera di pensa pa nhos pode transforma. — Rom. 12:2.

Pensa na kes mudansa ki bu tinha ki fazeba kantu bu prende kuzê ki Bíblia ta inxina, i bu disidi sirbi Jeová. Pa sirbi Jeová, txeu di nos tevi ki para di faze kuzas mariadu. (1 Cor. 6:9-11) Nu ta fika kontenti pamodi Jeová djuda-nu para di faze kes kuza mariadu. Má, nunka nu ka debe pensa ma nu ka meste faze más mudansa. Mésmu ki nu para di faze pekadus gravi ki nu ta fazeba antis di nu batiza, inda nu meste kontinua ta trabadja duru pa ivita kalker kuza ki pode pô-nu ta faze kes pekadu gravi otu bês. Nu ten ki faze dôs kuza. Primeru, nu meste ‘para di sigi’, ô di ser influensiadu, pa kel mundu li. Sugundu, nu meste ‘transforma’ ô muda nos manera di pensa. Kel mudansa li é ka sô muda kuzê ki nos é pa fóra. Kel-li ta nvolve faze un mudansa grandi di pa déntu. Nu meste faze un mudansa konplétu na nos manera di pensa, na nos konportamentu, sentimentus i dizejus. w19.06 9 ¶4-6

Térsa-fera, 5 di otubru

Abo, ó Jeová, é kel ki ta djuda-m i ki ta konsola-m. — Sal. 86:17.

Óras ki nu ta xinti dizanimadu, nu pode torna ganha forsa óras ki nu ta sta na runions. Óras ki nu ta sta la, nu ta da Jeová más oportunidadi di el ‘djuda-nu i konsola-nu’. Na runions, Jeová ta da-nu forsa através di se spritu santu, di se Palavra Bíblia i di se povu. Tanbê nu ta ten oportunidadi di nu ‘nkoraja kunpanheru’. (Rom. 1:11, 12) Un irman ki txoma Sufia fla: “Jeová i nhas irmon é ki ta djuda-m aguenta firmi. I kuza más inportanti pa mi éra nos runion. N diskubri ma óras ki N ta baba sénpri pa pregason i runions, N ta xintiba más forsa pa N lida ku nhas preokupason.” Óras ki nu ta xinti dizanimadu, nu debe lenbra ma Jeová ta promete ma na futuru el ta kaba ku tudu nos preokupasons. Tanbê el ta da-nu ajuda pa nu lida ku kes preokupason ki nu sta pasa gósi. El ta da-nu ‘dizeju ku forsa’ pa nu konsigi lida ku susésu óras ki nu ta xinti dizanimadu i sen speransa. — Fil. 2:13. w19.06 19 ¶17-18

Kuarta-fera, 6 di otubru

Nhos bai, nhos konta kel-li pa nhas irmon, pa es pode bai pa Galilea, i es ta odja-m la. — Mat. 28:10.

Jizus tinha txeu orientason inportanti pa el da se disiplus. I kel runion é primeru kuza ki el organiza dipôs ki el resusitadu! Na kel runion ki Jizus organiza, el pâpia sobri un trabadju txeu inportanti ki se disiplus ta fazeba duránti kel ténpu, ki é kel mésmu trabadju ki nu sta faze oji. Jizus fla: ‘Nhos bai i nhos faze disiplus di pesoas di tudu nason, nhos inxina-s obidese tudu kuza ki N manda nhos.’ (Mat. 28:19, 20) Jizus krê pa tudu se sigidoris prega. El ka da kel órdi li sô pa kes 11 apóstlu fiel. Modi ki nu pode ten sertéza di kel-li? Éra sô kes apóstlu ki staba na kel monti na Galilea kantu Jizus da kel órdi di prega? Lenbra ma kel anju fla kes mudjer: ‘Nhos ta bai odja-l [na Galilea].’ (Mat. 28:7) Nton, pode ser ki kes mudjer fiel staba na kel runion ki Jizus da kel órdi di prega. w20.01 2-3 ¶1-4

Kinta-fera, 7 di otubru

Dja ki nhos ka ta faze párti di mundu, má N skodje nhos di mundu, é pur isu ki mundu ta ôdia nhos. — João 15:19.

Jizus splika pamodi ki nu debe spéra pirsigison. El fla ma nu ta sérba odiadu pamodi nu ka ta faze párti di mundu. Nton, óras ki nu ta pirsigidu, kel-li ka krê fla ma nu perde benson di Deus. Má, el ta mostra ma nu sta ta faze kel ki é dretu! Ómis ka ta pode kaba ku nos adorason pa Jeová, ki é Deus Tudu-Poderozu. Txeu tenta, má es ka konsigi. Odja kuzê ki kontise duránti Sugundu Géra na Mundu Interu. Na kel ténpu, govérnus di txeu país faze txeu pirsigison pa povu di Deus. Trabadju di Tistimunhas di Jeová proibidu pa partidu nazista na Alimanha i tanbê pa govérnus di Austrália, Kanadá i otus país. Má simé, odja kuzê ki kontise. Na anu di 1939, kantu géra kumesa, tinha 72.475 publikador na mundu interu. Má rilatórius mostra ma na fin di géra, na anu di 1945, ku bensons di Jeová, tinha 156.299 publikador. Nunbru di publikador omenta más ki dôs bês! w19.07 9 ¶4-5

Sésta-fera, 8 di otubru

Através di kel-li tudu algen ta fika ta sabe ma nhos é nha disiplus: si nhos ten amor pa kunpanheru. — João 13:35.

Si gósi bu ka ten ninhun studu di Bíblia, simé bu pode djuda na faze disiplus di otus manera. Pur izénplu, bu pode resebe dretu kes algen novu ki ta bai Salon di Reinu i ser ses amigu. Si bu mostra amor di kel manera la, bu pode djuda-s odja ma nos é kristons di verdadi. Komentárius ki bu ta da na runions, mésmu ki é kurtu, pode inxina kes novu pâpia sobri ses fé, di un manera sinseru i ku ruspetu. Tanbê bu pode sai ku un publikador novu na pregason i djuda-l uza Bíblia pa rasusina ku pesoas. Óras ki bu ta faze si, bu sta ta inxina-l imita Kristu. (Luc. 10:25-28) Txeu irmon ku irmans ta sta txeu okupadu pamodi es ten txeu responsabilidadi inportanti pa kuida di es. Má simé, es ta tra ténpu pa faze studus di Bíblia, i es ta xinti txeu kontenti na faze kel-la. w19.07 17 ¶11, 13

Sábadu, 9 di otubru

N sta ta skese di kes kuza ki fika pa tras i ta stika pa N alkansa kes kuza ki sta pa frenti, N ta npenha pa alkansa nha obijetivu. — Fil. 3:13, 14.

Apóstlu Polu ka dexa kuzas dretu ô kuzas mariadu ki el faze distrai-l di sirbi Jeová. Na verdadi, el fla ma ‘skese kes kuza ki el dexa pa tras’, éra inportanti pa el ‘konsigi kes kuza ki sta pa frenti’, ô tirmina se korida. Kal ki éra alguns kuza ki podia distraíba Polu? Primeru, Polu faze txeu kuza inportanti na relijion di judeus. Má, el odja kes kuza sima ‘lixu’. (Fil. 3:3-8) Sugundu, el ka dexa sentimentus di kulpa pamodi el ta pirsigiba kristons, pô-l ta para di sirbi Jeová. I tirseru, el ka ta atxaba ma dja el fazeba tudu kuza na trabadju di Jeová. Polu faze txeu kuza na pregason, nbóra el podu prézu, el sotadu, el dadu ku pédra, barku inkadja, el fika sen kumida i sen ropa pa bisti. (2 Cor. 11:23-27) Má, ka ta nporta kuzê ki dja el fazeba i kuzê ki el sufreba, Polu sabia ma el tinha ki kontinuaba ta sirbi Jeová. Nu meste faze mésmu kuza. w19.08 3 ¶5

Dumingu, 10 di otubru

N sta manda nhos sima ovelhas na meiu di lobus. — Mat. 10:16.

Txeu di nos irmon ku irmans ta mostra kel mésmu koraji di Polu. Es ta vive na paízis undi es ka ten liberdadi pa prega na públiku ô di kaza en kaza, pur isu es ta djobe otus manera di pâpia di notísias sábi. (Mat. 10:17-20) Na un di kes país, un enkaregadu di grupu di kongregason da kes publikador ideia di kubri ses própi “tiritóriu”, ki ta inkluiba ses família, vizinhus, kolégas di skóla, kolégas di trabadju i kes algen konxedu. Na dôs anu, nunbru di kongregasons omenta txeu. Talvês na undi ki nu ta vive nu ta konsigi prega sen prubléma. Má nu pode prende un lison inportanti ku izénplu di nos irmon ku irmans: Djobe sénpri maneras di faze bu midjór na pregason, i kunfia ma Jeová ta da-u kel forsa ki bu meste pa vense kalker situason. (Fil. 2:13) Gósi más di ki nunka, nu meste ten sertéza di kes kuza ki é más inportanti, ser sen defetu, ivita poi otus ta tropesa i fika xeiu di frutu justu. Asi, nos amor ta bira kada bês más txeu i nu ta da ónra pa Jeová, nos Pai ki ta ama-nu txeu. w19.08 13 ¶17-18

Sugunda-fera, 11 di otubru

N odja npregadus ta anda na kabalu, má prínsipis ta anda ku pé sima npregadus. — Ecl. 10:7.

Bu ta gostaba di sta djuntu ku un algen ki ta insisti na faze kuzas di se manera i nunka el ka ta seta opinion di otus? Má, nu ta fika kontenti di sta djuntu ku irmons i irmans ‘ki ta poi na lugar di otus, ki ten amor pa kunpanheru, konpaxon i umildadi.’ (1 Ped. 3:8) Si nu ta gosta di sta pértu di kes algen si, nu ten ki ser umildi pa es pode krê sta djuntu ku nos tanbê. Umildadi tanbê ta poi nos vida ta fika más fásil. Alvês nu pode odja kuzas ki nu pode pensa ma ka sta dretu ô ma é ka justu. Nen sénpri kes algen ki ten txeu kapasidadi ta resebe atenson ki es merese. I alvês pesoas ku poku kapasidadi ta resebe más atenson. Má simé, Salumon fla ma nu debe seta vida sima el é, envês di fika xatiadu pamodi kuzas ka kontise sima nu ta kreba. (Ecl. 6:9) Si nos é umildi, ta fika más fásil nu seta vida sima el é, envês di pensa modi ki el debe ser. w19.09 4-5 ¶9-10

Térsa-fera, 12 di otubru

Anhos ki é pai, nhos kontinua ta kria [nhos fidjus] na disiplina i na instruson di Jeová. — Efé. 6:4.

Kes ki ten algun autoridadi, sima mai ku pai, ten oportunidadi di djuda otus algen. Jeová da kes ki é pai responsabilidadi di ser xéfi di família, i el ta spéra pa el inxina, orienta i koriji se fidjus. (1 Cor. 11:3) Má autoridadi di un pai ten limiti. El ten ki presta kónta pa Jeová, ki é kel ki tudu família debe se nómi. (Efé. 3:14, 15) Un pai ta mostra ma el ta obi ku Jeová óras ki el ta uza se autoridadi di un manera ki Deus ta krê. Ka bu abuza di autoridadi ki Jeová da-u. Rekonhese bus érus i seta konsedjus ki otus algen pode da-u ku bazi na Bíblia. Si bu faze si, bu família ta ruspeta-u pamodi bu umildadi. Óras ki bu sta faze orason ku bu família, abri bu korason pa Jeová. Dexa bu família sabe modi ki bu ta dipende di Deus. Más inportanti inda, faze bu sirvisu pa Jeová ser kuza más inportanti na bu vida. (Deut. 6:6-9) Un di kes prezenti di más valor ki bu pode da bu família é bu bon izénplu. w19.09 15 ¶8; 17 ¶14; 18 ¶16

Kuarta-fera, 13 di otubru

Nhos resebe [Markus] dretu si el bai vizita nhos. — Col. 4:10.

Markus staba kontenti di sirbi otus. Txeu bês el trabadja djuntu ku apóstlu Polu i apóstlu Pedru. El djuda-s kuida di ses responsabilidadi i talvês el djuda-s kuida di ses nisisidadi. (Atos 13:2-5; 1 Ped. 5:13) Polu fla ma Markus éra un di kes ki ‘kolabora ku el pa Reinu di Deus’ i ‘un ajuda ki da-l txeu forsa’. (Col. 4: 11, nóta di rodapé) Markus bira un di kes grandi amigu di Polu. Pur izénplu, pa vólta di anu 65 D.J., kantu Polu staba prézu pa últimu bês na Roma, el skrebe se sugundu karta pa Timótiu. Na kel karta, Polu pidi Timótiu pa el bai Roma i pa el leba Markus djuntu ku el. (2 Tim. 4:11) Di sertéza, Polu ta daba txeu valor pa tudu trabadju fiel ki Markus dja fazeba. Pur isu, el fla Markus pa bai atxa-l na kel momentu txeu inportanti. Markus djuda Polu di txeu manera, talvês el da-l kumida ô rolu ku tinta. Apoiu i nkorajamentu ki Markus da Polu, djuda-l aguenta firmi na kes últimu dia di se vida antis di el matadu. w20.01 11 ¶12-13

Kinta-fera, 14 di otubru

Nhos ben pa mi. — Mat. 11:28.

Kantu ki nu seta kanga di Jizus, nu skodje leba un vida sinplis i trabadja duru. Jizus aviza-nu ma nu ta sérba pirsigidu. Má, nu pode spéra ma Jeová ta da-nu forsa ki nu meste pa nu aguenta kalker prubléma. Kantu más nu aguenta, nu ta bira más fórti. (Tia. 1:2-4) Tanbê nu pode spéra ma Jeová ta kuida di kes kuza ki nu meste, ma Jizus ta kuida di nos i ma nos irmons i irmans ta nkoraja-nu. (Mat. 6:31-33; João 10:14; 1 Tes. 5:11) Kel mudjer ki Jizus kura, ‘ki ta perdeba txeu sangi’, xinti animadu na kel mésmu dia ki el kuradu. (Lúkas 8:43-48, BPK ) Má, pa el kontinua animadu pa tudu ténpu, el tinha ki biraba un disiplu lial di Kristu. Kuzê ki bu ta atxa ma el faze? Si el disidi seta kanga di Kristu, imajina rekonpénsa ki el resebe: sirbi ku Jizus na Séu! Kalker sakrifisiu ki el faze pa sigi Kristu, ka ta konpara ku kel benson li. Ka ta nporta kal ki é nos speransa, di vive pa tudu ténpu na Séu ô na Téra, nu pode xinti txeu kontenti di seta konviti ki Jizus faze: ‘Nhos ben pa mi’! w19.09 25 ¶21-22

Sésta-fera, 15 di otubru

É através di sabedoria ki ta fazedu un kaza, i é através di disirnimentu ki el ta bira firmi. — Pro. 24:3.

Davidi i ses ómi lial staba ta meste di ajuda i es pidi un israelita riku ki txomaba Nabal pa da-s algun kumida. Davidi ku kes ómi ka odja ninhun prubléma na pidi kumida, pamodi es protejeba ribanhu di Nabal na dizértu. Má Nabal éra orgulhozu i el ka da-s kumida. Davidi fika ku txeu raiba i el kria mataba Nabal ku tudu ómi di se kaza. (1 Sam. 25:3-13, 22) Má, Abigail, mudjer di Nabal, éra bunita i el tinha disirnimentu. Ku txeu koraji, el bai ti Davidi, el poi duedju na txon i el pidi-l pa el ka vinga di Nabal. Ku jetu, Abigail fla Davidi ma el podia fikaba ku kulpa di sangi i éra midjór el dexaba kel asuntu na mô di Jeová. Umildadi i kuidadu ki Abigail mostra toka korason di Davidi. El odja klaru ma éra Jeová ki manda-l la. (1 Sam. 25:23-28, 32-34) Abigail dizenvolve kualidadis ki poi Jeová ta uza-l. Di mésmu manera, Jeová pode uza kes irman ki ta pâpia ku jetu i ki ten disirnimentu, pa djuda ses família ku ses kongregason bira fórti. — Tito 2:3-5. w19.10 23 ¶10

Sábadu, 16 di otubru

Nhos sai di el, nha povu, si nhos ka krê partisipa na se pekadus i si nhos ka krê resebe párti di se pragas. — Apo. 18:4.

Tudu kristons verdaderu debe dexa klaru ma es ka ta faze párti di Babilónia, kel Grandi. Antis di un studanti di Bíblia prende verdadi, pode ser ki el ta fazeba párti di un relijion falsu. Talvês, el ta baba la ô el ta partisipaba di kuzas ki es ta faze. Ô pode ser ki el ta daba dinheru pa se relijion. Má, si un studanti di Bíblia krê bira un publikador, el meste korta tudu ligason ku relijion falsu. El debe skrebe un karta pa kel antigu igreja ô mostra di algun otu manera ma el ka ta faze párti di el más. Tanbê el debe faze mésmu kuza ku kalker otu organizason ki sta ligadu ku Babilónia, kel Grandi. Un kriston verdaderu debe djobe si se trabadju ka ta faze nada ki sta ligadu ku Babilónia, kel Grandi. (2 Cor. 6:14-17) Pamodi ki nu ten ki toma un disizon firmi? Pamodi pa Deus, kes organizason é inpuru. Nu ka krê faze párti di ses óbra i di ses pekadu. — Isa. 52:11. w19.10 12 ¶16-17

Dumingu, 17 di otubru

Jeová ten mizerikórdia i konpaxon. El ka ta da-nu reprenson sen para, nen el ka ta guarda rankor pa tudu ténpu. — Sal. 103:8, 9.

Jeremias skrebe kel livru di Bíblia ki ten se nómi, i talvês tanbê el skrebe livrus di 1 Reis i 2 Reis. Di sertéza, kel diziginason poi Jeremias ta odja modi ki Jeová ten txeu mizerikórdia pa ómis inperfetu. Pur izénplu, Jeremias ta konxeba stória di Rei Akabi. Nbóra el faze txeu kuza mariadu, Akabi rapende i Jeová popa-l di odja se família interu ta ser distruídu. (1 Reis 21:27-29 ) Jeremias tanbê ta konxeba stória di Rei Manasés ki ofende Jeová mutu más txeu di ki Akabi. Má simé, Jeová púrdua Manasés pamodi el rapende. (2 Reis 21:16, 17; 2 Cró. 33:10-13) Kes stória li djuda Jeremias imita paxénxa i mizerikórdia di Jeová. Pensa na modi ki Jeremias trata Baruki kantu el fika distraídu na se diziginason. Envês di el dizisti lógu di se amigu, Jeremias djuda Baruki kantu el pâpia ku el sobri kel mensaji ki Deus tinha pa el. El faze-l ku bondadi i di manera dirétu. — Jer. 45:1-5. w19.11 6 ¶14-15

Sugunda-fera, 18 di otubru

Deus é ka injustu pa skese di nhos óbra i di amor ki nhos mostra pa se nómi. — Heb. 6:10.

Na livru di Levítico, nu ta prende ma un israelita podia ofereseba un sakrifisiu di pas, sima un fórma di agradese. (Lev. 7:11-13, 16-18) El ka ta fazeba kel sakrifisiu pamodi obrigason, má pamodi el kreba. Sima kes sakrifisiu di pas, nos sirvisu pa Jeová é un manera di nu mostra di livri vontadi kuzê ki nu ta xinti pa el. Nu krê da Jeová nos midjór pamodi nu ta ama-l di tudu korason. Imajina modi ki Jeová ta fika kontenti óras ki el ta odja milhons di algen ta sirbi-l di livri vontadi pamodi es ta ama-l i es ta ama se leis. I modi ki nu ta fika konsoladu di lenbra ma Jeová ka ta da valor sô pa kuzas ki nu ta faze, má tanbê nos intenson! Pur izénplu, si bo é un algen di idadi i dja bu ka ta pode faze txeu sima bu ta gostaba na sirvisu di Jeová, ten sertéza ma el ta ntende bus limitason. Talvês bu ta atxa ma bu ka ta pode faze txeu pa Jeová. Má, el ta odja amor ki ta pô-u ta faze kel ki bu ta pode. El ta fika kontenti di seta kel midjór ki bu ta pode da. w19.11 22 ¶9; 23 ¶11-12

Térsa-fera, 19 di otubru

Nhos ben pa un lugar izoladu pa diskansa un bokadinhu. — Mar. 6:31.

Nu debe ser trabadjador, má trabadju ka debe ser kuza más inportanti na nos vida. Deus orienta Rei Salumon pa skrebe: ‘Ten un ténpu markadu pa tudu kuza’. El fla ma ten ténpu pa planta, pa konstrui, pa txora, pa ri, pa badja i pa faze otus kuza. (Ecl. 3:1-8) Pur isu, trabadju i diskansu é dôs kuza inportanti na vida. Jizus éra ikilibradu óras ki el ta trabadjaba i diskansaba. Un bês, apóstlus di Jizus staba txeu okupadu na trabadju di pregason ki es ka tinha ‘nen ténpu pa kume.’ Jizus fla-s kes palavra ki sta na testu di oji. (Mar. 6:30-34) Alvês, Jizus ku se disiplus ka ta konsigi diskansaba na óra ki es ta kreba. Má Jizus sabia ma es tudu ta meste diskansaba. Un óra ô otu nos tudu nu meste diskansa ô faze kuzas diferenti. Nu pode odja kel-li, na kel lei di sábadu ki Deus daba se povu na ténpu antigu. Nos é ka obrigadu sigi kel lei li. w19.12 3 ¶6-7

Kuarta-fera, 20 di otubru

Nunka ka nhos fika preokupadu dimás. — Mat. 6:31.

Jeová promete ma el ta kuida di se sérvus lial i el ta xinti na obrigason di kunpri kel promésa li. (Sal. 31:1-3) Tanbê, Jeová sabe ma nu ta fikaba tristi i diziludidu si el ka ta kuidaba di kes ki ta faze párti di se família. El promete ma el ta da-nu kel ki nu meste pa nu vive i pa nu kontinua ta sirbi-l. I ka ten nada ki ta inpidi-l di faze kel-li! (Mat. 6:30-33; 24:45) Óras ki nu ta lenbra pamodi ki Jeová sénpri ta kunpri se promésas, kel-li ta da-nu sertéza ma el ta djuda-nu óras ki nu sta ta lida ku falta di dinheru. Odja izénplu di kristons na ténpu di apóstlus. Kantu kumesa un grandi pirsigison kóntra kristons na Jiruzalen, ‘tudu es spadjadu, ménus kes apóstlu’. (Atos 8:1 ) Pamodi kel-li, kes kriston tevi ki lida ku falta di dinheru! Talvês, es perde ses kaza i ses nogósiu. Má simé, Jeová ka bandona-s; i nen es ka perde ses alegria. (Atos 8:4; Heb. 13:5, 6; Tia. 1:2, 3) Jeová djuda kes kriston fiel, i el ta djuda-u tanbê. — Sal. 37:18, 19 w20.01 17-18 ¶14-15

Kinta-fera, 21 di otubru

Jeová ta odja pa algen umildi. — Sal. 138:6.

Davidi rekonhese ma Jeová staba ta djuda-l. Pur izénplu, kantu un lion i un ursu ataka ovelhas di se pai, Davidi rekonhese ma éra Jeová ki djuda-l mata kes animal brabu. Kantu el mata Gulias ki éra jiganti i un trópa balenti, Davidi odja klaru ma éra Jeová ki staba ta orienta-l. (1 Sam. 17:37) I kantu el skapa di Rei Saul ki tinha siumis di el, Davidi rekonhese ma éra Jeová ki salva-l. (Sal. 18, djobe kes informason pa riba di kel Salmo li) Si Davidi éra orgulhozu, el ta pensaba ma el konsigi faze kes kuza la el sô. Má Davidi éra umildi, el konsigi rekonhese ma éra Jeová ki staba ta djuda-l na se vida. Kuzê ki nu ta prende? Nu meste faze más di ki sô pidi Jeová pa djuda-nu. Tanbê nu meste tenta odja na ki momentu i modi ki Jeová djuda-nu. Si nos é umildi, nu ta rekonhese ma nu ka ta konsigi faze tudu kuza nos sô, i ma é Jeová ki ta djuda-nu faze kel ki nu ka ta konsigi faze. I tudu bês ki nu odja Jeová ta djuda-nu, nos amizadi ku el ta fika más fórti. w19.12 20 ¶18-19

Sésta-fera, 22 di otubru

Jeová ta da reprenson pa kes ki el ta ama, sima un pai ta faze ku un fidju ki el krê txeu. — Pro. 3:12.

Nu ten txeu motivu pa kridita ma Jeová ta da-nu valor. El atrai-nu i el repara modi ki nu reaji kantu nu obi notísias sábi. (João 6:44 ) Sima nu ba ta bira más amigu di Jeová, el tanbê el bira nos amigu. (Tia. 4:8) Tanbê, pa el mostra ma nu ten valor pa el, el ta gasta ténpu i sforsu pa iduka-nu. El sabe ki tipu di algen ki nos é gósi i ki tipu di algen ki nu pode ben ser. I el ta disiplina-nu pamodi el ta ama-nu. Di sertéza, nu ten txeu valor pa Jeová! Alguns algen ta pensaba ma Rei Davidi éra un ómi ki ka tinha sirbintia. Má, el sabia ma Jeová ta amaba el i ta apoiaba el. Pur isu, kel-li djuda Davidi lida dretu ku se situason. (2 Sam. 16:5-7) Di mésmu manera, óras ki nu sta dizanimadu ô ta pasa pa prublémas, Jeová pode djuda-nu odja kuzas di otu manera i vense kalker situason difísil. (Sal. 18:27-29) Óras ki nu ten apoiu di Jeová, nada ka ta pode inpidi-nu di sirbi-l ku alegria. — Rom. 8:31. w20.01 15 ¶7-8

Sábadu, 23 di otubru

Nhos [inxina-s ] obidese tudu kuza ki N manda nhos. — Mat. 28:20.

Óras ki bu ta faze un studu di Bíblia, kumesa ku orason. É midjór nu faze orason pa kumesa i pa tirmina studu, sin ki nu pode. Talvês nu pode faze orason na kes primeru simana dipôs ki studu dja bira fíksu. Nu debe djuda nos studantis odja ma nu ta konsigi ntende Palavra di Deus sô ku ajuda di Se spritu santu. Pa splika pamodi ki é inportanti faze orason óras ki nu ta faze studu, alguns publikador ta lé Tiago 1:5, ki ta fla: ‘Si algen tene falta di sabedoria, el debe kontinua ta pidi Deus’. Dipôs, es ta pergunta studantis: “Modi ki nu pode pidi Deus sabedoria?” É klaru ki studanti ta konkorda ma nu debe faze orason pa Deus. Inxina bu studanti modi ki el ta faze orason. Djuda-l ntende ma Jeová krê obi orasons ki el ta faze di korason. Splika-l ma na kes orason ki nu ta faze nos sô, nu pode abri nos korason pa Jeová, fla-l kuzê ki nu sta xinti i talvês ti kuzas ki nu ka ta krê fla ningen. Lenbra ma Jeová dja sabe kuzê ki nu ta pensa déntu nos. — Sal. 139:2-4. w20.01 2 ¶3; 5 ¶11-12

Dumingu, 24 di otubru

Kel-li ka ta dipende di vontadi di kel algen ô di se sforsu, má di Deus. — Rom. 9:16.

É Jeová ki ta disidi na ki ténpu ki el ta skodje un algen ku spritu santu. (Rom. 8:28-30) Jeová kumesa ta skodje algen ku spritu santu dipôs di resureison di Jizus. Ta parse ma na ténpu di apóstlus, tudu kes kriston verdaderu éra skodjedu ku spritu santu. Má dipôs, na kes anu pa frenti, kuazi tudu kes ki ta flaba ma es éra kriston ka sigi Kristu di verdadi. Má simé, duránti kes anu Jeová skodje alguns ki éra kristons verdaderu. Es éra sima trigu ki Jizus flaba ma ta kriaba na meiu di joiu. (Mat. 13:24-30) Duránti ténpu di fin, Jeová inda sta ta skodje algen pa faze párti di 144 mil. Nton, si Jeová disidi skodje alguns algen un poku antis di fin, nu ka debe duvida di se sabedoria. (Rom. 9:11) Nu debe toma kuidadu pa nu ka reaji sima kes trabadjador ki Jizus fla na se ilustrason. Es reklama sobri manera ki dónu di kel plantason di uva trata kes algen ki ba kumesa trabadja na fin di dia. — Mat. 20:8-15. w20.01 30 ¶14

Sugunda-fera, 25 di otubru

Nhas sérvu ta ben grita di alegria. — Isa. 65:14.

Jeová krê pa se família ser filís. Nu ten txeu razon pa nu ser filís gósi, sikrê nu sta pasa pa prublémas. Pur izénplu, nu ten sertéza ma nos Pai na Séu ta ama-nu txeu. Nu ten konhisimentu izatu di Palavra di Deus, ki é Bíblia. (Jer. 15:16) I nu ta faze párti di un família spesial ki tudu algen ta ama Jeová, ta ama se leis i ta ama kunpanheru. (Sal. 106:4, 5) Nu pode kontinua filís pamodi nu ten sertéza ma nu ta ben vive mutu más midjór na futuru. Nu sabe ma ka ta dura, Jeová ta ben kaba ku tudu maldadi i el ta ben uza se Reinu pa bira Téra un paraízu. Tanbê nu ten un speransa sábi dimás di ben resebe kes algen ki nu ta ama ki móre. (João 5:28, 29 ) Ta ben ser un ténpu rei di sábi! I más inportanti inda, nu ten sertéza ma ka ta dura, tudu algen na Séu i na Téra ta ben da nos Pai ki ta ama-nu, ónra, lovor i adorason ki el merese. w20.02 13 ¶15-16

Térsa-fera, 26 di otubru

N peka kóntra bo, prinsipalmenti kóntra bo. — Sal. 51:4.

Si bu faze un pekadu gravi, ka bu tenta sukundi bu éru. Envês di kel-li, faze orason pa Jeová i konta-l tudu kuza ki bu faze. Si bu faze si, bu ta kumesa ta xinti ménus preokupadu i bu konsénsia ka ta fika pizadu dimás. Má si bu krê torna konpo bu amizadi ku Jeová, bu meste faze más di ki sô orason. Bu meste seta disiplina. Kantu Jeová manda proféta Natan pa pâpia ku Rei Davidi sobri se pekadu ku Batiseba, Davidi ka da diskulpa i nen el ka fla ma kuzê ki el faze ka éra mutu gravi. El seta lógu ma el peka, ka sô kóntra maridu di Batiseba, má prinsipalmenti kóntra Jeová. Davidi seta disiplina di Jeová i Jeová purdua-l. (2 Sam. 12:10-14) Si nu faze un pekadu gravi, nu meste pâpia ku kes algen ki Jeová skodje pa kuida di nos. (Tia. 5:14, 15) I tanbê nu debe ivita tendénsia di fika ta da diskulpa. Si nu seta i aplika disiplina lógu ki nu dadu el, é más faxi nu torna ten pas i alegria. w20.02 24 ¶17-18

Kuarta-fera, 27 di otubru

Dés ómi di tudu língua di nasons ta ben pega riju na ropa di un judeu i es ta fla: ‘Nu krê bai ku nhos, pamodi nu obi ma Deus sta ku nhos.’ — Zac. 8:23.

Kes ‘dés ómi’ ta reprizenta kes ki ten speransa di ben vive pa tudu ténpu na Téra. Es sabe ma Jeová sta ta abênsua kes kriston skodjedu ku spritu santu ki ta reprizenta kel ‘judeu’ i es ta xinti ma é un ónra adora Deus djuntu ku es. Nu ka ta pode sabe nómi di tudu kes kriston skodjedu ku spritu santu ki sta na Téra oji. Má, kes ki ten speransa di vive na Téra pode ‘bai ku’ kes kriston skodjedu. Modi? Testu di oji ta responde. Repara ma kel testu li sta pâpia di un judeu. Má, ta uzadu palavra ‘nhos’ dôs bês pa pâpia sobri kel ómi judeu. Kel-li ta mostra ma kel judeu é ka sô un algen, má el ta reprizenta tudu kes kriston skodjedu ku spritu santu. Kes ki ten speransa di vive na Téra, ta sirbi Jeová djuntu ku kes kriston skodjedu. Má, es ka ta atxa ma kes kriston skodjedu ku spritu santu é ses xéfi, pamodi es sabe ma ses Líder é Jizus. — Mat. 23:10. w20.01 26 ¶1-2

Kinta-fera, 28 di otubru

Através di kel-li tudu algen ta fika ta sabe ma nhos é nha disiplus: si nhos ten amor pa kunpanheru. — João 13:35.

Jizus fla ma sô nu ta sérba se disiplus verdaderu si nu mostra kel mésmu amor ki el mostra pa nos. Kes palavra li ka ta sirbiba sô pa kes disiplu di kel ténpu, má es ta sirbi pa nos tanbê. Pur isu, é rei di inportanti nu ama kunpanheru sikrê é difísil! Pergunta bu kabésa: ‘Kuzê ki N pode prende ku irmons i irmans ki kontinua ta ama kunpanheru mésmu kantu éra difísil fazeba kel-li?’ Anos é inperfetu, pur isu é difísil nu mostra txeu amor pa kunpanheru. Má simé, nu debe sforsa pa imita Kristu. Jizus inxina-nu ma si un irmon tene algun kuza kóntra nos, nu debe tenta faze pas ku el. (Mat. 5:23, 24) El mostra ma nu meste mante bons amizadi ku otus si nu krê agrada Deus. Jeová ta fika kontenti óras ki nu ta faze nos midjór pa sta na pas ku nos irmons. Má, si nu guarda rankor kóntra un irmon i ti nu nega faze pas ku el, Jeová ka ta seta nos adorason. — 1 João 4:20. w20.03 24 ¶1-4

Sésta-fera, 29 di otubru

Nu ta faze diferénsa entri palavra ki ben di verdadi i palavra ki ben di éru. — 1 João 4:6.

Satanás é ‘pai di mintira’. Désdi komésu di stória di mundu, el sta ta ngana algen. (João 8:44 ) Alguns di se mintiras, ta inklui ensinus falsu sobri mórti i vida dipôs di mórti. I txeu di kes kustumu i agoru ta ben di kes mintira la. Pamodi ki txeu algen ta kridita na mintiras di Satanás? Pamodi ninhun di nos ka krê móre. Nu fazedu pa nu vive pa tudu ténpu. Pur isu, el ta pruveta di kel-li pa ngana pesoas. (Ecl. 3:11) Pa nos, mórti é un inimigu. (1 Cor. 15:26) Nbóra Satanás ta faze tudu sforsu, el ka ta konsigi sukundi verdadi sobri mórti. Na verdadi, nu sta vive na un ténpu ki txeu algen sabe i ta inxina kuzê ki Bíblia ta fla sobri mórti i resureison. (Ecl. 9:5, 10; Atos 24:15 ) Kes verdadi ta konsola-nu, ta djuda-nu ka xinti medu i ta tra-nu dúvida sobri kuzê ki ta kontise óras ki un algen móre. w19.04 14 ¶1; 15 ¶5-6

Sábadu, 30 di otubru

Nhos kontinua ta leba karga di kunpanheru, asi nhos ta kunpri lei di Kristu. — Gál. 6:2.

Jeová Deus gosta txeu di kes algen ki ta adora-l. Sénpri el ama-s i sénpri el ta ben ama-s. Tanbê el ta ama justisa. (Sal. 33:5) Nton, nu pode ten sertéza di dôs kuza: (1) Jeová ta sufri óras ki el ta odja se sérvus ta tratadu ku injustisa. (2) El promete ma se sérvus ka ta kontinua ta tratadu ku injustisa. Lei ki Deus daba Israel através di Muizés fazedu ku bazi na amor. El ta insentivaba pesoas pa ser justu pa tudu algen, inda más pa kes algen ki ka ta pode proteje ses kabésa. (Deut. 10:18) Kel lei li ta mostra modi ki Jeová ta preokupa txeu ku kes ki ta adora-l. Lei di Muizés tirmina na anu 33, kantu kriadu kongregason di kristons. Kel-li krê fla ma kristons ta fikaba sen proteson di un lei ki fazedu ku bazi na amor i ki ta insentivaba justisa? É klaru ki nau! Kristons resebe un novu lei ki é ‘lei di Kristu.’ Jizus ka skrebe un lista di lei pa se sigidoris, má el da-s instrusons, mandamentus i prinsípius pa gia-s. Tudu kuza ki Jizus inxina-s ta faze párti di kel ‘lei di Kristu.’ w19.05 2-3 ¶1-3

Dumingu, 31 di otubru

Deus di tudu konsolu ta konsola-nu na tudu nos prublémas. — 2 Cor. 1:3, 4.

Tudu algen ta nase ku nisisidadi di resebe konsolu, i ku kapasidadi di konsola otus. Pur izénplu, imajina un mininu ki sta na rua ta brinka, ta kai i el ta sfola duedju. El ta kóre pa déntu kaza, ta txora i ta txoma: “Mamá! Papá!” Se mai ku se pai ka ta pode sara kel pankada, má es ta pode konsola-l. Talvês es ta pergunta-l kuzê ki kontise i es ta linpa-l se láguas na odju. Es ta brasa-l i es ta fla-l: “Ka bu txora! Dexa-m odja!” Dipôs es pode pô-l ramedi ô un pensu na duedju. Na poku ténpu, kel mininu ta para di txora i el pode ti ba brinka otu bês. Ku ténpu, kel pankada ta sara. Má alvês, ten pankada ki é mutu más piór di ki sfola duedju. Alguns mininu ta abuzadu di es. Kel tipu di abuzu li pode kontise sô un bês ô monti bês duránti txeu anu. Na kes dôs situason li, kel abuzu ta dexa marka ô un dór ki ka ta kaba. Alvês kel algen ki abuza di un mininu ta pegadu i el ta kastigadu. I na otus situason pode parse ma kel algen nunka ka ta pegadu i nen kastigadu. Má mésmu ki fazedu justisa kel óra, kel mininu ki abuzadu di el pode kontinua ta sufri ti ki el bira grandi. w19.05 14 ¶1-2

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen