Janeru
Dumingu, 1 di janeru
Gia ségu é kel ki es é. — Mat. 15:14.
Jizus kondena kes xéfi di relijion di se ténpu pamodi es ka staba ta inxina pesoas adora Deus di manera ki el ta seta. Pur izénplu, Jizus ka xinti medu di kondena kes farizeu ki staba más preokupadu ku manera ki es ta lababa mô di ki ku manera ki es ta kuidaba di ses pai ku ses mai. (Mat. 15:1-11) Kes xéfi di relijion fika xatiadu ku kuzê ki Jizus fla, má el ka dexa kel-la inpidi-l di fla verdadi. Jizus tanbê mostra ma kes kuza ki relijion ta inxinaba éra mariadu. El ka fla ma Deus ta seta tudu relijion. Envês di kel-li el fla ma txeu algen ta ben andaba na kel strada largu ki ta leba pa distruison i ma é sô poku algen ki ta ben atxaba kel strada pertadu ki ta leba pa vida. (Mat. 7:13, 14) Tanbê el fla klaru ma alguns algen ta fla ma es ta sirbi Deus, má es ka ta faze kel-la. El aviza: ‘Nhos toma kuidadu ku profétas falsu, ki ta txiga na nhos bistidu ku péli di ovelha, má di pa déntu es é lobu mau. Pa ses frutu nhos ta konxe-s.’ — Mat. 7:15-20. w21.05 9 ¶7-8
Sugunda-fera, 2 di janeru
Se róstu ka staba tristi más. — 1 Sam. 1:18.
Ana éra kazadu ku un levita ki txomaba Elkana i ki ta amaba el txeu. Má Elkana tinha otu mudjer ki txomaba Pinina. Elkana ta amaba Ana más di ki Pinina. Sô ki ‘Pinina tinha fidjus, má Ana ka tinha ninhun.’ Pamodi kel-li, Pinina ‘sénpri ta provokaba Ana, pa poba el ta xinti tristi’. Ana ta fikaba txeu tristi! ‘El ta txoraba i el ka ta kumeba.’ Má Bíblia ka ta fla ma Ana tenta vinga di Pinina di algun manera. Envês di kel-li, el konta Jeová modi ki el staba ta xinti i el kunfia ma Jeová ta kuidaba di kel asuntu. (1 Sam. 1:2, 6, 7, 10) Kuzê ki nu ta prende ku izénplu di Ana? Si algen tenta konpiti ku bo di algun manera, lenbra ma é bo ki ta kontrola bu situason. Bu ka meste konpiti ku kel algen tanbê. Envês di paga mal ku mal, tenta faze pas. (Rom. 12:17-21) Sikrê kel algen ka muda di atitudi, bu ta konsigi mante pas déntu bo i ser filís. w21.07 17 ¶13-14
Térsa-fera, 3 di janeru
Nhos mante nhos odju abértu i nhos proteje kóntra tudu tipu di ganánsia. — Luc. 12:15.
Ganánsia poi Judas Iskariótis ta faze un kuza gravi i ta trai Jizus. Má na komésu, el ka éra si. (Luc. 6:13, 16) Ta parse ma Judas éra un algen di kunfiansa i ki tinha kapasidadi. Pur isu, éra el ki tinha responsabilidadi pa kuida di kaxa di dinheru. Nbóra Jizus dja avizaba txeu bês sobri prigu di ganánsia, txiga un ténpu ki Judas kumesa ta furta kes dinheru. (Mar. 7:22, 23; Luc. 11:39) Judas mostra ma dja el biraba ganansiozu un poku antis di Jizus móre. Simon, kel leprozu, konvida Jizus ku se disiplus i tanbê Maria ku se irman, Marta, pa ba kume na se kaza. Timenti es staba ta kume, Maria labanta i el baza riba kabésa di Jizus un óliu ki ta txeraba sábi i ki éra karu. Judas i kes otu disiplu fika txeu xatiadu. Talvês kes otu disiplu ta atxaba ma éra midjór uzaba kel dinheru na ses trabadju di pregason. Má Judas tinha un otu intenson. El ‘éra ladron’ i el krê furtaba dinheru na kel kaxa. — João 12:2-6; Mat. 26:6-16; Luc. 22:3-6. w21.06 18 ¶12-13
Kuarta-fera, 4 di janeru
Ómi mizeriadu ki mi é! Ken ki ta libra-m? — Rom. 7:24.
Di vês en kuandu bu ta xinti ma bu tene txeu responsabilidadi i bu ta atxa difísil di kuida di tudu es? Nton, bu ta konsigi ntende situason di Polu. El ta xintiba txeu preokupason ka sô pamodi un kongregason, má pamodi ‘tudu kongregasons.’ (2 Cor. 11:23-28) Bu ten un prubléma di saúdi ki ta tra-u bu alegria? Polu tevi ki lida ku un ‘spinhu na karni’, talvês un prubléma di saúdi ki pô-l ta sufri txeu. Polu tinha gana di fikaba sen kel prubléma la. (2 Cor. 12:7-10) Bus inperfeson ta pô-u ta xinti dizanimadu? Alvês Polu tanbê ta xintiba asi. El fla ma el éra un ‘ómi mizeriadu’ pamodi el staba sénpri ta luta kóntra se inperfesons. (Rom. 7:21-24) Polu pasa pa situasons ki pô-l na próva i ki dizanima-l, má el kontinua ta sirbi Jeová. Modi ki el atxa forsa pa faze kel-li? Nbóra Polu sabia ma el éra inperfetu, el tinha un fé fórti na resgati. w21.04 22 ¶7-8
Kinta-fera, 5 di janeru
Fidju di Ómi ben pa da se vida pa sirbi di resgati na lugar di un monti di algen. — Mar. 10:45.
Kantu Adon peka, é ka sô el ki perde xansi di vive pa tudu ténpu, má tanbê tudu kes fidju ki el ben ten. Ka tinha diskulpa pa kel ki Adon faze. El skodje peka i pur isu el merese moreba. Má i se fidjus? Es ka tevi ninhun kulpa pa pekadu di Adon. (Rom. 5:12, 14) Ta da pa fazeba algun kuza pa salvaba es di kel kondenason di mórti? Sin! Lógu dipôs ki Adon peka, Jeová ba ta mostra poku-poku kuzê ki el ta ben fazeba, pa resgataba kes milhon di disendenti di Adon di maldison di pekadu ku mórti. (Gén. 3:15) Pamodi resgati, nu pode ten un amizadi fórti ku Jeová sikrê nos é inperfetu. Pamodi resgati, tudu kes óbra di Diabu ta ben kabadu ku el. (1 João 3:8) Pamodi resgati, vontadi di Jeová pa Téra ta ben kunpri sima éra na komésu. Téra interu ta ben bira un Paraízu. w21.04 14 ¶1; 19 ¶17
Sésta-fera, 6 di janeru
Pa kada un di nhos ser batizadu. — Atos 2:38.
Un monti di algen bai Jiruzalen. Es éra di txeu país i es ta papiaba txeu língua diferenti. Na kel dia kontise un kuza stranhu. Dirapenti, un grupu di judeus ki ka tinha txeu skóla kumesa ta pâpia na língua di kes algen! Kel-li dexa kes algen txeu dimiradu. Má kuzê ki kes judeu staba ta fla-s i kuzê ki apóstlu Pedru fla, mexe ku es mutu más inda. Kes algen prende ma si es mostraba fé na Jizus, es pode salvaba. Kel mensaji li toka ses korason di tal manera, ki es pergunta: ‘Kuzê ki nu debe faze?’ Pedru responde: ‘Pa kada un di nhos ser batizadu’. (Atos 2:37, 38) Kuzê ki kontise dipôs fika na stória. Na kel mésmu dia, batiza uns 3 mil algen i es bira disiplus di Kristu. Kel-li foi komésu di kel grandi trabadju di faze disiplus ki Jizus mandaba se sigidoris pa faze. I ti oji es sta ta faze kel trabadju li. w21.06 2 ¶1-2
Sábadu, 7 di janeru
Ami N planta, Apolu rega, má é Deus ki faze-l kria, asi nen kel ki planta nen kel ki rega é ka algun kuza, má sin é Deus, pamodi el ki ta faze-l kria. — 1 Cor. 3:6, 7.
Nu pode mora na un lugar ki é difísil kumesa un studu di Bíblia. Pesoas na nos tiritóriu pode ka ta krê obi nos mensaji i ti fika kóntra el. Kuzê ki pode djuda-nu ka perde alegria óras ki nu ta trabadja na kes tiritóriu li? Lenbra ma na es mundu, ki sta di kabésa pa baxu, situason di pesoas pode muda di un óra pa kel otu. I kes algen ki antis ka ta krê obiba nos mensaji pode da kónta ma es meste orientason di Deus na ses vida. (Mat. 5:3) Alguns algen ki antis ka ta setaba nos publikason, dipôs es ben seta un studu di Bíblia. Nu sabe tanbê ma Jeová é kel Sinhor di kodjéta. (Mat. 9:38) El krê pa nu kontinua ta planta i ta rega kes simenti, má é El ki ta faze-s kria. Sikrê bu ka sta ta faze un studu di Bíblia gósi, lenbra ma Jeová ka ta rekonpensa-nu pamodi kes rezultadu ki nu ta ten, má pa kes sforsu ki nu ta faze! w21.07 6 ¶14
Dumingu, 8 di janeru
Fidjus é un eransa di Jeová. — Sal. 127:3.
Jeová da-nu kapasidadi di ten fidju i responsabilidadi di inxina-s ama-l i sirbi-l. Nbóra Jeová da anjus txeu kapasidadi, el ka da-s kapasidadi di ten fidju. Pur isu, pai ku mai debe da txeu valor pa priviléjiu di kria fidju. Es dadu un responsabilidadi inportanti di kria fidju ‘na disiplina i na instruson di Jeová.’ (Efé. 6:4; Deut. 6:5-7) Pa djuda pai ku mai, organizason di Jeová ta da txeu feraménta ku bazi na Bíblia, sima publikasons, vídius, múzikas i artigus na internet. Kel-li ta mostra klaru ma Jeová ku Jizus ta da bus fidju txeu valor. (Luc. 18:15-17) Óras ki pai ku mai ta faze ses midjór pa kria ses fidju, es ta da ses fidju oportunidadi di faze párti di família di Jeová pa tudu ténpu i Jeová ta fika txeu kontenti! w21.08 5 ¶9
Sugunda-fera, 9 di janeru
Fé é... próva klaru di kuzas ki nu ka ta odja má ki é rial. — Heb. 11:1.
Alguns algen ta atxa ma ten fé siginifika kridita na un kuza sen ninhun próva. Má di akordu ku Bíblia, kel-li é ka fé di verdadi. Bíblia ta fla ma fé ten bazi na próvas. Nton, nbóra nu ka ta odja Jeová, Jizus i Reinu na Séu, nu ten próvas ki ta mostra-nu ma es ta izisti mê. (Heb. 11:3) Un sientista ki bira Tistimunha di Jeová, fla: “Fé di Tistimunhas di Jeová ten bazi na próvas i es ka ta iginora kes próva ki siênsia ta da.” Si ten txeu próva ki ta da-nu sertéza ma izisti un Kriador, nton pamodi ki txeu algen ka ta kridita ma ten un Kriador? Prubléma é ki alguns algen nunka ka ta para pa pensa na kes próva ki izisti. Rubertu ki oji é Tistimunha di Jeová, fla: “Dja ki nunka es ka pâpia di kriason na skóla, N ka ta kriditaba na kriason. É sô dipôs ki N tinha 22 anu ki N prende ma Bíblia ta da-nu bons razon pa nu kridita ma é Deus ki faze tudu kuza.” w21.08 15 ¶4-5
Térsa-fera, 10 di janeru
Nhos sprimenta i nhos odja ma Jeová é bon. — Sal. 34:8.
Nu pode odja ma Jeová é bon óras ki nu ta lé Bíblia ô óras ki nu ta obi otus algen ta konta kes benson ki dja es resebe. Má pa nu konsigi ntende dretu modi ki Jeová é bon, nu meste sprimenta se bondadi. Pur izénplu, imajina ma nu krê entra na algun tipu di sirvisu pa ténpu interu. Pa nu alkansa kel méta li, nu meste leba un vida más sinplis. Nu konxe kel promésa di Jizus ma si nu poi Reinu na primeru lugar, Jeová ta da-nu tudu kel ki nu meste. Má talvês nunka nu ka odja kel promésa li ta kunpri na nos vida. (Mat. 6:33) Ku tudu kunfiansa na promésa di Jizus, nu disidi gasta ménus dinheru, trabadja más poku i konsentra na pregason. Sima nu ba ta faze kel-li, nu xinti na nos vida ma Jeová ta kuida di nos nisisidadi. Nton nu prova nos kabésa ma Jeová é bon. w21.08 26 ¶2
Kuarta-fera, 11 di janeru
Es ka ta aguenta kel ensinu ki é bon. — 2 Tim. 4:3.
Nu ta odja mésmu prubléma ta kontise oji? Sin. Txeu xéfi di relijion ta fika kontenti di seta na ses igreja kes algen ki é inportanti i riku i kes ki mundu ta atxa ma é intilijenti. Es ta faze kel-li sikrê kes algen ta faze kuzas ki Deus ta ôdia. Kes xéfi di relijion li ta dispreza kes sérvu di Jeová. Nbóra sérvus di Jeová é zelozu i es ta vive di akordu ku lei di Deus, pesoas di mundu ka ta atxa ma es é inportanti. Sima apóstlu Polu fla, Deus skodje ‘kes kuza disprezadu’. (1 Cor. 1:26-29) Má pa Jeová tudu se sérvus fiel ten txeu valor. Kuzê ki nu meste faze pa mundu ka ngana-nu ku kes tipu di pensamentu li? (Mat. 11:25, 26) Ka bu dexa kes kuza ki mundu ta fla sobri povu di Deus ngana-u. Seta ma Jeová ta uza sô kes algen umildi pa faze se vontadi. (Sal. 138:6) I pensa na kantu kuza ki Jeová dja konsigi faze ku kes algen ki mundu ta atxa ma ka ten sabedoria ô ma é ka intilijenti. w21.05 8 ¶1; 9 ¶5-6
Kinta-fera, 12 di janeru
Nhos manda-m alguns kuza ki N staba ta meste. — Fil. 4:16.
Apóstlu Polu mostra gratidon pa ajuda ki el resebe. El ka dexa orgulhu inpidi-l di seta ajuda di se irmons ku irmans. (Fil. 2:19-22) Sikrê dja bu sta di idadi, ten txeu manera ki bu pode mostra gratidon pa kes más jóven di bu kongregason. Pur izénplu, bu pode mostra gratidon i seta ses ajuda óras ki es krê da-u un buleia, djuda-u faze kónpras ô faze kalker otu kuza ki bu meste. Lenbra ma ses ajuda é un manera di Jeová mostra ma el ta ama-u. Kel-li pode djuda-u ten un amizadi fórti ku kes irmon. Sénpri djuda kes jóven bira más amigu di Jeová i fla-s ma bu ta fika kontenti di odja jóvens sima es ta sforsa pa faze más na kongregason. Pâpia ku es di kes spiriénsa ki dja bu pasa pa el. Si bu faze si, bu ta mostra Jeová ‘ma bo é gratu’ pamodi kes jóven ki el atrai pa kongregason. — Col. 3:15; João 6:44; 1 Tes. 5:18. w21.09 11-12 ¶12-13
Sésta-fera, 13 di janeru
Pamodi kel konpaxon li, un lus di palmanhan ta ben vizita-nu la di altu. — Luc. 1:78.
Jeová ta ama nos irmons ku irmans. Má nen sénpri é ka fásil nu xinti amor pa es i mostra ma nu ta ama-s. Alvês é difísil faze kel-li pamodi nos é di kultura diferenti i nu kriadu di manera diferenti. I nos tudu nu ta faze kuza ki pode dexa-s xatiadu i tristi. Má simé, nu pode djuda pa kel amor ki ta uni-nu bira más fórti. Modi? Óras ki nu ta imita Jeová i mostra nos irmons ku irmans amor. (Efé. 5:1, 2; 1 João 4:19) Un algen ki ten konpaxon ta djobe manera di djuda i konsola irmons. Jizus mostra konpaxon sima Jeová na manera ki el trata pesoas. (João 5:19) Óras ki el ta odjaba kes monti di algen, el ta ‘xintiba péna di es, pamodi es ta staba sfoladu i botadu di un ladu pa kel otu, sima ovelhas sen pastor.’ (Mat. 9:36) Jizus ta xintiba konpaxon di pesoas i el ta djudaba es. El kura duentis i el anima kes ki staba ta ‘trabadja duru i ki staba kansadu’. — Mat. 11:28-30; 14:14. w21.09 22 ¶10-11
Sábadu, 14 di janeru
[Deus] éra mizerikordiozu; el ta purduaba es ses éru i el ka ta distruíba es. — Sal. 78:38.
Jeová gosta di mostra mizerikórdia. Apóstlu Polu skrebe ma Deus é ‘riku na mizerikórdia’. Kes versíklu antis i dipôs ta mostra ma Polu fla kel-li pamodi Jeová da kes algen inperfetu speransa di bai vive na Séu. (Efé. 2:4-7) Má Jeová ka ta mostra mizerikórdia sô pa kes kriston skodjedu ku spritu santu. Salmista Davidi skrebe: ‘Jeová é bon ku tudu algen, i se mizerikórdia ta odjadu na tudu se óbras.’ (Sal. 145:9) Jeová ta ama pesoas, pur isu sénpri ki el atxa un bon motivu pa mostra un algen mizerikórdia, el ta faze kel-li. Jizus sabe más di ki kalker algen modi ki Jeová gosta di mostra mizerikórdia. Antis di el ben pa Téra, el vive duránti un monti ténpu djuntu ku se Pai la na Séu. (Pro. 8:30, 31) Txeu bês el odja Jeová ta mostra mizerikórdia pa kes algen ki peka. (Sal. 78:37-42) Óras ki el ta inxinaba, Jizus sénpri ta papiaba di es kualidadi bunitu di se Pai. w21.10 8-9 ¶4-5
Dumingu, 15 di janeru
Nha Pai, glorifika bu nómi. — João 12:28.
Jeová responde kel orason la di Séu, ku vós altu i el promete ma el ta glorifika se nómi. Duránti tudu se trabadju di pregason, Jizus da glória pa nómi di se Pai. (João 17:26) Pur isu, nu debe spéra ma kes kriston verdaderu ta xinti orgulhu di uza nómi di Deus i djuda otus algen konxe-l. Poku dipôs ki formadu kel primeru kongregason na ténpu di apóstlus, Jeová ‘volta se atenson pa nasons, pa el tra di ses meiu un povu pa Se nómi.’ (Atos 15:14) Kes kriston di kel ténpu tinha orgulhu di uzaba kel nómi di Deus i di djudaba otus algen konxe-l. Es ta uzaba nómi di Deus óras ki es ta pregaba i óras ki es ta skrebeba livrus di Bíblia. Asi, es mostra ma es éra úniku povu ki staba ta djuda otus algen konxe nómi di Deus. (Atos 2:14, 21) Di mésmu manera oji, Tistimunhas di Jeová é un povu pa nómi di Jeová. w21.10 20-21 ¶8-10
Sugunda-fera, 16 di janeru
Pensa na kes kuza ki Jeová ta faze pa mostra amor lial. — Sal. 107:43.
Amor lial di Deus ta dura pa tudu ténpu. Kes palavra inportanti li ta parse 26 bês na Salmo 136. Na kel primeru versíklu, ta fla: ‘Nhos agradese Jeová, pamodi el é bon; Se amor lial ta dura pa tudu ténpu.’ (Sal. 136:1) I di versíklu 2 ti versíklu 26 ta ripiti kes palavra li: ‘Pamodi se amor lial ta dura pa tudu ténpu’. Sima nu ta ba ta lé kes otu versíklu di es Salmo, nu ta fika dimiradu di odja txeu manera ki Jeová ta mostra se amor lial i ma nunka el ka ta para di faze kel-li. Kes palavra ‘pamodi se amor lial ta dura pa tudu ténpu’, ta da-nu sertéza ma amor lial di Deus pa se povu nunka ka ta muda. Nu ta fika txeu kontenti di sabe ma Jeová ka ta dizisti faxi di se sérvus! Envês di kel-li, óras ki el kumesa ta mostra amor pa un algen ki ta sirbi-l, el ka ta bandona-l, prinsipalmenti na situasons difísil. Sabe ma Jeová ka ta bandona-nu, ta da-nu alegria i forsa ki nu meste pa nu lida ku nos prubléma i pa nu kontinua ta sirbi-l. — Sal. 31:7. w21.11 4 ¶9-10
Térsa-fera, 17 di janeru
Ka nhos fika ku korason preokupadu. Nhos poi fé na Deus. — João 14:1.
Óras ki bu ta pensa na kuzas ki sta pa kontise sima, distruison di relijion falsu, ataki di Gogi di Magogi i géra di Armajedon, alvês bu ta fika preokupadu? Dja bu kustuma pergunta: ‘N ta konsigi kontinua lial óras ki kes kuza li ben kontise?’ Kes palavra di Jizus ki sta na testu di oji, ta ben djuda-u txeu. Jizus fla se disiplus: ‘Ka nhos fika ku korason preokupadu. Nhos poi fé na Deus’. Óras ki nu ten un fé fórti, el ta djuda-nu ten koraji pa nu aguenta kes kuza ki ta ben kontise na futuru. Si nu pensa na kuzê ki nu ta faze gósi óras ki nu pasa pa kuzas ki ta poi nos fé na próva, nu ta sabe kuzê ki nu debe faze pa nu bira nos fé más fórti. Kel-li pode djuda-nu aguenta kes prubléma ki sta pa ben. Kada bês ki nu aguenta firmi na un situason difísil, nos fé ta bira más fórti. I kel-li ta ben djuda-nu aguenta firmi óras ki nu pasa pa prublémas na futuru. w21.11 20 ¶1-2
Kuarta-fera, 18 di janeru
Óras ki N sta fraku, la ki N ta xinti xeiu di puder. — 2 Cor. 12:10.
Apóstlu Polu insentiva Timótiu i tudu kristons pa faze ses trabadju konplétu. (2 Tim. 4:5) Má ten dizafius. Pensa na kes irmon ki ta mora na kes país ki ka ten liberdadi pa prega ô ki nos óbra sta proibidu. Nos irmons ta lida ku txeu prubléma ki pode dizanima-s. Pur izénplu, txeu di es ten ki trabadja dia interu pa konsigi sustenta ses família. Es ta gostaba di faze más na pregason, má óras ki ta txiga fin di simana, es ta sta sen forsa. Otus ta sufri pamodi algun duénsa ki ka ten kura ô pamodi bedjisa. Alvês es ka ta konsigi nen sai di kaza. I tanbê ten kes ki ta sta sénpri ta xinti ma es ka ten valor pa Jeová. Ka ta nporta kal ki é nos dizafiu, Jeová promete ma el ta da-nu forsa. El ka ta djuda-nu sô lida ku nos prubléma, má tanbê el ta djuda-nu faze nos midjór na se trabadju. w21.05 20 ¶1-3
Kinta-fera, 19 di janeru
Ka nhos... disruspeta nómi di nhos Deus. — Lev. 19:12.
Alvês otus algen, pode faze-nu preson pa nu faze kuzas ki ta trapadja nos adorason pa Jeová. Óras ki es ta faze kel-li, nu ten ki toma un disizon inportanti. Pensa na un prinsípiu interesanti ki nu ta atxa na Levítico 19:19. La ta fla: ‘Ka nhos bisti ropa ki ten dôs tipu di fiu transadu na kunpanheru.’ Kel lei li ta djudaba israelitas sérba diferenti di kes otu nason. Dja ki oji nu ka ten ki sigi Lei di Muizés, é ka eradu un kriston bisti ropa ki ten dôs tipu di fiu transadu na kunpanheru, sima algudon ku linhu. Nu ka debe ser sima kes algen ki ta kridita ô ta faze kuzas ki ka sta di akordu ku Bíblia. É klaru ki nu ta ama nos família i tanbê nu ta sforsa pa nu ama nos prósimu. Má mésmu óras ki nu ta toma disizons inportanti, nu krê ser diferenti di kes otu algen na nos vólta. É inportanti nu faze kel-li si nu krê ser santu. — 2 Cor. 6:14-16; 1 Ped. 4:3, 4. w21.12 5 ¶14; 6 ¶16
Sésta-fera, 20 di janeru
Kel porton stretu i kel strada pertadu ta leba pa vida. — Mat. 7:14.
Nu pode atxa kel strada ki ta leba pa vida. Jizus fla: ‘Si nhos kontinua na nhas palavra, nhos é nhas disiplu di verdadi, i nhos ta konxe verdadi i verdadi ta liberta nhos.’ (João 8:31, 32) Bu merese ilojiu pamodi bu ka sta faze kel ki maioria di algen sta ta faze; envês di kel-li, bu djobe verdadi. Bu tra ténpu pa bu studa Palavra di Deus dretu, pa bu prende kuzê ki el krê pa nu faze i bu faze kes kuza ki Jizus inxina. Bu prende ma Jeová ka krê pa nu seta kes ensinu di relijion falsu, i pa nu ka partisipa na ninhun di kes komemorason ki ben di relijion falsu. Tanbê bu prende ma é ka fásil bandona kes kuza mariadu i faze kes kuza ki ta agrada Jeová. (Mat. 10:34-36) Talvês ka foi fásil faze kes mudansa li. Má bu ka dizisti pamodi bu ta ama Jeová. Di sertéza el sta kontenti ku bo! — Pro. 27:11. w21.12 22 ¶3; 23 ¶5
Sábadu, 21 di janeru
Nha fidju, obi i seta nhas palavra. — Pro. 4:10.
Muizés é un bon izénplu di algen ki seta konsedju dipôs ki el faze un pekadu gravi. Un bês el fika uma xatiadu i el ka da Jeová ónra. Pamodi kel-li, Muizés perde priviléjiu di entra na kel téra ki Deus prometeba es. (Núm. 20:1-13) Kantu Muizés tenta pâpia otu bês ku Jeová sobri kel asuntu, Jeová fla-l: ‘Nunka más ka bu pâpia ku mi sobri kel asuntu li.’ (Deut. 3:23-27) Muizés ka fika xatiadu. Envês di kel-li, el seta kel disizon di Jeová i Jeová kontinua ta uza-l pa el toma kónta di kes israelita. (Deut. 4:1) Muizés é un bon izénplu pa nu imita óras ki nu ta dadu konsedju. Muizés mostra ma el seta konsedju di Jeová pamodi el kontinua fiel sikrê dipôs ki el perde kel priviléjiu ki el ta daba txeu valor. Óras ki nu ta imita izénplu di ómis fiel sima Muizés, nu ta ten bons rezultadu. (Pro. 4:10-13) Txeu di nos irmons ku irmans ta faze kel-li. w22.02 11 ¶9-10
Dumingu, 22 di janeru
Jizus kumesa ta txora. — João 11:35.
Na invérnu di anu 32, un grandi amigu di Jizus ki txomaba Lázaru, fika duenti i el móre. (João 11:3, 14) Lázaru tinha dôs irman ki txomaba Maria ku Marta i Jizus ta amaba kel família li txeu. Kantu Marta obi ma Jizus staba ta txiga, el kóre faxi pa ba nkontra ku el. Imajina modi ki el staba tristi kantu el fla: ‘Sinhor, si nhu staba li, nha irmon ka ta moreba.’ (João 11:21, 32, 33) Jizus txora pamodi el odja modi ki Maria ku Marta fika tristi ku mórti di ses irmon. Si móre un algen ki bu krê txeu, Jeová ta ntende modi ki bu sta ta xinti. Jizus é ‘reprizentason izatu’ di se Pai. (Heb. 1:3) Kantu Jizus txora, el mostra modi ki Jeová ta xinti óras ki móre un algen ki nu krê txeu. (João 14:9) Si bu sta sufri pamodi móre un algen ki bu krê txeu, bu pode ten sertéza ma Jeová ta odja bu tristéza i el ta xinti tristi tanbê. El krê konsola bu korason ki sta maguadu. — Sal. 34:18; 147:3. w22.01 15 ¶5-7
Sugunda-fera, 23 di janeru
Fé ta sigi kel ki algen obi. — Rom. 10:17.
Si bu tra ténpu pa bu pâpia ku Jeová, pa bu obi-l i pa bu pensa na el, kel-li ta djuda-u txeu. Primeru, bu ta toma bons disizon. Bíblia ta fla-nu ma ‘ken ki ta anda ku algen ki ten sabedoria, ta ganha sabedoria’. (Pro. 13:20) Sugundu, bu ta bira un bon instrutor. Óras ki nu ta studa Bíblia ku un algen, un di kes obijetivu más inportanti é djuda-l bira amigu di Jeová. Kantu más nu pâpia ku nos Pai, nos amor pa el ta bira más fórti i nu ta bira más ben priparadu pa inxina nos studantis ama-l. Pensa na izénplu di Jizus. El pâpia ku tantu amor sobri se Pai, ki el poi se disiplus ta ama Jeová tanbê. (João 17:25, 26) Tirseru, bu fé ta fika más fórti. Pensa na kuzê ki ta kontise óras ki bu ta pidi Jeová pa orienta-u, pa konsola-u i pa djuda-u. Sénpri ki Jeová responde bus orason, bu fé na el ta fika más fórti. — 1 João 5:15. w22.01 30 ¶15-17
Térsa-fera, 24 di janeru
Nhos duspi di kel manera di ser bédju ku se ábitus. — Col. 3:9.
Jeová ka krê pa nu ten pensamentus i ábitus mariadu pamodi el ta ama-nu txeu i el krê pa nu vive dretu. (Isa. 48:17, 18) El sabe ma kes algen ki ka ta luta kóntra dizejus mariadu ta prujudika ses kabésa i otus algen. El ta fika tristi óras ki el ta odja-nu ta prujudika nos kabésa i otus algen. Alvês alguns di nos amigus ô nos família pode faze-nu trósa pamodi nu sta tenta muda nos manera di ser. (1 Ped. 4:3, 4) Es pode fla ma nu ten direitu di faze kel ki nu krê i ma nu ka debe dexa otus algen fla-nu kuzê ki nu debe faze. Má kes algen ki ka krê obi ku leis di Jeová sta ta dexa mundu di Satanás kontrola-s. (Rom. 12:1, 2) Nos tudu nu ten ki skodje si nu ta kontinua ku nos manera di ser bédju, ki é kontroladu pa pekadu i pa mundu di Satanás, ô si nu ta dexa Jeová djuda-nu ser un algen mutu más midjór. — Isa. 64:8. w22.03 3 ¶6-7
Kuarta-fera, 25 di janeru
Pamodi palavra di Deus é bibu i el ten puder, i el é más moladu di ki kalker spada ki ta korta pa dôs ladu... i el pode diskubri kuzê ki nu ta pensa i kuzê ki nos korason krê. — Heb. 4:12.
Midita na Palavra di Deus ta djuda-nu odja nos prubléma sima debe ser. Odja kuzê ki kontise ku un irman. El staba txeu tristi pamodi mórti di se maridu. Nton, un ansion fla-l pa el lé livru di Jó. Kel irman disidi faze sima kel ansion fla-l. Kantu el kumesa se leitura, el kritika manera di pensa di Jó. El fika ta fla: “Jó, ka bu pensa sô na bu prubléma.” É la ki el da kónta ma el staba ta konporta di mésmu manera ki Jó. Leitura di kel livru di Bíblia djuda nos irman koriji se manera di pensa i atxa forsa pa lida ku dór di mórti di se maridu. Un otu manera ki Jeová ta da-nu forsa é através di nos kunpanherus di adorason. Polu skrebe pa se irmons na fé: ‘N tene gana di odja nhos, pa nu nkoraja kunpanheru’. — Rom. 1:11, 12. w21.05 22 ¶10-11; 24 ¶12
Kinta-fera, 26 di janeru
Duránti 7 dia bu ta komemora kel fésta pa Jeová, nhos Deus, na lugar ki Jeová skodje. — Deut. 16:15.
Jeová flaba israelitas: ‘Três bês pa anu, tudu ómi debe aprizenta dianti di Jeová bu Deus, na kel lugar ki el skodje’. (Deut. 16:16) Israelitas tinha ki dexaba ses kaza i ses plantason sen ningen pa tomaba kónta di es. Má Jeová promete-s: ‘Ningen ka ta ba krê toma-u bu téra óras ki bu subi pa parse dianti di Jeová, bu Deus.’ (Êxo. 34:24) Pamodi israelitas ta kunfiaba di korason na Jeová, es ta baba kes fésta ki es ta fazeba tudu anu. Pur isu, es ta tinha txeu benson. Pur izénplu, es ta prendeba más txeu sobri Lei di Deus, es ta pensaba na tudu kes kuza dretu ki Jeová sta ta fazeba pa es i es ta staba kontenti djuntu ku kes otu algen ki ta amaba Jeová. Nu ta resebe mésmu bensons óras ki nu ta sforsa pa sisti runion. Tanbê, pensa na modi ki Jeová ta fika kontenti óras ki nu ta sisti runion i nu ta da un komentáriu kurtu i ben priparadu. w22.03 22 ¶9
Sésta-fera, 27 di janeru
El ta pode ben djuda kes ki sta podu na próva. — Heb. 2:18.
Jeová staba ta trena Jizus pa ben sérba Saserdóti Prinsipal na futuru. Jizus xinti na péli modi ki é ka fásil obi ku Deus i pasa pa kes próva difísil. Kel preson ki Jizus xinti, éra tantu txeu ki el ora ‘ta grita riju i ku láguas’ ta pidi Deus pa djuda-l. Dja ki Jizus pasa pa tudu kel preokupason, el ta konsigi ntende nos nisisidadi i el ta ‘pode ben [djuda-nu]’ óras ki nu ‘sta podu na próva.’ Nu ta fika kontenti pamodi Jeová da-nu ‘un Saserdóti Prinsipal ki ten mizerikórdia’ i ki ta konsigi ‘ntende nos frakézas’! (Heb. 2:17; 4:14-16; 5:7-10) Jeová dexa se Fidju pasa pa un próva txeu difísil, pa pode responde un pergunta inportanti: ‘Kes algen ki ta sirbi Deus pode ser fiel pa el, mésmu óras ki es ta pasa pa próvas difísil?’ Satanás ta fla ma nau! El ta fla ma nu ta sirbi Deus sô pa interesi. Tanbê el ta fla ma nu ka ta ama Deus sima nos pai Adon. (Jó 1:9-11; 2:4, 5) Jizus kontinua lial i el prova ma Satanás é un mintirozu. w21.04 16-17 ¶7-8
Sábadu, 28 di janeru
Pur isu, nhos bai i nhos faze disiplus, nhos inxina-s obidese tudu kuza ki N manda nhos. — Mat. 28:19, 20.
Antis di un studanti batiza, el meste faze kuzê ki Bíblia ta inxina. Óras ki un studanti sta faze sima el sta prende, el ta ser sima kel ‘ómi spértu’ di ilustrason di Jizus ki koba fundu pa el pode faze se kaza riba rótxa. (Mat. 7:24, 25; Luc. 6:47, 48) Djuda bus studanti faze mudansas na vida. (Mar. 10:17-22) Jizus sabia ma ta sérba difísil pa kel ómi riku bendeba tudu kes kuza ki el tinha. (Mar. 10:23) Má simé, Jizus fla-l pa el faze kel mudansa grandi li na se vida. Pamodi? Pamodi el xinti amor pa el. Alvês, nu pode ka insentiva studanti pa aplika kuzê ki el sta prende, pamodi nu ta atxa ma el ka sta priparadu pa faze kel mudansa. (Col. 3:9, 10) Má, kantu más sédu bu fla studanti klaru ki mudansa ki el meste faze, más sédu el ta kumesa faze kel mudansa. Óras ki bu ta pâpia di kes kuza li ku bu studanti, bu ta mostra ma bu ta preokupa ku el. — Sal. 141:5; Pro. 27:17. w21.06 3 ¶3, 5
Dumingu, 29 di janeru
Kristu [dexa] nhos un izénplu pa nhos sigi se pasus di manera fiel. — 1 Ped. 2:21.
Apóstlu Pedru staba ta fla ma Jizus foi un bon izénplu di algen ki aguenta firmi kantu el sufri. Má ten txeu manera di nu imita Jizus. (1 Ped. 2:18-25) Na verdadi, vida interu di Jizus, tudu kel ki el fla i ki el faze é un izénplu pa nu imita. Dja ki nos é inperfetu, nu ta pode imita izénplu di Jizus? Nu ta pode sin. Pedru ka fla ma nu debe sigi pasus di Jizus di manera perfetu. Má, el fla pa nu ‘sigi pasus [di Jizus] di manera fiel.’ Nu pode faze nos midjór déntu di nos limitason. Di kel manera li, nu ta sigi kel konsedju di apóstlu Juan: ‘Kontinua ta anda sima [Jizus] anda.’ (1 João 2:6) Si nu sigi pasus di Jizus nu ta bira más amigu di Jeová. Pamodi ki nu pode fla kel-li? Primeru, Jizus dexa un grandi izénplu sobri modi ki nu ta vive di un manera ki ta agrada Deus. (João 8:29) Pur isu, si nu sigi pasus di Jizus nu ta agrada Jeová. I nu pode ten sertéza ma nos Pai na Séu ta bira más amigu di kes ki ta sforsa txeu pa bira se amigu. — Tia. 4:8. w21.04 3 ¶4-6
Sugunda-fera, 30 di janeru
Jeová ta fika kontenti ku se povu. — Sal. 149:4.
Jeová ta odja nos kualidadi, el konxe nos kapasidadi i el ta djuda-nu ser se amigu. I si nu kontinua fiel pa Jeová, el ta bira nos amigu pa tudu ténpu! (João 6:44) Si nu ten sertéza ma Jeová ta ama-nu i ma el ta apoia-nu, kel-li ta djuda-nu sirbi-l di tudu korason sikrê ku prublémas ki nu ta pasa pa el. Má si nu ta atxa ma Deus ka ta preokupa ku nos, nos ‘forsa ta fika poku.’ (Pro. 24:10) I óras ki nu fika dizanimadu i nu perde nos fé na amor di Deus, ta fika más fásil pa nu kai na armadilhas di Satanás. (Efé. 6:16) Dúvida poi fé di alguns irmon ta bira fraku. Kuzê ki nu pode faze, si nu kumesa ta pensa si? Nu ten ki tra kel pensamentu di kabésa kel óra! Pidi Jeová pa djuda-u troka kes pensamentu ki sta inkomoda-u pa kel ‘pas di Deus ki ta guarda bu korason i bus pensamentu’. (Sal. 139:23; nóta di rodapé; Fil. 4:6, 7) I lenbra, bu ka sta bo sô. w21.04 20 ¶1; 21 ¶4-6
Térsa-fera, 31 di janeru
Deus... sta da nhos dizeju i forsa pa nhos pode aji. — Fil. 2:13.
Modi ki bu bira un Tistimunha di Jeová? Talvês primeru bu obi ‘notísias sábi’ através di un família, di un koléga di skóla ô di trabadju ô un Tistimunha di Jeová pâpia ku bo na bu kaza. (Mar. 13:10) Dipôs, un algen gasta txeu ténpu i faze txeu sforsu pa studa Bíblia ku bo. Na bu studu, bu pasa ta ama Jeová i bu prende ma Jeová ta ama-u. Jeová atrai-u pa verdadi i gósi abo é un disiplu di Kristu i bu ten speransa di vive pa tudu ténpu. (João 6:44) Di sertéza bu ten txeu gratidon pa Jeová, pamodi el motiva un algen pa inxina-u verdadi i el seta-u sima un di se sérvus. Dipôs di nu prende verdadi, nu ten priviléjiu di djuda otus algen djunta ku nos na kel kaminhu ki ta leba pa vida. Pa nos, pode ser fásil prega di kaza en kaza, má nu pode atxa difísil faze studus di Bíblia. w21.07 2 ¶1-2