BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es23 pp. 17-26
  • Febreru

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Febreru
  • Izamina testu di dia — 2023
  • Subtémas
  • Kuarta-fera, 1 di febreru
  • Kinta-fera, 2 di febreru
  • Sésta-fera, 3 di febreru
  • Sábadu, 4 di febreru
  • Dumingu, 5 di febreru
  • Sugunda-fera, 6 di febreru
  • Térsa-fera, 7 di febreru
  • Kuarta-fera, 8 di febreru
  • Kinta-fera, 9 di febreru
  • Sésta-fera, 10 di febreru
  • Sábadu, 11 di febreru
  • Dumingu, 12 di febreru
  • Sugunda-fera, 13 di febreru
  • Térsa-fera, 14 di febreru
  • Kuarta-fera, 15 di febreru
  • Kinta-fera, 16 di febreru
  • Sésta-fera, 17 di febreru
  • Sábadu, 18 di febreru
  • Dumingu, 19 di febreru
  • Sugunda-fera, 20 di febreru
  • Térsa-fera, 21 di febreru
  • Kuarta-fera, 22 di febreru
  • Kinta-fera, 23 di febreru
  • Sésta-fera, 24 di febreru
  • Sábadu, 25 di febreru
  • Dumingu, 26 di febreru
  • Sugunda-fera, 27 di febreru
  • Térsa-fera, 28 di febreru
Izamina testu di dia — 2023
es23 pp. 17-26

Febreru

Kuarta-fera, 1 di febreru

Jeová sta pértu di tudu kes ki ta pâpia di el. — Sal. 145:18.

Jeová krê pa tudu kes algen ki ta adora-l ser filís. El sta pértu di nos i el ta da kónta óras ki nu sta tristi ô dizanimadu. (Sal. 145:18, 19) Odja modi ki Jeová mostra ma el ta preokupaba ku Elias. Kel ómi fiel li, vive na un ténpu txeu difísil na stória di nason di Israel. Alguns algen ku txeu autoridadi na kel ténpu, staba ta pirsigiba kes sérvu fiel di Jeová i algen ki más es krê mataba éra Elias. (1 Reis 19:1, 2) Un otu kuza ki ta dexaba Elias más dizanimadu inda, éra pamodi el ta atxaba ma el éra úniku proféta ki resta i ki staba ta sirbi Jeová. (1 Reis 19:10) Jeová aji faxi pa djuda Elias. El uza un anju pa da Elias sertéza ma el ka staba el sô. I el fla-l ma inda tinha txeu israelita fiel ki staba ta sirbi-L! (1 Reis 19:5, 18) Ku amor, Jizus promete se disiplus ma kongregason ta sérba sima ses família. (Mar. 10:29, 30) I Jeová, nos Pai na Séu, promete ma el ta djuda tudu kes ki krê sirbi-l. — Sal. 9:10. w21.06 8-9 ¶3-4

Kinta-fera, 2 di febreru

Ken ki é di Deus ta obi kes kuza ki Deus ta fla. — João 8:47.

Txeu algen ta tropesa óras ki nu ta mostra-s na Bíblia ma alguns kuza ki relijion ta inxina é falsu. Pur izénplu, pa tenta kontrola pesoas kes xéfi di relijion ta inxina ma Deus ta kastiga algen mau na inférnu. Má kes algen ki ta adora Jeová, kel Deus di amor, ta mostra pesoas ma kel-li é ka verdadi. Kes xéfi di relijion tanbê ta inxina ma alma ka ta móre. Anos nu ta prova pesoas ma Bíblia ka ta inxina kel-li. Si alma ka ta moreba, nton ningen ka meste resusitadu. I timenti txeu relijion ta inxina ma é distinu ki ta kontrola nos vida, anos nu ta inxina ma ómi ten liberdadi di skodje i el pode disidi si el krê sirbi Deus ô nau. Modi ki kes xéfi di relijion ta reaji óras ki nu ta mostra ma kes ensinu li é falsu? Kuazi sénpri es ta fika xatiadu! Si nu ta ama verdadi nu ten ki seta kes kuza ki Deus ta fla. (João 8:45-47) Anos é ka sima Satanás ki ka kontinua na verdadi. Nunka nu ka ta faze nada ki ka sta di akordu ku nos krénsa. (João 8:44) Deus krê pa kes algen ki ta sirbi-l ‘ôdia kel ki é mau’ i pa es ‘pega riju na kel ki é bon’ sima Jizus faze. — Rom. 12:9; Heb. 1:9. w21.05 10 ¶10-11

Sésta-fera, 3 di febreru

Nhos fika kóntra Diabu, i el ta fuji di nhos. — Tia. 4:7.

I si nu diskubri ma dja nu kai na armadilha di orgulhu i di ganánsia? Inda nu pode skapa! Apóstlu Polu fla ma kes ki Diabu ‘dja panha’, inda pode skapa di se armadilha. (2 Tim. 2:26) Nunka ka bu skese ma Jeová é más fórti di ki Satanás. Nton, si nu seta ajuda di Jeová, nu pode skapa di kalker armadilha ki Satanás ta poi na nos kaminhu. É mutu más midjór ka kai na kes armadilha di Satanás di ki skapa di es. Nu ta konsigi kel-li sô ku ajuda di Jeová. Nton, pidi Jeová tudu dia pa djuda-u odja si kes kuza mariadu li sta afeta bu manera di pensa i di aji. (Sal. 139:23, 24) Faze bu midjór pa bu ka bira orgulhozu ô ganansiozu. Dja ten milharis di anu, ki Satanás sta ta aji sima un kasador. Má ka ta dura, é el ki ta ben kasadu i dipôs el ta distruídu. (Apo. 20:1-3, 10) Nu tene gana pa kel dia li txiga. Timenti kel-li ka kontise, mante sienti pa bu ka kai na armadilhas di Satanás. Faze di tudu pa orgulhu ku ganánsia ka toma kónta di bo. Sta disididu na ‘fika kóntra Diabu, i el ta fuji di bo.’ w21.06 19 ¶15-17

Sábadu, 4 di febreru

Nhos pidi Sinhor di kodjéta pa manda trabadjadoris pa Se kodjéta. — Mat. 9:38.

Jeová ta fika txeu kontenti óras ki un algen ta seta verdadis di Bíblia i el ta pâpia ku otus sobri kuzê ki el sta prende. (Pro. 23:15, 16) Jeová debe sta más kontenti inda óras ki el ta odja kuzê ki sta kontise oji! Pur izénplu, sikrê ku es duénsa ki spadja na mundu interu duránti anu di sirvisu di 2020, fazedu 7.705.765 studu di Bíblia. Kel-li djuda 241.994 algen da ses vida pa Jeová i batiza. Kes novu disiplu li, ta ben faze más studu di Bíblia i más disiplus. (Luc. 6:40) Nu pode ten sertéza ma Jeová ta fika txeu kontenti di odja-nu ta partisipa na trabadju di faze disiplus. Ta iziji txeu sforsu pa faze disiplus, má ku ajuda di Jeová nu pode inxina otus algen ama nos Pai ki sta na Séu. Kuzê ki bu ta atxa di poi méta di faze peloménus un studu di Bíblia? Si bu apruveita tudu oportunidadi pa oferese kes algen ki bu konxe un studu di Bíblia, bu pode fika spantadu ku rezultadu. w21.07 6-7 ¶14-16

Dumingu, 5 di febreru

Dja ki N ta ama kaza di nha Deus, N ta da tanbê nha própi tizoru di oru i prata pa kaza di nha Deus. — 1 Cró. 29:3.

Kantu ténplu staba ta fazedu, rei Davidi da txeu dinheru i kuzas di valor ki el tinha. (1 Cró. 22:11-16) Óras ki nu ka tene forsa pa partisipa na kes trabadju di konstruson di organizason, nu pode kontinua ta apoia kes trabadju li através di nos kontribuison, sima nos situason ta da. I nu pode inxina jóvens kes kuza ki nu prende. Pensa na izénplu di apóstlu Polu, ki éra un algen ki gostaba di da. El konvida Timótiu pa faze trabadju di misionáriu djuntu ku el. El inxina Timótiu alguns manera di prega i inxina. (Atos 16:1-3) Kel trenamentu ki Polu da Timótiu, djuda-l ser un bon instrutor i pregador di notísias sábi. (1 Cor. 4:17) Dipôs, Timótiu uza kel ki Polu inxina-l pa trena otus. w21.09 12 ¶14-15

Sugunda-fera, 6 di febreru

Inda ten siúmis i briga entri nhos. — 1 Cor. 3:3.

Kuzê ki nu pode prende ku izénplus di disiplu Apolu i di apóstlu Polu? Es tudu dôs tinha txeu konhisimentu di Skrituras. Es éra txeu konxedu i es éra bons instrutor. I es tudu dôs djuda txeu algen bira disiplus. Má nen Polu, nen Apolu ka ta konpitiba ku kunpanheru. (Atos 18:24) Na verdadi, un ténpu dipôs ki el sai di Korintu, Polu pidi-l pa el torna bai pa la. (1 Cor. 16:12) Apolu ta uzaba se kapasidadi pa papiaba di notísias sábi i pa djudaba irmons ten un fé más fórti. Nu ka ten dúvida ma Apolu éra un ómi umildi. Pur izénplu, ka ten ninhun párti na Bíblia ki ta fla ma Apolu fika ofendidu kantu Ákila ku Prisila ‘splika-l kel kaminhu di Deus más dretu.’ (Atos 18:24-28) Apóstlu Polu sabia di tudu kes bon trabadju ki Apolu staba ta faze. Má Polu ka staba preokupadu si otus algen podia pensaba ma Apolu éra midjór di ki el. Na kel konsedju ki Polu skrebe pa kes kriston na Korintu, nu ta odja ma Polu éra un ómi umildi, ikilibradu i ki ta rekonheseba se limitasons. — 1 Cor. 3:4-6. w21.07 18-19 ¶15-17

Térsa-fera, 7 di febreru

Txeu algen ta ben bira justu. — Rom. 5:19.

Adon ku Eva skodje ka obi ku Deus, pur isu es ka merese fikaba na se família. Má, i ses fidjus? Jeová ta ama-nu txeu i el ranja un manera di adota kes ki ta obi ku el, através di sakrifisiu di Jizus Kristu. (João 3:16) Pamodi resgati ki se úniku Fidju paga, Jeová ta pode adota 144 mil algen pa ser se fidjus. (Rom. 8:15-17; Apo. 14:1) Alén di kes kriston skodjedu ku spritu santu, ten milhons di otus algen fiel ki sta ta sforsa pa faze vontadi di Deus oji. Es sta ta spéra pa es ben faze párti di família di Deus dipôs di kel últimu próva na fin di kes mil anu. (Sal. 25:14; Rom. 8:20, 21) Milhons di algen ta pode txoma Jeová désdi gósi di ses ‘Pai’. (Mat. 6:9) Kes ki ta ben resusitadu tanbê ta ten oportunidadi di prende kuzê ki Jeová krê pa es faze. Si es skodje obi ku Jeová tanbê es ta ben faze párti di se família. w21.08 5 ¶10-11

Kuarta-fera, 8 di febreru

Konfirma kuzê ki é más inportanti. — Fil. 1:10.

Polu skodjedu pa faze trabadju di pregason i pa txeu ténpu kel-li foi kel kuza más inportanti na se vida. El prega ‘na públiku i di kaza en kaza.’ (Atos 20:20) Na verdadi, el ta pruvetaba tudu oportunidadi pa prega! Pur izénplu, timenti el staba ta spéra se kunpanherus na Atenas, el da un grupu di algen inportanti tistimunhu i el tevi bons rezultadu. (Atos 17:16, 17, 34) Sikrê el staba prézu na un kaza, Polu prega pa kes algen ki ba djobe-l. (Fil. 1:13, 14; Atos 28:16-24) Polu uza se ténpu di midjór manera. Txeu bês el ta konvidaba otus algen pa trabadjaba djuntu ku el na pregason. Pur izénplu, na se primeru viaji misionáriu, el leba Juan Markus i na se sugundu viaji el leba Timótiu. (Atos 12:25; 16:1-4) Di sertéza, Polu faze se midjór pa inxina kes ómi li modi ki es ta organizaba un kongregason, modi ki es ta nkorajaba irmons i modi ki es ta biraba bons instrutor. —  1 Cor. 4:17. w22.03 27 ¶5-6

Kinta-fera, 9 di febreru

[Deus] ka sta lonji di kada un di nos. — Atos 17:27.

Alguns algen ka ta kridita na un Kriador pamodi es ta fla ma es ta kridita sô na kel ki es ta konsigi odja. Má na verdadi, es ta kridita na kuzas ki es ka ta konsigi odja. Pur izénplu, es ta kridita na béntu pamodi ten próvas ki ta mostra ma el ta izisti mê. Kel tipu di fé ki Bíblia ta pâpia di el ta nvolve próvas di ‘kuzas ki nu ka ta odja, má ki é rial.’ (Heb. 11:1) Ta meste ténpu i sforsu pa un algen studa kes próva di el pa el. Má txeu algen ka ta krê faze kel-li. Un algen ki ka ta studa kes próva di el pa el, ta atxa ma Deus ka ta izisti. Alguns sientista studa kes próva ki ta mostra ma ta izisti un Kriador i es fika konvensidu ma é Deus ki kria tudu kuza. Talvês sô es ta atxaba ma ka ten un Kriador pamodi nunka es ka prende sobri kriason na universidadi. Má dipôs es ben konxe Jeová i es pasa ta ama-l. Na verdadi, nos tudu nu meste bira nos fé más fórti na Deus, ka ta nporta si nu ten txeu skóla ô nau. w21.08 14 ¶1; 15-16 ¶6-7

Sésta-fera, 10 di febreru

Jeová é bon ku tudu algen, i se mizerikórdia ta odjadu na tudu se óbras. — Sal. 145:9.

Jizus konta stória di kel fidju ki perde, pa inxina-nu modi ki Jeová gosta di mostra mizerikórdia. Kel fidju sai di kaza i ‘el gasta tudu se kuzas di valor atoa, ta leba un vida mariadu.’ (Luc. 15:13) Dipôs el rapende di se pekadus, el rabaxa se kabésa i el volta pa kaza. Má modi ki se pai reaji? Jizus fla: ‘Timenti inda el staba lonji, se pai odja-l i el xinti péna [di el]; nton, el kóre, el brasa-l i el da-l beju ku amor.’ Kel pai ka rabaxa se fidju. Envês di kel-li, el mostra-l mizerikórdia, el purdua-l i el resebe-l di brasu abértu. Kuzê ki kel fidju faze éra gravi dimás, má dja ki el rapende, se pai purdua-l. Kel pai na kel stória di Jizus ki mostra mizerikórdia, ta reprizenta Jeová. Ku kel stória li ki ta toka nos korason, Jizus mostra ma Jeová tene gana di púrdua kes ki ta rapende di verdadi. —  Luc. 15:17-24. w21.10 8 ¶4; 9 ¶6

Sábadu, 11 di febreru

Deus pa primeru bês volta se atenson pa nasons, pa el tra di ses meiu un povu pa Se nómi. — Atos 15:14.

Ten txeu xéfi di relijion ki ta faze tudu ki es pode pa sukundi nómi di Deus. I ti mésmu es tra nómi di Deus di ses traduson di Bíblia. I na alguns situason ti es proíbi algen pa uza nómi di Deus na kes serimónia di relijion. Má ten algun dúvida ma Tistimunhas di Jeová é kes úniku algen ki ta da nómi di Deus ruspetu i ónra ki el merese? Ka ten ninhun otu relijion ki sta djuda pesoas konxe nómi di Deus sima Tistimunhas di Jeová! Na kel asuntu li, nu sta faze nos midjór pa onra kel nómi ki nu resebe, ki é Tistimunhas di Jeová! (Isa. 43:10-12) Dja nu faze más di 240 milhon di Tradução do Novo Mundo da Bíblia Sagrada, ki ta uza nómi di Deus na tudu kes lugar ki otus tradutor di Bíblia tra. Tanbê dja nu faze publikason ku bazi na Bíblia ki ta inxina nómi di Deus na más di 1.000 língua! w21.10 20-21 ¶9-10

Dumingu, 12 di febreru

Si un di bus irmon entri nhos fika póbri..., ka bu dexa bu korason fika duru, nen ka bu fitxa bu mô pa bu irmon póbri. — Deut. 15:7.

Nu ta adora Jeová óras ki nu ta djuda nos irmons ku irmans ki sta pasa nisisidadi. Jeová promete ma el ta rekonpensaba kes israelita ki ta djudaba póbris. (Deut. 15:10) Nton, sénpri ki nu ta djuda nos irmons ku irmans ki sta pasa nisisidadi, Jeová ta odja kel-li sima un prezenti pa El. (Pro. 19:17) Pur izénplu, kantu Polu staba prézu i kristons na Filipus manda-l un prezenti, el txoma-l di ‘un sakrifisiu ki ta txera sábi, ki ta agrada Deus.’ (Fil. 4:18) Pensa na kes algen na bu kongregason i pergunta: ‘Ten algun algen li ki N pode djuda?’ Jeová ta fika kontenti óras ki nu ta uza nos ténpu, nos forsa, nos kapasidadi i kes kuza ki nu ten pa djuda kes ki meste. Jeová ta atxa ma kel-li ta faze párti di nos adorason pa el. (Tia. 1:27) Adorason verdaderu ta iziji nos ténpu i forsa. Má é ka un kuza difísil di faze. (1 João 5:3) Pamodi? Pamodi é amor ki nu ten pa Jeová ki ta pô-nu ta adora-l. w22.03 24 ¶14-15

Sugunda-fera, 13 di febreru

El ta poi se sól ta sai pa algen mau i pa algen bon. — Mat. 5:45.

Si nu pensa na kes prubléma ki nos irmons ku irmans sta pasa pa el, nu ta konsigi mostra-s konpaxon. Pur izénplu, talvês un irman ten un prubléma gravi di saúdi. Nunka el ka ta pâpia di se prubléma, má talvês el ta fikaba kontenti si algen djuda-l. Nu podia perguntaba nos kabésa: ‘El ta fikaba kontenti si algun algen djuda-l linpa kaza i pripara kumida?’ Ô pode ser ki un irmon perde se trabadju. Kuzê ki bu ta atxa di da-l algun ajuda timenti el ka atxa otu trabadju? Talvês bu pode da-l algun dinheru sen dexa-l sabe ma é bo ki da-l. Nu ka meste spéra ti ki nos irmons ku irmans pidi-nu ajuda pa nu mostra-s konpaxon. Sima Jeová, nu pode djuda-s antis di es pidi-nu. Jeová ta poi sól ta sai tudu dia sen nu pidi-l! Kalor di sól ta sustenta vida di tudu algen na Téra, ka sô di kes algen ki ta mostra Jeová ses gratidon. Jeová ta mostra ma el ta ama-nu pamodi el ta da-nu tudu kuza ki nu meste pa nu vive. Nu ta ama Jeová txeu pamodi el ta mostra-nu bondadi i el gosta di da! w21.09 22-23 ¶12-13

Térsa-fera, 14 di febreru

Abo Jeová, bo é bon i bu sta sénpri prontu pa púrdua; amor lial ki bu ten pa tudu kes ki ta invoka-u, é grandi. — Sal. 86:5.

Amor lial di Deus ta pô-l ta púrdua. Jeová ta odja óras ki un algen ki peka ta rapende i ta para di faze kuzas mariadu. Óras ki el ta odja kel-li, se amor lial ta pô-L ta púrdua. Salmista Davidi fla kel-li sobri Jeová: ‘El ka ta trata-nu di akordu ku nos pekadu, nen el ka ta da-nu kel ki nu merese pamodi nos éru.’ (Sal. 103:8-11) Davidi sabia dretu ma un konsénsia pizadu ta poi algen ta sufri txeu. Má tanbê el sabia ma Jeová sta ‘prontu pa púrdua’. Kuzê ki ta poi Jeová ta púrdua? Respósta sta na testu di oji. Sima Davidi fla na se orason, Jeová ta púrdua pamodi el ten txeu amor lial pa tudu kes ki ta pidi-L se perdon. Óras ki nu peka, nu debe xinti tristi i ti é bon nu xinti si. Kel-li pode pô-nu ta rapende i ta faze kes mudansa ki nu meste pa koriji nos éru. w21.11 5 ¶11-12

Kuarta-fera, 15 di febreru

Nos Pai ki sta na Séu, pa bu nómi ser santifikadu. — Mat. 6:9.

Jeová ta ama se nómi i el krê pa tudu algen ruspeta se nómi. (Isa. 42:8) Má dja ten uns 6 mil anu ki pesoas sta ta suja kel bon nómi di Deus. (Sal. 74:10, 18, 23) Kel-li kumesa kantu ki Diabu (ki siginifika “Kaluniador”) faze un akuzason falsu kóntra Jeová. El fla ma Jeová ka krê daba Adon ku Eva un kuza ki es mesteba. (Gén. 3:1-5) Désdi kel ténpu sta ta fazedu akuzason falsu kóntra Jeová. Es ta fla ma el ka krê da-nu kuzê ki nu meste pa nu ser filís. Jizus fika preokupadu kantu el odja pesoas ta suja kel bon nómi di se Pai di kel manera li. Jeová ten tudu direitu di governa Séu ku Téra, i é sô el ki sabe kel midjór manera di governa. (Apo. 4:11) Má, Diabu tenta ngana anjus ku algen pa pô-s ta pensa ma Deus ka ten kel direitu li. Ka ta dura, kel asuntu li ta ben fika rezolvidu pa tudu ténpu. Ka ta fika ninhun dúvida ma é Jeová ki ten direitu di governa i ma é el ki sabe kel midjór manera di faze kel-li. Tanbê, tudu algen ta ben sabe ma é sô Reinu di Deus ki ta traze pas i suguransa di verdadi pa Téra interu. w21.07 9 ¶5-6

Kinta-fera, 16 di febreru

N ta fika kontenti na Jeová, N ta fika kontenti na Deus di nha salvason. — Hab. 3:18.

É normal pa un xéfi di família fika preokupadu na ranja kumida, ropa i un lugar di mora pa se mudjer i ses fidju. Bu sta ku falta di dinheru? Nton, bu sta pasa pa ténpus difísil. Má sikrê bu situason sta difísil, pruveta es ténpu pa bu bira bu fé más fórti. Faze orason pa Jeová i lé palavras di Jizus ki sta na Mateus 6:25-34 i midita na es. Pensa na izénplus di sérvus di Jeová di nos ténpu, ki ta prova ma Jeová ta kuida di kes ki sta okupadu ta sirbi-l. (1 Cor. 15:58) Kel-li ta da-u más kunfiansa ma sima bu Pai na Séu djuda kes ki staba ku falta di dinheru, tanbê el ta djuda-u. Jeová sabe kuzê ki bu meste i el sabe modi ki el ta kuida di bus nisisidadi. Óras ki bu odja modi ki Jeová djuda-u, bu fé ta fika más fórti i kel-li ta pripara-u pa prublémas más difísil na futuru. w21.11 20 ¶3; 21 ¶6

Sésta-fera, 17 di febreru

Si algen faze un pekadu, nu ten un ajudador djuntu ku nos Pai, ki é Jizus Kristu. — 1 João 2:1.

Txeu kriston pasa ta ten un fé más fórti pamodi kuzê ki es prende sobri resgati. Es kontinua ta prega sikrê ku opozison i es nfrenta txeu tipu di difikuldadi, mésmu ki dja es staba algen grandi. Odja izénplu di apóstlu Juan. Ku lialdadi el prega kes verdadi sobri Kristu i sobri resgati, talvês pa más di 60 anu. Kantu el tinha kuazi 100 anu, govérnu di Roma ba pô-l prézu na ilha di Pátmus, pamodi es pensa ma el éra un grandi prigu pa ses govérnu. Kal ki éra se krimi? El staba ta ‘pâpia di Deus i ta da tistimunhu di Jizus.’ (Apo. 1:9) El é un grandi izénplu di algen ki tinha txeu fé i ki aguenta firmi! Kes livru di Bíblia ki Juan skrebe ta mostra ma el ta amaba Jizus txeu i ma el ta daba txeu valor pa resgati. Se livrus ta pâpia di resgati más di 100 bês ô di modi ki resgati ta pode djuda-nu. (1 João 2:2) Nu ka ten dúvida ma Juan ta daba txeu valor pa resgati. w21.04 17 ¶9-10

Sábadu, 18 di febreru

Ka bu maldísua un surdu nen ka bu poi dianti di un ségu un kuza ki el pode tropesa na el. — Lev. 19:14.

Jeová krê pa se sérvus mostra bondadi pa kes ki ten algun difisénsia. Pur izénplu, Jeová fla israelitas ma es ka debe maldisuaba un surdu. Kel-li krê fla ma es ka devia amiasa-l ô pâpia mal di el. Faze kel-li éra un grandi maldadi! Pamodi kel algen surdu ka ta konsigi obiba kuzê ki otus algen staba ta fla i nen el ka ta konsigi defendeba. Tanbê na Levítico 19:14, Jeová fla israelitas ma es ka debe poba ‘dianti di un ségu un kuza ki el pode tropesaba na el’. Un livru ki ta pâpia sobri kes algen di kel ténpu ki tinha difisénsia, fla: “Na ténpu antigu, na Israel i na kes lugar ki ta fikaba pértu di el, txeu bês [es] ta sploraba i es ta maltrataba kes algen ki tinha difisénsia.” Talvês, alguns algen mau pode poba un kuza na frenti di un ómi ségu pa poba el ta kai ô pa es fazeba el trósa. Kel-li éra maldadi! Kel lei ki sta na versíklu 14, ta djudaba povu di Jeová odja ma es debe mostraba bondadi pa kes algen ki tinha algun difisénsia. w21.12 8-9 ¶3-4

Dumingu, 19 di febreru

Jakó fika fadigadu i ku txeu medu. — Gén. 32:7.

Jakó staba preokupadu pamodi inda el ta atxaba ma se irmon staba ku ódiu di el. Nton, el pâpia ku Jeová di korason sobri kel asuntu. Dipôs el manda Izaú txeu prezenti. (Gén. 32:9-15) I kantu el nkontra ku Izaú, el mostra-l ruspetu. Jakó nbaxa se dianti ka un, ka dôs, má 7 bês! Jakó konsigi faze pas ku se irmon pamodi el foi umildi i el mostra-l ruspetu. (Gén. 33:3, 4) Nu ta prende un lison inportanti sobri modi ki Jakó faze pas ku se irmon, Izaú. El foi umildi i el pidi Jeová pa djuda-l. Dipôs el aji di akordu ku se orason. El faze se midjór pa faze pas ku se irmon. Kantu es nkontra, Jakó ka tenta mostra Izaú kal di es ki tinha razon. Se obijetivu éra faze pas ku se irmon. Bu pode imita izénplu di Jakó? — Mat. 5:23, 24. w21.12 25 ¶11-12

Sugunda-fera, 20 di febreru

Deus é más grandi di ki nos korason i el sabe tudu kuza. — 1 João 3:20.

Óras ki bu ta pensa ma Jizus móre pa nos pekadu, talvês bu ta fla: ‘N ta atxa ma N ka merese es prezenti di grandi valor.’ Kuzê ki bu pode faze si bu xinti si? Nos korason inperfetu pode ngana-nu i pô-nu ta pensa ma nu ka ten ninhun valor ô ma nu ka merese amor di Jeová. (1 João 3:19) Óras ki nu kumesa ta pensa asi, nu meste lenbra ma ‘Deus é más grandi di ki nos korason’. Amor i perdon di nos Pai na Séu é mutu más fórti di ki kalker sentimentu negativu ki nu ta ten. Nu meste prende seta ma Jeová ta ama-nu. Pa kel-li, nu ten ki studa Palavra di Deus sénpri, kontinua ta faze orason pa el i seta tudu ajuda ki nos irmons ta da-nu. Pamodi ki é inportanti faze kes kuza li? Asi bu ta prende kada bês más txeu sobri kes kualidadi bunitu di Jeová. Bu ta fika ta ntende modi ki el ta ama-u txeu. Midita na un párti di Palavra di Deus tudu dia, pode djuda-u koriji bu manera di pensa ô ‘poi kuzas na kaminhu’ na bu menti i na bu korason. — 2 Tim. 3:16. w21.04 23-24 ¶12-13

Térsa-fera, 21 di febreru

N ta txoma Deus, i el ta obi-m. — Sal. 77:1.

Pa nu ten un fé fórti, nu meste más di ki sô ten konhisimentu. Nu meste pensa na kuzê ki nu sta prende. Odja izénplu di kel skritor di Salmo 77. El staba dizanimadu pamodi el pensa ma Jeová dja bandonaba el i kes otu israelita. El staba preokupadu ki nen el ka sta konsigi durmiba di noti. (Vérsu 2 ti 8) Kuzê ki el faze? El fla Jeová: ‘N ta ben midita na tudu kuza ki bu ta faze i N ta ben pensa na manera ki bu ta faze kuzas.’ (Vérsu 12) Kel-li ta mostra klaru ma kel salmista sabia di kes kuza ki Jeová dja fazeba pa se povu. Má dja ki el staba preokupadu, el pergunta: ‘Deus dja skese di mostra se bondadi, ô é se mizerikórdia ki dja kaba pamodi se raiba?’ (Vérsu 9) Kel salmista pensa na kuzê ki Jeová dja fazeba i na mizerikórdia i konpaxon ki el mostraba se povu. (Vérsu 11) Kuzê ki kontise dipôs? Kel salmista fika ku sertéza ma Jeová ka ta bandonaba Se povu. (Vérsu 15) w22.01 30-31 ¶17-18

Kuarta-fera, 22 di febreru

Pa el, tudu es sta bibu. — Luc. 20:38.

Modi ki Jeová ta xinti ku mórti di ómis ku mudjeris lial? El tene gana di torna odja-s! (Jó 14:15) Imajina modi ki Jeová tene gana di odja se amigu Abraon otu bês. (Tia. 2:23) Ô imajina modi ki Jeová tene gana di odja Muizés otu bês, ki es ta kustumaba pâpia ‘róstu ku róstu’. (Êxo. 33:11) I imajina modi ki el tene vontadi di obi Davidi i kes otu skritor di Salmo ta kanta kes kántiku di lovor sábi! (Sal. 104:33) Nbóra kes amigu li di Jeová sta ta durmi na mórti, nunka el ka ta skese di es. (Isa. 49:15) Jeová ta lenbra dretu modi ki éra ses manera di ser. Un dia Jeová ta ben da-s vida otu bês, el ta ben obi ses orason di korason i el ta ben seta ses adorason. Si algen ki bu ta ama móre, lenbra di tudu kes kuza li pode konsola bu korason. Kantu kumesa rebelion na Éden, Jeová sabia ma antis di tudu kuza midjora, situason ta ben pioraba. Jeová ta ôdia kel mundu li ki sta xeiu di maldadi, injustisa i violénsia.w21.07 10 ¶11; 12 ¶12

Kinta-fera, 23 di febreru

Nu debe ama... pa kuzas ki nu ta faze i di verdadi. — 1 João 3:18.

Óras ki nu ta mostra amor, tanbê nu ta mostra ma nu ta da valor pa resgati. Pamodi? Pamodi Jizus da se vida ka sô pa nos, má tanbê pa nos irmons. I si Jizus staba prontu pa móre pa es é pamodi es ten txeu valor pa el. (1 João 3:16-18) Un manera di nu mostra amor pa nos irmons, é óras ki nu ta trata-s dretu. (Efé. 4:29, 31–5:2) Pur izénplu, nu pode djuda-s óras ki es sta duenti ô óras ki es ta pasa pa kes situason txeu difísil sima dizastri na naturéza. Má kuzê ki nu debe faze óras ki un irmon fla ô faze algun kuza ki magua-nu? Alvês bu ta atxa difísil púrdua un irmon ô un irman? (Lev. 19:18) Si kel-li ta kontise ku bo, sigi kel konsedju li: ‘Nhos kontinua ta suporta kunpanheru i ta púrdua kunpanheru di korason, sikrê algen tene algun razon di kexa kóntra kel otu. Sima Jeová púrdua nhos di korason, nhos tanbê nhos faze mésmu kuza.’ (Col. 3:13) Tudu bês ki nu púrdua nos irmons ku irmans, nu ta prova nos Pai na Séu ma nu ta da valor pa resgati di verdadi. w21.04 18 ¶12-13

Sésta-fera, 24 di febreru

Uza [bu don] pa sirbi otus. — 1 Ped. 4:10.

Nu pode trabadja duru pa Jeová i ti nu pode djuda txeu algen faze prugrésu i batiza. Má nu sabe ma tudu kes bon rezultadu ki nu ta konsigi é sô pamodi benson di Jeová. Tanbê nu ta prende un lison inportanti di Apolu ku apóstlu Polu: kantu más responsabilidadi nu ten, más xansi nu ten pa npenha pa pas. Nu sta kontenti pamodi nu ten na nos kongregason, ansions i ajudantis di kongregason ki ta djuda-nu kontinua unidu i na pas ku otus algen. Es ta faze kel-li óras ki es ta da konsedju ku bazi na Palavra di Deus. Es ka ta tenta ser inportanti, má es ta djuda tudu algen na kongregason obi ku Jizus i sigi se izénplu! (1 Cor. 4:6, 7) Deus da kada un di nos algun taléntu ô kapasidadi. Talvês bu ta pensa ma kuza ki bu ta faze é ka mutu inportanti. Má lenbra ma kes kuza pikinoti ki nu ta faze pa djuda kongregason fika unidu é sima kes pontu pikinoti di kustura di un ropa. Kel pontu di kustura ta djunta kada pésa di kel ropa, sima kes kuza pikinoti ki nu ta faze ta poi kongregason ta fika unidu. Nton, faze tudu kel ki bu pode pa libra di kel tendénsia di konpiti ku otus. Tanbê nu debe sta disididu na faze di tudu pa djuda kongregason sta na pas i unidu. — Efé. 4:3. w21.07 19 ¶18-19

Sábadu, 25 di febreru

Bu irmon ta labanta. — João 11:23.

Bu pode ten sertéza ma bu ta ben odja otu bês kes algen ki bu krê txeu. Nu odja ma Jizus txora kantu el bai konsola se amigus ki staba tristi. Kuzê ki nu ta prende? Nu ta prende ma el tene gana di resusita kes algen ki dja móre! (João 11:35) Bu pode djuda kes ki sta ta sufri. Jizus ka txora sô txora ku Marta i Maria, má tanbê el obi-s i el konsola-s. (João 11:25-27) Nu pode faze mésmu kuza ku kes algen ki sta ta sufri. Pur izénplu, un ansion di Austrália ki txoma Dan, fla: “Dipôs ki nha mudjer móre, N staba ta meste ajuda. Txeu irmon ku ses mudjer staba prontu pa obi-m dia ku noti. Es dexa-m fla modi ki N staba ta xinti i es ka xinti vergónha kantu N txora. Tanbê es faze-m kuzas ki alvês N ka ta konsigi fazeba mi sô, sima laba nha karu, faze-m kónpra i faze-m kumida. Sénpri es ora ku mi. Es prova ma es é amigus di verdadi i ‘irmons ki nase pa ténpu di frónta.’” —  Pro. 17:17. w22.01 16 ¶8-9

Dumingu, 26 di febreru

Ken ki ta obi ku reprenson ki ta da vida ta mora djuntu ku kes ki ten sabedoria. — Pro. 15:31.

Jeová krê kel ki é midjór pa nos. (Pro. 4:20-22) Óras ki el ta uza Bíblia, un publikason ki ten bazi na Bíblia ô un irmon ku más spiriénsia pa da-nu konsedju, el sta mostra se amor pa nos. (Heb. 12:9, 10) Konsentra na konsedju envês di na manera ki bu dadu konsedju. Alvês nu pode xinti ma kel manera ki nu dadu un konsedju ka sta dretu. É klaru ki kel algen ki sta ba da konsedju debe sforsa pa faze-l di un manera ki é más fásil pa algen seta-l. (Gál. 6:1) Má, si é nos ki sta dadu konsedju, nu debe konsentra na kel konsedju, sikrê nu ta atxa ma kel algen ki da-nu konsedju debe fazeba el di un otu manera. Nu pode pergunta: ‘Sikrê N ka gosta di kel manera ki kel algen da-m konsedju, ten algun verdadi na kel konsedju ki el da-m? N pode prende ku kel konsedju ki el da-m envês di konsentra na fadjas di kel algen?’ É bon nu djobe algun manera di aplika kalker konsedju ki nu ta dadu. w22.02 12 ¶13-14

Sugunda-fera, 27 di febreru

Konsedjus di Jeová é di kunfiansa, es ta da sabedoria pa ken ki ka ten spiriénsa. — Sal. 19:7.

Jeová sabe ma ta leba ténpu i ma nu meste faze txeu sforsu pa nu ivita pensamentus i ábitus mariadu. (Sal. 103:13, 14) Má el ta uza se Palavra, se spritu santu i se organizason pa da-nu sabedoria, forsa i ajuda ki nu meste pa nu faze mudansas. Uza Bíblia pa djuda-u faze kes mudansa ki bu meste. Palavra di Deus é sima un spedju. El pode djuda-u analiza bu manera di pensa, di pâpia i di aji. (Tia. 1:22-25) I Jeová sta sénpri prontu pa djuda-u. El sabe kel midjór manera di faze kel-li i el sabe kuzê ki sta na bu korason. (Pro. 14:10; 15:11) Pur isu, kria ábitu di faze orason i studa Bíblia tudu dia. Ten sertéza ma leis di Jeová é midjór pa bo. Tudu kuza pode kóre dretu ku nos si nu faze kuzê ki Jeová ta pidi-nu. Kes algen ki ta sigi leis di Jeová ta ganha ruspetu pa ses kabésa, ta ten obijetivu na vida i es ta ser filís di verdadi. — Sal. 19:8-11. w22.03 4 ¶8-10

Térsa-fera, 28 di febreru

Nhos odja ku atenson pa ses muralha. Nhos djobe dretu ses tori fórti, pa nhos pode pâpia di kes kuza li ku kes jerason ki sta pa ben. — Sal. 48:13.

Nu ta adora Jeová óras ki nu ta faze i nu ta kuida di nos lugar di adorason. Bíblia ta fla ma trabadju di faze tabernákulu i kes kuza ki staba na el, éra un ‘trabadju sagradu’. (Êxo. 36:1, 4) Oji tanbê, Jeová ta atxa ma trabadju di faze Salons di Reinu i otus lugar ki nu ta uza na adorason, é un trabadju sagradu. Alguns irmon ku irmans ta pasa txeu ténpu ta faze kes trabadju li. Bu ka ta fika kontenti ku tudu sforsu ki es ta faze pa apoia trabadju di Reinu? É klaru ki tanbê es ta faze trabadju di pregason i alguns di es ti ta krê ser pioneru. Ansions pode mostra ma es ta apoia trabadju di konstruson, óras ki es ta seta pitison di kes irmon ku irmans ki krê ser pioneru. Ka ta nporta si nu ta trabadja na konstruson ô nau, nos tudu nu pode linpa i kuida di nos lugar di adorason. w22.03 22 ¶11-12

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen