Marsu
Kuarta-fera, 1 di marsu
Kel ki nhos faze pa un di kes nhas irmon más pikinoti, é pa mi ki nhos faze-l. — Mat. 25:40.
Kes ‘ovelha’ ki Jizus pâpia di el na Mateus 25:31-36 ta reprizenta kes algen fiel ki ta vive na ténpu di fin i ki ten speransa di vive na Téra. Es é lial pa kes kriston skodjedu ku spritu santu. Es ta djuda-s prega i faze disiplus na mundu interu. (Mat. 24:14; 28:19, 20) Tudu anu na kes simana antis di Komemorason, kes otu ovelha ta mostra ma es ta djuda kes irmon di Kristu. Es ta partisipa na un kanpanha ki ta fazedu na mundu interu pa konvida kes algen ki krê sisti Komemorason. Tanbê es ta faze di tudu pa Komemorason fazedu na tudu kes kongregason na mundu interu. Kes otu ovelha ta fika kontenti di djuda kes irmon di Kristu di kel manera li. Es sabe ma pa Jizus, kes kuza ki es ta faze pa kes skodjedu ku spritu santu é sima si es sta ta faze pa el. — Mat. 25:37-40. w22.01 22 ¶11-12
Kinta-fera, 2 di marsu
Kenha ki odja-m, dja odja Pai tanbê. — João 14:9.
Nu pode imita kes kualidadi di Jizus i manera ki el ta trataba algen. Pur izénplu, el xinti péna di un leprozu, el poi na lugar di un mudjer ki tinha un duénsa gravi i el xinti konpaxon di kes algen ki ses família ô amigu móre. Óras ki nu ta imita Jizus, tanbê nu sta ta imita Jeová. (Mar. 1:40, 41; 5:25-34; João 11:33-35) Kantu más nu imita kes kualidadi di Jeová, más fórti nos amizadi ku el ta bira. Si nu sigi pasus di Jizus nu ka ta dexa kel mundu mau li distrai-nu. Na kel últimu noti di Jizus li na Téra, el podia flaba: ‘N vense mundu.’ (João 16:33) El krê flaba ma el ka dexa pensamentus, obijetivus i konportamentu di pesoas di kel mundu li influensia-l. El ka dexa nada distrai-l di kel obijetivu prinsipal ki el ben pa Téra: santifika nómi di Jeová. I nos? Kel mundu li ten txeu kuza ki pode distrai-nu na nos sirvisu pa Jeová. Pur isu, nu meste mante konsentradu na faze vontadi di Jeová sima Jizus. Asi, nos tanbê nu ta pode fla ma nu ‘vense’ mundu. — 1 João 5:5. w21.04 3-4 ¶7-8.
Sésta-fera, 3 di marsu
[Nada] ka ta konsigi sipara-nu di amor di Deus. — Rom. 8:39.
Tanbê apóstlu Polu konxeba kel promésa di Jizus ma ‘tudu kel ki mostra fé na [Jizus] ta ten vida pa tudu ténpu.’ (João 3:16; Rom. 6:23) Di sertéza Polu tinha fé na resgati. El staba konvensidu ma Jeová tene gana púrdua ti mésmu kes ki faze pekadu gravi, má ki rapende. (Sal. 86:5) Polu tanbê ta kriditaba ma Deus ta amaba el pamodi el sabia ma Deus manda Jizus pa móre pa el. Odja kes palavra di Polu ki ta anima-nu na fin di Gálatas 2:20: ‘Fidju di Deus ama-m i ntrega se kabésa pa mi.’ Polu ka ta atxaba ma amor di Deus éra sô pa alguns algen. El ka ta pensaba: ‘É fásil di ntende pamodi ki Jeová ta ama nhas irmon, má nunka el ka ta konsigi ama-m.’ Polu lenbra kes irmon na Roma di kel-li: ‘Kristu móre pa nos timenti nos éra pekador.’ (Rom. 5:8) Amor ki Jeová ten pa nos ka ten limiti! Polu tinha tudu sertéza ma Deus ta amaba el txeu. Polu sabia ma Jeová tevi txeu paxénxa ku kes israelita. w21.04 22 ¶8-10
Sábadu, 4 di marsu
Pamodi amor di Deus ta siginifika kel-li: pa nu obi ku se mandamentus. — 1 João 5:3.
Óras ki bu ta faze un studu di Bíblia, djuda bu studanti ama Jeová. Modi ki bu pode faze kel-li? Sta atentu na kes oportunidadi ki bu pode pâpia di kes kualidadi di Jeová. Djuda bu studanti ntende ma Jeová é un Deus filís ki ta apoia kes ki ta ama-l. (1 Tim. 1:11; Heb. 11:6) Mostra bu studanti ma aplika kes kuza ki el sta prende é bon pa el i ma é un manera di Jeová mostra se amor pa el. (Isa. 48:17, 18) Sima bu studanti ta ba ta ama Jeová, el ta xinti más motivadu na faze kes mudansa ki el meste. Pa un studanti faze prugrésu i batiza, el meste faze sakrifisius. Alguns studanti meste abri mô di kuzas material. Talvês txeu di es tevi ki korta amizadi ku kes algen ki ka ta sirbi Jeová. Otus talvês, ses família, ki é ka Tistimunha di Jeová, bandona-s. Jizus promete ma kes algen ki ta sigi-l, ka ta fika diziludidu. Jeová ta da-s un grandi rekonpénsa. El ta da-s un família spritual di irmons ku irmans ki ta ama kunpanheru. — Mar. 10:29, 30. w21.06 4 ¶8-9
Dumingu, 5 di marsu
Nhos labanta odju i nhos odja kes kanpu, ki sta branku pa kodjéta. — João 4:35.
Apóstlu Polu konpara trabadju di faze disiplus ku trabadju di plantason. El mostra ma é inportanti faze más di ki sô planta simentis. Polu lenbra kes irmon na Korintu: ‘N planta, Apolu rega. Anhos é kanpu di Deus ki sta na simentera’. (1 Cor. 3:6-9) Nu sta ta trabadja na ‘kanpu di Deus’. Nu ta planta kes simenti óras ki nu ta prega, má óras ki nu ta inxina é sima si nu sta ta rega kes simenti. Má nu meste rekonhese ma é Deus ki ta poi kes simenti ta kria. É un grandi priviléjiu prega i inxina otus algen verdadis di Bíblia! Kel trabadju li ta da alegria di verdadi. Apóstlu Polu djuda txeu algen na Tesalónika bira disiplus di Jizus. El splika modi ki el staba ta xinti kantu el fla: ‘Kal ki é nos speransa, filisidadi ô koroa di alegria dianti di nos Sinhor Jizus, na se prezénsa? É ka nhos? Di sertéza anhos é nos glória i nos alegria.’ — 1 Tes. 2:19, 20; Atos 17:1-4. w21.07 3 ¶5; 7 ¶17
Sugunda-fera, 6 di marsu
Nhos toma kuidadu pa nhos ka dispreza un di kes pikinoti li. — Mat. 18:10.
Jeová atrai kada un di nos pa el. (João 6:44) Pensa na kuzê ki kel-li siginifika. Jeová djobe ku kuidadu na meiu di kes milhon di algen na mundu i el odja un kuza di valor na bo: un korason sinseru ki pode ama-l. (1 Cró. 28:9) Jeová konxe-u, el ta ntende-u i el ta ama-u. Sabe kel-li ta anima-nu txeu! Jeová ta preokupa txeu ku bo i ku tudu bus irmon ku irmans na fé. Pa djuda-nu ntende kel-li, Jizus konpara Jeová ku un pastor di ovelhas. Si un pastor di ovelhas ten 100 ovelha i un di es perde, kuzê ki el ta faze? El ta dexa kes 99 na monti i el ta bai djobe kel ki perde. Óras ki kel pastor atxa kel ovelha, el ka ta fika xatiadu ku el. Envês di kel-li, el ta fika kontenti. Kuzê ki nu ta prende ku kel ilustrason li? Pa Jeová, kada un di se ovelhas é inportanti. Jizus fla: ‘Nha Pai ki sta na Séu, ka krê pa perde nen un di kes pikinoti li.’ — Mat. 18:12-14. w21.06 20 ¶1-2
Térsa-fera, 7 di marsu
Nhos ser amigu di Deus. — Tia. 4:8.
Óras ki nu pensa na kel amor ki ka ta kaba ki Deus ten pa nos, nos amor i nos amizadi pa el ta fika más fórti. (Rom. 8:38, 39) Nu ta krê imita izénplu di Jizus. (1 Ped. 2:21) Na kes dia antis di Komemorason, nu ta lé kes stória di Bíblia ki ta pâpia sobri kel últimu simana di Jizus na Téra, se mórti i se resureison. Tanbê na kel noti di Komemorason, kel diskursu ta lenbra-nu di amor ki Jizus mostra pa nos. (Efé. 5:2; 1 João 3:16) Óras ki nu lé sobri sakrifisiu ki Jizus faze i nu pensa na el, nu ta krê ‘kontinua ta anda sima el anda.’ (1 João 2:6) Nu ta fika ku más vontadi di krê kontinua ta ser amigu di Jeová. (Judas 20, 21) Óras ki nu ta faze tudu kel ki nu pode pa nu obi ku Jeová, nu ta kontinua na se amor, nu ta santifika se nómi i nu ta poi se korason ta fika kontenti. (Pro. 27:11; Mat. 6:9; 1 João 5:3) Sisti Komemorason ta pô-nu ku más vontadi di vive kada dia di un manera ki nu ta mostra Jeová ma nu krê kontinua na se amor pa tudu ténpu! w22.01 23 ¶17; 24-25 ¶18-19
Kuarta-fera, 8 di marsu
Nhos skodje... kenha ki nhos ta sirbi. — Jos. 24:15.
Jeová da-nu liberdadi di skodje. Nu pode skodje kuzê ki nu krê faze ku nos vida. Jeová ta fika txeu kontenti óras ki nu ta skodje sirbi-l. (Sal. 84:11; Pro. 27:11) Nu pode uza dretu nos liberdadi di skodje na txeu ária di nos vida. Sima Jizus, nu pode poi interesis di otus algen na frenti di nos interesi. Un dia, Jizus ku se apóstlus staba txeu kansadu. Pur isu, es bai pa un lugar más trankilu pa es ba diskansa un bokadinhu. Má es ka konsigi diskansa pamodi un monti di algen bai ses tras i es tinha gana pa Jizus inxinaba es. Envês di Jizus fika xatiadu ku es, el xinti péna di es. Nton, kuzê ki Jizus faze? ‘El kumesa ta inxina-s txeu kuza.’ (Mar. 6:30-34) Nu pode imita Jizus. Nu pode uza nos ténpu i nos inerjia pa djuda otus algen. Si nu faze kel-li, nu ta da ónra pa nos Pai ki sta na Séu. — Mat. 5:14-16. w21.08 3 ¶7-8
Kinta-fera, 9 di marsu
Kada un debe... ten motivu di fika kontenti sô ku se kabésa, sen konpara ku otus algen. — Gál. 6:4.
Jeová gosta di kuzas diferenti. Nu sabe kel-li pamodi el faze txeu tipu di kuzas diferenti sima plantas, animal i ti mésmu algen. Ka ten ningen ki é sima bo. Pur isu, Jeová ka ta konpara-u ku otus algen. El konxe bu korason, ô kel algen ki bo é di pa déntu. (1 Sam. 16:7) Tanbê el sabe kuzê ki bu sabe faze dretu, kuzê ki bu ka sabe faze dretu i modi ki bu kriadu. I el ka ta pidi-u pa bu faze kel ki bu ka ta pode. Nu meste prende odja nos kabésa sima Jeová ta odja-nu. Di kel manera li, nu ta ten ‘bon juís’, ô nu ka ta atxa ma nos é más midjór nen más piór di ki ningen. (Rom. 12:3) É ka mariadu nu presta atenson na kes bon izénplu di otus algen. Pur izénplu, talvês bu konxe un irmon ô un irman ki é bon na prega. (Heb. 13:7) Nu pode prende ku es sobri modi ki nu pode midjora nos manera di prega. (Fil. 3:17) Má ten un diferénsa grandi entri imita un algen i konpara bu kabésa ku kel algen. w21.07 20 ¶1-2
Sésta-fera, 10 di marsu
Nhos labanta odju pa Séu i nhos odja. Ken ki kria kes kuza li? — Isa. 40:26.
Bu pode bira bu fé más fórti na Kriador óras ki bu ta djobe pa animal, plantas i strélas. (Sal. 19:1) Kantu más bu studa sobri kes kuza la, más sertéza bu ta ten ma é Jeová ki kria tudu kuza. Óras ki bu ta studa sobri kriason, presta txeu atenson na kuzê ki kes próva ta mostra sobri nos Kriador. (Rom. 1:20) Pur izénplu, sól ta da-nu kalor i lus ki nu meste pa nu vive li na Téra. Má alguns lus di sól pode prujudika-nu. Pur isu nu meste proteje di kes lus li. I nu ten kel proteson li. Modi? Téra, ki é nos kaza, ten se própi proteson. Ten un kamada di gas na vólta di Téra ki ta txomadu ozonu. El ta proteje-nu di kes lus prigozu. Óras ki kes lus prigozu ta bira más fórti, kel gas ki txoma ozonu, ki ten na vólta di Téra ta bira más txeu. Nton, bu ka ta konkorda ma ten algen ki faze kel proteson li i ma el debe ser un Kriador txeu intilijenti i ki ta ama-nu? w21.08 17 ¶9-10
Sábadu, 11 di marsu
Kel ki ta ama Deus debe ama se irmon tanbê. — 1 João 4:21.
Sikrê dipôs ki un algen batiza, nu debe kontinua ta mostra-l amor i ruspetu. (1 João 4:20) Modi ki nu ta faze kel-li? Un manera di nu faze kel-li é óras ki nu ka ta duvida di se intenson. Pur izénplu, si el faze un kuza ki nu ka ntende dretu, nu ka debe atxa ma el faze-l ku mau intenson. Envês di kel-li, nu debe da nos irmon ónra i trata-s sima algen más inportanti ki nos. (Rom. 12:10; Fil. 2:3) Na verdadi, nu debe mostra mizerikórdia i bondadi pa tudu tipu di algen. Si nu krê faze párti di kes ki ten direitu di txoma Jeová di Pai, nu debe faze tudu kel ki se Palavra ta fla. Pur izénplu, Jizus inxina ma nu debe mostra tudu algen mizerikórdia i bondadi, ti mésmu nos inimigus. (Luc. 6:32-36) Alvês nu pode atxa difísil faze kel-li. Si kel-li sta kontise ku nos, nu debe prende pensa i aji sima Jizus. Óras ki nu ta faze nos midjór pa nu obi ku Jeová i imita Jizus, nu pode mostra nos Pai na Séu ma nu krê faze párti di se família pa tudu ténpu. w21.08 6 ¶14-15
Dumingu, 12 di marsu
Nhos odja si N ka ta abri kes pórta di Séu pa nhos i si N ka ta baza un benson riba di nhos. — Mal. 3:10.
Prende kunfia na Jeová. Si nu kunfia na Jeová i nu faze nos midjór pa el, Jeová promete ma el ta baza se bensons riba nos. Nu ta atxa txeu izénplu na Bíblia di pesoas ki sforsa txeu na sirvisu di Jeová. Txeu di es tevi ki faze algun kuza antis di es resebe un benson spesial di Jeová. Pur izénplu, Abraon resebe bensons sô dipôs ki el sai di kaza, nbóra el ‘ka sabeba pa undi ki el staba ta bai’. (Heb. 11:8) Jakó resebe un benson spesial di Jeová dipôs ki el luta ku un anju. (Gén. 32:24-30) Nason di Israel staba ta bai entra na kel téra ki Jeová prometeba es, má foi sô dipôs ki kes saserdóti poi pé na kes agu di riu Jurdon ki es konsigi trabesa ti kel otu ladu di riu. (Jos. 3:14-16) Tanbê nu pode prende ku izénplus di Tistimunhas di Jeová di nos ténpu, ki kunfia na Jeová i sforsa pa faze más na se sirvisu. w21.08 29-30 ¶12-14
Sugunda-fera, 13 di marsu
Ka bu fla: “Pamodi ki kes ténpu antigu éra midjór ki ténpu di gósi?” — Ecl. 7:10.
Anhos ki é irmons i irmans ki dja sta di idadi, nhos sabe modi ki organizason ta fazeba kuzas antis, má tanbê dja nhos odja ma é inportanti prende kes novu manera di faze kuzas sima situason sta ba ta muda. I ti mésmu kes algen grandi ki batiza ka dura li, pode djuda otus algen di txeu manera. Kes más jóven ta ben gosta txeu di obi nhos stória i di kes kuza ki nhos prende. Si ‘nhos da’ ô uza kes kuza ki nhos prende na nhos vida pa trena otus, nhos ta resebe txeu benson di Jeová. (Luc. 6:38) Óras ki algen di idadi i jóvens ta faze amizadi, es ta pode djuda kunpanheru. (Rom. 1:12) Kada un di es ten un kuza ki kel otu ka ten. Kes algen di idadi ten sabedoria i spiriénsa ki es ganha duránti ses vida. I kes jóven ten inerjia i forsa. Óras ki jóvens i kes algen di idadi ta trabadja djuntu sima amigu, es ta lova Jeová i es ta bira un benson pa tudu irmon na kongregason. w21.09 8 ¶3; 13 ¶17-18
Térsa-fera, 14 di marsu
Nu sta prega ma Kristu matadu na staka, ki é un asuntu ki ta poi judeus ta tropesa. — 1 Cor. 1:23.
Dja ki Jizus móre na staka, txeu judeu ka seta ma el éra Misías. Pamodi? Pamodi mórti di Jizus na staka pô-l ta parse ku un kriminozu i un pekador, envês di Misías. (Deut. 21:22, 23) Kes judeu ki tropesa, ka leba en kónta txeu kuza. Es ka rekonhese ma Jizus ka tinha kulpa, ma el akuzadu di un kuza ki el ka faze i ma el tratadu di manera injustu. Kes juís ki kondena Jizus ka staba preokupadu ku justisa. Es julga Jizus ku présa i es ka ruspeta txeu lei sobri julgamentu. (Luc. 22:54; João 18:24) Si kes juís éra justu, es ta djobeba dretu kes akuzason ki fazedu kóntra Jizus. Má envês di kel-li, es mê ki ba ‘djobe tistimunhas falsu kóntra Jizus, pa es pode mataba el.’ (Mat. 26:59; Mar. 14:55-64) I mésmu dipôs ki Jizus resusitadu, kes juís kontinua ta aji di manera injustu. Es paga kes trópa ki staba ta guarda túmulu di Jizus ‘un bon kuantidadi di muédas di prata’ pa es spadja un stória falsu, ki ta splika pamodi ki korpu di Jizus dizaparse. — Mat. 28:11-15. w21.05 11 ¶12-13
Kuarta-fera, 15 di marsu
Sobri kel dia i kel óra ningen ka sabe, nen anjus na Séu, nen Fidju, má sô Pai ki sabe. — Mat. 24:36.
Si Jeová kreba, dja el kababa ku kel mundu li. Má se paxénxa sta ta ser un benson pa nos! Tudu kes disendenti di Adon ku Eva nase inperfetu. Má simé, Jeová ta kuida di es ku txeu amor i el promete ma el ta ben kaba ku es mundu mau. (1 João 4:19) Dja el ten un ténpu markadu pa ben faze kel-li. Kel amor di Jeová li ta motiva-nu txeu pa nu aguenta firmi djuntu ku el, ka ta nporta kantu ténpu. Jeová é kel izénplu perfeitu na aguenta firmi i Jizus imita-l rei di dretu. Amor ki Jizus ten pa nos, pô-l ta aguenta kuzas mariadu ki es ta flaba kóntra el, vergónha i un staka di tortura kantu el staba na Téra. (Heb. 12:2, 3) É klaru ki izénplu di Jeová na aguenta firmi, da Jizus forsa pa aguenta firmi tanbê. I ses izénplu pode da-nu forsa tanbê. w21.07 12-13 ¶15-17
Kinta-fera, 16 di marsu
Nhos kontinua ta mostra mizerikórdia, sima nhos Pai ki ten mizerikórdia. — Luc. 6:36.
Tudu dia nu ta xinti mizerikórdia di nos Pai ki sta na Séu. (Sal. 103:10-14) Jizus sabia ma se sigidoris éra inperfetu, má simé el mostra-s mizerikórdia i el ta purduaba es. I ti el da se vida pa es, pa ses pekadu pode purduadu. (1 João 2:1, 2) Nos amor pa nos irmons ku irmans ta bira más fórti óras ki nu ta ‘púrdua kunpanheru sénpri’. (Efé. 4:32) É verdadi ki alvês é ka fásil púrdua, má nu meste sforsa pa nu midjora na kel asuntu li. Un irman fla ma kel artigu di Sentinéla “Nhos púrdua kunpanheru di korason” djuda-l txeu. El skrebe: “[Kel artigu] splika ma óras ki nu ta púrdua otus, kel-li ka krê fla ma nu ta konkorda ku kes kuza mariadu ki es faze ô ma kes kuza ka magua-nu. Má óras ki nu ta púrdua un algen, kel-li krê fla ma nu ka sta xatiadu ku el más i nu ta xinti pas déntu nos.” Óras ki nu ta púrdua nos irmons ku irmans di korason, nu ta mostra ma nu ta ama-s i ma nu sta imita nos Pai, Jeová. w21.09 23-24 ¶15-16
Sésta-fera, 17 di marsu
Kes ki ta adora [Deus] ten ki adora-l ku verdadi. — João 4:24.
Jizus ta amaba kes verdadi sobri Deus i sobri Se vontadi. Jizus vive di akordu ku verdadi i el djuda otus algen konxe verdadi. (João 18:37) Kes sigidor verdaderu di Jizus tanbê tinha txeu amor pa verdadi. (João 4:23) É pur isu ki apóstlu Pedru fla ma relijion di kriston é ‘kaminhu di verdadi.’ (2 Ped. 2:2) Kes primeru kriston tinha amor fórti pa verdadi, pur isu es ka seta ninhun di kes ideia di relijion, di tradison di ses kultura ô kes opinion di algen ki ka staba di akordu ku verdadi. (Col. 2:8) Kes sigidor verdaderu di Jizus ta faze mésmu kuza oji. Tanbê es ta sforsa pa es ‘kontinua ta anda na verdadi’. Tudu kuza ki es ta kridita na el i ses manera di vive sta di akordu ku Palavra di Deus. (3 João 3, 4) Tistimunhas di Jeová ka ta fla ma es ten konhisimentu perfeitu ô konplétu di verdadi. Alvês es pode fadja óras ki es ta splika un testu di Bíblia ô na da orientason sobri modi ki kongregason debe funsiona. Kantu ki es ntende kes asuntu, es faze kes mudansa ki mesteba. w21.10 21-22 ¶11-12
Sábadu, 18 di marsu
Kel ki ta kunfia na Jeová ta sta rodiadu di Se amor lial. — Sal. 32:10.
Na ténpu ki Bíblia skrebedu, tinha paredis altu i fórti na vólta di sidadi ki ta protejeba povu di ses inimigu. Di mésmu manera, amor lial di Jeová é sima un paredi altu i fórti ki ta proteje-nu di kalker kuza ki pode straga nos amizadi ku el. Tanbê amor lial di Jeová ta pô-l ta atrai-nu pa el. (Jer. 31:3) Salmista Davidi uza un otu konparason pa mostra modi ki Jeová ta proteje se povu. El skrebe: ‘Deus é nha proteson suguru, kel Deus ki ta mostra-m amor lial.’ Davidi tanbê fla sobri Jeová: ‘El é nha amor lial, nha fortaléza, nha proteson suguru i nha libertador, nha skudu i kel algen ki N ta atxa proteson’ na el. (Sal. 59:17; 144:2) Pamodi ki Davidi konpara amor lial di Jeová ku un lugar di proteson i un fortaléza? Ka ta nporta na ki párti di Téra ki nu ta vive, Jeová promete ma si nu kontinua ta sirbi-l, el ta proteje nos amizadi ku el, ki ten txeu valor pa el. w21.11 6 ¶14-15
Dumingu, 19 di marsu
N ta ben midita na tudu kuza ki bu ta faze. — Sal. 77:12.
Un bês, Jizus ku se disiplus staba ta viaji di barku i di rapenti kontise uma tenporal fórti. Jizus uza kuzê ki kontise pa djuda-s odja modi ki es mesteba di más fé. (Mat. 8:23-26) Kel tenporal ba ta fika kada bês más fórti i kes óndia kumesa ta intxi barku di agu. Má Jizus kontinua ta durmi trankilu. Kes disiplu fika ku txeu medu i es korda Jizus pa salva-s. Ku bondadi Jizus fla-s: ‘Pamodi ki nhos sta ku medu si, ómis di poku fé?’ Bu sta ta pasa pa un tenporal fórti na bu vida? Talvês bu sta ta sufri pamodi un dizastri na naturéza. Ô talvês bu sta dizanimadu pamodi bu fika ta sabe ma bu tene un prubléma gravi di saúdi i bu ka sabe kuzê ki bu ta faze. Alvês bu pode fika preokupadu, má ka bu dexa kes preokupason li inpidi-u di kunfia na Jeová. Faze orason di korason. Pensa na tudu kes kuza ki Jeová faze pa djuda bu fé bira más fórti. (Sal. 77:11) Bu pode ten sertéza ma Jeová ka ta bandona-u, nen gósi, nen nunka más. w21.11 22 ¶7, 10
Sugunda-fera, 20 di marsu
Ka nhos furta. — Lev. 19:11.
Un algen pode pensaba ma el staba ta sigi kel mandamentu li, si nunka el ka furtaba nada di algen. Má Levítico kapítlu 19, ta djuda-nu ntende ma talvês el staba ta furta di otus manera. Pur izénplu, si un algen ki ta fazeba nogósiu, tenta uzaba pézu ô medida ki ka éra izatu pa ngana se klientis, na verdadi el staba ta furta-s. Levítico 19:13 ta mostra ma si un algen é dizonéstu óras ki el ta faze nogósiu, nton el sta ta furta. El ta fla: ‘Ka bu ngana bu prósimu’. Kel oitavu mandamentu ta dexa klaru ma furta é eradu. Kes informason ki sta na livru di Levítico, ta djuda-nu ntende modi ki nu pode aplika prinsípiu di kel lei i modi ki nu pode ser onéstu na tudu kuza ki nu ta faze. É inportanti nu midita na kuzê ki Jeová ta pensa sobri furta i ser dizonéstu. Pur isu nu debe pergunta: ‘Óras ki N ta pensa na Levítico 19:11-13, ten algun kuza ki N meste muda na nha vida? N meste muda nha manera di faze nogósiu ô di trabadja ku otus algen?’ w21.12 9-10 ¶6-8
Térsa-fera, 21 di marsu
Sima Jeová púrdua nhos di korason, nhos tanbê nhos faze mésmu kuza. — Col. 3:13.
Óras ki bu ta faze bus orason bo sô, pensa na kes kuza mariadu ki bu faze duránti kel dia. Dipôs, pidi Jeová pa purdua-u. É klaru ki si bu faze un pekadu gravi, bu meste pidi ajuda di ansions. Es ta obi-u i es ta da-u konsedju ku amor ku bazi na Palavra di Deus. Es ta faze orason ku bo, i es ta pidi Jeová pa purdua-u ku bazi na resgati di Jizus. Asi, bu ta rekupera bu amizadi ku Jeová. (Tia. 5:14-16) Pensa na resgati tanbê ta djuda-u. Bu pode xinti txeu tristi óras ki bu ta pensa na modi ki Fidju di Deus tevi ki sufri. Má, sima bu ta ba ta pensa na sakrifisiu di Jizus, bu amor pa el ku Jeová ta bira más txeu. Tudu anu nu ta bira ta da más valor pa resgati óras ki nu ta sisti Komemorason di mórti di Jizus i óras ki nu ta faze nos midjór pa konvida otus algen pa kel okazion inportanti li. Nos é txeu gratu pa kel priviléjiu ki Jeová da-nu di inxina otus algen sobri se Fidju! w21.04 18-19 ¶13-16
Kuarta-fera, 22 di marsu
El kumesa ta inxina-s txeu kuza. — Mar. 6:34.
Pensa na modi ki Jizus reaji kantu txeu algen ba nkontra ku el na un monti Jizus dja pasaba noti interu ta faze orason i talvês el staba txeu kansadu. Má kantu el odja kel monti di algen, el xinti péna di kes póbri i kes duenti ki staba ku es. El kura-s i tanbê el faze un di kes midjór diskursu ki dja fazedu ti gósi. (Luc. 6:12-20) Jizus tanbê tra ténpu pa otus algen. Bu ta konsigi imajina modi ki Jizus xinti kantu el obi ma se amigu Juan Batista matadu? Bíblia ta fla: ‘Kantu Jizus obi [ma Juan matadu], el sai na barku i el ba fika na un lugar el sô.’ (Mat. 14:10-13) Má un monti di algen txiga na kel lugar izoladu antis di el. (Mar. 6:31-33) Jizus repara ma es staba ta meste ajuda i konsolu di Deus i el djuda-s lógu. — Luc. 9:10, 11. w22.02 21 ¶4, 6
Kinta-fera, 23 di marsu
Nhos mante pas ku tudu algen. — Rom. 12:18.
Kuzê ki nu debe faze si nu da kónta ma nu ofende un irmon? Nu debe faze orason di korason pa Jeová i pidi-l pa el djuda-nu faze pas ku nos irmon. Nu debe tra ténpu pa nu pensa na kuzê ki nu faze. Nu pode faze perguntas sima kes-li: ‘N sta dispostu na seta ma é mi ki fadja, pidi diskulpa ku umildadi i faze pas? Modi ki Jeová ku Jizus ta xinti si N bai faze pas ku nha irmon ô nha irman?’ Nos respósta pode pô-nu ta obi ku Jizus i ser umildi pa nu bai djobe kel irmon pa nu faze pas ku el. Óras ki nu ta bai faze pas ku nos irmon, nu meste ser umildi. (Efé. 4:2, 3) Nu debe bai na kel irmon ki sta maguadu ku obijetivu di tra kel mágua na se korason. Lenbra ma faze pas ku nos irmon é más inportanti di ki prova ken ki ten razon ô nau. — 1 Cor. 6:7. w21.12 26 ¶13-16
Sésta-fera, 24 di marsu
El djobe-l i el txora pamodi el. — Luc. 19:41.
Jizus fika tristi pamodi el sabia ma maioria di kes judeu ka ta setaba mensaji di Reinu. Pamodi kel-li Jiruzalen ta sérba distruídu i tudu kes judeu ki skapa di distruison, ta biraba skravu. (Luc. 21:20-24) É tristi pamodi sima Jizus flaba, maioria di kes algen ka seta-l. Na undi ki bu ta mora, modi ki maioria di pesoas ta reaji óras ki bu ta prega mensaji di Reinu? Si é poku algen ki ta seta verdadi, kuzê ki bu ta prende di kantu Jizus txora pa kes algen ki ka obi-l? Jeová ta preokupa ku tudu algen. Kantu Jizus txora pa kes algen di Jiruzalen, kel-li ta lenbra-nu ma Jeová ta preokupa txeu ku tudu algen. Na 2 Pedro 3:9 ta fla: ‘El ka krê pa ningen ser distruídu, má el krê pa tudu algen rapende.’ Oji nu ta mostra ma nu ta ama kes algen ki nu ta prega, sénpri ki nu sforsa pa djuda-s prende sobri notísias sábi di Reinu. — Mat. 22:39. w22.01 16 ¶10-12
Sábadu, 25 di marsu
N ta pega na bo; bu mô direita ta pega-m ku forsa. — Sal. 63:8.
Bu fé pode bira más fórti, óras ki bu ta pensa na kuzê ki Jeová dja faze pa se povu i kuzê ki el sta ta faze pa bo. Inda más inportanti é ki bu amor pa Jeová ta fika más fórti. Kel-li é kel manera más inportanti ki pasa ténpu ku Jeová ta djuda-u. Más di ki kalker otu kualidadi, amor ta pô-u ta obi ku Jeová, ta faze sakrifisius pa agrada-l i ta aguenta firmi na kalker prubléma. (Mat. 22:37-39; 1 Cor. 13:4, 7; 1 João 5:3) Ka ten nada más inportanti di ki ten un amizadi fórti ku Jeová! (Sal. 63:1-7) Lenbra ma faze orason, studu pesoal i midita ta faze párti di nos adorason. Sima Jizus, djobe un lugar kétu pa bu pasa ténpu ku Jeová. Ivita kuzas ki ta distrai-u. Pidi Jeová pa djuda-u konsentra óras ki bu ta faze kuzas pa adora-l. Si bu uza bu ténpu di midjór manera gósi, Jeová ta da-u vida pa tudu ténpu na mundu novu. — Mar. 4:24. w22.01 31 ¶18-20
Dumingu, 26 di marsu
Nhos ôdia kel ki é mau. — Rom. 12:9.
Nu ta kustuma faze kes kuza ki nu ta pensa na el. É pur isu ki Jizus inxina pa nu ka fika ta pensa na kes kuza ki ta pô-nu faze pekadu gravi. (Mat. 5:1, 22, 28, 29) Di sertéza, nu krê pa Jeová fika kontenti ku nos. Pur isu, é inportanti nu tra di kabésa lógu kalker pensamentu mariadu! Jizus fla: ‘Tudu kuza ki ta sai di bóka ta ben di korason’. (Mat. 15:18) Kuzê ki nu ta fla ta mostra kel ki nos é di pa déntu. Pur isu, pergunta bu kabésa: ‘N ta fla verdadi sikrê faze kel-li ta pô-m na prubléma? Si ami é kazadu, N ta toma kuidadu pa N ka fla ô faze algun kuza ki ta mostra ma N sta interesadu na un algen ki é ka nha maridu ô nha mudjer? N ta faze di tudu pa N ivita kes konbérsu mariadu? N ta aji ku kalma óras ki un algen xatia-m?’ Pensa na kes pergunta li pode djuda-u. Si bu faze bu midjór pa bu ka ten konbérsu mariadu, ka fla kuzas ki ta mágua otus i ka konta mintira, é más faxi bu duspi di kel manera di ser bédju. w22.03 5 ¶12-14
Sugunda-fera, 27 di marsu
É kes ki ta djobe konsedju ki ten sabedoria. — Pro. 13:10.
Kes algen ki ta pidi konsedju txeu bês ta faze prugrésu más faxi di ki kes algen ki ka ta pidi konsedju. Pur isu, pidi konsedju sénpri ki bu meste. Na ki situasons nu pode pidi konsedju na nos irmons? Odja alguns izénplu: (1) Un irman ta pidi un publikadora ku más spiriénsia pa bai ku el faze un studu i dipôs el ta pidi-l konsedju sobri modi ki el pode midjora se manera di inxina. (2) Un irman soltera krê kunpra un ropa, nton el ta pergunta un irman ku más spiriénsia kuzê ki el ta atxa di kel ropa. (3) Un irmon resebe un diziginason pa el faze se primeru diskursu pa públiku. El ta pidi un irmon ku más spiriénsia pa obi se diskursu i pa da-l alguns konsedju sobri modi ki el pode midjora. Ti mésmu un irmon ki dja ten txeu anu ta faze diskursu pode pidi konsedju na kes irmon ki ten más spiriénsia i aplika kes konsedju. — Pro. 19:20. w22.02 13 ¶15-17
Térsa-fera, 28 di marsu
N ka sta mi sô, má nha Pai, ki manda-m, sta ku mi. — João 8:16.
Jeová ta ama-nu i el ta kuida di nos sima el ama Jizus i el kuida di el na kes situason difísil ki el pasa pa el li na Téra. (João 5:20) El djuda Jizus kontinua ta ten un fé fórti, el nkoraja-l kantu el staba dizanimadu, el ranja manera pa Jizus tinha kes kuza ki el mesteba pa el vive. Tanbê, Jeová fla se Fidju ma el ta ama-l i ma el staba kontenti ku el. (Mat. 3:16, 17) Jizus nunka ka xinti el sô pamodi sénpri el podia kontaba ku se Pai. Sima Jizus, nos tudu dja nu xinti amor di Jeová di txeu manera. Pensa na kel-li: Jeová dexa-nu ser se amigu i el da-nu txeu irmon ku irmans ki ta ama-nu pa djuda-nu sta kontenti i pa nkoraja-nu óras ki nu sta dizanimadu. (João 6:44) Tanbê, Jeová ta da-nu tudu kes kuza ki nu meste pa nu kontinua ta ten un fé fórti. I ti el ta djuda-nu ten kes kuza ki nu meste pa nu vive. (Mat. 6:31, 32) Óras ki nu ta pensa na amor ki Jeová ten pa nos, nos amor pa el ta bira mutu más txeu. w21.09 22 ¶8-9
Kuarta-fera, 29 di marsu
Nhos duspi di kel manera di ser bédju ku se ábitus. — Col. 3:9.
Modi ki éra bu vida antis di bu kumesa ta studa Bíblia ku Tistimunhas di Jeová? Txeu di nos ka gosta di pensa na kel-li. Di sertéza nu ta pensaba i nu ta konportaba di akordu ku kel ki mundu ta fla ma é dretu ô mariadu. Pur isu, nu ‘ka tinha speransa i nu staba sen Deus na mundu.’ (Efé. 2:12) Má dipôs ki bu kumesa ta studa Bíblia, bu fika ta sabe ma Jeová ta ama-u txeu. Bu da kónta ma si bu krê agradaba Jeová i fazeba párti di se família, bu tinha ki fazeba txeu mudansa na bu vida, na bu atitudi i na bu manera di pensa. Tanbê, bu tevi ki prende faze kel ki Jeová ta fla ma é dretu i ivita faze kel ki el ta fla ma é mariadu. (Efé. 5:3-5) Jeová é nos Kriador i nos Pai, pur isu el ten direitu di disidi modi ki nu debe konporta. Tanbê, el ta spéra ma antis di nu batiza nu ta faze txeu sforsu pa ‘duspi di kel manera di ser bédju ku se ábitus’. w22.03 2 ¶1-3
Kinta-fera, 30 di marsu
N ten otus ovelha. — João 10:16.
Kes otu ovelha tanbê ta fika kontenti di sisti Komemorason i di pensa na ses speransa. Es ta fika ku gana di sisti diskursu di Komemorason pamodi el ta pâpia txeu di kuzê ki Jizus i kes 144 mil ta ben faze pa kes algen fiel duránti Govérnu di Kristu di mil anu. Djuntu ku Jizus, kes ki ta ba governa na Séu ta ben poi Téra ta bira un paraízu i es ta ben djuda kes algen fiel bira perfetu. Milhons di algen ki ta sisti Komemorason ta fika kontenti di imajina modi ki kes profesia di Bíblia ta ben kunpri, sima kes ki sta na Isaías 35:5, 6; 65:21-23; i Apocalipse 21:3, 4. Óras ki es ta imajina ses vida djuntu ku kes algen ki es ta ama na mundu novu, ses speransa pa futuru ta fika más fórti i es ta fika ku gana di kontinua ta sirbi Jeová. — Mat. 24:13; Gál. 6:9. w22.01 21 ¶5-7
Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 9 di nizan, dipôs ki sól kanba) Mateus 26:6-13
Sésta-fera, 31 di marsu
Fidju di Ómi, ben pa... da se vida pa sirbi di resgati na lugar di un monti di algen. — Mar. 10:45.
Kuzê ki é resgati? Kel présu ki Jizus paga pa torna kunpra kel ki Adon perde. (1 Cor. 15:22) Pamodi ki nu meste resgati? Pamodi kes lei di Jeová ki é justu. Na kel lei ki Jeová daba israelitas, el fla ma tinha ki sérba vida pa vida. (Êxo. 21:23, 24) Adon perde kel vida perfetu. Nton, pa kunpri kes lei di Deus ki é justu, Jizus da se vida perfetu. (Rom. 5:17) Asi, el bira ‘Pai pa tudu ténpu’ di tudu kes ki ta mostra fé na resgati. (Isa. 9:6; Rom. 3:23, 24) Jizus staba dispostu na sakrifika se vida pamodi se grandi amor pa se Pai na Séu i pa nos. (João 14:31; 15:13) Pamodi kel amor li, Jizus mante fiel ti fin di se vida i na faze vontadi di se Pai. Asi, ta ben kunpriba vontadi di Jeová pa Téra i pa tudu algen sima el kreba désdi komésu. w21.04 14 ¶2-3
Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 9 di nizan, duránti dia) Mateus 21:1-11, 14-17