Abril
Sábadu, 1 di abril
Deus ama mundu di tal manera ki el da se Fidju unijénitu. — João 3:16.
Jizus mostra se grandi amor pamodi el da se vida pa nos di livri vontadi. (João 15:13) Nunka nu ka ta konsigi paga Jeová i Jizus kel amor ki es mostra pa nos. Má nu pode mostra nos gratidon pa manera ki nu ta vive kada dia. (Col. 3:15) Kes kriston skodjedu ku spritu santu ta da txeu valor pa resgati pamodi kel-li ta da-s xansi di ba vive na Séu. (Mat. 20:28) Dja ki es ten fé na sakrifisiu di Jizus, Jeová ta txoma-s di justu i el adota-s pa es ser se fidjus. (Rom. 5:1; 8:15-17, 23) Kes otu ovelha tanbê ta da valor pa resgati. Pamodi es ten fé na sakrifisiu di Jizus, es sta linpu dianti di Deus i es ta ten speransa di skapa na ‘grandi tribulason’. (Apo. 7:13-15) Kes dôs grupu li ta mostra ma es ta da valor pa resgati óras ki es ta sisti Komemorason di mórti di Jizus tudu anu. w22.01 23 ¶14-15
Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 10 di nizan, duránti dia) Mateus 21:18, 19; 21:12, 13; João 12:20-50
Dumingu, 2 di abril
Kristu kunpra-nu. — Gál. 3:13.
Jizus staba angustiadu pamodi kel akuzason falsu ki pô-l ta matadu. Es fla ma el ka tinha ruspetu pa Deus ô pa nómi di Deus. (Mat. 26:64-66) Kel akuzason falsu ma el ka tinha ruspetu pa Deus, poi Jizus ta fika txeu preokupadu ki el pidi se Pai pa ka dexa-l pasa pa kel situason la. (Mat. 26:38, 39, 42) Primeru, Jizus tinha ki sérba pregadu na staka, pa libertaba judeus di un maldison. (Gál. 3:10) Kes judeu staba dibaxu di un maldison pamodi es prometeba ma es ta obiba ku lei di Deus, má es ka kunpri kel promésa. Kes judeu merese moreba pamodi es éra fidju di Adon, má tanbê es staba dibaxu di kel maldison li. (Rom. 5:12) Lei di Deus ta fla ma si un ómi faze un pekadu ki merese mórti, es devia mataba el. Dipôs es podia prindaba se korpu na un staka. (Deut. 21:22, 23; 27:26) Pamodi Jizus pregadu na staka, kes judeu podia fikaba livri di kel maldison. Nbóra es nega-l, kel sakrifisiu di Jizus podia djudaba es. w21.04 16 ¶5-6
Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 11 di nizan, duránti dia) Mateus 21:33-41; 22:15-22; 23:1-12; 24:1-3
Sugunda-fera, 3 di abril
N ta da nha vida. — João 10:17.
Imajina kel últimu dia di Jizus li na Téra. Kes trópa di Roma sota-l sen xinti péna di el. (Mat. 26:52-54; João 18:3; 19:1) Kes trópa di Roma uza un tipu di xikóti ki ta rinkaba karni di kósta di Jizus. Dipôs, nbóra kósta di Jizus staba xeiu di pankada fundu, kes trópa pô-l ta karega aforsa un viga di madera uma pizadu. Jizus kumesa ta rasta kel staka pa kel lugar ki es ta mataba el. Má kel óra, kes trópa di Roma manda un otu ómi pa karega kel staka di Jizus. (Mat. 27:32) Kantu Jizus txiga na kel lugar ki es ta ba mataba el, kes trópa prega se mô ku se pé na staka. Pézu di korpu di Jizus poi kes pankada na mô ku na pé ta abri más inda. Se amigus lamenta i se mai txora. Má kes judeu faze trósa di Jizus. (Luc. 23:32-38; João 19:25) Jizus pasa txeu óra ta sufri. Korason i pulmons di Jizus kumesa ta fika más fraku i fika difísil pa el respira. El uza kel últimu folgu ki resta-l pa el faze se últimu orason. Nton, el nbaxa kabésa i el ntrega se vida. (Mar. 15:37; Luc. 23:46; João 10:18; 19:30) Nu ka ten dúvida ma mórti di Jizus foi léntu, xeiu di dór i sen ninhun ruspetu! w21.04 16 ¶4
Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 12 di nizan, duránti dia) Mateus 26:1-5, 14-16; Lucas 22:1-6
DIA DI KOMEMORASON
Dipôs ki sól kanba
Térsa-fera, 4 di abril
Nhos kontinua ta faze kel-li pa nhos lenbra di mi. — Luc. 22:19.
Jizus pâpia ku se 11 apóstlu fiel sobri dôs kontratu: kel novu kontratu i kel kontratu pa un Reinu. (Luc. 22: 20, 28-30) Kes kontratu ta daba kes apóstlu i otus algen oportunidadi di biraba reis i saserdótis na Séu. (Apo. 5:10; 14:1) É sô kes skodjedu ku spritu santu ki inda sta na Téra i ki ta faze párti di kes dôs kontratu, ki pode kume pon i bebe vinhu na Komemorason. Jeová da-s speransa di ten un vida na Séu ki ka ta kaba i ki ka ta straga. Es ta ba governa djuntu ku Jizus i ku kes otu algen ki ta faze párti di 144 mil. I más inportanti inda, es ta ba sta djuntu ku Jeová! (1 Cor. 15:51-53; 1 João 3:2) Kes skodjedu ku spritu santu sabe ma es ten ki kontinua fiel ti ki es móre. — 2 Tim. 4:7, 8. w22.01 21 ¶4-5
Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 13 di nizan, duránti dia) Mateus 26:17-19; Lucas 22:7-13 (Kuzas ki kontise na dia 14 di nizan, dipôs ki sól kanba) Mateus 26:20-56
Kuarta-fera, 5 di abril
Bu ta ben sta ku mi na Paraízu. — Luc. 23:43.
Dôs kriminozu tanbê staba na staka di tortura na ladu di Jizus. (Luc. 23:40, 41) Un di es fla Jizus: ‘Lenbra di mi óras ki bu entra na bu Reinu.’ (Luc. 23:42) El sabe ma se Pai é mizerikordiozu, pur isu Jizus podia daba kel speransa li pa kel kriminozu ki staba kuazi ta móre. (Sal. 103:8; Heb. 1:3) Jeová tene gana di purdua-nu i di mostra mizerikórdia pa kada un di nos. Má, el ta purdua-nu sô si nu rapende di korason di kes kuza mariadu ki nu fazeba i nu mostra fé na sakrifisiu di Jizus. (1 João 1:7) Alguns talvês ta atxa difísil di kridita ma Jeová pode purdua-s. Si alvês bu ta xinti asi, pensa na kel-li: un poku antis di Jizus móre, el mostra mizerikórdia pa un kriminozu kondenadu i ki staba ta kumesa ta mostra fé na el. Nton, bu pode ten sertéza ma Jeová ta mostra mutu más mizerikórdia inda pa se sérvus fiel ki sta ta faze kel ki es ta pode pa obi ku se mandamentus! — Sal. 51:1; 1 João 2:1, 2. w21.04 9 ¶5-6
Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 14 di nizan, duránti dia) Mateus 27:1, 2, 27-37
Kinta-fera, 6 di abril
Jizus fla: “Dja sta fetu!” — João 19:30.
Pamodi el mante fiel ti mórti, Jizus faze txeu kuza. Primeru, el prova ma Satanás é un mintirozu. Jizus mostra ma un algen perfetu ta pode mante fiel sikrê ku tudu kuza ki Satanás ta faze. Sugundu, Jizus da se vida pa resgata-nu. Di kel manera li, Jizus da tudu algen inperfetu xansi di bira amigu di Deus i di ten speransa di vive pa tudu ténpu. Tirseru, Jizus prova ma Jeová é un governanti justu i el difende nómi di se Pai. Nu ten ki vive kada dia sima si é nos últimu xansi di mostra nos lialdadi pa Jeová. Asi, mésmu óras ki nu ta nfrenta mórti nu pode fla: “Jeová, N faze nha midjór pa N mante nha lialdadi, pa N prova ma Satanás é un mintirozu, pa N difende bu nómi i pa N apoia kel direitu ki nhu ten di governa!” w21.04 12 ¶13-14
Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 15 di nizan, duránti dia) Mateus 27:62-66 (Kuzas ki kontise na dia 16 di nizan, dipôs ki sól kanba) Mateus 28:2-4
Sésta-fera, 7 di abril
Kel-li é nha Fidju ki N ta ama, ki ta da-m txeu alegria. Nhos obi ku el. — Mat. 17:5.
Jizus akuzadu i kondenadu pa un krimi ki el ka faze. Dipôs di kel-li, el fazedu trósa, el torturadu di manera kruel i el podu na un staka di tortura. Es mete-l prégu na mô ku na pé. El sta xinti txeu dór ti pa respira i pâpia. Má, el meste pâpia. El tene txeu kuza inportanti pa el fla. Nu prende txeu kuza inportanti di kes últimu palavra di Jizus. Nu lenbradu ma nu meste púrdua otus i kunfia ma Jeová tanbê ta purdua-nu. Nu ten priviléjiu di sirbi Jeová djuntu ku irmons i irmans na fé ki sta prontu pa djuda-nu. Má, nu meste pidi ses ajuda óras ki nu meste. Nu sabe ma Jeová ta djuda-nu vense kalker prubléma ki nu pasa pa el. Nu odja ma é rei di inportanti nu vive kada dia sima ki é últimu xansi di prova nos lialdadi pa Jeová. Nu ten ki kunfia ma si nu poi nos vida na mô di Jeová nu ta fika protejedu. w21.04 8 ¶1; 13 ¶17
Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 16 di nizan, duránti dia) Mateus 28:1, 5-15
Sábadu, 8 di abril
Vida pa tudu ténpu é kel-li: pa es konxe-u abo, úniku Deus verdaderu, i kel ki bu manda, Jizus Kristu. — João 17:3.
Si nu sigi pasus di Jizus es ta leba-nu pa vida pa tudu ténpu. Kantu un jóven riku pergunta modi ki el ta ganha vida pa tudu ténpu, Jizus responde-l: ‘Ben ser nha sigidor.’ (Mat. 19:16-21) Kantu el pâpia ku kes judeu ki ka ta kriditaba ma el éra Kristu, el fla: ‘Nhas ovelha ta sigi-m. N ta da-s vida pa tudu ténpu’. (João 10:24-29) Nu ta mostra fé na Jizus óras ki nu ta faze kel ki el inxina i imita se izénplu. Si nu faze kel-li, nu ta kontinua na kel strada ki ta leba-nu pa vida pa tudu ténpu. (Mat. 7:14) Pa nu sigi pasus di Jizus di manera fiel, nu meste konxe-l primeru. ‘Konxe’ Jizus é un kuza ki nu meste kontinua ta faze. Nu meste sabe kada bês más sobri se kualidadis, se manera di pensa i se manera di konporta. Sikrê dja nu ten txeu anu na verdadi, nu meste sforsa pa nu kontinua ta ‘konxe’ Jeová i Jizus. w21.04 4 ¶9-10
Dumingu, 9 di abril
Antis N ta papiaba mal di algen i N ta pirsigiba algen. — 1 Tim. 1:13.
Pode ser ki apóstlu Polu ta xintiba kasábi óras ki el ta pensaba na kes kuza ki el faze antis di el bira kriston. É pur isu ki el fla ma el éra un di kes prinsipal pekador. (1 Tim. 1:15) Antis di el konxe verdadi, Polu ta pirsigiba kristons na un sidadi tras di kel otu. El poi txeu di es na prizon i ti el konkorda pa mata otus kriston. (Atos 26:10, 11) Dja bu imajina modi ki Polu pode xintiba si el nkontraba ku un jóven kriston ki fika órfu pamodi el? Di sertéza el ta xintiba uma kasábi. Polu dja rapendeba di kes kuza mariadu ki el fazeba. Má el ka podia fazeba nada pa mudaba pasadu. El seta ma Kristu móre pa el. Polu skrebe: ‘Pamodi kel bondadi di Deus ki ka meresedu ami é kel ki mi é.’ (1 Cor. 15:3, 10) Kuzê ki nu ta prende? Seta ma Kristu móre pa bo i pamodi kel-li bu ta pode ten un amizadi fórti ku Jeová. (Atos 3:19) Pa Jeová é ka kes kuza mariadu ki nu faze na pasadu ki ta nporta, má é kel ki nu sta faze gósi i ki nu ta ben faze na futuru. — Isa. 1:18. w21.04 23 ¶11
Sugunda-fera, 10 di abril
Nhos prova kes palavra ki ben di spritu pa nhos odja si es ben di Deus, pamodi un monti proféta falsu sta spadjadu na mundu. — 1 João 4:1.
Nbóra txeu judeu di ténpu di Jizus ka ta atxaba ma Misías tinha ki moreba, repara kuzê ki Skrituras dja flaba: ‘El da se vida ti ki el móre, i el kontadu djuntu ku kes pekador; el karega pekadu di txeu algen i el pidi pa pekadoris.’ (Isa. 53:12) Pur isu judeus ka tinha ninhun motivu pa tropesaba kantu Jizus matadu sima si el éra un pekador. Oji nu ka ta tropesa, óras ki nu ta prende kal ki é verdadi. Na kel diskursu ki Jizus faze na un monti, el aviza ma pesoas ‘ta konta mintira i ta fla tudu tipu di kuzas mariadu kóntra’ se disiplus. (Mat. 5:11) Tudu kes mintira li ta ben di Satanás. El ta poi kes algen ki é kóntra organizason di Jeová ta spadja mintira kóntra kes ki ta ama verdadi. (Apo. 12:9, 10) Nu ka debe obi kes mintira ki es ta konta. Nunka nu ka debe dexa kes mintira ta pô-nu ku medu ô ta frakise nos fé. w21.05 11 ¶14; 12 ¶16
Térsa-fera, 11 di abril
Ka nhos xinti medu; nhos bale más di ki txeu pardal. — Mat. 10:31.
Djuda bu studanti di Bíblia kunfia na Jeová. Jizus flaba se disiplus ma Jeová ta djudaba es, pamodi El ta ama-s. (Mat. 10:19, 20, 29-30) Lenbra bu studanti ma Jeová ta ama-l tanbê. Bu ta djuda bu studanti kunfia na Jeová óras ki bu ta ora djuntu ku el sobri se métas spritual. Un irmon ki ta mora na Pulónia, fla: “Nha instrutor sénpri ta papiaba di nhas méta spritual na se orason. Kantu N odja modi ki Jeová responde orasons di nha instrutor, N kumesa ta faze orason tanbê. N xinti ma Jeová responde nhas orason kantu N tevi ki pidi lisénsa na nha novu trabadju pa N pode sistiba runions i kongrésu.” Jeová ta preokupa txeu ku nos studantis di Bíblia. Jeová ta da valor pa tudu sforsu ki nu ta faze pa djuda-s ama-l i ten un amizadi más fórti ku el. (Isa. 52:7) Sikrê bu ka sta faze un studu di Bíblia gósi, bu pode djuda un studanti faze prugrésu i batiza óras ki bu ta bai faze un studu di Bíblia djuntu ku otus publikador. w21.06 7 ¶17-18
Kuarta-fera, 12 di abril
El gosta txeu di lei di Jeová, i el ta lé Se lei ku vós baxu, dia ku noti. — Sal. 1:2.
Nu ta mostra ma nu ta da valor pa kel priviléjiu di ten Palavra di Deus, óras ki nu ta le-l tudu dia. Nu ka debe pensa ma nu debe faze studu pesoal sô óras ki da. Nu debe tra ténpu pa nu lé i studa Bíblia i kontinua ta sigi kel prugrama. Si nu faze si, nu ta konsigi kontinua ta ten un fé fórti. ‘Kes algen ki ten sabedoria i kes ki ten txeu konhisimentu’ na kel mundu li, ka ten fé na Palavra di Deus. (Mat. 11:25, 26) Má anos é ka sima es. Anos nu ten fé na Bíblia. É pamodi el ki nu sabe pamodi ki Téra sta xeiu di prubléma i kuzê ki Jeová ta ben faze pa rezolve-s. Pur isu, sta disididu na kontinua ta bira bu fé más fórti i ta djuda tudu kenha ki bu ta pode, ten fé na nos Kriador. (1 Tim. 2:3, 4) I kontinua ta spéra pa kel dia ki tudu algen na Téra ta ben fla kes palavra ki sta na Apocalipse 4:11: ‘Jeová nos Deus, bo ki merese resebe glória, pamodi bu kria tudu kuza’. w21.08 19 ¶18-20
Kinta-fera, 13 di abril
Ku kel amor sima di irmon, nhos ten amizadi fórti pa kunpanheru. — Rom. 12:10.
Ansions é pastoris di kongregason. Pur isu, es ten responsabilidadi di da konsedju óras ki meste. Es debe sforsa pa da konsedju ki ta djuda algen i ki ‘ta poi korason kontenti’. (Pro. 27:9) Ansions ta ama ses irmons ku irmans. Alvês un irmon pode sta kuazi ta faze un pekadu i ansions meste da-l konsedju. Faze kel-li é un próva di amor. (Gál. 6:1) Má antis di pâpia ku kel irmon, kel ansion debe pensa dretu na alguns kuza ki apóstlu Polu fla sobri amor, na 1 Coríntios 13:4, 7. La ta fla: ‘Amor ten paxénxa i el é bon. El ta suporta tudu kuza, el ta kridita na tudu kuza, el ta spéra tudu kuza, el ta aguenta firmi na tudu kuza.’ Óras ki un ansion ta pensa dretu na kes versíklu di Bíblia li, kel-li ta djuda-l ten sertéza ma el sta ta da konsedju ku amor. Di kel manera li, kel algen ki sta ta resebe konsedju ta da kónta ma kel ansion ta preokupa ku el di verdadi. Asi, ta ser más fásil el seta kel konsedju. w22.02 14 ¶3; 15 ¶5
Sésta-fera, 14 di abril
Es rabela i es poi se spritu santu ta fika tristi. — Isa. 63:10.
Jeová kria anjus i algen perfetu. Má dipôs, un anju rabela i el bira Satanás (ki siginifika “Algen ki é kóntra otu”). Nton, Satanás poi Adon ku Eva, ki éra algen perfetu, ta bira kóntra Deus. Otus anju i otus algen tanbê djunta ku es na kel rebelion. (Jud. 6) Jeová tinha razon di xintiba traídu. Má simé, Jeová ti inda sta ta aguenta tudu kel situason li, ti kel dia ki el ta ben distrui tudu kes rebéldi. Óras ki kel-li kontise, Jeová i tudu kes algen lial ki sta aguenta maldadi di kel mundu li djuntu ku el, ta ben fika kontenti! Satanás fla ma Jó i tudu kes otu sérvu lial di Jeová ta sirbi-l sô pa interesi. (Jó 1:8-11; 2:3-5) Ti gósi, el ta fla ma algen ta sirbi Deus sô pa interesi. (Apo. 12:10) Nu pode faze nos párti pa prova ma el é mintirozu. Nu ta faze kel-li, óras ki nu ta aguenta firmi na kes prubléma ki nu ta pasa pa el, óras ki nu ta mante lial pa Jeová i óras ki nu ta mostra tudu amor ki nu ten pa El. w21.07 9 ¶7-8
Sábadu, 15 di abril
Nhos tra nhos maldadi di nha frenti; nhos para di faze kuzas mariadu. — Isa. 1:16.
Apóstlu Polu uza un izénplu pa inxina-nu ma é inportanti nu muda nos manera di vive. El skrebe ma nu debe prega nos manera di ser bédju ‘na staka’. (Rom. 6:6) Kel-li krê fla ma nu debe sigi izénplu di Jizus. Nu debe kaba ku kalker pensamentu ô konportamentu ki Jeová ta ôdia. É sô si nu faze kes kuza li ki nu ta ten un konsénsia linpu i nu ta ten speransa di vive pa tudu ténpu. (João 17:3; 1 Ped. 3:21) Jeová ka ta muda se leis pa nu pode sigi-s. Má, é nos ki ten ki muda nos manera di ser pa nu pode sigi leis di Jeová. (Isa. 1:17, 18; 55:9) Sikrê dipôs ki nu batiza, nu meste kontinua ta luta kóntra dizejus mariadu. Pidi Jeová pa djuda-u i ka bu kunfia na bu forsa. (Gál. 5:22; Fil. 4:6) Si nu krê duspi di kel manera di ser bédju, nu meste faze txeu sforsu i fika lonji di el. w22.03 6 ¶15-17
Dumingu, 16 di abril
[Jeová] ta apoia-u. — Sal. 55:22.
Jeová promete ma si nu poi Reinu na primeru lugar i nu obi ku el, el ta da-nu kumida, ropa i un lugar di mora. (Mat. 6:33) Óras ki nu ta kunfia na kel promésa li, nu ka ta pensa ma kuzas material di kel mundu li ta proteje-nu i ta pô-nu ser filís. Nu sabe ma úniku manera di nu xinti pas déntu nos é óras ki nu ta sirbi Jeová. (Fil. 4:6, 7) Sikrê nu ten manera di kunpra txeu kuza, nu debe djobe si nu ten ténpu i forsa pa uza i kuida di es. Nu gosta txeu di kes kuza material ki nu ten? Lenbra ma Jeová da-nu un trabadju pa faze na se família. Kel-li krê fla ma nu ka pode dexa nada distrai-nu. Nu ka krê ser sima kel ómi ki nega un oportunidadi di sirbi Jeová i di ser adotadu sima un di se fidjus, sô pamodi el gostaba txeu di kes poku kuza material ki el tinha li na Téra! — Mar. 10:17-22. w21.08 6 ¶17
Sugunda-fera, 17 di abril
Difende dianti di tudu [algen]. — 1 Ped. 3:15.
Timenti bu ta ba ta studa Bíblia, bu ta konxe manera di ser di Jeová i se kualidadis. I é kes mésmu kualidadi li ki bu prende kantu bu staba ta studa sobri kriason. Óras ki bu ta prende sobri un kualidadi di Jeová, bu ta odja ma el é un algen ki ta izisti mê i ma el é ka sô imajinason di un algen. (Êxo. 34:6, 7; Sal. 145:8, 9) Sima bu ta ba ta konxe Jeová kada bês midjór, bu fé i bu amor pa el ta fika más fórti i nhos ta bira kada bês más amigu. Pâpia ku otus sobri bu fé na Deus. Má i si un algen ki bu da tistimunhu fla-u ma el ten dúvida si Deus ta izisti i bu ka sabe modi ki bu ta responde-l? Tenta djobe respósta di kel pergunta li na un di nos publikason i dipôs mostra kel algen. Tanbê, bu pode pidi un irmon ki ten más spiriénsa pa djuda-u. Sikrê kel algen ka seta respósta ki Bíblia ta da, kes piskiza ki bu faze ta djuda-u tanbê. Bu fé ta fika más fórti. w21.08 18 ¶14-15
Térsa-fera, 18 di abril
N ka dexa di fla nhos. — Atos 20:20.
Nu ka meste dizisti di tudu kuza ki nu gosta pa nu pode agrada Jeová. (Ecl. 5:19, 20) Má, si bu dexa medu di faze sakrifisius inpidi-u di faze más na sirvisu di Jeová, bu pode kóre risku di fadja sima kel ómi na ilustrason di Jizus. Kel ómi trabadja duru pa ten txeu kuza, má el ka preokupa na faze vontadi di Deus. (Luc. 12:16-21) Óras ki nu ta pasa pa un prubléma, nu ta faze orason pa Jeová i dipôs nu ta pensa ku kuidadu kuzê ki nu pode faze pa rezolve-l. (Pro. 3:21) Jeová ta abensua-nu di txeu manera. I nos, nu pode mostra ma nu ta da valor pa kada benson ki el ta da-nu. Modi? Óras ki nu ta faze tudu ki nu pode pa lova se nómi. (Heb. 13:15) Talvês bu ta konsigi faze más na sirvisu pa Jeová. Si bu faze kel-li, bu pode resebe bensons mutu más txeu inda. Pur isu, tudu dia bu debe sta disididu na prova ma Jeová é bon. (Sal. 34:8) Asi bu ta ser sima Jizus, ki fla: ‘Nha kumida é faze vontadi di kel ki manda-m i finda se trabadju.’ — João 4:34. w21.08 30-31 ¶16-19
Kuarta-fera, 19 di abril
Orgulhu ta ben antis di kéda, i spritu orgulhozu antis di tropesa. — Pro. 16:18.
Satanás krê pa nu dizenvolve kel orgulhu izajeradu. El sabe ma si nu dexa orgulhu toma kónta di nos, nu ta bira sima el i nu ta perde xansi di ganha vida pa tudu ténpu. É pur isu ki apóstlu Polu aviza ma un algen pode ‘intxi di orgulhu i kai na kel mésmu julgamentu ki dadu pa Diabu.’ (1 Tim. 3:6, 7) Kel-li pode kontise ku kalker un di nos, ka ta nporta si nos é novu na verdadi ô si dja nu dura ta sirbi Jeová. Un algen orgulhozu ta pensa sô na se kabésa. Satanás ta tenta pô-nu ta ser kel tipu di algen li. El krê pa nu konsentra na nos kabésa más di ki na Jeová, prinsipalmenti óras ki nu sta pasa pa algun prubléma. Pur izénplu, dja bu kustuma podu kulpa di un kuza ki bu ka faze? Ô dja bu kustuma tratadu mariadu? Satanás ta fikaba kontenti di odja-u ta fika xatiadu ku Jeová i ku bus irmon. Diabu krê pa bu pensa ma úniku soluson é faze kuzas di bu manera, envês di sigi kes orientason di Jeová ki sta na se Palavra. — Ecl. 7:16, 20. w21.06 15 ¶4-5
Kinta-fera, 20 di abril
“Nhos ser fórti, nhos tudu, povu di kel téra li”, é Jeová ki fla, “i nhos trabadja. Pamodi N sta ku nhos”, é Jeová di izérsitu ki fla. — Ageu 2:4.
Jeová da proféta Ajeu un trabadju inportanti pa el faze. Ta parse ma Ajeu staba entri kes judeu ki sai di Babilónia i volta pa Jiruzalen na anu 537 A.J. Lógu dipôs ki es txiga la, kes sérvu fiel di Deus kumesa ta faze lisérsi di ténplu, ô kaza di Jeová. (Esd. 3:8, 10) Má poku ténpu dipôs kontise un kuza txeu tristi. Alguns di ses inimigu pô-s ta dizanima i es para di konstrui kel ténplu. (Esd. 4:4; Ageu 1:1, 2) Nton na anu 520 A.J., Jeová manda Ajeu pa djuda se sérvus rekupera zelu i kumesa ta konstrui ténplu otu bês. (Esd. 6:14, 15) Kel mensaji di Ajeu éra pa djudaba judeus ten un fé más fórti na Jeová. Kes palavra ‘Jeová di izérsitu’ devia nkorajaba se povu. Jeová ten un izérsitu grandi di txeu anju ki ta obi ku el. Nton si kes judeu krê tinha bons rezultadu, es tinha ki kunfiaba na Jeová. w21.09 15 ¶4-5
Sésta-fera, 21 di abril
Através di kel-li tudu algen ta fika ta sabe ma nhos é nha disiplus: si nhos ten amor pa kunpanheru. — João 13:35.
Oji Tistimunhas di Jeová na mundu interu ta xinti kel amor di verdadi i union ki ten entri es. Nos é diferenti di tudu relijion, pamodi anos é sima un família sikrê nos é di país i di kultura diferenti. Nu pode odja próva di kel amor verdaderu na nos runions, asenbleias i kongrésus. Kes próva li ta da-nu más sertéza ma nu sta adora Jeová sima el ta krê. (João 13:34) Bíblia ta fla pa nu ‘ten un amor fórti pa kunpanheru’. (1 Ped. 4:8) Un manera di nu mostra kel amor li é óras ki nu ta púrdua otus i suporta inperfeson di kunpanheru. Tanbê nu krê djobe maneras di mostra ma nu gosta di da i di resebe otus algen. Nu krê faze kel-li ku tudu irmon na kongregason, ti mésmu ku kes ki ofende-nu. (Col. 3:12-14) Óras ki nu ta mostra amor fórti pa kunpanheru, nu ta prova ma nos é kristons verdaderu. w21.10 22 ¶13-14
Sábadu, 22 di abril
Kel ki ta ama-l [se fidju] ta disiplina-l lógu. — Pro. 13:24.
Dizasôsia un algen ki faze un pekadu, pode djuda-l rapende i muda di atitudi? Pode sin. Txeu irmon ku irmans ki faze un pekadu gravi fla ma dizasosiason djuda-s rapende, muda ses vida i volta pa Jeová. (Heb. 12:5, 6) Pensa na kel izénplu li. Un pastor ta da kónta ma un di se ovelhas sta duenti. El sabe ma pa el kuida di kel ovelha ki sta duenti, el ten ki sipara-l di kes otu ovelha. Má ovelhas gosta di sta djuntu i es ta fika dizorientadu óras ki es podu es sô. Nton kel-li krê fla ma kel pastor ki disidi sipara kel ovelha ki sta duenti é duru ô mau? É klaru ki nau. El sabe ma si el dexa un ovelha ki sta duenti fika djuntu ku kes otu, kel duénsa ta spadja. Pur isu, óras ki el sipara kel ovelha ki sta duenti, el ta proteje tudu kes otu. w21.10 10 ¶9-10
Dumingu, 23 di abril
Nhos dexa nhos lus límia pa ómis, pa es pode odja nhos bons óbra i pa es da glória pa nhos Pai, ki sta na Séu. — Mat. 5:16.
Nu sta kontenti di faze párti di un família di irmons ku irmans ki ta ama kunpanheru na mudu interu. Nu krê pa maioria di algen ben adora nos Deus djuntu ku nos. Pur isu, nu krê toma kuidadu pa nu ka faze nada ki ta mantxa nómi di nos Pai i di se povu. Sénpri nu krê konporta di un manera ki ta poi otus algen ta krê prende sobri Jeová i sirbi-l. Alvês alguns algen pode kritika-nu ô ti pirsigi-nu pamodi nu ta obi ku nos Pai na Séu. Má i si nu xinti medu di pâpia ku otus algen sobri kes kuza ki nu ta kridita na el? Nu pode ten sertéza ma Jeová i se Fidju ta djuda-nu. Jizus flaba se disiplus ma es ka meste fikaba preokupadu sobri kuzê ki es ta flaba i modi ki es ta flaba. Pamodi? Jizus splika: ‘Na kel óra nhos ta dadu kuzê ki nhos ta fla. Pamodi ken ki ta pâpia é ka sô nhos, má é spritu di nhos Pai ki ta pâpia através di nhos.’ — Mat. 10:19, 20. w21.09 24 ¶17-18
Sugunda-fera, 24 di abril
N sta ba fla Jeová: “Bo é nha proteson i nha fortaléza”. — Sal. 91:2.
Muizés tanbê konpara Jeová ku un lugar di proteson. (Sal. 90:1, nóta di rodapé) Poku ténpu antis di Muizés móre, el faze más un konparason bunitu. El fla: ‘Deus é un proteson désdi ténpu antigu, se brasu ki ta dura pa tudu ténpu, sta bu baxu.’ (Deut. 33:27) Repara ma kel testu li ta fla ‘se brasu ki ta dura pa tudu ténpu, sta bu baxu’. Kuzê ki kel-li ta inxina-nu sobri Jeová? Óras ki nu ta djobe proteson na Jeová, nu ta xinti suguru. Má simé, ten dias ki nu ta xinti txeu dizanimadu i sen forsa pa labanta. Na kes situason li, kuzê ki Jeová pode faze pa nos? (Sal. 136:23) El ta poi se brasu nos baxu i ku amor el ta labanta-nu i el ta djuda-nu fika di pé otu bês. (Sal. 28:9; 94:18) Sabe ma sénpri nu pode konta ku ajuda di Jeová ta djuda-nu lenbra di dôs benson ki nu ten. Primeru, ka ta nporta na undi ki nu ta vive, nu sabe ma Jeová sénpri ta proteje-nu. Sugundu, nos Pai na Séu, ta preokupa txeu ku kada un di nos. w21.11 6 ¶15-16
Térsa-fera, 25 di abril
Nhos fika tristi pamodi txeu tipu di provason. — 1 Ped. 1:6.
Jizus sabia ma injustisa pode poba fé di se disiplus na próva. Pa djuda-s aguenta firmi, el konta-s un ilustrason ki sta na livru di Lucas. Na kel ilustrason, Jizus pâpia di un viúva ki pidi un juís txeu bês pa faze-l justisa. Kel viúva tinha sertéza ma si el insistiba, kel juís ta obiba el. I é kel-li própi ki kontise. É klaru ki Jeová é ka injustu móda kel juís na kel ilustrason. Pur isu Jizus fla: ‘Nton, di sertéza, Deus ka ta djobe manera di fazedu justisa pa se skodjedus, ki ta inplora-l dia ku noti’? (Luc. 18:1-8) Tanbê Jizus fla: ‘Óras ki Fidju di Ómi txiga, el ta atxa kel fé li na Téra?’ Kuzê ki nu ta prende? Óras ki nu fazedu injustisa, nu meste ten un fé fórti sima di kel viúva. Nu ta mostra ma nu ten kel tipu di fé li óras ki nu ten paxénxa i nu ta aguenta firmi. Fé ta djuda-nu ten sertéza ma sédu ô tardi, Jeová ta djuda-nu. Tanbê nu meste kridita ma orason ten txeu forsa. w21.11 23 ¶12; 24 ¶14
Kuarta-fera, 26 di abril
Modi ki un jóven pode kontinua puru na se kaminhu? É pa el kontinua sienti i aji di akordu ku bu palavra. — Sal. 119:9.
Jóvens, alvês nhos ta atxa ma sigi leis di Jeová ka ta dexa nhos faze kel ki nhos krê? É si ki Satanás krê pa nhos pensa. El krê pa nhos pensa ma é midjór sta na kel strada largu, undi ki tudu algen pode faze kuzê ki el krê. El krê pa bu pensa ma bu ka sta pruveta vida sima bus koléga di skóla i kes algen ki bu ta odja na internet. Satanás krê pa bu pensa ma sirbi Jeová sta ta trapadja bu vida. Má lenbra di kel-li: Satanás ka krê pa bu sabe kuzê ki sta spéra-u na fin di kel strada largu. (Mat. 7:13, 14) Má nos Deus, Jeová, é diferenti. El krê pa bu odja kel vida sábi dimás ki bu ta ben ten si bu kontinua ta anda na kel strada ki ta leba pa vida. — Sal. 37:29; Isa. 35:5, 6; 65:21-23. w21.12 23 ¶6-7
Kinta-fera, 27 di abril
Púrdua [bu] irmon di korason. — Mat. 18:35.
Nu sabe ma nu debe púrdua, má alvês é difísil faze kel-li. Ta parse ma é si ki apóstlu Pedru alvês ta xintiba. (Mat. 18:21, 22) Si bu pasa pa mésmu situason, kuzê ki pode djuda-u? Primeru, pensa na kantu bês ki Jeová dja purdua-u. (Mat. 18:32, 33) Sikrê nu ka merese, Jeová sta sénpri prontu pa purdua-nu. (Sal. 103:8-10) Nu debe lenbra ma ‘nos tanbê nu ten obrigason di ama kunpanheru.’ Nton nu ka pode disidi si nu ta púrdua nos irmons. Nu ten obrigason di faze kel-li. (1 João 4:11) Sugundu, pensa na kuzê ki ta kontise óras ki nu ta púrdua kunpanheru. Nu ta djuda kel algen ki magua-nu, nu ta djuda pa ten union na kongregason, nu ta proteje nos amizadi ku Jeová i nu ta tra un pézu grandi di nos kósta. (2 Cor. 2:7; Col. 3:14) Tirseru, faze orason pa Jeová, ki é kel ki ta pidi-nu pa nu púrdua. Nunka ka nu dexa Satanás kaba ku pas ki nu ten ku nos irmons. (Efé. 4:26, 27) Ku ajuda di Jeová nu ka ta kai na se armadilha. w21.06 22 ¶11; 23 ¶14
Sésta-fera, 28 di abril
Bu ta ben ser rei di Israel. — 1 Sam. 23:17.
Davidi staba ta kóre pa salva se vida pamodi Saul, ki éra rei di Israel, krê mataba el. Kantu Davidi staba ta meste kumida, el para na sidadi di Nobi i el pidi sinku pon. (1 Sam. 21:1, 3) Dipôs, el ba sukundi el ku se trópas na un kavérna. (1 Sam. 22:1) Pamodi ki Davidi staba na kel situason la? Saul tinha txeu siumis di Davidi pamodi un monti algen gostaba di Davidi i es ta ilojiaba el pamodi el ganha txeu géra. Saul tanbê sabia ma pamodi el nega obi, Jeová dja rejeitaba el kómu rei di Israel i Jeová dja skodjeba Davidi pa sérba rei na se lugar. (1 Sam. 23:16, 17) Má, dja ki Saul inda éra rei di Israel, el tinha txeu trópa i txeu algen pa djudaba el. Pur isu Davidi tevi ki fuji pa salva se vida. Bíblia ka ta fla ma Saul ta atxaba ma el ta pode inpidiba Jeová di poba Davidi ta ser rei. (Isa. 55:11) Má nu pode ten sertéza ma el staba ta poi se kabésa na un situason prigozu. Kes ki ta luta kóntra Jeová sénpri ta perde! w22.01 2 ¶1-2
Sábadu, 29 di abril
Nikodemus... ben atxa Jizus di noti. — João 3:1, 2.
Jizus sforsa txeu na trabadju di pregason. El mostra amor pa pesoas pamodi el kontinua ta inxina-s na tudu oportunidadi ki parse. (Luc. 19:47, 48) Kuzê ki poi Jizus ta faze kel-la? Jizus ta xintiba péna di kes algen. Alvês txeu algen ta krê obiba Jizus ki el ku se disiplus ‘nen ka ta konsigi kumeba.’ (Mar. 3:20) I kantu un ómi krê papiaba ku Jizus di noti, el staba prontu pa bai nkontra ku el. Maioria di kes algen ki na komésu obi Jizus, ka bira se disiplus. Má tudu kes ki obi-l resebe un tistimunhu konplétu. Oji nu krê da tudu algen oportunidadi di obi notísias sábi. (Atos 10:42) Pa nu konsigi faze kel-li, nu ka debe prega sô kes óra ki é midjór pa nos, má nu debe sta prontu pa muda nos prugrama i prega na kes óra ki pesoas ta krê obi-nu. Si nu faze si, nu pode ten sertéza ma Jeová ta fika kontenti ku nos. w22.01 17 ¶13-14
Dumingu, 30 di abril
Ómi ta manda na ómi pa se disgrasa. — Ecl. 8:9.
Oji txeu algen ka ta krê kunfia na kes ki ten autoridadi. Es ta odja govérnus i leis ta proteje kes algen riku i inportanti, má es ta nega faze justisa pa kes algen póbri. Tanbê, alguns xéfi di relijion ta faze kuzas mariadu. Kel-li dja poi alguns algen ta perde kunfiansa na Deus. Pur isu, si un algen seta studa Bíblia ku nos, nu meste djuda-l prende kunfia na Jeová i na kes ómi ki El skodje li na Téra. É klaru ki é ka sô studantis di Bíblia ki meste prende kunfia na Jeová i na se organizason. Sikrê dja nu ten txeu ténpu na verdadi, nu debe lenbra sénpri ma Jeová ta faze kel ki é midjór pa nos. Alvês, pode kontise alguns kuza ki ta mostra si nu ta kunfia na Jeová ô nau. w22.02 2 ¶1-2