Maiu
Sugunda-fera, 1 di maiu
Nhos pensa ku txeu atenson na kel ki aguenta. — Heb. 12:3.
Pa djuda-nu konxe se Fidju, Jeová da-nu ku amor kes kuatu Ivanjélhu. Kes kuatu livru di Bíblia li, ta konta stória di vida i di trabadju di pregason di Jizus. Tanbê es ta konta kes kuza ki Jizus fla i ki el faze i es ta mostra-nu modi ki el ta xintiba. Kes kuatu livru li, ta djuda-nu ‘pensa ku txeu atenson’ na izénplu di Jizus. Kes Ivanjélhu ta mostra-nu kes pasu ki Jizus dexa pa nu sigi. Pur isu, si nu krê konxe Jizus mutu más inda, nu meste studa-s. Asi, nu ta konsigi sigi pasus di Jizus di manera fiel. Pa nu prende más txeu di kes Ivanjélhu, nu debe faze más di ki sô le-s. Nu meste tra ténpu pa nu studa-s ku kuidadu i pa nu midita txeu na es. (Konpara ku Josué 1:8, nóta di rodapé.) Primeru, entra na stórias di kes Ivanjélhu. Uza bu imajinason. Tenta odja, obi i xinti kuzê ki staba ta kontise. Un kuza ki pode djuda-u faze kel-li é faze piskiza. Organizason di Jeová dja da-nu txeu feraménta pa djuda-nu studa. w21.04 4-5 ¶11-13
Térsa-fera, 2 di maiu
Nu sta prega ma Kristu matadu na staka, ki é un asuntu ki ta poi judeus ta tropesa. — 1 Cor. 1:23.
Senténas di anu antis di Jizus ben pa Téra, Jeová dja flaba na se Palavra ma Misías ta sérba traídu pa 30 muéda di prata. (Zac. 11:12, 13) Kel traidor ta sérba un di kes grandi amigu di Jizus. (Sal. 41:9) Proféta Zakarias tanbê skrebe: ‘Da pastor pankada, i pa ribanhu fika spadjadu’. (Zac. 13:7) Kes algen ki éra sinseru, ka ta ben tropesaba pamodi kes kuza li. Envês di kel-li, óras ki es odjaba kes profesia ta kunpriba, ses fé ta fikaba más fórti inda. Nu ta odja mésmu prubléma ta kontise oji? Sin. Na nos ténpu alguns Tistimunhas di Jeová txeu konxedu bandona verdadi, bira kóntra organizason di Jeová i es ta tenta disvia otus. Es ta uza kuzas sima internet i tilivizon pa spadja stórias falsu, kuzas ki ta konfundi algen kabésa i mintiras sobri Tistimunhas di Jeová. Má kes sinseru ka ta tropesa pamodi kes kuza li. Envês di kel-li, es sabe ma Bíblia dja flaba ma alguns algen ta biraba kóntra organizason di Jeová i ta tenta disvia otus. — Mat. 24:24; 2 Ped. 2:18-22. w21.05 11 ¶12; 12-13 ¶18-19
Kuarta-fera, 3 di maiu
Kaminhu di kes algen justu é sima lus ki ta límia di palmanhan, ki ta ba ta fika más klaru ti ki lus di dia fika konplétu. — Pro. 4:18.
Bíblia ta mostra klaru ma pesoas ta ntende verdadi más midjór sima ténpu ta ba ta pasa. (Col. 1:9, 10) Jeová ta mostra verdadi poku-poku i nu debe spéra ku paxénxa pa lus di verdadi fika más klaru. Óras ki irmons di Grupu Enkaregadu di Óbra odja ma nu meste muda nos ntendimentu ô manera ki nu ta faze un kuza, es ta faze kel mudansa lógu. Kel-li é diferenti di kel ki relijions falsu ta faze. Txeu bês es ta faze mudansas sô pa agrada kes algen di ses igreja ô pa es bira famozu na mundu. Má organizason di Jeová ta faze mudansa pamodi nu krê bira más amigu di Jeová i nu krê adora-l di kel manera ki Jizus ta fazeba. (Tia. 4:4) Óras ki nu ta faze mudansas é ka pamodi opinion di pesoas na mundu muda, má é pamodi nu bira ta ntende Bíblia más midjór. Nu ta ama verdadi! — 1 Tes. 2:3, 4. w21.10 22 ¶12
Kinta-fera, 4 di maiu
Nhos bota tudu nhos preokupason riba di el. — 1 Ped. 5:7.
Kuzê ki bu pode faze si bu ta xinti bo sô? Konsentra na manera ki Jeová sta ta djuda-u. (Sal. 55:22) Si bu faze kel-li, bu ta odja ma bu ka sta bo sô. Pensa tanbê na manera ki Jeová sta ta djuda otus irmon ki sta xinti es sô. (1 Ped. 5:9, 10) Un irmon ki txoma Hiroshi, ki dja ten txeu ténpu na verdadi i ki é úniku Tistimunha di Jeová na se família, fla: “Odja ma tudu algen sta ta sforsa pa da Jeová ses midjór, ta nkoraja kes ki sta es sô na verdadi sima mi.” Tanbê sénpri faze orason, lé Bíblia i sisti runions. Óras ki bu ta faze orason, fla Jeová tudu kel ki bu sta xinti. É inportanti lé Bíblia tudu dia i pensa na kes stória ki ta mostra ma Jeová ta ama-u txeu. Alguns irmon ta dikora testus di Bíblia ki ta nkoraja-s, sima Salmo 27:10 i Isaías 41:10. Otus irmon ta obi leitura di publikasons gravadu óras ki es ta pripara runion ô faze ses leitura di Bíblia. Es fla ma óras ki es ta faze kel-li, es ka ta xinti es sô. w21.06 9-10 ¶5-8
Sésta-fera, 5 di maiu
Bu ka ta ten medu di ninhun disgrasa ki pode ben dirapenti. — Pro. 3:25.
Bu sta ta sufri pamodi móre un algen ki bu krê txeu? Nton, tra ténpu pa bu lé kes stória di Bíblia sobri sérvus di Deus ki resusitadu, pa bu pode bira bu fé más fórti na speransa di resureison. Bu sta ta sufri pamodi un algen di bu família dizasosiadu? Studa pa bu pode ten sertéza ma manera ki Jeová ta disiplina é sénpri midjór. Ka ta nporta ki prubléma bu sta pasa pa el, uza kel oportunidadi li pa bira bu fé más fórti. Fla Jeová klaru modi ki bu sta xinti. Ka bu fika bo sô. Envês di kel-li, bira bu amizadi ku irmons más fórti. (Pro. 18:1) Faze kuzas ki ta djuda-u aguenta firmi, sikrê bu ta txora óras ki bu ta lenbra di kuzê ki kontise. (Sal. 126:5, 6) Kontinua ta bai runion, pregason i ta lé Bíblia. Tanbê, kontinua ta pensa na kes kuza sábi ki Jeová promete ma el ta ben da-u na futuru. Óras ki bu odja modi ki Jeová sta djuda-u gósi, bu fé ta bira kada bês más fórti. w21.11 23 ¶11; 24 ¶17
Sábadu, 6 di maiu
Di mésmu manera, nha Pai ki sta na Séu, ka krê pa perde nen un di kes pikinoti li. — Mat. 18:14.
Di ki manera kes disiplu di Jizus é sima ‘kes pikinoti’? Na mundu, ki tipu di pesoas ki es ta atxa ma é inportanti? Kes riku, famozu i kes ki ten autoridadi. Má é poku disiplus di Jizus ki é algen inportanti. Pur isu, pesoas na mundu ta atxa ma es é pikinoti ô ma es é ka nada. (1 Cor. 1:26-29) Má, é ka si ki Jeová ta odja-s. Kuzê ki poi Jizus ta pâpia di ‘kes pikinoti’? É pamodi se disiplus pergunta-l: ‘Kenha ki é más grandi na Reinu di Séu?’ (Mat. 18:1) Txeu judeu di kel ténpu ta krê pa pesoas atxaba ma es éra inportanti. Un studiozu fla: “Resebe ónra di otus algen i sérba famozu éra kel kuza más inportanti na ses vida.” Jizus sabia ma se disiplus tinha ki sforsaba txeu pa libraba di kel konpitison fórti ki tinha na kultura di judeus. w21.06 20 ¶2; 21 ¶6, 8; 22 ¶9
Dumingu, 7 di maiu
Óliu ku insénsu ta poi korason kontenti, sima un amizadi dósi ki ta nase pamodi un konsedju sinseru. — Pro. 27:9.
Apóstlu Polu é un bon izénplu di modi ki un ansion debe ser. Pur izénplu, kantu kes irmon di Tesalónika staba ta meste konsedju, Polu da-s konsedju. Má na kes karta ki el skrebe pa kes irmon na Tesalónika, antis di el da-s konsedju, el pâpia di alguns kuza sima ses fé, ses kapasidadi di aguenta firmi i di ses trabadju ki es staba ta faze ku amor. Polu tanbê pensa na ses situason. El sabia ma ses vida ka éra fásil i ma es staba ta aguenta txeu pirsigison. (1 Tes. 1:3; 2 Tes. 1:4) Polu ti fla ma kes irmon éra un izénplu pa kes otu kriston. (1 Tes. 1:8, 9) Imajina modi ki kes irmon di Tesalónika fika kontenti kantu es obi kes ilojiu! Ta da pa odja ma Polu ta amaba es txeu. Pur isu el konsigi da-s bons konsedju. — 1 Tes. 4:1, 3-5, 11; 2 Tes. 3:11, 12. w22.02 15 ¶6
Sugunda-fera, 8 di maiu
El ta linpa di ses odju tudu lágua, i ka ta ten más mórti. — Apo. 21:4.
Satanás ta uza kes xéfi di relijion falsu pa fla ma Jeová é mau i ma é el ki ta pô-nu ta sufri. Óras ki un mininu ta móre, alguns algen ta fla ma é Deus ki toma-l pamodi el sta mesteba un anjinhu na Séu. Kel-li é un grandi falta di ruspetu pa Jeová! Anos nu konxe-l dretu. Óras ki nu tene un prubléma gravi di saúdi ô óras ki un algen ki nu ta ama móre, nunka nu ka ta poi kulpa na nos Deus. Envês di kel-li, nu ten fé ma un dia el ta ben kaba ku tudu duénsa i mórti. Nu pode fla tudu kes algen ki krê obi-nu ma Jeová é un Deus ki ten txeu amor pa nos. Asi, nu ta djuda Jeová da un bon respósta pa kel ki ta dizafia-l. (Pro. 27:11) Jeová ta xinti konpaxon pa se sérvus. El ta fika txeu tristi di odja-nu ta sufri, talvês pamodi pirsigison, duénsas ô pamodi nos inperfeson. (Sal. 22:23, 24) Jeová ta ntende nos dór. El krê kaba ku nos sufrimentu i el ta ben faze kel-li. — Konpara ku Êxodo 3:7, 8; Isaías 63:9. w21.07 9-10 ¶9-10
Térsa-fera, 9 di maiu
Bu pô-l koroa di glória i di bunitéza. — Sal. 8:5.
Ka ta dura, kes ki ta obi ku Jeová ta ben ten kel midjór priviléjiu ki ten, ki é ama-l i adora-l pa tudu ténpu! Jizus ta ben kaba ku tudu kes prubléma ki parse dipôs ki Adon ku Eva disidi bandona família di Deus. Jeová ta ben resusita kes milhon di algen i es ta ben ten xansi di vive pa tudu ténpu ku saúdi perfetu na un paraízu li na Téra. (Luc. 23:42, 43) I sima kes algen ki ta obi ku Deus ba ta bira perfetu, kada un di es ta ben ten kel ‘glória i bunitéza’ ki Davidi pâpia di el. Si bu ta faze párti di kel ‘monti di algen’, bu ten un speransa rei di sábi. (Apo. 7:9) Deus ta ama-u i el krê pa bu faze párti di se família. Pur isu, faze bu midjór pa bu agrada Deus. Vive kada dia ku kes promésa di Deus na bu menti i na bu korason. Mostra gratidon pa kel priviléjiu di adora bu Pai na Séu ki krê-u txeu. I tanbê, da valor pa kel speransa di lova-l pa tudu ténpu! w21.08 7 ¶18-19
Kuarta-fera, 10 di maiu
Nu ta kodje, si nu ka dizanima. — Gál. 6:9.
Pesoas di ténpu di Jeremias ka krê obiba el i es fika kóntra el. Má simé el prega pa más di 40 anu. Pesoas ta insultaba el i es ta fazeba el trósa. Pur isu el fika txeu dizanimadu i el pensa ti na dizisti di se diziginason. (Jer. 20:8, 9) Má Jeremias ka dizisti! Kuzê ki djuda-l lida ku pensamentu negativu i xinti alegria otu bês na se trabadju di pregason? El konsentra na dôs kuza inportanti. Primeru, kel mensaji ki el ta lebaba pesoas ta daba es ‘un futuru i un speransa.’ (Jer. 29:11) Sugundu, Jeremias ta papiaba na nómi di Jeová. (Jer. 15:16) Di mésmu manera, nos tanbê nu ta pâpia ku pesoas sobri un mensaji di speransa i nu ta pâpia ku es sobri nómi di Jeová pamodi nos é se Tistimunhas. Óras ki nu konsentra na kel-li, nu ta xinti alegria, ka ta nporta modi ki pesoas reaji. Nton, si bu atxa ma bu studanti sta ta dimora na faze prugrésu, ka bu dizanima i nen ka bu dizisti. Faze disiplus é un trabadju ki ta iziji paxénxa. — Tia. 5:7, 8. w21.10 27 ¶12-13
Kinta-fera, 11 di maiu
Nu tra tanbê tudu pézu ki nu ten i nu libra di pekadu ki é faxi nu kai na el. — Heb. 12:1.
Sikrê dja nu ten txeu ténpu ta sirbi Jeová, nu meste kontinua ta kuida di nos fé. Pamodi? Pamodi si nu ka faze kel-li nos fé pode frakise. Sima dja nu odjaba, nos fé ten bazi na kes kuza ki nu ka ta odja i é faxi nu skese di es. É pur isu ki apóstlu Polu fla ma falta di fé é un ‘pekadu ki é faxi nu kai na el’. Nton, kuzê ki nu pode faze pa nu ka kai na kel armadilha li? (2 Tes. 1:3) Primeru, pidi Jeová pa da-u se spritu santu i faze kel-li sénpri. Pamodi? Pamodi fé é un kualidadi ki ta faze párti di frutu di spritu. (Gál. 5:22, 23) Nu ka ta konsigi mante nos fé fórti na nos Kriador sen ajuda di se spritu santu. Jeová ta da-nu se spritu si nu kontinua ta pidi-l. (Luc. 11:13) Tanbê nu pode ora i pidi-l pa el ‘da-nu más fé.’ (Luc. 17:5) Tanbê, faze bu studu pesoal di Palavra di Deus sénpri. — Sal. 1:2, 3. w21.08 18-19 ¶16-18
Sésta-fera, 12 di maiu
Kabélus branku é un koroa bunitu. — Pro. 16:31.
Kes irmon di idadi pode faze txeu kuza na organizason di Jeová. É verdadi ki es pode ka tene kel forsa ki es tinha antis, má sima anus ba ta pasa, es ganha txeu spiriénsa. Es pode kontinua ta sirbi Jeová di txeu manera. Bíblia ta pâpia di sérvus fiel di Jeová ki kontinua okupadu ta sirbi-l sikrê es tinha txeu idadi. Pur izénplu, Muizés tinha uns 80 anu kantu el bira proféta di Jeová i reprizentanti di nason di Israel. Talvês Daniel kontinua ta ser proféta di Jeová, sikrê dja el tinha más di 90 anu. Ta parse ma apóstlu Juan tinha más di 90 anu kantu spritu santu di Jeová orienta-l pa el skrebe livru di Apocalipse. Bíblia ta pâpia poku kuza di un ómi ki txoma Simion, ki éra ‘justu i ki ta ruspetaba Lei di Deus’. Má, Jeová konxeba el dretu i el da-l priviléjiu di odja Jizus kantu el éra mininu i di faze alguns profesia sobri Jizus i se mai. — Luc. 2:22, 25-35. w21.09 3-4 ¶5-7
Sábadu, 13 di maiu
Ó Jeová, nha korason é ka orgulhozu, ... tanbê N ka ta djobe kuzas grandi dimás. — Sal. 131:1.
Pai ku mai debe toma kuidadu pa es ka konpara un fidju ku kel otu ô pa es ka pidi un fidju pa faze un kuza ki el ka ta konsigi. Kes kuza li pode dizanima un fidju. (Efé. 6:4) Un irman ki txoma Sachiko fla: “Nha mai krê pa N tinha sô 20 na nhas próva, má kel-li éra inposível. Nbóra dja ten txeu anu ki N tirmina skóla, ti oji N ta fika ta pergunta si N sta faze nha midjór pa Jeová.” Rei Davidi fla ma el ka staba ‘ta djobe kuzas grandi dimás’, nen kes kuza ki el ka ta konsigi alkansaba. Dja ki el éra umildi i el ta rekonheseba se limitasons, el konsigi mante ‘kalmu i trankilu’. (Sal. 131:2) Kuzê ki pai ku mai ta prende ku palavras di Davidi? Pai ku mai, nhos ser umildi i nhos seta nhos limitasons, ka sô na kel ki nhos ta spéra di nhos kabésa, má tanbê na kel ki nhos ta spéra di nhos fidjus. Nhos tenta sabe kes kuza ki nhos fidjus é bon na faze i kes kuza ki es ka sabe faze dretu, i nhos djuda-s poi kes méta ki es ta konsigi alkansa. Asi, nhos fidjus ta xinti ma es ten valor. w21.07 21-22 ¶5-6
Dumingu, 14 di maiu
Kada un ta leba se própi karga. — Gál. 6:5.
Nu meste lenbra ma Jeová da kada un di nos liberdadi di skodje. Kel-li krê fla ma kada un di nos pode skodje si nu ta obi ku Jeová ô nau. Pur izénplu, alguns jóven ka tevi bon izénplu di ses pai ku ses mai, má simé es disidi sirbi Jeová. Tanbê ten kes jóven ki ses pai ku ses mai faze ses midjór pa inxina-s kes prinsípiu di Bíblia, má simé kantu es bira más grandi es disidi bandona verdadi. Kuzê ki kel-li ta mostra? É kada algen ki debe disidi si el ta sirbi Jeová. (Jos. 24:15) Pur isu, si bo é un pai ô un mai i bu sta xinti tristi pamodi bu fidju bandona Jeová, lenbra ma kulpa é ka di bo. I si bu kontinua ta pensa asi, luta pa bu vense kel pensamentu li! Alvês un pai ô un mai pode bandona verdadi i ti mésmu se família. (Sal. 27:10) Kel-li pode ser un situason difísil pa kes fidju ki ta odja ses pai ku ses mai sima un izénplu. Jóvens, si nhos pai ô nhos mai sta dizasosiadu, nhos ten sertéza ma Jeová ta ntende nhos dór. El ta ama nhos i el sta kontenti pamodi nhos sta kontinua fiel ta sirbi-l. Nhos lenbra tanbê ma nhos é ka kulpadu pa disizon ki nhos pai ku nhos mai toma. w21.09 27 ¶5-7
Sugunda-fera, 15 di maiu
Jeová ta disiplina kes ki el ta ama. — Heb. 12:6.
Óras ki un algen ta dizasosiadu, nu pode nkara-l sima un ovelha ki sta duenti i ki pode infeta ribanhu. Dja ki se amizadi ku Jeová sta prujudikadu, el é sima un algen ki sta duenti. (Tia. 5:14) Sima kes algen ki sta duenti pode pasa duénsa pa otus algen, un algen ki se amizadi ku Jeová sta prujudikadu, pode poi otus ta faze kuzas mariadu. Pur isu, na alguns kazu, kel algen ki sta duenti meste siparadu di kongregason. Kel disiplina li é un manera di Jeová mostra amor pa kes ovelha fiel di se ribanhu. Tanbê, kel-li pode toka korason di kel algen ki peka i pô-l ta rapende. Má kel algen ki sta dizasosiadu inda pode faze alguns kuza. El pode sisti tudu runion i la el ta resebe orientasons di Bíblia ki ta djuda-l ten un fé fórti otu bês. Tanbê el pode resebe publikasons pa el faze se studu pesoal i odja JW Broadcasting®. Óras ki ansions ta odja mudansa ki un dizasosiadu sta ta faze, di vês en kuandu, es pode da-l konsedju i orientasons ki ta djuda-l rekupera se amizadi ku Jeová. I kel-li ta djuda-l bira un Tistimunha di Jeová otu bês. w21.10 10 ¶9, 11
Térsa-fera, 16 di maiu
É ka tudu algen ki ta fla-m: ‘Sinhor, Sinhor’, ki ta entra na Reinu di Séu. — Mat. 7:21.
Oji nu sta ta adora Jeová sima kes kriston na ténpu di apóstlus. Pur izénplu, nos organizason ten enkaregadus di grupu di kongregason, ansions i ajudantis di kongregason. Éra si ki kristons di ténpu di apóstlus staba organizadu. (Fil. 1:1; Tito 1:5) Tanbê sima es, nu ta ruspeta leis di Jeová sobri séksu i kazamentu, sobri modi ki sangi debe uzadu i nu ta proteje kongregason di kes algen ki ka krê sigi leis di Deus. (Atos 15:28, 29; 1 Cor. 5:11-13; 6:9, 10; Heb. 13:4) Bíblia ta fla ma ten ‘sô un fé’ ki Deus ta seta. (Efé. 4:4-6) Di sertéza pa nos é un grandi priviléjiu faze párti di povu di Jeová i konxe verdadi sobri el i se vontadi! Nton nu krê faze tudu kel ki nu pode pa nu pega riju na verdadi. w21.10 22-23 ¶15-17
Kuarta-fera, 17 di maiu
Nhos toma nhos puzison, nhos fika paradu i nhos odja Jeová ta salva nhos. — 2 Cró. 20:17.
Rei Jeozafá tevi ki lida ku otu prubléma difísil. Un monti trópa amonitas, muabitas i ómis di zóna di montanha di Seir, disidi bai géra ku el. Kel-li poi vida di Jeozafá, di se família i di se povu na prigu. (2 Cró. 20:1, 2) Kuzê ki Jeozafá faze? El pidi Jeová pa djuda-l i pa da-l forsa. Kel orason ki Jeozafá faze ku umildadi, ki sta na 2 Crónicas 20:5-12, ta mostra ma el ta kunfiaba txeu na se Pai na Séu. Jeová uza un levita ki txomaba Jaaziel pa pâpia ku Jeozafá i pa fla-l kes palavra di testu di oji. Jeozafá kunfia di korason na se Deus i el sigi kes orientason. Kantu ki el bai nkontra ku se inimigus, Jeozafá ka poi kes midjór trópa na frenti di se izérsitu, má kes kantor ki staba sen arma. Jeová kunpri se promésa i el kaba ku kes inimigu. — 2 Cró. 20:18-23. w21.11 15-16 ¶6-7
Kinta-fera, 18 di maiu
É pamodi amor lial di Jeová ki nu ka kabadu ku el, pamodi kes kuza ki el ta faze pa mostra mizerikórdia nunka ka ta kaba. — Lam. 3:22.
Óras ki nu ta pasa pa un prubléma, nu pode ten sertéza ma Jeová ta djuda-nu kontinua ta ser lial pa el. (2 Cor. 4:7-9) Nu pode ten sertéza ma Jeová ta kontinua ta mostra se amor lial pa nos. Bíblia ta fla-nu ma ‘odjus di Jeová ta sta sienti na kes ki ten grandi ruspetu pa el, kes ki sta spéra pa se amor lial’. (Sal. 33:18-22) Antis di nu kumesa ta sirbi Jeová, nu resebe kel amor ki el ta mostra pa tudu algen. Má dja ki nos é se sérvus Jeová ta mostra-nu se amor lial. Pamodi kel amor li, Jeová ta brasa-nu pa proteje-nu. Sénpri el ta sta pértu di nos i el ta ben kunpri tudu kes promésa ki el faze-nu. El krê pa nu ser se amigus pa tudu ténpu! (Sal. 46:1, 2, 7) Pur isu, ka ta nporta ki prublémas nu ta pasa pa el, Jeová ta da-nu forsa ki nu meste pa nu kontinua ta ser lial. w21.11 7 ¶17-18
Sésta-fera, 19 di maiu
Nhos kontinua ta suporta kunpanheru i ta púrdua kunpanheru di korason. — Col. 3:13.
Kuazi nos tudu, nu konxe un algen ki fika maguadu, talvês ti pa anus, ku un koléga di trabadju, di skóla ô ku un algen di família! Lenbra ma kes 10 irmon di Juzé fika uma xatiadu i es faze-l un grandi maldadi, sô pamodi es guarda rankor. (Gén. 37:2-8, 25-28) Má Juzé aji di manera diferenti di se irmons! Kantu el atxa xansi di vinga di es, el ka faze kel-li, má el purdua-s. Juzé ka guarda mágua. Envês di kel-li, el faze kuzê ki ben skrebedu dipôs na Levítico 19:18. (Gén. 50:19-21) Oji sérvus di Jeová meste imita izénplu di Juzé. El púrdua se irmons i el ka guarda rankor. Jizus mostra ma é inportanti nu púrdua kes algen ki ta peka kóntra nos. (Mat. 6:9, 12) Apóstlu Polu da un konsedju kuazi sima kel-li, kantu el fla: ‘Ka nhos vinga, nhas irmon’. — Rom. 12:19. w21.12 11 ¶13-14
Sábadu, 20 di maiu
El ta faze vontadi di tudu kes algen ki ten grandi ruspetu pa el, El ta obi-s óras ki es pidi ajuda i el ta libra-s. — Sal. 145:19.
Na noti di 14 di nizan di anu 33, Jizus bai pa jardin di Jetsémani i la el abri se korason pa Jeová. (Luc. 22:39-44) Duránti kes óra difísil, Jizus ‘faze pididus i súplikas, ta grita riju i ku láguas’. (Heb. 5:7) Sobri kuzê ki Jizus ora na kel noti antis di el móre? El ora ta pidi forsa pa mante lial pa Jeová i pa el faze se vontadi. Jeová obi súplikas di se Fidju i el manda un anju pa da-l forsa. Jizus sabia ma éra inportanti pa el kontinuaba lial i santifikaba nómi di se Pai. Jeová obi kes orason di korason ki Jizus faze. Pamodi? Pamodi Jizus krê kontinuaba lial pa se Pai i santifikaba Se nómi. Si nu sta más preokupadu na faze mésmu kuza ki Jizus, Jeová ta responde nos orason óras ki nu ta pidi-l ajuda. — Sal. 145:18. w22.01 18 ¶15-17
Dumingu, 21 di maiu
Nhos bai i nhos faze disiplus di algen di tudu nasons, nhos batiza-s..., nhos inxina-s. — Mat. 28:19, 20.
Oji txeu algen ta tropesa pamodi nu ka ta mete na asuntus di pulítika. Es ta atxa ma nu debe skodje un kandidatu i vota na el. Má nu sabe ma si nu skodje un ómi pa ser nos governanti nu sta ta nega Jeová. (1 Sam. 8:4-7) Tanbê talvês pesoas ta atxa ma nu debe faze skóla, ospital i otus kuza pa djuda otus. Es ta tropesa óras ki es ta odja ma nu ta sforsa txeu na trabadju di pregason envês di ranja un soluson gósi pa prublémas di mundu. Kuzê ki nu meste faze pa nu ka tropesa? (Mat. 7:21-23) Kuza más inportanti ki nu debe konsentra na el é faze kel trabadju ki Jizus da-nu. Nunka nu ka debe dexa asuntus di pulítika i di kel mundu li distrai-nu. Nu ta ama pesoas i nu ta preokupa ku ses prubléma, má nu sabe ma midjór manera di djuda nos prósimu é inxina-s sobri Reinu di Deus i djuda-s ser amigu di Jeová. w21.05 7 ¶19-20
Sugunda-fera, 22 di maiu
Na ténpu di fin, kuzas ta fika konplikadu, difísil di aguenta. — 2 Tim. 3:1.
Nbóra oji txeu governanti ta fla ma es ta sirbi Deus, es ka ta krê abri mô di puder i autoridadi ki es ten. Pur isu, es é sima kes governanti na ténpu di Jizus. Óras ki es ta pirsigi kes sigidor fiel di Jizus, es ta mostra ma es é kóntra Kel ki Jeová skodje. (Atos 4:25-28) Kuzê ki Jeová ta faze? Salmo 2:10-12 ta responde: ‘Má gósi, nhos ki é rei, nhos mostra sabedoria; nhos seta koreson, nhos ki é juízis di Téra. Nhos sirbi Jeová ku grandi ruspetu i nhos fika kontenti ta treme. Nhos onra Fidju, sinon Deus ta fika xatiadu i nhos ta móre na kaminhu, pamodi El ta xinti raiba faxi. Filís é tudu kes ki ta djobe proteson na El.’ Pamodi se amor, inda Jeová sta ta da ténpu pa se inimigus ten oportunidadi di muda di atitudi i seta Reinu di Deus. Má, kel ténpu sta ta kaba. (Isa. 61:2) Gósi, más di ki nunka é mutu más urjenti inda pa pesoas konxe verdadi i skodje sirbi Jeová. w21.09 15-16 ¶8-9
Térsa-fera, 23 di maiu
Si nu ten algun kuza di kume i pa bisti, nu ta fika kontenti ku kes kuza. — 1 Tim. 6:8.
Polu krê flaba ma nu debe sta kontenti ku kalker kuza material ki nu ten. (Fil. 4:12) Nos amizadi ku Jeová é más inportanti di ki kalker kuza material ki nu ten. (Hab. 3:17, 18) Odja kuzê ki Muizés fla israelitas dipôs ki es pasa 40 anu na dizértu. El fla: ‘Jeová bu Deus abensua-u na tudu kuza ki bu faze. Jeová bu Deus, ten stadu ku bo na es 40 anu, i nada ka falta-u.’ (Deut. 2:7) Duránti kes 40 anu, Jeová da israelitas maná pa es kume. Kel ropa ki es saíba ku el di Ijitu nunka ka straga. (Deut. 8:3, 4) Jeová ta fika kontenti si nu prende sta kontenti i da valor ti mésmu pa kes poku kuza ki el ta da-nu. Nu debe ntende ma es é prezentis di Jeová i agradese-l. w22.01 5 ¶10-11
Kuarta-fera, 24 di maiu
Kunfia na Jeová di tudu bu korason; ka bu kunfia na bu própi ntendimentu. — Pro. 3:5.
Maridus, nhos ten responsabilidadi di kuida di nhos família, pur isu, nhos ta trabadja duru pa proteje-s i apoia-s. Óras ki nhos ta pasa pa prublémas, talvês nhos ta atxa ma nhos ta konsigi rezolve tudu nhos sô. Má ka nhos kunfia na nhos forsa, envês di kel-li, nhos faze orason pa Jeová óras ki nhos sta nhos sô. Tanbê nhos faze orason di korason djuntu ku nhos mudjer. Nhos djobe orientason di Jeová na Bíblia i na kes publikason di se organizason. Tanbê, nhos sigi kes konsedju ki nhos atxa. Talvês otus algen ka ta konkorda ku kes disizon ki nhos toma ku bazi na Bíblia. Talvês es pode fla ma é dinheru i kuzas material ki ta da nhos família kel suguransa di verdadi. Má nhos lenbra di izénplu di rei Jeozafá. (2 Cró. 20:1-30) El kunfia na Jeová i el mostra kel-li na kuzas ki el faze. Jeová ka bandona kel ómi lial i tanbê el ka ta bandona nhos. — Sal. 37:28; Heb. 13:5. w21.11 15 ¶6; 16 ¶8
Kinta-fera, 25 di maiu
Deus... nunka é ka injustu. — Deut. 32:4.
Jeová faze-nu sima se imaji, pur isu nu ta krê pa pesoas tratadu ku justisa. (Gén. 1:26) Má dja ki nos é inperfeitu, nu pode julga un kuza mariadu sikrê nu pensa ma nu ten tudu informason sobri kel asuntu. Pur izénplu, kantu Jeová disidi mostra gentis di Nínivi mizerikórdia, Jonas fika uma xatiadu ku kel disizon. (Jon. 3:10–4:1) Má kal ki foi rezultadu? Kel-li salva más di 120 mil algen di Nínivi ki rapende! Nton, éra Jeová ô Jonas ki julga povu mariadu? Jeová ka ten ki splika-nu pamodi ki el ta toma un disizon. Nu sabe ma na pasadu, Jeová dexa se sérvus fla-l si es ta konkordaba ô nau ku alguns disizon ki el toma ô ki el staba ta ba tomaba. (Gén. 18:25; Jon. 4:2, 3) Alvês el ta splikaba pamodi ki el toma un disizon. (Jon. 4:10, 11) Má, Jeová ka meste nos autorizason, óras ki el ta aji. — Isa. 40:13, 14; 55:9. w22.02 3-4 ¶5-6
Sésta-fera, 26 di maiu
Kel ki é más grandi na nhos meiu pa bira sima kel más jóven, i kel ki ta toma kónta, sima kel ki ta sirbi. — Luc. 22:26.
Óras ki nu ta ‘trata otus sima algen más inportanti’ ki nos, nu sta ta konporta ‘sima kel más jóven’. (Fil. 2:3) Kantu más nu konporta di kel manera li, é más difísil nu poi otus algen ta tropesa. Di un manera ô di otu, tudu nos irmons é más midjór di ki nos na algun kuza. É fásil di nu da kónta di kel-li, óras ki nu ta konsentra na kes bon kualidadi ki es ten. Nu debe leba asériu kel konsedju ki apóstlu Polu da kes irmon na Korintu: ‘Ken ki ta pô-u ser diferenti di kes otu? Na verdadi, kuzê ki bu ten ki bu ka resebe? Si abo bu resebe tudu kel ki bu ten, pamodi ki bu sta ngaba sima ki bu ka resebe-l?’ (1 Cor. 4:7) Nu debe ivita tentason di txoma atenson pa nos kabésa ô atxa ma nos é más inportanti di ki otus. Un irmon ki ta faze bons diskursu i un irman ki é bon na kumesa studus di Bíblia, sénpri debe da tudu glória pa Jeová. w21.06 22 ¶9-10
Sábadu, 27 di maiu
Símia bu simenti... i ka bu diskansa bu mô. — Ecl. 11:6.
Pa txeu Tistimunha di Jeová sta kada bês más difísil atxa pesoas na kaza ô konsigi pâpia ku es. Alguns publikador ta mora na kes lugar ki ten prédius ô kes grupu di kaza ku txeu suguransa. Si kes algen ki ta mora na kes prédiu ka da autorizason, talvês kel suguransa ka ta dexa ningen entra pa ba pâpia ku es. Otus publikador kuazi ka ta atxa ningen na kaza ô es ten tiritórius undi ta vive poku algen. Es ta viaja pa lugar lonji pa ba djobe un algen ki talvês nen es ka ta atxa-l na kaza. Si bu sta pasa pa algun di kes dizafiu li, ka bu dizisti. Tenta prega na óra diferenti. Nu ta konsigi pâpia ku más algen si nu ta prega na óra diferenti ki é más faxi atxa-s na kaza. Afinal, ten un óra ki tudu algen ten ki volta pa kaza. Txeu publikador ta konsigi atxa algen na kaza óras ki es ta prega di tardi ô na bóka noti. Alén di kel-li, na kes óra la pesoas ta sta más trankilu i más dispostu na pâpia. w21.05 15 ¶5, 7
Dumingu, 28 di maiu
É atoa ki es ta kontinua ta adora-m, pamodi es ta inxina régras di ómi kómu dotrina. — Mar. 7:7.
Nu ta odja mésmu prubléma ta kontise oji? Sin. Txeu algen ta fika xatiadu ku Tistimunhas di Jeová pamodi es ka ta partisipa na kes komemorason ki ka sta di akordu ku Bíblia, sima aniversáriu i fésta di Natal. Otus ta fika xatiadu ku Tistimunhas di Jeová pamodi es ka ta partisipa na komemorason di un data inportanti di ses país ô pamodi es ka ta sigi kes tradison ki ten aver ku mórti ki ka sta di akordu ku kel ki Bíblia ta inxina. Kes algen ki ta dexa kes kuza li tropesa-s, talvês es ta kridita di verdadi ma es sta ta adora Deus di manera ki el ta seta. Má ken ki ta prifiri sigi kes tradison di ómi envês di kes verdadi klaru ki sta na Bíblia, ka sta ta agrada Jeová. (Mar. 7:8, 9) Kuzê ki nu meste faze pa nu ka tropesa? Nu meste ten un amor fórti pa kes lei i prinsípius di Jeová. (Sal. 119:97, 113, 163-165) Si nu ta ama Jeová nu ka ta sigi ninhun tradison ki ta dizagrada-l. Tanbê nu ka ta dexa nada bira más inportanti di ki nos amor pa Jeová. w21.05 6 ¶15-16
Sugunda-fera, 29 di maiu
Fika sienti na tudu kuza, aguenta prublémas, faze trabadju di prega notísias sábi. — 2 Tim. 4:5.
Modi ki nu pode aplika konsedju di apóstlu Polu? Nu meste mante nos fé fórti. Pa kel-li, nu ten ki studa Bíblia sénpri, kontinua ta faze orason i mante okupadu na kel trabadju ki Jeová da-nu. (2 Tim. 4:4) Si nu ten un fé fórti, nu ka ta fika ku medu óras ki nu ta obi kes notísia mariadu sobri Tistimunhas di Jeová. (Isa. 28:16) Nos amor pa Jeová, pa se Palavra i pa nos irmons ta djuda-nu ka tropesa pamodi kes ki bandona verdadi. Na ténpu di Jizus, txeu algen tropesa i es ka seta ma el éra Misías. Má tanbê un monti algen seta ma Jizus éra Misías. Entri kes algen, staba un ménbru di kel Tribunal más altu di judeus i ti mésmu ‘un monti saserdóti’. (Atos 6:7; Mat. 27:57-60; Mar. 15:43) Mésmu kuza ta kontise oji. Milhons di algen ka ta dexa nada pô-s ta tropesa. Pamodi? Pamodi es konxe i es ta ama kes verdadi ki sta na Bíblia. É sima Palavra di Deus ta fla: ‘Kes ki ta ama bu lei ten grandi pas; nada ka ta pô-s tropesa.’ — Sal. 119:165. w21.05 13 ¶20-21
Térsa-fera, 30 di maiu
Nha puder sta ta bira perfetu na frakéza. — 2 Cor. 12:9.
Apóstlu Polu sabia ma si ka éra ku forsa di Jeová, el ka ta konsigi fazeba tudu kuza ki el faze. Jeová uza se spritu santu pa da Polu forsa. Pur isu, Polu konsigi faze se trabadju pa Deus konplétu sikrê ku pirsigison, prizon i otus difikuldadi. Nbóra Timótiu éra más jóven ki Polu, tanbê el tevi ki kunfia na puder di Deus pa el pode kunpri se diziginason. Timótiu kunpanha Polu na kes viaji di pregason pa kes lugar lonji. Alén di kel-li, Polu pidi Timótiu pa faze otus viaji pa ba nkoraja kes kongregason. (1 Cor. 4:17) Talvês Timótiu ka ta atxaba ma el éra kel midjór algen pa fazeba kel trabadju la. Pode ser ki é pamodi kel-la ki Polu da-l kel konsedju li: ‘Nunka ka bu dexa ningen dispreza-u sô pamodi bo é jóven.’ (1 Tim. 4:12) Tanbê duránti kel ténpu, Timótiu tevi ki lida ku se própi spinhu na karni. El ta ‘duenseba txeu bês.’ (1 Tim. 5:23) Má Timótiu sabia ma el podia kunfiaba na puder di spritu santu di Jeová. Spritu santu da-l kel forsa ki el mesteba pa el prega notísias sábi i pa el sirbi se irmons. — 2 Tim. 1:7. w21.05 21 ¶6-7
Kuarta-fera, 31 di maiu
Kuida dretu di bus ovelha. — Pro. 27:23.
Kel prinsípiu ki sta na testu di Tiago 1:19, tanbê ta aplika na da konsedju. Tiagu fla: ‘Tudu algen debe sta prontu pa obi, má ka debe pâpia faxi i nen xatia faxi’. Un ansion pode ti atxa ma el sabe tudu kuza ki sta ta kontise ku un irmon, má el sabe mê? Provérbios 18:13 ta fla: ‘Óras ki un algen responde antis di obi informason é tolisi i ta pô-l na vergónha.’ Pur isu, midjór kuza ki un ansion pode faze é pidi kel algen pa splika kuzê ki sta ta kontise ku el. Kel ansion meste obi antis di el pâpia. El pode faze alguns pergunta, sima: “Kuzê ki sta kontise?” “Modi ki N pode djuda-u?” Si ansions sforsa pa ntende dretu kuzê ki sta ta kontise, é más fásil es nkoraja i es djuda ses irmons ku irmans. Pa nu da bons konsedju, nu meste más di ki sô lé testus di Bíblia ô da alguns sujiston. Nos irmons meste xinti ma nu ta preokupa ku es, ma nu ta ntende kuzê ki sta pasa ku es i ma nu krê djuda-s. w22.02 17 ¶14-15