BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es23 pp. 57-67
  • Junhu

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Junhu
  • Izamina testu di dia — 2023
  • Subtémas
  • Kinta-fera, 1 di junhu
  • Sésta-fera, 2 di junhu
  • Sábadu, 3 di junhu
  • Dumingu, 4 di junhu
  • Sugunda-fera, 5 di junhu
  • Térsa-fera, 6 di junhu
  • Kuarta-fera, 7 di junhu
  • Kinta-fera, 8 di junhu
  • Sésta-fera, 9 di junhu
  • Sábadu, 10 di junhu
  • Dumingu, 11 di junhu
  • Sugunda-fera, 12 di junhu
  • Térsa-fera, 13 di junhu
  • Kuarta-fera, 14 di junhu
  • Kinta-fera, 15 di junhu
  • Sésta-fera, 16 di junhu
  • Sábadu, 17 di junhu
  • Dumingu, 18 di junhu
  • Sugunda-fera, 19 di junhu
  • Térsa-fera, 20 di junhu
  • Kuarta-fera, 21 di junhu
  • Kinta-fera, 22 di junhu
  • Sésta-fera, 23 di junhu
  • Sábadu, 24 di junhu
  • Dumingu, 25 di junhu
  • Sugunda-fera, 26 di junhu
  • Térsa-fera, 27 di junhu
  • Kuarta-fera, 28 di junhu
  • Kinta-fera, 29 di junhu
  • Sésta-fera, 30 di junhu
Izamina testu di dia — 2023
es23 pp. 57-67

Junhu

Kinta-fera, 1 di junhu

Txiga un viúva póbri i el poi na es dôs muéda pikinoti di mutu poku valor. — Mar. 12:42.

Vida éra txeu difísil pa kel víuva. Ta parse ma el ka ta tinha dinheru ki ta txigaba pa el kunpraba kes kuza di dia-dia ki el ta mesteba. Má simé, el bai ti na un di kes kófri, sen txoma atenson i el poi na el dôs muéda pikinoti. Kes muéda éra txeu pikinoti ki talvês nen es ka faze barudju kantu es kai déntu kófri. Má Jizus sabe kuzê ki el poi na kófri. Dôs muéda di lépton, kel muéda más pikinoti ki es ta uzaba na kel ténpu. Se valor é mutu poku ki ka ta da nen pa kunpra sô un pardal, ki éra un di kes pasu más baratu ki un algen pode kunpraba pa kume. Jizus fika txeu dimiradu ku kel viúva. El txoma se disiplus, el ponta mô pa kel viúva i el fla-s: ‘Kel viúva póbri li poi na kófris di tizoru más txeu di ki tudu kes otu.’ Dipôs, Jizus splika: ‘Tudu kes otu [prinsipalmenti kes riku] poi kel ki ta restaba es, má el, na se nisisidadi, el poi tudu kel ki el tinha, tudu kel ki el tinha pa vive.’ (Mar. 12:43, 44) Kantu kel viúva fiel poi kes últimu muéda ki el tinha na kófri di ténplu, tanbê el poi se vida na mô di Jeová. — Sal. 26:3. w21.04 6 ¶17-18

Sésta-fera, 2 di junhu

Má, odja! Dja nhos intxi Jiruzalen ku nhos ensinu. — Atos 5:28.

Duránti se trabadju di pregason li na Téra, Jizus mante un atitudi puzitivu i el krê pa se sigidoris ten kel mésmu atitudi. (João 4:35, 36) Óras ki es ta staba djuntu ku Jizus, se disiplus ta pregaba ku zelu. (Luc. 10:1, 5-11, 17) Má dipôs ki Jizus prendedu i el matadu, es perde vontadi di prega pa un ténpu. (João 16:32) Dipôs ki Jizus resusitadu, el insentiva-s pa es konsentra na trabadju di pregason. I kantu Jizus bai pa Séu, se disiplus kumesa ta prega ku tantu zelu ti ki ses inimigu kexa sima testu di oji ta mostra. Jizus orienta kel trabadju di pregason ki kes primeru kriston faze i Jeová abensua-s. Pur isu, txeu algen seta kel mensaji ki es ta pregaba. Pur izénplu na Pentikósti di anu 33, uns 3 mil algen batiza. (Atos 2:41) I nunbru di disiplus kontinua ta bira kada bês más txeu. (Atos 6:7) Má Jizus dja flaba ma mutu más algen inda ta ben setaba notísias sábi na ténpu di fin. — João 14:12; Atos 1:8. w21.05 14 ¶1-2

Sábadu, 3 di junhu

Filís é kel ki ka ta atxa na mi ninhun motivu pa tropesa. — Mat. 11:6.

Bu ta lenbra kel primeru bês ki bu da kónta ma dja bu atxa verdadi? Bu pensa ma tudu algen ta krê prendeba kes kuza ki bu bira ta kridita na es. I bu tinha sertéza ma kel mensaji di Bíblia ta djudaba es ten un vida midjór gósi i ta daba es un speransa rei di sábi pa futuru. (Sal. 119:105) Nton ku tudu kel alegria, bu disidi pâpia ku bus família i amigus sobri kes kuza ki bu prende. Má kuzê ki kontise? Bu fika spantadu pamodi txeu di es ka seta kuzê ki bu fla-s. Nu ka debe fika spantadu óras ki otus algen ka ta seta mensaji ki nu ta prega. Na ténpu di Jizus é poku algen ki seta ma el éra Misías, nbóra el faze milagris ki ta mostra ma Deus staba ta djuda-l. Pur izénplu, Jizus resusita Lázaru. Kel-li éra un milagri ki nen se inimigus ka pode negaba. Má simé, kes xéfi di relijion ka seta ma Jizus éra Misías. Envês di kel-li, es krê mataba el ku Lázaru! — João 11:47, 48, 53; 12:9-11. w21.05 2 ¶1-2

Dumingu, 4 di junhu

Ka nu dexa di sta na runion, ... má nu da kunpanheru koraji. — Heb. 10:25.

Faze tudu sforsu pa bu sisti tudu runion. Sisti runion ta da-u koraji i bu ta konxe bus irmon ku irmans más dretu. Es pode ser más bédju di ki bo ô di kultura diferenti di ki di bo. Bíblia ta lenbra-nu ma sabedoria ‘ta atxadu na meiu di kes algen grandi’. (Jó 12:12) Kes algen más grandi tanbê pode prende ku kes jóven na kongregason. Nbóra Jonatan éra más grandi ki Davidi, kel-li ka inpidi-s di ten un amizadi fórti ku kunpanheru. (1 Sam. 18:1) Davidi ku Jonatan ta djudaba kunpanheru ser lial pa Jeová, mésmu na situason difísil. (1 Sam. 23:16-18) Un irman ki txoma Irina, ki é úniku Tistimunha di Jeová na se família, fla: “Nos irmons ku irmans na kongregason pode ser sima nos pai ku nos mai i nos irmons. Jeová pode uza-s pa ser kel família ki nu meste.” Bus amigu krê nkoraja-u i djuda-u, má bu meste dexa-s sabe modi ki es pode faze kel-li. w21.06 10-11 ¶9-11

Sugunda-fera, 5 di junhu

Nha Pai na Séu ta trata nhos di mésmu manera, si kada un di nhos ka púrdua se irmon di korason. — Mat. 18:35.

Jizus konta un ilustrason di un rei ku se skravu. Kel skravu staba ta debe kel rei un monti dinheru ki el ka ta pode pagaba. Nton, kel rei fla-l ma el ka meste pagaba kel dívida. Más tardi, kel skravu li nega púrdua un dívida mutu más poku di un otu skravu sima el. Kantu rei fika ta sabe di kuzê ki kontise, el manda poi kel skravu mau na kadia. Kuzê ki kel skravu faze, ka prujudika sô se kabésa, má tanbê otus algen. Primeru, el ka mostra ninhun amor i el prujudika kel otu skravu. ‘El manda pô-l na kadia, ti ki el pagaba kuzê ki el staba ta debe.’ Sugundu, el mágua kes otu skravu. Kantu ki es ‘odja kuzê ki kontise, es fika txeu tristi’. (Mat. 18:30, 31) Di mésmu manera, nos manera di aji tanbê pode prujudika otus. Si un irmon faze algun kuza mariadu kóntra nos i nu nega purdua-l, kuzê ki pode kontise? Primeru, nu ta magua-l i talvês nu ka ta liga-l ô nu ta trata-l mariadu. Sugundu, nu ta dexa otus na kongregason tristi, óras ki es da kónta ma nu ka sta dretu ku un irmon. w21.06 22 ¶11-12

Térsa-fera, 6 di junhu

[El ta] distrui kes ki sta distrui Téra. — Apo. 11:18.

Satanás sabe ma pesoas fazedu sima imaji di Deus. Pur isu, el gosta di rabaxa algen. Kantu Jeová odja ma ‘maldadi di ómis éra txeu’ na ténpu di Nué, el ‘rapende ki el faze ómis na Téra i el xinti tristi na se korason.’ (Gén. 6:5, 6, nóta di rodapé, 11) Kuzas sta diferenti oji? Klaru ki nau! Satanás debe sta kontenti di odja ma situason na mundu sta nojéntu. Tudu tipu di konportamentu seksual mariadu bira normal, sima séksu entri ómi ku ómi i mudjer ku mudjer! (Efé. 4:18, 19) El ta fika más sábi inda, óras ki el ta odja un sérvu di Jeová ta faze un pekadu gravi. Deus da-nu responsabilidadi di kuida di tudu kuza ki el kria. Má Satanás sta kontrola ‘ómi ki sta manda na ómi pa se disgrasa’ i tanbê pa disgrasa di Téra ku animal. (Ecl. 8:9; Gén. 1:28) Kal ki é rezultadu? Pamodi konportamentu di algen, alguns sientista ta fla ma un milhon di tipus di animal sta kóre risku di dizaparse di li uns anu. w21.07 12 ¶13-14

Kuarta-fera, 7 di junhu

[Jeová] ta púrdua txeu. — Isa. 55:7.

Alguns sérvu di Jeová ta xinti kulpadu ti dimás pamodi kuzas mariadu ki es faze na pasadu. Alguns ta atxa ma Jeová nunka ka ta purdua-s sikrê dja es rapende i dja es para di faze kuzas mariadu. Si bu sta ta xinti si, lenbra ma Jeová tene gana di mostra amor lial pa se sérvus i kel-li ta djuda-u ten alegria di sirbi Jeová ku un konsénsia linpu. Kel-li ta kontise pamodi ‘sangi di se Fidju, Jizus, ta linpa-nu di tudu pekadu.’ (1 João 1:7) Si bu sta xinti dizanimadu pamodi algun inperfeson, lenbra ma Jeová sta prontu pa púrdua kes algen ki rapende i el tene gana di faze kel-li. Salmista Davidi mostra ma Jeová ta púrdua se sérvus pamodi el ten amor lial pa es. El skrebe: ‘Sima séu é más altu di ki Téra, se amor lial tanbê é grandi pa kes algen ki ten txeu ruspetu pa el. Sima undi sól ta sai sta lonji di undi ki sól ta kanba, é si ki el ta poi nos pekadus lonji di nos.’ — Sal. 103:11, 12. w21.11 5-6 ¶12-13

Kinta-fera, 8 di junhu

Se fidjus ta labanta i ta ilojia-l; se maridu ta labanta i el ta ilojia-l tanbê. — Pro. 31:28.

Un maridu ki ta sirbi Deus debe da se mudjer ónra. (1 Ped. 3:7) Da ónra krê fla ruspeta otus i da-s un atenson spesial. Pur izénplu, un maridu ta onra se mudjer óras ki el ta trata-l sima un algen inportanti. I el ka ta pidi-l pa el faze más di ki kel ki el ta pode. I nunka el ka ta konpara-l ku otus mudjer. I si el faze kel-li modi ki se mudjer pode xinti? Odja izénplu di Roza. Se maridu, ki é ka Tistimunha di Jeová, ta konpara-l txeu bês ku otus mudjer. Kes palavra duru ki se maridu ta fla-l, ta pô-l ku dúvida si el ten valor i ku poku kunfiansa na se kabésa. Roza fla: “Sénpri N ta meste pa algen fla-m ma Jeová ta da-m valor.” É pur isu ki un maridu ki ta sirbi Jeová debe da se mudjer ónra. El sabe ma kel-li ta djuda-s ten un kazamentu filís i ten un bon amizadi ku Jeová. Un maridu ki ta ama se mudjer sénpri ta pâpia ben di el pa otus algen, ta fla-l ma el ta ama-l i el ta ilojia-l. w21.07 22 ¶7-8

Sésta-fera, 9 di junhu

N ta spéra ku paxénxa pa Deus. — Miq. 7:7.

Bu ta fikaba xatiadu si bu ka resebe un kuza na óra ki bu sta speraba? Má si bu da kónta ma ten un bon razon, bu ka ta speraba ku más paxénxa? Provérbios 13:11 ta inxina-nu pamodi ki nu debe ten paxénxa. El ta fla: ‘Rikéza ki algen konsigi faxi, ta bira poku, má rikéza di kenha ki ta djunta-l poku-poku, ta omenta.’ Kuzê ki kel testu li ta inxina-nu? Un algen ki ten sabedoria ta faze kuzas ku paxénxa. El ta da un pasu di kada bês i kel-li ta traze bons rezultadu. Provérbios 4:18 ta fla: ‘Kaminhu di kes algen justu é sima lus ki ta límia di palmanhan, ki ta ba ta fika más klaru ti ki lus di dia fika konplétu.’ Kes palavra li ten aver ku manera ki Jeová ta djuda se sérvus ntende kal ki é se vontadi. Jeová ta faze kel-li poku-poku. Má kel testu li tanbê, ta djuda-nu ntende modi ki un sérvu di Jeová ta faze mudansas na vida pa el pode bira más amigu di Jeová. Prugrésu spritual ka ta kontise di un óra pa kel otu. É un kuza ki ta leba ténpu. w21.08 8 ¶1, 3-4

Sábadu, 10 di junhu

Ale-m li! Manda-m bai! — Isa. 6:8.

Sima nu ta ba ta txiga más pértu di fin, nu tene txeu trabadju pa faze. (Mat. 24:14; Luc. 10:2; 1 Ped. 5:2) Nos tudu nu krê da Jeová kel midjór ki nu ta pode. Monti irmon sta sforsa pa faze más na pregason. Otus krê sirbi di pioneru. Inda otus tene gana di sirbi na Betel ô na konstruson. Txeu irmon sta ta sforsa pa ser ajudanti di kongregason ô ansion. (1 Tim. 3:1, 8) Jeová ta fika txeu kontenti di odja ma se sérvus sta prontu pa sirbi na undi ki mestedu! (Sal. 110:3) Má bu sta tristi pamodi inda bu ka resebe un priviléjiu ki bu ta krê tinha? Nton pâpia ku Jeová i fla-l kuzê ki bu sta xinti. (Sal. 37:5-7) Tanbê, pidi sujiston na kes irmon ki ten más spiriénsa sobri modi ki bu pode faze más na sirvisu di Jeová i sforsa pa aplika kes sujiston. Si bu faze kel-li, bu pode konsigi resebe un priviléjiu i alkansa un obijetivu na sirvisu di Jeová. w21.08 20 ¶1; 21 ¶4

Dumingu, 11 di junhu

Jeová ka ta bandona kes ki é lial pa el. — Sal. 37:28.

Profetiza Ana éra un mudjer ki dja staba di idadi. Sikrê ku 84 anu, “nunka el ka fadja un runion.” Bíblia ta fla ma ‘sénpri el ta staba na ténplu’. Pur isu, Jeová da-l un grandi priviléjiu di odja Jizus kantu el éra mininu. (Luc. 2:36-38) Na nos ténpu, ten txeu irmon di idadi ki é fiel i ki é bon izénplu pa jóvens. Si nu faze-s pergunta i nu obi-s ta konta sobri kes alegria ki es tevi na organizason di Jeová, nu pode xinti txeu nkorajadu. Nos irmons ku nos irmans di idadi é inportanti pa Jeová i pa se organizason. Es konsigi odja ku ses própi odju modi ki Jeová abênsua se organizason di txeu manera. Tanbê es tevi oportunidadi di prende lisons inportanti ku ses própi éru. Pur isu, odja kes irmon li sima un ‘fonti di sabedoria’ i prende tudu kel ki bu ta pode ku ses spiriénsa. (Pro. 18:4) Si bu tra ténpu pa konxe-s midjór, bu fé ta bira más fórti. w21.09 3 ¶4; 4 ¶7-8; 5 ¶11, 13

Sugunda-fera, 12 di junhu

Kel poku ta ben bira mil; i kel pikinoti, ta ben bira un nason fórti. — Isa. 60:22.

Povu di Jeová ta pode uza kapasidadi di kes algen ki Izaías txoma di ‘leti di nasons’. (Isa. 60:5, 16) I ku kes kapasidadi diferenti di kes ómi ku mudjeris ki ten txeu valor i ki sta ben pa verdadi, trabadju di pregason sta ta fazedu na 240 país i nos publikason sta ta traduzidu na más di mil língua. Dja ki Jeová sta ta poi nasons ta treme na es ténpu di fin, pesoas ta xinti ma es ten ki toma un disizon. Ô es ta apoia Reinu di Deus ô es ta kunfia na govérnus di kel mundu li. Kel-li é un disizon inportanti ki tudu algen ten ki toma gósi li. Nbóra sérvus di Jeová ta obi ku leis di govérnu di lugar ki es ta vive, es ka ta mete na pulítika di kel mundu li. (Rom. 13:1-7) Nu sabe ma úniku soluson di kunfiansa pa tudu prublémas di mundu é Reinu di Deus. Kel Reinu li ka ta faze párti di es mundu. — João 18:36, 37. w21.09 17-18 ¶13-14

Térsa-fera, 13 di junhu

Nhos konta-l tudu kel ki sta na nhos korason. — Sal. 62:8.

Óra ki un algen ki bu ta ama bandona Jeová, é txeu inportanti bu kontinua ta bira bu fé i fé di kes algen di bu família más fórti. Modi ki bu pode faze kel-li? Jeová pode djuda-u si bu kontinua ta lé Bíblia tudu dia, pensa na kel ki bu lé i sisti tudu nos runion. Juana, ki se pai ku se irman bandona Jeová fla: “Óras ki N ta lé kes stória di pesoas ki Bíblia ta pâpia di el, sima Abigail, Ester, Jó, Juzé i Jizus, N ta xinti un pas déntu di mi. Ses izénplu ta nkoraja-m, ta djuda-m pensa di manera puzitivu i ta alivia-m nha dór.” Óras ki bu sta txeu tristi, ka bu para di faze orason pa Jeová. Pidi Jeová pa djuda-u odja kel situason sima el ta odja-l i tanbê pa el ‘da-u sabedoria i pa el inxina-u na ki kaminhu ki bu debe anda’. (Sal. 32:6-8) É klaru ki nen sénpri é ka fásil fla Jeová modi ki bu sta xinti di verdadi. Má el ta ntende bu dór. El ta insentiva-u pa bu abri bu korason pa el. —  Êxo. 34:6; Sal. 62:7. w21.09 28 ¶9-10

Kuarta-fera, 14 di junhu

Kel-li é nha Fidju ki N ta ama, ki ta da-m txeu alegria. Nhos obi ku el. — Mat. 17:5.

Dipôs di Páskua di anu 32, apóstlus Pedru, Tiagu i Juan odja un kuza ki dexa-s dimiradu. Riba di un monti, talvês na algun párti di Monti Ermon, es odja Jizus ta transforma ses dianti. ‘Se róstu fika ta límia sima sól, i se ropa bira ta límia sima lus.’ (Mat. 17:1-4) Kes apóstlu obi vós di Deus ta fla: ‘Kel-li é nha Fidju ki N ta ama, ki ta da-m txeu alegria. Nhos obi ku el.’ Kes três apóstlu prova na ses manera di vive ma es obi ku Jizus. Nos tanbê nu krê imita ses izénplu. Nu sta kontenti pamodi Jeová sta ta orienta-nu ku amor através di Jizus, ki é ‘kabésa di kongregason’. (Efé. 5:23) Sima apóstlus Pedru, Tiagu i Juan, nu debe sta disididu na ‘obi ku’ vós di Jizus. Si nu faze si, nu ta resebe txeu benson gósi i nu ta ten un vida filís ki nunka más ka ta kaba. w21.12 22 ¶1; 27 ¶19

Kinta-fera, 15 di junhu

N ta da-u disiplina na medida sértu. — Jer. 30:11.

Un kriston na Korintu staba ta faze konportamentu seksual mariadu ku mudjer di se pai. Apóstlu Polu orienta kes irmon na Korintu pa dizasosia-l. Kel konportamentu mariadu di kel ómi staba ta prujudika otus algen na kongregason. Alguns di es nen ka ta atxaba ma kel-la éra un pekadu gravi! (1 Cor. 5:1, 2, 13) Dipôs di algun ténpu, Polu fika ta sabe ma kel ómi rapende di verdadi! Polu fla kes ansion: ‘Nhos debe purdua-l ku bondadi i konsola-l’. Polu tanbê splika pamodi ki es devia fazeba kel-la. El fla: ‘Pa tristéza dimás ka kaba ku el.’ Apóstlu Polu xinti péna di kel ómi ki rapende. El ka krê pa kel ómi fikaba dizanimadu dimás pamodi kuzê ki el faze, asi pa el ka dizisti di buskaba perdon di Deus. (2 Cor. 2:5-8, 11) Sima Jeová, ansions gosta di mostra mizerikórdia. Es ta ser firmi óras ki meste, má es ta mostra mizerikórdia sénpri ki ta da, ô sénpri ki ten un bon motivu di faze kel-la. Si ansions ka disiplina un algen ki merese kastigu, es ka sta ta mostra mizerikórdia. Envês di kel-li, es sta ta seta pa kel algen kontinua ta faze kuza mariadu. w21.10 11-12 ¶12-15

Sésta-fera, 16 di junhu

Bu ka debe vinga nen guarda rankor. — Lev. 19:18.

Fika tristi ô maguadu pode ser sima da un pankada. Alguns pankada é pikinoti, má otus é más gravi. Pur izénplu, un algen pode korta se dédu ku un fódja di papel. Kel pankada pode ti duê txeu, má dipôs di un ô dôs dia, talvês ta fika difísil di sabe na undi ki el da pankada. Má óras ki un pankada é más gravi, un algen meste bai na dotor pa toma pontu i pa el podu liga na el. Si kel algen fika ta mexe na kel pankada, el ka ta sara i el pode fika más piór. Alguns kuza ki otus algen ta faze kóntra nos, pode ser sima un pankada pikinoti. Pur izénplu, un amigu pode fla ô faze algun kuza ki magua-nu i nu ta konsigi purdua-l. Má otus kuza é sima un pankada más gravi i si nu ka toma kuidadu, nu pode fika ta mexe na kel frida ô fika ta pensa tudu óra na modi ki kel algen magua-nu. Kel-li ta prujudika-nu más txeu inda. Di sertéza, é mutu más midjór nu sigi kel konsedju ki sta na testu di oji. w21.12 12 ¶15

Sábadu, 17 di junhu

Pamodi ki bu ta julga bu irmon? — Rom. 14:10.

Imajina ma un ansion sta preokupadu ku manera ki un irmon ô un irman ta bisti i ta konpo. Kel ansion pode pergunta: ‘Bíblia ta fla ma kel kuza ki kel algen sta ta faze é mariadu?’ Kel ansion ka krê da se opinion sobri kel asuntu, pur isu el ta pergunta un otu ansion, un irmon ô un irman ku más spiriénsia, kuzê ki es ta atxa. I djuntu es ta lé kuzê ki apóstlu Polu skrebe sobri nos manera di bisti i di konpo. (1 Tim. 2:9, 10) Polu pâpia di alguns prinsípiu ki ta djuda nos tudu bisti ku ruspetu i bon juís. Polu ka faze un lista di kuzê ki nu pode bisti i di kuzê ki nu ka pode bisti. El dexa klaru ma kada kriston ten direitu di skodje ki ropa ki el krê uza, désdi ki el ka sta faze nada ki é kóntra kel ki Bíblia ta fla. Nton, ansions debe djobe si kel algen sta ta bisti ku ruspetu i bon juís. Nu meste lenbra ma dôs sérvu di Jeová maduru pode toma disizons diferenti. Má, kel-li ka krê fla ma un sta sértu i kel otu sta mariadu. Nu ka debe obriga nos irmons faze kuzas sima nu ta krê. w22.02 16 ¶9-10

Dumingu, 18 di junhu

Nhos trata kunpanheru ku amor lial i mizerikórdia. — Zac. 7:9.

Nu ten bons motivu pa nu mostra amor lial pa kunpanheru. Kal ki é alguns di es? Odja modi ki alguns provérbiu di Bíblia ta responde kel pergunta li: ‘Ka bu dexa pa amor lial ku fidelidadi bandona-u. Nton, Deus ku ómis ta fika kontenti ku bo i es ta atxa ma bo é un algen ki ten ntendimentu.’ ‘Un ómi ki ta faze bondadi sta faze ben pa se kabésa’. ‘Kenha ki ta npenha pa justisa i pa amor lial ta atxa vida’. (Pro. 3:3, 4; 11:17, nóta di rodapé; 21:21) Kes provérbiu li ta da-nu três motivu pa nu mostra amor lial. Primeru, óras ki nu mostra amor lial, Jeová ta da-nu txeu valor. Sugundu, óras ki nu ta mostra amor lial, nu ta resebe txeu kuza gósi. Pur izénplu, nu ta faze amizadis ki ta dura pa tudu ténpu. Tirseru, si nu mostra amor lial, nu ta ben resebe txeu benson i vida pa tudu ténpu. Nton, nu ten bons motivu pa nu obi ku kel órdi ki Jeová da-nu di ‘trata kunpanheru ku amor lial i mizerikórdia.’ w21.11 8 ¶1-2

Sugunda-fera, 19 di junhu

Da-nu más fé. — Luc. 17:5.

Si prublémas ki bu pasa pa el na pasadu ô kes ki bu sta pasa gósi, mostra ma bu tene fé fraku, ka bu dizanima. Odja-l sima un oportunidadi pa bu bira bu fé más fórti. Faze orason di korason pa Jeová, prinsipalmenti si bu sta pasa pa un momentu txeu difísil. Rekonhese ma Jeová pode uza bu família ô bus amigu pa da-u kel ajuda ki bu sta meste. Si bu dexa Jeová djuda-u lida ku kes prubléma ki bu ta pasa pa el oji, bu pode ten sertéza ma tanbê el ta djuda-u lida ku kalker prubléma na futuru. Jizus djuda se disiplus odja undi ki es meste tinha más fé. Tanbê el tinha sertéza ma ku ajuda di Jeová, es pode aguentaba firmi na kalker prubléma ki pode poba ses fé na próva. (João 14:1; 16:33) El tinha sertéza ma ta ben ten un monti di algen ki ta skapa na grandi tribulason pamodi ses fé fórti. (Apo. 7:9, 14) Bu ta ben sta djuntu ku kes monti di algen si bu faze tudu kel ki bu pode gósi pa bu bira bu fé más fórti! —  Heb. 10:39. w21.11 25 ¶18-19

Térsa-fera, 20 di junhu

Anju di Jeová ta fika pértu di kes ki ten grandi ruspetu pa El. — Sal. 34:7.

Nu ka debe spéra ma Jeová ta faze un milagri pa proteje-nu oji. Má nu sabe ma kes ki ta kunfia na Jeová ta ben resebe vida pa tudu ténpu, sikrê es móre gósi. Já já, nu ta ben mostra si nu ta kunfia na kapasidadi ki Jeová ten di proteje-nu. Óras ki Gogi di Magogi, ki é un grupu di nasons, ataka povu di Jeová, ta parse ma nos vida ta ben sta na prigu. Nu ta meste ten sertéza ma Jeová pode i ma el ta salva-nu. Pa kes nason, nu ta ben parse sima ovelhas ki ka ten ningen pa proteje-s. (Eze. 38:10-12) Nu ta ben sta sen arma i nu ka ta ben resebe trenu pa géra. Kes nason ta ben pensa ma é faxi kaba ku nos. Es ka sabe ma anjus di Jeová ta ben sta prontu pa proteje-nu. Má nu sabe kel-li pamodi nu ten fé. Modi ki es ta konsigi odja anjus di Jeová si es ka ten fé na el? Es ta ben fika uma spantadu óras ki anjus ben proteje-nu! —  Apo. 19:11, 14, 15. w22.01 6 ¶12-13

Kuarta-fera, 21 di junhu

Nhos ten amor pa nhos irmons na mundu interu. — 1 Ped. 2:17.

Tudu nos irmons ku irmans é inportanti pa Jeová. Pur isu, es debe ser inportanti pa nos tanbê. Nu debe sta prontu pa faze kalker kuza pa proteje i pa kuida di nos irmons. Si nu da kónta ma nu mágua ô ma nu ofende un algen, nu ka debe finji ma nada ka kontise ô atxa ma kel algen ta mágua faxi dimás i ma el meste skese di kuzê ki kontise. Pamodi ki alguns algen ta mágua faxi? Talvês pamodi manera ki es kriadu, es ta atxa ma otus é más inportanti di ki es. Pamodi kel-li, es ta mágua faxi. Ten kes ki é novu na verdadi i inda es ka prende lida ku inperfeison di otus algen. Ka ta nporta pamodi ki nos irmons ta fika maguadu, nu meste faze nos midjór pa faze pas. Tanbê, kel algen ki ta ofende faxi, meste rekonhese ma kel-la é un kuza na se manera di ser ki el meste muda. Asi, el ta ten alegria i el ta da dretu ku otus algen. w21.06 21 ¶7

Kinta-fera, 22 di junhu

Jeová sta pértu di tudu kes ki ta pâpia di el, di tudu kes ki ta pâpia verdadi sobri el. — Sal. 145:18.

Jizus ta ntende modi ki bu sta xinti. Óras ki nu ta sta preokupadu, nu ta fika kontenti di ten un amigu ki ta ntende modi ki nu sta xinti, prinsipalmenti si el pasa pa algun prubléma sima di nos. Jizus é kel amigu li. El sabe kuzê ki é xinti fraku i meste ajuda. El ta ntende nos frakéza i el ta faze manera pa nu resebe ajuda ki nu meste ‘na ténpu sértu.’ (Heb. 4:15, 16) Jizus tanbê seta ajuda di un anju na jardin di Jetsémani. Nos tanbê nu debe sta prontu pa seta ajuda ki Jeová ta da-nu, ka ta nporta si é através di un publikason, di un vídiu ô di un diskursu, ô através di un vizita di un ansion ô di un irmon ô irman maduru. (Luc. 22:39-44) Jeová ta da-nu se pas. Modi ki Jeová ta da-nu forsa? Óras ki nu ta faze orason, nu ta resebe ‘pas di Deus, ki ningen ka ta konsigi ntende’. — Fil. 4:6, 7. w22.01 18-19 ¶17-19

Sésta-fera, 23 di junhu

Es ba ta fla... kes disizon ki apóstlus toma. — Atos 16:4.

Jeová sénpri ta faze kel ki é dretu. Má, pode ser difísil nu kunfia na kes ómi ki Jeová skodje pa kuida di nos. Nu pode pergunta si kes algen ki ten algun autoridadi na organizason di Jeová, ta toma disizon di akordu ku orientason di Jeová ô si es ta toma ses própi disizon. Má, Jeová ta kunfia na kes ómi ki el skodje pa toma kónta di se organizason i di kongregason. Pur isu, si nu ka ta kunfia na es, nu ka pode fla ma nu ta kunfia na Jeová. Oji, Jeová sta ta uza ‘skravu fiel i prudenti’ pa orienta se povu li na Téra. (Mat. 24:45) Sima kel grupu enkaregadu di óbra na ténpu di apóstlus, kel skravu li ta toma kónta di povu di Jeová na mundu interu i el ta da ansions orientason. Dipôs, ansions ta sigi kes orientason ki es ta resebe. Nu ta mostra ma nu ta kunfia na manera ki Jeová ta faze kuzas, óras ki nu ta sigi kes orientason ki nu ta resebe di organizason i di ansions. w22.02 4 ¶7-8

Sábadu, 24 di junhu

Ka nu dizisti di faze kel ki é dretu. —  Gál. 6:9.

Nu sta txeu kontenti i nu ta xinti orgulhu di ser Tistimunhas di Jeová! Nu ta fika txeu kontenti óras ki nu ta djuda un algen ki ten ‘bon inklinason pa vive pa tudu ténpu’, bira sérvu di Jeová. (Atos 13:48) Nu ta xinti sima Jizus kantu se disiplus konta-l kes bon spiriénsa ki es tevi na pregason. (Luc. 10:1, 17, 21) Apóstlu Polu fla Timótiu: ‘Presta txeu atenson na bu kabésa i na bu manera di inxina.’ Tanbê el fla-l: ‘Óras ki bu faze si, bu ta salva bu kabésa i kes ki ta obi-u.’ (1 Tim. 4:16) Txeu vida sta na prigu. Dja ki nu krê pa Reinu di Deus governa-nu, sénpri nu ta presta atenson na nos kabésa. Nu ta faze kel-li, óras ki nu ta konporta di un manera ki ta da ónra pa Jeová i ki sta di akordu ku kes notísia sábi ki nu ta prega. (Fil. 1:27) Nu ta mostra ma nu ta ‘presta atenson na nos manera di inxina’, óras ki nu ta pripara dretu pa nos pregason i óras ki nu ta pidi Jeová pa djuda-nu antis di nu kumesa ta prega. w21.10 24 ¶1-2

Dumingu, 25 di junhu

Nhos bisti di kel manera di ser novu. — Col. 3:10.

Un algen ki ten ‘kel manera di ser novu’ ta imita Jeová. El ta bisti di kel manera di ser novu óras ki el ta mostra kes kualidadi di frutu di spritu santu di Deus na se vida i el ta dexa pa spritu santu muda se manera di pensa, di xinti i di aji. Pur izénplu, el ta ama Jeová i se povu. (Mat. 22:36-39) El ta mante alegria sikrê el sta pasa pa prublémas. (Tia. 1:2-4) El ta npenha pa pas. (Mat. 5:9) El ta mostra paxénxa i bondadi óras ki el ta lida ku otus. (Col. 3:13) El gosta di faze kel ki é dretu. (Luc. 6:35) El ta prova na kes kuza ki el ta faze ma el ten un fé fórti na Jeová. (Tia. 2:18) El ta mante kalmu óras ki otus algen ta xatia-l i el ta kontrola se kabésa óras ki el ta pasa pa tentason. (1 Cor. 9:25, 27; Tito 3:2.) Pa nu bisti di kel manera di ser novu, nu meste dizenvolve tudu kes kualidadi ki Gálatas 5:22, 23 i otus testu di Bíblia ta pâpia di el. w22.03 8-9 ¶3-4

Sugunda-fera, 26 di junhu

Nhos bira ta imita-m. — 1 Cor. 11:1.

Ansions pode imita apóstlu Polu ka sô óras ki es ta prega di kaza en kaza, má tanbê óras ki es ta sta prontu pa da tistimunhu na tudu situason. (Efé. 6:14, 15) Sima Polu, ansions pode uza kel ténpu ki es ta pasa na pregason pa trena otus i tanbê pa trena kes ajudanti di kongregason. (1 Ped. 5:1, 2) Má ansions ka debe sta okupadu dimás ki es ta fika sen ténpu pa prega. (Mat. 28:19, 20) Pa es ten ténpu pa faze tudu kuza ki es ta meste, alvês es ten ki nega alguns diziginason. Dipôs di pensa i di ora sobri un diziginason, es pode da kónta ma si es seta-l, es ka ta konsigi kuida di kes kuza más inportanti sima faze adorason na família, sai sénpri na pregason ô trena ses fidjus pa prega. Es pode ten sertéza ma Jeová ta ntende ma es krê ser ikilibradu na tudu kuza. w22.03 27 ¶4, 7; 28 ¶8

Térsa-fera, 27 di junhu

Ka nhos xinti medu di kes ki ta mata korpu, má ki ka pode mata alma. — Mat. 10:28.

Bu ta lenbra di xinti un bokadinhu di medu di bira un Tistimunha di Jeová? Talvês bu ta atxaba ma nunka bu ka ta konsigi fazeba trabadju di pregason. Ô talvês bu tinha medu pa bus família ku amigus ka fikaba kóntra bo. Si kel-li dja kustuma kontise ku bo, bu ta konsigi poi na lugar di bu studanti di Bíblia óras ki el ta xinti sima bo. Jizus dja flaba ma nu pode xintiba kes medu li. Má tanbê, el fla se sigidoris pa ka dexa medu pô-s para di sirbi Jeová. (Mat. 10:16, 17, 27) Trena bu studanti di Bíblia poku-poku pa pâpia ku otus algen sobri kuzê ki el sta ta prende. Talvês disiplus di Jizus fika ku medu kantu Jizus manda-s ba prega. Má Jizus djuda-s kantu el fla-s na undi ki es devia pregaba i sobri kuzê ki es devia pregaba. (Mat. 10:5-7) Modi ki bu pode imita Jizus? Djuda bu studanti odja na ki momentu ki el debe prega. Pur izénplu, pergunta-l si el konxe algun algen ki el pode pâpia ku el sobri un kuza ki el prende na Bíblia. Djuda-l pripara kuzê ki el pode fla i mostra-l un manera sinplis ki el pode faze kel-la. w21.06 6 ¶15-16

Kuarta-fera, 28 di junhu

N ta ben poi tudu nasons ta treme i kuzas di valor di tudu nasons ta ben entra na kel kaza li. — Ageu 2:7.

“Na poku minutus, lójas i prédius kumesa ta kai na txon.” “Tudu algen fika dizusperadu. . . Txeu algen fla ma kel tremor di téra dura dôs minutu. Má pa mi, ta parse ma el dura mutu más txeu.” Kes-li é komentárius di alguns algen ki skapa di un tremor di téra ki kontise na Nepal na anu 2015. Na nos ténpu sta kontise un tremor di téra diferenti ki ta inklui tudu nasons di mundu interu. Proféta Ajeu skrebe: ‘É kel-li ki Jeová di izérsitu fla: “Di li poku ténpu, N ta poi séu i téra ta treme más un bês.” ’ (Ageu 2:6) Kel tremor ki profesia di Ajeu ta pâpia di el é ka sima un tremor di téra ki ta traze sô distruison, má el ta da bons rezultadu. Própi Jeová fla: ‘N ta ben poi tudu nasons ta treme i kuzas di valor di tudu nasons ta ben entra na kel kaza li; i N ta ben intxi es kaza di glória.’ w21.09 14 ¶1-3

Kinta-fera, 29 di junhu

Anhos é kes ki fika ku mi na nhas provasons. — Luc. 22:28.

Si nu krê ten un amizadi fórti ku un algen, nu meste pâpia ku el sénpri i fla-l modi ki nu sta xinti. Ta kontise mésmu kuza ku nos amizadi ku Jeová. Óras ki nu ta faze orason pa Jeová ta konta-l kuzê ki nu ta pensa, modi ki nu sta xinti i sobri nos preokupason, nu sta ta mostra ma nu ta kunfia na el i ma nu sabe ma el ta ama-nu. (Sal. 94:17-19; 1 João 5:14, 15) Seta tudu ajuda ki irmons ta da-u. Es é un prezenti ki Jeová da-nu. (Tia. 1:17) Nos Pai na Séu ta mostra ma el ta preokupa ku kada un di nos, pamodi el da-nu un família spritual di irmons ku irmans ki ta mostra amor ‘tudu óra’. (Pro. 17:17) Na se karta pa kes kriston na Kolosus, apóstlu Polu pâpia di alguns kriston ki djudaba el. Polu fla ma es éra un ‘fonti di grandi konsolu’. (Col. 4:10, 11) Ti mésmu Jizus ta mesteba di ajuda di se amigus. El fika gratu pa ajuda ki anjus i pesoas li na Téra da-l. (Luc. 22:43) Si bu konta un irmon ki ten más spiriénsa modi ki bu sta xinti, kel-li é ka un sinal di frakéza. Pode ser un proteson pa bo. w21.04 24-25 ¶14-16

Sésta-fera, 30 di junhu

[Amor] ta suporta tudu kuza, el ta kridita na tudu kuza, el ta spéra tudu kuza, el ta aguenta firmi na tudu kuza. — 1 Cor. 13:7.

Kuzê ki bu debe faze si un irmon di kongregason faze algun kuza ki magua-u txeu? Faze tudu sforsu pa mante pas. Abri bu korason pa Jeová. Faze orason i pidi Jeová pa abênsua kel algen ki ofende-u. Tanbê pidi Jeová pa djuda-u odja kes bon kualidadi di kel algen, kes mésmu kualidadi ki ta pô-L ta ama-l. (Luc. 6:28) Si bu ka sta konsigi skese di kuzê ki kel irmon faze-u, pensa na midjór manera di pâpia ku el. É sénpri midjór pensa ma el ka kria maguaba bo. (Mat. 5:23, 24) Lenbra di kel-li óras ki bu ta pâpia ku el. I si el ka krê faze pas ku bo? ‘Kontinua ta suporta-l’. Ka bu dizisti di bu irmon. (Col. 3:13) I más inportanti inda, ka bu guarda rankor. Kel-li pode prujudika bu amizadi ku Jeová. Ka bu dexa nada pô-u ta tropesa. Asi bu ta mostra ma bu amor pa Jeová é más grandi di ki kalker kuza. —  Sal. 119:165. w21.06 23 ¶15

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen