Julhu
Sábadu, 1 di julhu
Dipôs, disiplina ta traze frutu di justisa ki ta da pas, pa kes ki sta ta ser trenadu pa el. — Heb. 12:11.
Dizasosiason é un manera ki Jeová ta disiplina. Kel-li é midjór manera di djuda kel algen ki para di sirbi Jeová, i tanbê é bon pa tudu algen na kongregason. Alguns algen na kongregason pode pâpia mal óras ki un algen ta dizasosiadu. Má talvês kel algen ka ta krê pâpia di kes kuza mariadu ki un dizasosiadu faze. Lenbra ma nu ka sabe di tudu kuza. Bu pode ten sertéza ma kes ansion ki partisipa na kel kumison pa julga faze ses midjór pa sigi prinsípius di Bíblia i pa faze kel julgamentu ‘pa Jeová’. (2 Cró. 19:6) Si bu apoia disizon di ansions, bu pode djuda kel dizasosiadu volta pa Jeová. Elizabeti fla: “Dexa di pâpia ku nos fidju foi txeu difísil. Má kantu el volta pa Jeová, el rekonhese ma foi un bon disizon kantu el dizasosiadu. Dipôs, el fla-m ma el prende txeu lison inportanti.” w21.09 28-29 ¶11-12
Dumingu, 2 di julhu
El odja un viúva ki sta pasaba nisisidadi ta poi dôs muéda ki ka baleba kuazi nada. — Luc. 21:2.
Para i bu pensa un poku na kel viúva. Di sertéza, el ta gostaba di da más pa Jeová. Má simé, kel viúva faze kel ki el ta pode. El da Jeová kel midjór ki el tinha. I Jizus sabia ma pa Jeová, se kontribuison tinha txeu valor. Ali nu ta atxa un lison inportanti pa nos: Jeová gosta txeu óras ki nu ta da-l nos midjór, ki é nos sirvisu di tudu alma i di tudu korason. (Mat. 22:37; Col. 3:23) Jeová ta fika kontenti óras ki el ta odja-nu ta faze tudu kel ki nu ta pode! Tanbê el ta da valor pa kel ténpu ki nu ta gasta i forsa ki nu ta uza pa prega, pa sisti runion i pa faze kalker otu kuza na nos adorason pa el. Modi ki bu pode aplika kuzê ki bu prende sobri kel viúva? Pensa na kes irmon ki bu konxe. Talvês algun di es sta xinti dizanimadu pamodi es ta atxa ma es ka sta konsigi faze txeu pa Jeová. Pode ser un irman ki dja sta di idadi i ki tene saúdi fraku. El ka tene forsa más pa el faze txeu na pregason sima el ta fazeba antis. Pamodi kel-li, el sta xinti kulpadu i ti ma el ka ta sirbi pa nada. w21.04 6 ¶17, 19-20
Sugunda-fera, 3 di julhu
Filís é kel ki kontinua ta aguenta firmi na provason, pamodi óras ki el aprovadu el ta resebe kel koroa di vida. — Tia. 1:12.
Jeová sabe kel óra sértu pa kaba ku kel mundu mau li. Pamodi paxénxa di nos Pai na Séu, txeu algen tevi xansi di nase, di prende sobri Jeová i di da ses vida pa El duránti tudu kes anu li. Oji, kes algen li sta kontenti pamodi Deus kontinua ta aguenta firmi ti gósi! Óras ki Jeová ben abênsua kes milhon di algen ki aguenta firmi ti fin, ta fika klaru ma el toma kel midjór disizon! Nbóra Satanás dja poi txeu dór i sufrimentu ta kontise, Jeová kontinua ta ser ‘kel Deus filís.’ (1 Tim. 1:11) Ti inda nu sta ta spéra ku paxénxa pa kel dia ki Jeová ta ben santifika se nómi, difende direitu ki el ten di governa i kaba ku tudu maldadi i ku tudu prubléma ki nu ta pasa pa el oji. Má timenti kel dia li ka txiga, nu ta kontinua ku nos alegria. Nu sta disididu na aguenta firmi i nunka ka nu skese ma nos Pai na Séu tanbê sta ta aguenta firmi. w21.07 13 ¶18-19
Térsa-fera, 4 di julhu
Pode sai algun kuza dretu di Nazaré? — João 1:46.
Txeu pesoas na ténpu di Jizus ka tinha fé na el. Dja ki Jizus éra fidju di un karpinteru póbri, es ka ta atxaba ma el éra inportanti. Tanbê el éra di Nazaré, un sidadi ki pa txeu algen talvês ka éra inportanti. Ti Natanael, ki bira disiplu di Jizus, txiga di fla: ‘Pode sai algun kuza dretu di Nazaré?’ Talvês el staba ta pensa na kel profesia di Miqueias 5:2, ki ta fla ma Misías ta naseba na Belen envês di Nazaré. Proféta Izaías dja flaba ma kes inimigu di Jizus ka ta preokupaba ‘ku kes kuza di jerason’ di Misías. (Isa. 53:8) Si kes algen traba ténpu pa studaba kes informason, es ta odjaba klaru ma Misías tinha ki naseba na Belen i ma el éra disendenti di rei Davidi. (Luc. 2:4-7) Kel lugar ki Jizus nase sta di akordu ku kel profesia di Miqueias 5:2. Nton, kal ki éra prubléma? Kes algen tra konkluzon faxi dimás. Es ka sabia di tudu verdadi, pur isu es tropesa. w21.05 2-3 ¶4-6
Kuarta-fera, 5 di julhu
Si algen justu... reprende-m, ta sérba sima óliu riba nha kabésa. — Sal. 141:5.
Bíblia ten bons izénplu di pesoas ki resebe benson di Jeová pamodi es seta konsedju. Odja izénplu di Jó. Nbóra el ta amaba Deus i el krê fazeba se vontadi, el éra inperfeitu. Pamodi el staba preokupadu dimás el fla alguns kuza mariadu. Pur isu, Eliú ku Jeová da-l konsedju dirétu. Modi ki Jó reaji? El fla: ‘N pâpia sen ntende. N ta volta pa tras na kel ki N fla, i N ta rapende na téra ku sinza.’ (Jó 42:3-6, 12-17) Jó éra umildi. El mostra kel-li kantu el seta konsedju ki Eliú da-l, nbóra Eliú éra más jóven di ki el. (Jó 32:6, 7) Umildadi tanbê ta djuda-nu seta konsedju mésmu óras ki nu ta atxa ma kel konsedju é ka pa nos ô óras ki kel algen ki sta da-nu konsedju é más jóven di ki nos. Nos tudu nu meste dizenvolve kes kualidadi di frutu di spritu i midjora nos manera di prega i inxina notísias sábi. w22.02 11 ¶8; 12 ¶12
Kinta-fera, 6 di julhu
Através di kel-li tudu algen ta fika ta sabe ma nhos é nha disiplus: si nhos ten amor pa kunpanheru. — João 13:35.
Nos tudu ten responsabilidadi di djuda pa kongregason ser un lugar di amor i pas undi ki ningen ka ta xinti el sô. Kel ki nu ta fla i ki nu ta faze, ta nkoraja otus txeu! Kuzê ki bu pode faze pa djuda kes algen ki ka ten ninhun família na verdadi xinti ma es ta faze párti di kongregason? Tenta faze amizadi ku kes novu na kongregason. Primeru, nu meste resebe-s dretu. (Rom. 15:7) Má, é klaru ki nu ka krê sô kunprimenta-s. Ku ténpu, nu krê bira ses grandi amigu. Trata-s dretu i mostra ma bu ta nporta ku es. Tenta ntende kal ki é ses prubléma, má ka bu mete na ses asuntu. Lenbra ma alguns algen é fitxadu. Pur isu, toma kuidadu pa bu ka forsa-s pa es konta-u modi ki es sta xinti. Envês di kel-li, faze-s pergunta ku jetu i ku bondadi i obi ses respósta ku paxénxa. Un bon pergunta ki bu pode faze-s é modi ki es konxe verdadi. w21.06 11 ¶13-14
Sésta-fera, 7 di julhu
Es ta obi ku nha vós i es ta bira un ribanhu sô, ku un pastor sô. — João 10:16.
Nu ta da txeu valor pa priviléjiu ki nu ten di sirbi Jeová unidu sima ‘un ribanhu sô’ i ‘ku un pastor sô.’ Livru Organizados para fazer a Vontade de Jeová, ta fla na pájina 165: “Dja ki kel union li ta djuda nos tudu, abo tanbê bu ten responsabilidadi na mante-l.” Nton nu meste “trena nos kabésa pa nu odja nos irmons ku irmans sima Jeová ta odja-s”. Nos tudu nu ten txeu valor pa Jeová. É si ki bu ta odja bus irmons ku irmans? Jeová ta odja i el ta da valor pa tudu ki nu ta faze pa djuda-s i pa kuida di es. (Mat. 10:42) Nu ta ama nos irmons. Pur isu, nu sta ‘disididu na ka poi un pédra di tropesu ô un barera dianti di un irmon.’ (Rom. 14:13) Nu ta trata nos irmons sima algen más inportanti di ki nos. Nu krê purdua-s di korason. Ka bu dexa nada pô-u ta tropesa. Envês di kel-li, sta disididu na ‘npenha pa kes kuza ki ta traze pas i pa kes kuza ki ta djuda-nu fortalese kunpanheru.’ — Rom. 14:19. w21.06 24 ¶16-17
Sábadu, 8 di julhu
Deus... ta faze-l kria. — 1 Cor. 3:7.
Nu meste studa Bíblia ku kuidadu i aplika kes kuza ki nu ta prende na el i na organizason di Jeová. Asi, poku-poku nu ta konsigi imita kes kualidadi di Kristu. Tanbê nu ta konxe Deus kada bês más midjór. Jizus faze un ilustrason pa splika ma mensaji di Reinu é sima un simenti pikinoti ki ta kria poku-poku na korason di kes algen ki ta ama kel ki é dretu. El fla: ‘Kes simenti nase i kria grandi, nbóra el [kel ómi ki símia] ka sabia modi ki kontise. Kel txon, el sô, ta da frutu poku-poku. Primeru ta da pé, dipôs spiga i na fin gran madur na spiga.’ (Mar. 4:27, 28) Jizus staba ta splika ma sima un planta ta kria poku-poku, tanbê un algen ki ta seta mensaji di Reinu ta faze prugrésu spritual poku-poku. Pur izénplu, óras ki un studanti di Bíblia ta kumesa ta bira amigu di Jeová, nu ta konsigi odja kes mudansa ki el sta faze na vida poku-poku. (Efé. 4:22-24) Má é klaru ki nu ka debe skese ma é Jeová ki ta poi kel simenti ta kria. w21.08 8-9 ¶4-5
Dumingu, 9 di julhu
É midjór bu pruveta di kel ki bu odju sta ta odja di ki kóre tras di dizeju. — Ecl. 6:9.
Nu pode ten alegria. Un algen ki ta pruveta ‘kel ki odju sta ta odja’, ta da valor pa kel ki el ten. Kel-li krê fla ma el ta fika kontenti ku se situason. Má kel ki ta kóre tras di dizeju, sta ta djobe kuzas ki el ka pode ten. Kuzê ki nu ta prende? Pa nu ten alegria, nu debe konsentra na kel ki nu ten i na kes méta ki nu ta konsigi alkansa. Nu pode fika filís ku kes kuza ki dja nu ten? Txeu algen ta atxa ma nu ka ta konsigi, pamodi nu gosta di prende kuzas novu. Má, nu ta konsigi sin. Sima nu odja, nu ka meste sô seta kuzê ki nos ‘odju sta odja’, má nu pode pruveta di es, ô fika kontenti ku nos situason. Pamodi ki nu pode fla kel-li? Pa atxa respósta, djobe kel ilustrason di Jizus sobri taléntu, ki sta na Mateus 25:14-30 i odja modi ki el ta inxina-nu ten i xinti más alegria na nos situason. w21.08 21 ¶5-6
Sugunda-fera, 10 di julhu
N ta mora na kel lugar altu i santu, má tanbê N ta mora djuntu ku kes ki sta maltratadu i ki ten spritu umildi. — Isa. 57:15.
Jeová ta preokupa txeu ku ‘kes ki sta maltratadu i ki ten spritu umildi’. É ka sô ansions ki debe nkoraja-s. Nos tudu nu pode faze txeu kuza pa nkoraja nos irmons ku irmans ki nu krê txeu. Un manera di nu faze kel-li, é óras ki nu ta mostra ma nu ta preokupa ku es di verdadi. Jeová krê pa nu djuda kes irmon ku irmans li xinti kel amor ki el ten pa se ovelhas ki el ta da txeu valor. (Pro. 19:17) Tanbê nu pode djuda nos irmons óras ki nos é umildi i nu ta rekonhese nos limitason. Nu ka krê txoma atenson pa nos kabésa, pamodi kel-li pode poi otus ku invéja. Envês di kel-li, nu debe uza nos kapasidadi i nos konhisimentu pa nkoraja otus algen. (1 Ped. 4:10, 11) Nu pode prende txeu kuza sobri modi ki nu ta trata otus na manera ki Jizus ta trataba se sigidoris. Jizus é kel midjór ómi ki dja vive. Má simé el éra ‘mansu i umildi di korason’. (Mat. 11:28-30) Óras ki el ta inxinaba, el ta papiaba di manera sinplis i el ta uzaba ilustrasons ki ta tokaba korason di kes algen umildi. — Luc. 10:21. w21.07 23 ¶11-12
Térsa-fera, 11 di julhu
Pergunta kes ansion na bu meiu, i es ta fla-u. — Deut. 32:7.
Pâpia ku kes irmon di idadi. Talvês es ka ta odja dretu ô nen es ka ten forsa pa pâpia ô pa anda sima antis. Má ses korason inda é jóven i es faze ‘un bon nómi’ dianti di Jeová. (Ecl. 7:1) Lenbra sénpri pamodi ki nos irmons di idadi ten txeu valor pa Jeová. Kontinua ta trata kes irmon li, ki nu krê txeu, ku tudu ruspetu. Faze sima Elizeu. El insisti pa el fika na ladu di Elias na kel últimu dia ki es staba djuntu. Pa três bês Elizeu fla Elias: ‘N ka ta dexa-u’. (2 Reis 2:2, 4, 6) Faze kes irmon di idadi perguntas ku bondadi pa mostra ma bu ta preokupa ku es. (Pro. 1:5; 20:5; 1 Tim. 5:1, 2) Bu pode faze perguntas sima kes-li: “Kantu bo éra más jóven, kuzê ki djuda-u ten sertéza ma bu atxa verdadi?” “Modi ki kes situason ki bu pasa pa el pô-u ta xinti más amigu di Jeová?” “Kuzê ki djuda-u kontinua ta sirbi Jeová ku alegria?” (1 Tim. 6:6-8) Dipôs obi ku atenson timenti es ta konta-u ses stória. w21.09 5 ¶14; 7 ¶15
Kuarta-fera, 12 di julhu
Deus é kel ki, di akordu ku se vontadi, el sta ta faze algun kuza na nhos, i el sta da nhos dizeju i forsa pa nhos pode aji. — Fil. 2:13.
Óras ki nu ta faze nos midjór pa nu obi ku kel órdi di prega i faze disiplus, nu ta prova ma nu ta ama Deus. (1 João 5:3) Pensa na kel-li: bu amor pa Jeová pô-u ta prega di kaza en kaza. Má kel-li é fásil? Talvês nau. Bu ta lenbra modi ki bu xinti na primeru bês ki bu konku na pórta di un algen? Talvês bu fika txeu nervozu! Má bu prende ma Jizus manda-nu faze kel trabadju li i bu obi ku se órdi. Má dipôs, talvês bira más fásil faze trabadju di pregason. I sobri faze studu di Bíblia? Bu ta fika nervozu sô di pensa na kel-li? Si bu ta xinti si, ora pa Jeová i pidi-l pa el djuda-u vense kel sentimentu li. Jeová pode djuda-u ten más dizeju di faze disiplus. w21.07 3 ¶7
Kinta-fera, 13 di julhu
Es sta na obrigason di resebe un marka na mô direita ô na tésta. — Apo. 13:16.
Na ténpu antigu, skravus ta resebeba un marka ki ta mostraba ken ki éra ses dónu. Di mésmu manera, na nos ténpu govérnus ta ben spéra pa tudu algen ten un marka na ses mô ô na ses tésta. Pesoas ta ben mostra pa ses manera di pensa i pa kuzas ki es ta faze ma es ta apoia govérnus. I nos? Nu ta ben dexa pa es pô-nu kel marka? Nu ta ben apoia kes govérnu? Ken ki nega resebe kel marka ta ben pasa pa txeu prigu i difikuldadi. Livru di Apocalipse ta fla: ‘Ningen ka ta konsigi kunpra ô bende, di fóra kel ki ten kel marka’. (Apo. 13:17) Má sérvus di Deus sabe tanbê kuzê ki el ta ben faze ku kes ki ten kel marka ki Apocalipse 14:9, 10 ta pâpia di el. Pur isu, envês di es dexa pa es podu kel marka, es ta ben skrebe na ses mô: ‘Un algen di Jeová’. (Isa. 44:5) Gósi é óra di nu djobe si nos lialdadi pa Jeová sta fórti. Si nos é lial, Jeová ta xinti orgulhu di fla ma nos é di sel! w21.09 18 ¶15-16
Sésta-fera, 14 di julhu
Sima féru ta mola féru, asi tanbê un ómi ta mola se amigu. — Pro. 27:17.
Pa djuda-nu faze nos trabadju di pregason, nu pode prende ku otus. Apóstlu Polu inxina Timótiu kes manera di prega i inxina. Tanbê el insentiva-l pa el djuda otus irmon di mésmu manera. (1 Cor. 4:17) Sima Timótiu, nos tanbê nu pode prende txeu kuza ku kes irmon di nos kongregason ki ten más spiriénsa. Tanbê, pidi ajuda di Jeová na orason. Sénpri ki bu sai na pregason, pidi Jeová pa djuda-u. Ninhun di nos ka ta konsigi faze nada na pregason sen ajuda di spritu santu di Deus. (Sal. 127:1; Luc. 11:13) Óras ki bu ta faze orason, fla Jeová kuzê ki bu krê. Pidi Jeová pa djuda-u atxa algen ki krê obi se mensaji i prende sobri El. Tanbê nu debe tra ténpu pa faze studu pesoal. Palavra di Deus ta fla ma kristons debe ‘prova ses kabésa kal ki é kel vontadi di Deus, ki é dretu, ki é perfetu i ki el ta seta.’ (Rom. 12:2) Óras ki nu ta studa Bíblia nu ta konxe Jeová kada bês más midjór. Asi, óras ki nu ta pâpia di el na pregason, pesoas ta konsigi ntende ma nu ta kridita di verdadi na kel ki nu sta inxina. w21.05 18 ¶14-16
Sábadu, 15 di julhu
Nhos trabadju duru pa Sinhor é ka atoa. — 1 Cor. 15:58.
Talvês bu sta ta sforsa i ta faze txeu orason pa un studanti di Bíblia, má el ka sta faze prugrésu i pamodi kel-li talvês bu meste para se studu. Ô pode ser ki nunka bu ka konsigi djuda un algen faze prugrésu i batiza. Má bu debe xinti kulpadu ta pensa ma Jeová ka sta abênsua bu trabadju di pregason? Odja modi ki Jeová ta analiza nos bons rezultadu. Jeová ta odja sforsu ki nu sta faze i ma nu ka sta dizisti. Jeová ta atxa ma nu sta ta ten bon rezultadu na pregason óras ki nu ta trabadja ku npenhu i ku amor, ka ta nporta modi ki otus algen reaji. Polu skrebe: ‘Deus é ka injustu pa skese di nhos óbra i di amor ki nhos mostra pa se nómi, pamodi nhos sirbi kes santu i nhos kontinua ta sirbi-s.’ (Heb. 6:10) Jeová ta lenbra di nos sforsu i di nos amor, sikrê nu ka ten un studanti di Bíblia ki batiza. Pur isu, kuzê ki Polu fla na testu di oji tanbê ta sirbi pa nos. w21.10 25 ¶4-6
Dumingu, 16 di julhu
Tudu kes ki nha Pai da-m ta ben na mi, i nunka N ka ta fuji di un algen ki ben na mi. — João 6:37.
Jizus mostra amor i bondadi na manera ki el ta lidaba ku se disiplus. El sabia ma kada un di es tinha kapasidadi i situason diferenti. Pur isu, nen tudu es ka resebe mésmu responsabilidadi i nen tudu es ka podia fazeba mésmu kuza na pregason. Má simé, Jizus ta daba txeu valor pa sforsu ki kada un di es ta fazeba. Na kel ilustrason sobri taléntus, Jizus mostra ma el ta ntendeba dretu situason i kapasidadi di se disiplus. Na kel ilustrason li, kel sinhor da kada skravu trabadju ‘di akordu ku se kapasidadi’. Un di kes skravu ki trabadja dretu konsigi ganha más di ki kel otu. Má kel sinhor ilôjia es tudu dôs ku kes mésmu palavra: ‘Bu faze dretu, skravu bon i fiel!’ (Mat. 25:14-23) Jizus sénpri trata-nu ku bondadi i amor. El sabe ma nos kapasidadi i situason é diferenti i el ta fika kontenti óras ki nu ta faze nos midjór. Nu debe imita Jizus. w21.07 23 ¶12-14
Sugunda-fera, 17 di julhu
N ka ta labanta nha mô kóntra nha sinhor. — 1 Sam. 24:10.
Na alguns situason, rei Davidi ka mostra mizerikórdia. Pur izénplu, un bês, Nabal ki éra un ómi duru, ka mostra ruspetu pa Davidi i el nega da-l kumida el ku se trópas. Davidi fika uma xatiadu i el disidi mata Nabal ku tudu kes ómi di se kaza. Davidi ka fika ku kulpa di sangi pamodi Abigail, ki éra mudjer di Nabal, aji rápidu i el mostra bondadi i paxénxa. (1 Sam. 25:9-22, 32-35) Repara ma kantu Davidi staba uma xatiadu, el disidi ma Nabal i kes ómi di se kaza devia moreba. I dipôs, el fla ma kel ómi di stória di Natan merese moreba. Óras ki nu ta lé kel sugundu stória di Bíblia li, talvês nu ta fika ta pensa, pamodi ki un ómi ki sénpri ta mostraba bondadi, julga un algen di manera duru si. Pensa na kuzê ki dja kontiseba na vida di Davidi. Na kel ténpu la, Davidi staba ku konsénsia pizadu. Un algen ki ten un bon amizadi ku Jeová, ka ta julga otu di manera duru. w21.10 12 ¶17-18; 13 ¶20
Térsa-fera, 18 di julhu
Nhos ten ki ser santu, pamodi mi é santu. — 1 Ped. 1:16.
Kes palavra di testu di oji ta inxina-nu ma nu pode imita Jeová, ki é kel algen más santu ki ten. Nu ten ki ser santu na tudu ária di nos vida. Pode parse ma nu ka ta konsigi faze kel-li pamodi nos é inperfetu. Apóstlu Pedru faze alguns kuza mariadu, má se izénplu ta mostra ma nu pode ser santu. Óras ki pesoas ta pensa na un algen santu, txeu di es ta imajina un algen ki ta sta sénpri sériu i ki ta uza kes ropa ki pesoas relijiozu ta uza. Má un algen santu é ka si. Jeová, ki é santu, ta txomadu di ‘kel Deus filís’. (1 Tim. 1:11) Tanbê kes algen ki ta adora-l ta txomadu di ‘filís’. (Sal. 144:15) Jizus kondena kes algen ki ta bistiba ropa spesial i ki gostaba di faze kuzas dretu sô pa otus algen odjaba es. (Mat. 6:1; Mar. 12:38) Kristons verdaderu sabe kuzê ki siginifika ser santu, pamodi kel ki Bíblia ta fla. Nu ten sertéza ma nos Deus ta ama-nu i ma nunka el ka ta pidi-nu pa nu faze un kuza ki nu ka ta konsigi faze. w21.12 2 ¶1, 3
Kuarta-fera, 19 di julhu
Bu debe ama Jeová, bu Deus, di tudu bu korason. — Mar. 12:30.
Pamodi bondadi ki Jeová ten, el da-nu txeu prezenti. Un di kes midjór prezenti, é kapasidadi di adora-l. Nu ta mostra ma nu ta ama Jeová, óras ki nu ta ‘obi ku se mandamentus’. (1 João 5:3) Na nómi di se Pai, Jizus manda-nu pa nu faze disiplus i batiza-s. (Mat. 28:19) Tanbê, el manda-nu pa nu ama kunpanheru. (João 13:35) Jeová ta ben fika kontenti di resebe kes algen ki ta obi ku el na se família na mundu interu. (Sal. 15:1, 2) Mostra amor pa otus algen. Amor é kel kualidadi más inportanti di Jeová. (1 João 4:8) Jeová ama-nu ti mésmu antis di nu konxe-l. (1 João 4:9, 10) Óras ki nu ta ama otus algen, nu sta ta imita Jeová. (Efé. 5:1) Un di kes midjór manera di nu mostra amor pa otus algen é óras ki nu ta djuda-s prende sobri Jeová, timenti inda sta na ténpu. (Mat. 9:36-38) Asi, nu ta da-s xansi tanbê di faze párti di família di Deus. w21.08 5-6 ¶13-14
Kinta-fera, 20 di julhu
Ningen ka ten amor más grandi di ki [el]. — João 15:13.
Pamodi Jizus ta ama Jeová txeu, el faze sakrifisius pa se Pai i pa nos. (João 14:31) Jizus mostra ma el tinha txeu amor pa pesoas na manera ki el vive li na Téra. Tudu dia el ta mostraba amor i konpaxon, ti mésmu óras ki pesoas ta fikaba kóntra el. Kel manera más inportanti ki el mostra se amor pa pesoas, éra inxina-s sobri Reinu di Deus. (Luc. 4:43, 44) Jizus tanbê prova se amor pa Deus i pa tudu algen pamodi el staba prontu pa sufri i móre. Asi, el da-nu xansi di ganha vida pa tudu ténpu. Nu da nos vida pa Jeová i nu batiza pamodi nu ta ama-l. Nton sima Jizus, nu ta mostra nos amor pa Jeová na manera ki nu ta trata otus algen. Apóstlu Juan skrebe: ‘Ken ki ka ta ama se irmon, ki el ta odja, ka ta pode ama Deus, ki el ka ta odja’. — 1 João 4:20. w22.03 10 ¶8-9
Sésta-fera, 21 di julhu
Nhos mante txeu sienti pa nhos ka anda sima algen tolu, má sima algen ki ten sabedoria, ta uza nhos ténpu di midjór manera ki nhos pode. — Efé. 5:15, 16.
Nu gosta di pasa ténpu ku Jeová, má alvês é difísil faze kel-li. Nu ten txeu kuza di faze ki alvês é difísil atxa ténpu pa adora Jeová. Trabadju, responsabilidadis na família i otus kuza pode toma-nu txeu ténpu ki alvês nu pode xinti kansadu dimás pa faze orason, studa ô midita. Tanbê ten otu kuza ki ta toma-nu ténpu. Si nu ka toma kuidadu, nu pode dexa kes kuza ki é ka mariadu toma-nu ténpu ki nu podia uzaba pa bira más amigu di Jeová. Pur izénplu, é bon nu tra ténpu pa nu divirti. Má ti mésmu kes bon diverson ki nu ta skodje, pode toma-nu txeu ténpu ki nu ta fika ku poku ténpu pa adora Jeová. Nu meste poi diverson na se lugar. — Pro. 25:27; 1 Tim. 4:8. w22.01 26 ¶2-3
Sábadu, 22 di julhu
Kel stranjeru ki ta mora na nhos meiu debe tratadu sima un israelita. Ama-l sima bu ta ama bu kabésa. — Lev. 19:34.
Kantu Jeová fla israelitas ma es devia amaba ses prósimu, el ka krê flaba ma es devia amaba sô kes algen ki éra israelita. Na verdadi, tanbê es debe mostraba amor pa kes stranjeru ki ta viveba djuntu ku es. Kel-li sta klaru na Levítico 19:33, 34. Jeová kreba pa israelitas trataba stranjeru di mésmu manera ki es ta trataba kunpanheru i pa israelitas amaba stranjeru sima es ta ‘amaba ses kabésa’. Pur izénplu, sima kes israelita, kes stranjeru póbri tanbê tinha direitu di panhaba kes réstu di kumida na kanpu. (Lev. 19:9, 10) Oji tanbê sérvus di Jeová meste sigi kel prinsípiu di mostra amor pa stranjerus. (Luc. 10:30-37) Modi? Oji ten milhons di algen ki é imigranti i talvês un di kes algen li ta mora pértu di bo. Nu meste trata kes ómi, mudjer i kriansas ku amor i ruspetu. w21.12 12 ¶16
Dumingu, 23 di julhu
Kes ki ta buska Jeová ka ta ben xinti falta di ninhun kuza bon. — Sal. 34:10.
Kantu más nu kunfia na orientason di Jeová, nu ta ten más sertéza ma el ta pode salva-nu na futuru. Ten situasons ki nu meste ten fé i sta prontu pa kunfia na Jeová. Pur izénplu, talvês nu meste pidi nos patron pa da-nu lisénsa pa nu sisti asenbleia ô kongrésu. Ô pode ser ki nu meste pidi nos patron pa muda nos óra di trabadju, asi pa nu pode sisti tudu nos runion i sai más txeu na pregason. Imajina ma nos patron nega seta kel pididu ki nu faze i nu perde trabadju. Si kel-li kontise, nu ta ten fé ma Jeová nunka ka ta bandona-nu i ma sénpri el ta da-nu kes kuza ki nu meste? (Heb. 13:5) Txeu di kes ki sta na sirvisu pa ténpu interu, pode konta-u spiriénsa ki ta mostra ma Jeová djuda-s kantu más es staba ta meste se ajuda. Jeová é fiel. Ku Jeová na nos ladu, nu ka ten motivu pa nu xinti medu di kuzas ki sta pa ben. Nos Deus nunka ka ta bandona-nu si nu kontinua ta poi se vontadi na primeru lugar na nos vida. w22.01 7 ¶16-17
Sugunda-fera, 24 di julhu
Nhos ka sta ta julga pa ómi, má pa Jeová. — 2 Cró. 19:6.
Kuzê ki pode poi na próva nos kunfiansa na ansions? Imajina ma un algen ki dizasosiadu é bu grandi amigu. Bu pode atxa ma ansions ka djobe dretu tudu kuza i bu pode pergunta si kel disizon ki es toma é kel ki Jeová ta tomaba. Kuzê ki pode djuda-nu kunfia ma ansions toma un bon disizon? Nu debe lenbra ma é Jeová ki da ansions autoridadi pa dizasôsia algen i kel-li ta djuda kongregason i kel algen ki peka. Si kel algen ki peka ka rapende i el dexadu kontinua na kongregason, el pode poi otus algen ta peka. (Gál. 5:9) Tanbê, el pode ka rekonhese ma el faze un pekadu gravi. Pur isu, el pode atxa ma el ka meste muda se manera di pensa i se konportamentu pa el rekupera se amizadi ku Jeová. (Ecl. 8:11) Nu pode ten sertéza ma óras ki ansions ta disidi si un algen debe dizasosiadu, es ta leba asériu ses responsabilidadi. w22.02 5-6 ¶13-14
Térsa-fera, 25 di julhu
El ka ta pila ninhun kana kebradu, nen el ka ta paga un pabiu ki inda sta ta bota fumu. — Mat. 12:20.
É inportanti mostra paxénxa i bondadi prinsipalmenti óras ki un algen ka ta krê seta un konsedju di Bíblia. Un ansion meste toma kuidadu pa el ka fika xatiadu si un algen ka seta ô ka aplika lógu na komésu kel konsedju ki el da-l. Nton, na se orason, un ansion pode pidi Jeová pa djuda kel irmon ntende i seta kel konsedju ki el da-l. Talvês kel irmon meste más ténpu pa el pensa na kel konsedju. Si kel ansion mostra paxénxa i bondadi, ta ser más fásil pa kel irmon seta kel konsedju. Má, konsedju sénpri debe dadu ku bazi na Bíblia. Nu ka krê sô da bons konsedju, má ‘poi korason’ di nos irmons ta fika ‘kontenti’. — Pro. 27:9. w22.02 18 ¶17; 19 ¶19
Kuarta-fera, 26 di julhu
Un speransa ki dimora pa realiza, ta poi korason ta fika duenti. — Pro. 13:12.
Alvês, nu ta faze orason i nu ta pidi pa Jeová da-nu forsa pa nu lida ku un difikuldadi ô ku un frakéza. Má pode ser ki nu ta atxa ma Jeová sta dura ki responde nos orason. Pamodi ki Jeová ka ta responde lógu tudu kes orason ki nu ta faze? Pa el, nos orason di korason é un próva di nos fé. (Heb. 11:6) Óras ki nu ta faze orason, Jeová ta presta atenson pa odja si nu sta ora di korason. I el ta odja si nu sta ta sforsa pa faze se vontadi i aji di akordu ku kel ki nu pidi. (1 João 3:22) Pur isu, óras ki nu ta faze orason ta pidi Jeová pa djuda-nu vense un ábitu mariadu ô un frakéza, talvês nu meste ten paxénxa i faze txeu sforsu pa faze kes mudansa. Jizus djuda-nu ntende ma alguns di nos orason ka ta respondedu lógu ki nu faze-s. El insentiva-nu: ‘Nhos kontinua ta pidi, i nhos ta dadu; nhos kontinua ta djobe, i nhos ta atxa; nhos kontinua ta konku, i nhos ta abridu pórta; pamodi tudu kel ki ta pidi, ta dadu; i tudu kel ki ta djobe, ta atxa; i tudu kel ki ta konku, ta abridu pórta.’ — Mat. 7:7, 8. w21.08 8 ¶1; 10 ¶9-10
Kinta-fera, 27 di julhu
Fórti N ta ama bu lei! N ta pensa txeu na el dia interu. — Sal. 119:97.
Pa bira bu fé más fórti na bu Kriador, bu meste kontinua ta studa Palavra di Deus. (Jos. 1:8) Presta atenson na kes profesia di Bíblia i na modi ki kes párti diferenti sta di akordu ku kunpanheru. Si bu faze kel-li, bu ta ten más sertéza ma ta izisti un Kriador intilijenti ki faze-nu, ki ta ama-nu txeu i ma Bíblia é se mensaji pa nos. (2 Tim. 3:14; 2 Ped. 1:21) Óras ki bu ta studa Palavra di Deus, repara modi ki se konsedju ta djuda-nu. Pur izénplu, dja ten txeu ténpu ki Bíblia aviza-nu ma amor pa dinheru é prigozu i ta traze ‘txeu sufrimentu.’ (1 Tim. 6:9, 10; Pro. 28:20; Mat. 6:24) Ta fika klaru ma kel konsedju di Bíblia di ka ama dinheru ta djuda-nu txeu! Bu ta konsigi pensa na un otu konsedju di Bíblia ki dja djuda-u? Kantu más nu da kes konsedju di Bíblia valor, más nu ta kunfia na se sabedoria ki ta sirbi pa tudu ténpu i ki ta ben di nos Kriador, ki ta ama-nu txeu. (Tia. 1:5) Asi, nu ta ten un vida mutu más sábi. — Isa. 48:17, 18. w21.08 17-18 ¶12-13
Sésta-fera, 28 di julhu
Pamodi Deus é ka injustu pa skese di nhos óbra i di amor ki nhos mostra pa se nómi. — Heb. 6:10.
Si bu sta ta fika algen grandi, bu pode ten sertéza ma Jeová ta lenbra dretu di tudu kel ki dja bu faze pa el. Sénpri bu apoia trabadju di pregason di korason. Dja bu pasa pa prublémas i ti mésmu kes ki dexa-u txeu tristi. Dja bu difende kes lei ki sta na Bíblia, dja bu kuida di txeu responsabilidadi na organizason di Jeová i dja bu trena txeu algen. Sénpri bu faze bu midjór pa kunpanha kes mudansa na organizason di Jeová. Tanbê dja bu apoia i dja bu insentiva kes ki krê sirbi pa ténpu interu. Bu lialdadi poi Jeová ta ama-u más txeu inda. El promete ma ‘el ka ta bandona kes ki é lial pa el’! (Sal. 37:28) Tanbê el ta da kes algen di idadi kel sertéza li: ‘Ti ki nhos kabélu bira branku, N ta kontinua ta sustenta nhos’. (Isa. 46:4) Nton, ka bu atxa ma bo é ka inportanti más pa organizason di Jeová sô pamodi bu sta di idadi. Na verdadi, abo é txeu inportanti! w21.09 3 ¶4
Sábadu, 29 di julhu
Jeová ta xinti péna di kes algen ki ta ruspeta-l. — Sal. 103:13.
Jeová ta mostra mizerikórdia pamodi el ten txeu sabedoria. Bíblia ta fla ma ‘kel sabedoria ki ta ben di riba’ é ‘xeiu di mizerikórdia i di bons frutu’. (Tia. 3:17) Sima un pai ki ten txeu amor, Jeová sabe ma é bon pa se sérvus óras ki el ta mostra-s mizerikórdia. (Isa. 49:15) I dja ki Jeová ta faze kel-li, se sérvus ten un speransa pa futuru, sikrê es é inperfetu. Pamodi Jeová ten txeu sabedoria, sénpri el ta mostra mizerikórdia óras ki el odja ma ten un bon razon di faze kel-la. Má tanbê Jeová sabe ki óras ki el ka debe mostra mizerikórdia. Nunka el ka ta mostra mizerikórdia óras ki el sabe ma si el faze kel-la, el sta dexa kel algen kontinua ta faze kuzas mariadu. Imajina ma un sérvu di Jeová disidi leba un vida mariadu. Kuzê ki nu debe faze? ‘Nhos para di konvive ku’ el. É kel orientason li ki Jeová da apóstlu Polu pa da kongregason. (1 Cor. 5:11) Kes algen ki peka i es ka rapende, debe dizasosiadu di kongregason. Ta tomadu kel medida li pa proteje kes irmon ku irmans fiel i pa nu ser santu sima Jeová. w21.10 9-10 ¶7-8
Dumingu, 30 di julhu
Deus ta ama ken ki ta da ku alegria. — 2 Cor. 9:7.
Nu ta adora Jeová óras ki nu ta faze kontribuisons pa apoia trabadju di Reinu. Israelitas ka debe baba kes fésta di adorason pa Jeová ku mô baziu. (Deut. 16:16) Es tinha ki lebaba ses prezenti di akordu ku ses situason. Di kel manera li, es ta mostraba ma es ta daba valor pa tudu kel ki Jeová ta fazeba pa es. Modi ki nu pode mostra nos amor pa Jeová pa tudu kuza ki el ta faze pa nos? Un manera di faze kel-li é óras ki nu ta faze nos kontribuison pa kongregason i pa trabadju ki ta fazedu na mundu interu, di akordu ku nos situason. Apóstlu Polu fla: ‘Si algen dja tene vontadi, kel ki el ta da ta setadu ku alegria, si kel algen da di akordu ku kel ki el ten, ka di akordu ku kel ki el ka ten.’ (2 Cor. 8:4, 12) Jeová ta fika txeu kontenti ku kontribuison ki nu ta da di korason sikrê é poku. — Mar. 12:42-44. w22.03 24 ¶13
Sugunda-fera, 31 di julhu
Nhos konsola kes ki sta diprimidu, nhos djuda kes fraku, nhos ten paxénxa ku tudu algen. — 1 Tes. 5:14.
Ansions ka ta pode rezolve tudu prublémas ki irmons ku irmans ta pasa pa el. Má simé, Jeová krê pa ansions faze ses midjór pa nkoraja i proteje Se ovelhas. Modi ki ansions ki ten txeu kuza di faze pode atxa ténpu pa djuda irmons? Ansions pode prende ku Polu. Polu staba sénpri prontu pa ilojia i nkoraja irmons. Ansions pode imita izénplu di Polu óras ki es ta trata irmons ku irmans ku amor i bondadi. (1 Tes. 2:7) Polu fla irmons ku irmans ma el ta amaba es i ma Jeová ta amaba es tanbê. (2 Cor. 2:4; Efé. 2:4, 5) Polu éra amigu di irmons ku irmans na kongregason i el ta pasaba ténpu ku es. El mostra ma el ta kunfiaba na es pamodi el ta papiaba ku es sobri se preokupasons i sobri se frakézas. (2 Cor. 7:5; 1 Tim. 1:15) Má Polu ka konsentra na se prublémas. Envês di kel-li, el krê djudaba irmons. w22.03 28 ¶9-10