BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es23 pp. 88-97
  • Setenbru

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Setenbru
  • Izamina testu di dia — 2023
  • Subtémas
  • Sésta-fera, 1 di setenbru
  • Sábadu, 2 di setenbru
  • Dumingu, 3 di setenbru
  • Sugunda-fera, 4 di setenbru
  • Térsa-fera, 5 di setenbru
  • Kuarta-fera, 6 di setenbru
  • Kinta-fera, 7 di setenbru
  • Sésta-fera, 8 di setenbru
  • Sábadu, 9 di setenbru
  • Dumingu, 10 di setenbru
  • Sugunda-fera, 11 di setenbru
  • Térsa-fera, 12 di setenbru
  • Kuarta-fera, 13 di setenbru
  • Kinta-fera, 14 di setenbru
  • Sésta-fera, 15 di setenbru
  • Sábadu, 16 di setenbru
  • Dumingu, 17 di setenbru
  • Sugunda-fera, 18 di setenbru
  • Térsa-fera, 19 di setenbru
  • Kuarta-fera, 20 di setenbru
  • Kinta-fera, 21 di setenbru
  • Sésta-fera, 22 di setenbru
  • Sábadu, 23 di setenbru
  • Dumingu, 24 di setenbru
  • Sugunda-fera, 25 di setenbru
  • Térsa-fera, 26 di setenbru
  • Kuarta-fera, 27 di setenbru
  • Kinta-fera, 28 di setenbru
  • Sésta-fera, 29 di setenbru
  • Sábadu, 30 di setenbru
Izamina testu di dia — 2023
es23 pp. 88-97

Setenbru

Sésta-fera, 1 di setenbru

Es pidi-l pa el mostra-s un sinal di Séu. — Mat. 16:1.

Alguns algen di ténpu di Jizus ka staba kontenti ku kuzas ki el ta inxinaba. Es kreba más. Dja ki el nega da un sinal ki es pidi, es tropesa. (Mat. 16:4) Kuzê ki Skrituras ta fla? Proféta Izaías skrebe kel-li sobri Misías: ‘El ka ta ben grita nen el ka ta ben labanta vós, el ka ta ben faze nada pa se vós obidu na rua.’ (Isa. 42:1, 2) Jizus faze se trabadju di pregason sen txoma atenson pa se kabésa. Jizus ka faze ténplu, el ka uza kes ropa ki xéfis di relijion ta uzaba i nen el ka iziji pa pesoas uza nómi inportanti óras ki es ta txomaba el. Mésmu kantu se vida staba na mô di Eródis, Jizus ka faze un milagri pa agrada-l. (Luc. 23:8-11) É verdadi ki Jizus faze alguns milagri, má kuza más inportanti pa el éra prega kes notísia sábi. El fla se disiplus: ‘É pa kel-li ki N ben.’ — Mar. 1:38. w21.05 4 ¶9-10

Sábadu, 2 di setenbru

Vida pa tudu ténpu é kel-li: pa es konxe-u abo, úniku Deus verdaderu, i kel ki bu manda, Jizus Kristu. — João 17:3.

Nu sta ta djobe kes algen ki ten ‘bon inklinason pa vive pa tudu ténpu’. (Atos 13:48) Pa es pode bira disiplus, nu meste djuda-s (1) ntende, (2) seta kuzê ki es sta prende i (3) faze sima es sta ta prende na Bíblia. (Col. 2:6, 7; 1 Tes. 2:13) Tudu algen na kongregason pode djuda kes studanti di Bíblia. Nu ta faze kel-li, óras ki nu ta trata-s ku amor i resebe-s dretu na runion. (João 13:35) Kes ki sta faze studu di Bíblia talvês ten ki gasta más ténpu i forsa pa djuda studantis bandona kes ideia i konportamentu mariadu ki sta ben finkadu na ses menti i na ses korason. (2 Cor. 10:4, 5) Pode leba txeu mês pa djuda un studanti faze kes mudansa li i batiza. Má bale péna faze kel sforsu li. w21.07 3 ¶6

Dumingu, 3 di setenbru

Nhos konfirma tudu kuza; nhos pega na kel ki é dretu. — 1 Tes. 5:21.

Nu ten tudu sertéza ma nu sta ta inxina verdadi? Nu ten sertéza ma oji Tistimunhas di Jeová sta adora Deus sima el ta krê? Apóstlu Polu tinha sertéza ma el tinha verdadi. (1 Tes. 1:5) El ka ta kriditaba na kel-li sô pamodi el gostaba di kes verdadi. El ta kriditaba ma ‘tudu ki sta na Skritura ben di Deus’. (2 Tim. 3:16) Kuzê ki Polu prende na se studu? Polu atxa txeu próva na Skrituras ki ta mostra ma Jizus éra kel Misías ki prometedu. Má kes xéfi di relijion di judeus ka liga kes próva. Es éra finjidu. Es ta flaba ma es ta inxinaba povu sobri Deus, má es ta fazeba kes kuza ki Deus ta odiaba. (Tito 1:16) Má Polu ka éra sima kes xéfi di relijion. El ka ta skodjeba ki párti di Palavra di Deus ki el ta kriditaba na el. El staba prontu pa inxina i vive di akordu ku ‘tudu kel ki é vontadi di Deus.’ —  Atos 20:27. w21.10 18 ¶1-2

Sugunda-fera, 4 di setenbru

Un algen sô pode ben pa mi, si Pai, ki manda-m, atrai-l. — João 6:44.

Nu ta planta i nu ta rega, má nu meste rekonhese ma é Jeová ki ta faze kel párti más inportanti na nos pregason. (1 Cor. 3:6, 7) Pa Jeová tudu algen ten txeu valor. El da-nu priviléjiu di trabadja djuntu ku se Fidju na djunta pesoas di tudu nason antis di fin di kel sistéma li. (Ageu 2:7) Nos trabadju di pregason é sima trabadju di un ekipa ki ta ba salva vida di pesoas na un barku ki sta funda. Alvês kel ekipa ka ta konsigi salva tudu algen na kel barku. Má simé, trabadju di tudu es é inportanti. Nu pode fla mésmu kuza di nos trabadju di pregason. Nu ka sabe kantu algen ki pode salva di mundu di Satanás, má nu sabe ma Jeová pode uza kalker un di nos pa djuda-s. Andreas, ki ta vive na Bulívia fla: “Pa mi, óras ki un algen ta faze prugrésu i batiza, é pamodi txeu algen trabadja sima un ekipa pa djuda-l.” É si tanbê ki nu debe pensa di nos trabadju di pregason. Si nu faze kel-li, Jeová ta abensua-nu i nu ta ten txeu alegria na nos trabadju. w21.05 19 ¶19-20

Térsa-fera, 5 di setenbru

Skapa di lasu di Diabu. —  2 Tim. 2:26.

Un kasador ten sô un obijetivu, ki é kasa ô mata un animal. Sima un di kes amigu falsu di Jó fla, el ta uza txeu tipu di armadilha pa el faze kel-li. (Jó 18:8-10) Modi ki un kasador ta ngoda un animal pa kai na se armadilha? El ta studa kel animal. Pur izénplu, pa undi ki el ta bai? Di kuzê ki el gosta? Kal ki é midjór armadilha pa pega-l? Satanás é sima kel kasador li. El ta studa-nu. El ta djobe pa undi ki nu ta bai i di kuzê ki nu gosta. Nton, el ta faze un armadilha pa el pode pega-nu na óra ki nu ka sta ta spéra. Má simé, Bíblia ta fla ma si nu kai na un di kes armadilha, nu pode skapa. Tanbê el ta inxina-nu kuzê ki nu pode faze pa nu ka kai na ninhun di kes armadilha li. Ten dôs armadilha di Satanás ki ta da bons rezultadu, ki é orgulhu ku ganánsia. Dja ten milharis di anu ki Satanás sta ta uza kes dôs kuza li. El é sima un kasador di pasu ki ta ngoda kel animal pa déntu di se armadilha ô pa déntu di un redi. (Sal. 91:3) Nu ka meste dexa Satanás pega-nu. Pamodi? Pamodi Jeová dja fla-nu kal ki é kes armadilha ki el ta uza. —  2 Cor. 2:11. w21.06 14 ¶1-2

Kuarta-fera, 6 di setenbru

Kabélus branku é un koroa bunitu óras ki es ta sta na kaminhu di justisa. — Pro. 16:31.

Kes irmon ku irmans ki sta di idadi i ki é fiel pa Jeová, é un tizoru ki ten txeu valor. Bíblia ta fla ma ses kabélu branku é sima un koroa. (Pro. 20:29) Txeu algen pode ka da kónta ma kes irmon li ten txeu valor. Kes jóven ki ta da nos irmons di idadi valor, pode ganha mutu más txeu di ki rikézas. Kes irmon di idadi ten txeu valor pa Jeová. El ta konsigi odja kuzê ki es ten na korason, el konxe-s i el ta da txeu valor pa kes kualidadi bunitu ki es ten. Jeová ta fika kontenti óras ki kes irmon di idadi, ta inxina kes más jóven sobri kel sabedoria ki es ganha duránti tudu kes anu ki es sirbi-l ku lialdadi. (Jó 12:12; Pro. 1:1-4) Jeová tanbê ta da valor pa ses kapasidadi di aguenta firmi. (Mal. 3:16) Es ka tevi sô momentus sábi na ses vida, má simé nunka es ka perde ses fé na Jeová. Gósi ses speransa pa futuru é mutu más fórti di ki kantu es prende verdadi. I Jeová ta ama-s txeu pamodi ‘mésmu na bedjisa’ es kontinua ta pâpia sobri se nómi. — Sal. 92:12-15. w21.09 2 ¶2-3

Kinta-fera, 7 di setenbru

Kada un debe djobe pa kel ki el ta faze, asi el ta ten motivu di fika kontenti sô ku se kabésa. — Gál. 6:4.

Di vês en kuandu, é bon nu djobe kal ki é nos intenson. Nu pode faze kes pergunta li: ‘N ta fika ta konpara nha kabésa ku otus algen pa N xinti midjór? Kuzê ki ta pô-m ta sirbi Deus? É pamodi N krê ser midjór di ki tudu algen ô midjór di ki un irmon? Ô nha intenson é agrada Jeová?’ Bíblia ta fla-nu pa nu ka konpara nos kabésa ku otus algen. Pamodi? Si nu atxa ma nos é más midjór ki nos irmon, nu pode bira orgulhozu. Má tanbê, si nu atxa ma otus algen é más midjór di ki nos, nu pode fika dizanimadu. (Rom. 12:3) Lenbra ma Jeová ka atrai-nu pa el pamodi nos é bunitu, nos é bon na pâpia ô pamodi nu ten txeu amigu. Má, é pamodi nu ta ama-l i nu ta obi ku se Fidju. —  João 6:44; 1 Cor. 1:26-31. w21.07 14-15 ¶3-4

Sésta-fera, 8 di setenbru

Nhos kontinua ta bira nhos manera di pensa más novu. — Efé. 4:23.

Pa nu muda nos manera di pensa, nu meste faze orason, studa Bíblia i pensa na kuzê ki nu studa. Nton sforsa pa bu faze kes kuza li i pidi Jeová sénpri pa da-u forsa. Se spritu santu ta djuda-u vense kalker tendénsia di konpara bu kabésa ku otus algen. Si invéja ô orgulhu kumesa ta kria na bu korason, Jeová ta djuda-u da kónta di kel-li i rinka kel sentimentu li di bu korason. (2 Cró. 6:29, 30) Jeová konxe nos korason. Tanbê el sabe ma nu sta ta luta kóntra spritu di mundu i kóntra nos própi inperfesons. Má óras ki Jeová ta odja-nu ta sforsa txeu kóntra kes influénsia mariadu, se amor pa nos ta bira más txeu. Jeová uza izénplu di amor ki un mai ten pa se bebé pa mostra kel amor ki el ta xinti pa nos. (Isa. 49:15) Nu ta fika kontenti di sabe ma Jeová ta xinti kel mésmu tipu di amor pa nos óras ki el ta odja-nu ta luta pa sirbi-l di tudu korason! w21.07 24-25 ¶17-19

Sábadu, 9 di setenbru

Nhos fika kontenti ku kes ki sta kontenti. — Rom. 12:15.

Bu ta ten más alegria si bu trabadja ku tudu npenhu na kalker diziginason ki bu resebe na organizason di Jeová. Mante sénpri okupadu na trabadju di pregason i trabadja duru djuntu ku kongregason. (Atos 18:5; Heb. 10:24, 25) Pripara dretu pa runion, asi bu ta da komentárius ki ta nkoraja otus. Leba asériu kalker diziginason ki bu resebe na runion di meiu di simana. Si ansions pidi-u pa bu faze algun trabadju na kongregason, faze-l na óra i mostra ma bo é di kunfiansa. Nunka ka bu atxa ma ka bale péna gasta ténpu na un diziginason. Pruveta tudu oportunidadi pa midjora bus kapasidadi. (Pro. 22:29) Sima bu ta ba ta sforsa, bu ta faze prugrésu más faxi i bu ta ten más alegria. (Gál. 6:4) Tanbê ta ser más fásil bu fika kontenti, óras ki otus ta resebe un priviléjiu ki bu ta gostaba di ten. — Gál. 5:26. w21.08 22 ¶11

Dumingu, 10 di setenbru

Kel sabedoria ki ta ben di riba, primeru di tudu el é puru, dipôs el ta buska pas, el é ikilibradu, el sta prontu pa obidese, xeiu di mizerikórdia i di bons frutu, el ka ta djobe pa aparénsia, el é ka finjidu. — Tia. 3:17.

Nu debe ivita orgulhu i dexa Jeová inxina-nu. Sima un duénsa pode ka dexa korason di un algen funsiona dretu, orgulhu pode ka dexa-nu sigi orientasons di Jeová. Kes farizeu dexa ses korason bira duru dimás i es nega kridita na kes próva klaru ma Jizus tinha spritu santu di Deus i ma el éra Fidju di Deus. (João 12:37-40) Ses orgulhu foi prigozu pamodi el ka dexa-s ganha vida pa tudu ténpu. (Mat. 23:13, 33) É rei di inportanti nu kontinua ta dexa Palavra di Deus i se spritu muda nos manera di ser i orienta nos pensamentu i kes disizon ki nu ta toma! Dja ki Tiagu éra umildi, el dexa Jeová inxina-l. I pamodi se umildadi el bira un bon instrutor. w22.01 10 ¶7

Sugunda-fera, 11 di setenbru

Nhos kontinua ta pidi. — Mat. 7:7.

Óras ki nu ta ‘kontinua ta faze orason’, nu pode ten sertéza ma nos Pai na Séu ta obi. (Col. 4:2) Óras ki ta parse ma Jeová sta dura ki responde-nu, nu debe lenbra ma Jeová promete ma el ta responde-nu ‘na ténpu sértu.’ (Heb. 4:16) Nton, nunka nu ka debe kulpa Jeová si el ka responde nos orason na kel óra ki nu sta speraba. Pur izénplu, txeu algen dja dura ta faze orason pa Reinu di Deus ben i pa el kaba ku kel mundu li. Ti mésmu Jizus inxina-nu pa nu ora sobri kel-li. (Mat. 6:10) Má ta sérba un tolisi nu perde fé na Jeová sô pamodi fin ka txiga na kel ténpu ki nu sta speraba! (Hab. 2:3; Mat. 24:44) Midjór kuza ki nu debe faze, é spéra pa Jeová i faze orason ku kunfiansa ma el ta responde nos orason. Fin di kel mundu li ta txiga na óra sértu i na kel midjór momentu pa tudu algen, pamodi é Jeová ki marka ‘dia i óra’ pa el kontise. —  Mat. 24:36; 2 Ped. 3:15. w21.08 10 ¶10-11

Térsa-fera, 12 di setenbru

Nhos mostra umildadi i nhos trata otus sima algen más inportanti ki nhos. — Fil. 2:3.

Kes algen di idadi ki é umildi ta rekonhese ma sima es ta ba ta bira bédju, es ka ta konsigi faze txeu sima es ta fazeba antis. Odja izénplu di kes enkaregadu di grupu di kongregason. Óras ki es faze 70 anu, es ta konvidadu pa seta un otu diziginason. Kel-li pode ser difísil pa es, pamodi es ta daba txeu valor pa ses priviléjiu di sirbi irmons. Má simé, es ta ntende ma gósi kel trabadju li meste fazedu pa kes irmon más jóven. Kes irmon li ki nu krê txeu, ta mostra kel mésmu atitudi di kes levita na ténpu antigu na Israel. Óras ki es ta fazeba 50 anu, es ta dexaba di sirbi na tabernákulu. Má ka ta nporta kal diziginason ki es tinha, es ta staba kontenti pamodi ses alegria ka ta dipendeba di ses diziginason. Envês di kel-li, es ta fazeba ses midjór na kel trabadju ki inda es ta pode fazeba i tanbê es ta fazeba di tudu pa djudaba jóvens. (Núm. 8:25, 26) Ta kontise mésmu kuza oji ku kes ki éra enkaregadu di grupu di kongregason. Nbóra es ka sta vizita kongregasons más pa nkoraja-s, es é un benson pa ses kongregason. w21.09 8-9 ¶3-4

Kuarta-fera, 13 di setenbru

Papá, N peka kóntra séu i kóntra bo. N ka merese más pa N txomadu di bu fidju. — Luc. 15:21.

Na Lucas 15:11-32, Jizus konta un stória di un fidju ki rabela. Kel stória li ta nkoraja-nu txeu. Na es stória, kel fidju ta rabela kóntra se pai, el ta sai di kaza i el ta ‘viaja pa un país lonji.’ La, kel fidju pasa ta leba un vida mariadu. Kantu se vida bira txeu difísil, el kumesa ta pensa na kes disizon mariadu ki el toma. El da kónta ma se vida éra mutu más midjór kantu el staba na kaza di se pai. Sima Jizus fla, kel fidju ‘ben na el’. Nton el disidi volta pa kaza i pidi se pai pa purdua-l. Foi inportanti pa kel fidju odja ma el faze txeu kuza mariadu. Má el tinha ki fazeba otus kuza! Kel fidju ki staba perdedu mostra ma el rapende di tudu kuza ki el faze. Kel stória li ka sô ta toka nos korason, má tanbê el ta inxina prinsípius inportanti pa ansions. Óras ki un irmon faze un pekadu gravi, ansions meste djobe dretu si kel algen rapende di verdadi. w21.10 5 ¶14-15

Kinta-fera, 14 di setenbru

N ta poi séu i téra ta treme. — Ageu 2:6.

Kuzê ki ka ta ben treme i nen ka ta kaba? Apóstlu Polu skrebe: ‘Dja ki nu ta ben resebe un Reinu ki ka ta podu ta treme, nu ta kontinua ta faze un sirvisu sagradu pa Deus di manera ki el ta seta, ku tudu ruspetu i ónra.’ (Heb. 12:28) É sô Reinu di Deus ki ka ta ben treme dipôs di kel últimu tremor fórti. (Sal. 110:5, 6; Dan. 2:44) Gósi é ka óra di perde ténpu! Pesoas meste disidi si es ta kontinua ta apoia stilu di vida di kel mundu li ô si es ta sforsa pa vive di akordu ku vontadi di Deus. (Heb. 12:25) Kel primeru disizon ta leba pa distruison, má kel sugundu ta leba pa vida pa tudu ténpu. Através di trabadju di pregason, nu pode djuda kes algen toma es disizon inportanti. I nu lenbra sénpri di kuzê ki Jizus fla: ‘Kes notísia sábi di Reinu ta ben ser pregadu na mundu interu, pa sirbi di tistimunhu pa tudu nasons, i dipôs fin ta ben.’ —  Mat. 24:14. w21.09 19 ¶18-20

Sésta-fera, 15 di setenbru

Nunka N ka ta dexa-u i nunka N ka ta bandona-u. — Heb. 13:5.

Ansions, nhos ten un responsabilidadi inportanti di konsola kes irmon ki ten família ki bandona Jeová. (1 Tes. 5:14) Nhos nkoraja-s antis i dipôs di runion. Nhos vizita-s i nhos faze orason ku es. Nhos trabadja ku es na pregason, i si ta da, nhos konvida-s pa nhos adorason na família. Ansions sabe ma es meste mostra amor, karinhu i da atenson pa kes ovelha di Jeová ki sta ta sufri. (1 Tes. 2:7, 8) Jeová ‘ka krê pa ningen ser distruídu, má el krê pa tudu algen rapende.’ (2 Ped. 3:9) Sikrê un algen faze un pekadu gravi, se vida inda ten txeu valor pa Deus. Lenbra ma Jeová paga un présu altu, ki é vida di se Fidju ki el krê txeu pa kada un di nos. Ku txeu amor, Jeová sta tenta djuda kes algen ki bandona-l pa torna volta pa el. Sima kel ilustrason di Jizus sobri kel fidju ki perde ta mostra, Jeová ta spéra ma es ta seta se ajuda. — Luc. 15:11-32. w21.09 30-31 ¶17-19

Sábadu, 16 di setenbru

Nhos tra pruvetu di ses trabadju. — João 4:38.

Talvês bu ka ta pode partisipa txeu na pregason pamodi bu ten un saúdi fraku. Má simé, bu pode xinti alegria ku kel ki bu ta konsigi faze. Odja izénplu di rei Davidi. El ku se trópas tevi ki luta kóntra amalekitas pa es salvaba ses família i pa es rekuperaba ses kuza di valor ki furtadu. Más di 200 trópa di Davidi staba kansadu dimás pamodi géra i es fika pa tras ta toma kónta di bagaji. Davidi ku se trópas ganha géra i es konsigi toma txeu kuza di valor di ses inimigus. Dipôs, Davidi manda kes ómi ki bai géra pa dividi kes kuza di valor ku kes ómi ki fika ta toma kónta di bagaji. (1 Sam. 30:21-25) Mésmu kuza ta kontise ku nos trabadju di faze disiplus. Tudu algen ki ta faze se midjór na trabadju di pregason debe fika kontenti óras ki un algen ta konxe Jeová i ta batiza. Jeová ta presta atenson na sforsu ki nu ta faze i amor ki nu ta mostra pa el i el ta rekonpensa-nu pa kel-li. Tanbê el ta inxina-nu fika kontenti ku kel ki nu ta konsigi faze na nos trabadju di pregason. (João 14:12) Nu pode ten sertéza ma si nu ka dizisti, Jeová ta fika kontenti ku nos trabadju! w21.10 28 ¶15-17

Dumingu, 17 di setenbru

Glória di jóvens é ses forsa. — Pro. 20:29.

Sima nu ta ba ta bira algen grandi, nu pode fika ku medu ma nu ka ta konsigi faze txeu kuza pa Jeová sima nu ta fazeba antis. Talvês gósi nu ka ten kel mésmu forsa ki nu tinha antis. Má ténpu da-nu sabedoria i spiriénsa i nu pode uza-l pa djuda jóvens uza tudu ses kapasidadi i seta más responsabilidadi. Kes irmon di idadi meste ser umildi pa es pode djuda jóvens. Un algen umildi é kel ki ta atxa ma otus é más inportanti di ki el. (Fil. 2:3, 4) Un irmon di idadi pode mostra kel kualidadi li di txeu manera. Pur izénplu, ten txeu kuza na kongregason ki pode fazedu di manera diferenti i tudu kes manera li sta di akordu ku Bíblia i ta funsiona dretu. Pur isu, un irmon di idadi ki é umildi, ka ta spéra ma tudu algen debe faze kuzas sima el ta fazeba antis. (Ecl. 7:10) Nbóra es prende txeu kuza ki es pode inxina jóvens, kes irmon di idadi ki é umildi ta rekonhese ma ‘séna di es mundu sta ta muda.’ Nton, talvês es meste prende kes novu manera di faze kuza. —  1 Cor. 7:31. w21.09 8 ¶1, 3

Sugunda-fera, 18 di setenbru

Ó Jeová, kal di kes deus ki é sima bo? Kenha ki ta mostra ma el é kel más santu, sima bo? — Êxo. 15:11.

Jeová nunka ka ta pidi kes algen ki ta adora-l pa faze un kuza ki ta prujudika-s. Santidadi ta ben di Jeová. Un kuza ki ta djudaba israelitas lenbraba di kel-li, éra un plaka di oru ki ta fikaba na turbanti di saserdóti prinsipal. Na kel plaka staba skrebedu ‘Santidadi é di Jeová’. (Êxo. 28:36-38) Tudu israelitas ki odjaba kel mensaji na kel plaka, ta lenbraba ma Jeová é santu. Má, i si un israelita ka ta konsigi odjaba kel plaka pamodi el ka podia txigaba pértu di saserdóti prinsipal? El ta fikaba sen sabe di kel mensaji inportanti? Klaru ki nau! Tudu israelitas obi kel mensaji li kantu ledu Lei dianti di ómis, mudjeris i kriansas. (Deut. 31:9-12) Si bu staba la, bu ta obiba kes palavra li: ‘Ami é Jeová, nhos Deus. Nhos bira santu, pamodi ami é santu.’ ‘Nhos ten ki ser santu pa mi, pamodi ami, Jeová, ami é santu’. —  Lev. 11:44, 45; 20:7, 26. w21.12 3 ¶6-7

Térsa-fera, 19 di setenbru

Nhos para di fika preokupadu dimás. — Luc. 12:29.

Txeu algen ta fika preokupadu ku kuzas di dia-dia. Alguns di kes algen li, ta vive na país ki ten txeu pobréza i é difísil atxa trabadju. Na un situason sima kel-li, pode ser difísil konsigi sustenta família. Ô pode ser ki un algen ki ta sustentaba família móre i kel família pode fika sen dinheru pa kunpra kuzas ki es ta meste. Envês di nu fika preokupadu dimás ku nos prublémas, nu meste kunfia na Jeová. Lenbra ma Jeová, promete ma el ta kuida di tudu nos nisisidadi si nu poi kuzas spritual na primeru lugar. (Mat. 6:32, 33) Sénpri el kunpri se promésa. (Deut. 8:4, 15, 16; Sal. 37:25) Si Jeová ta kuida di pasus i di floris, nu pode ten sertéza ma el ta kuida di nos i ma el ta da-nu kumida i ropa! Nu ka meste fika preokupadu dimás ku kes kuza li. (Mat. 6:26-30; Fil. 4:6, 7) Sima amor ta poi un pai ku mai ta da ses fidjus kes kuza ki es meste, tanbê pamodi amor, Jeová ta da-nu kes kuza ki nu ta meste. w21.12 17 ¶4-5; 18 ¶8

Kuarta-fera, 20 di setenbru

Jeová kontinua ta sta ku Juzé i ta mostra-l se amor lial. — Gén. 39:21.

Dja bu kustuma fazedu un grandi injustisa, talvês ti mésmu pa un irman ô un irmon di kongregason? Odja izénplu di Juzé. Se irmons faze-l injustisa. Má, el kontinua ta faze se midjór na se sirvisu pa Jeová. El tevi paxénxa i el aguenta firmi. Pur isu, Jeová abensua-l txeu. Ténpu ba ta pasa, Juzé konsigi púrdua se irmons i el odja modi ki Jeová abensua-l. (Gén. 45:5) Sima Juzé, nu ta fika konsoladu óras ki nu ta bira nos amizadi ku Jeová más fórti i nu ta dexa Jeová koriji kes injustisa ki nu ta sufri, na ténpu sértu. (Sal. 7:17; 73:28) Si bu sta sufri pamodi un injustisa ô pamodi kalker otu kuza, lenbra ma ‘Jeová sta pértu di kes ki tene korason maguadu’. (Sal. 34:18) Bu pode ten sertéza ma Jeová ta ama-u pamodi bu sta mostra paxénxa i bu sta lansa bu karga riba di el. (Sal. 55:22) El é Juís di Téra interu. Jeová ta da kónta di tudu kuza. (1 Ped. 3:12) Pur isu, óras ki bu sta pasa pa un prubléma ki bu ka ta konsigi rezolve bo sô, midjór kuza ki bu pode faze é spéra pa Jeová aji. w21.08 11 ¶14; 12 ¶16

Kinta-fera, 21 di setenbru

Nhos kontinua ta ntende kal ki é vontadi di Jeová. — Efé. 5:17.

Nu ta mostra sabedoria si nu uza nos vida pa faze kuzas ki ta dexa Jeová kontenti. Nu meste faze kes kuza más inportanti. Pa nu uza nos ténpu di midjór manera, alvês nu meste disidi entri dôs kuza ki é ka mariadu. Nu pode odja kel-li na kuzê ki kontise kantu Jizus vizita Marta ku Maria. Marta staba txeu kontenti di resebe Jizus na se kaza, ki el pripara-l txeu kumida. Timenti Marta staba ta pripara kumida, Maria xinta pértu di Jizus, ta obi kuzê ki el staba ta inxina. Kuzê ki Marta staba ta faze ka éra mariadu, má Jizus fla ma ‘Maria skodje kel midjór párti’. (Luc. 10:38-42, nóta di rodapé.) Ku ténpu, talvês Maria skese di kuzê ki es kumeba na kel dia, má nu pode ten sertéza ma nunka el ka skese di kuzê ki el prende ku Jizus. Sima Maria da valor pa kel poku ténpu ki el pasa djuntu ku Jizus, nos tanbê nu debe da valor pa kel ténpu ki nu ta pasa ku Jeová. w22.01 27 ¶5-6

Sésta-fera, 22 di setenbru

Bu odja modi ki Akabi rabaxa se kabésa pamodi mi? — 1 Reis 21:29.

Nbóra Akabi rabaxa se kabésa dianti di Jeová, más tardi el ben mostra na se konportamentu ma el ka rapende di verdadi. Akabi ka faze nada pa kaba ku adorason di Baal na se reinu. El ka insentiva povu pa adora Jeová. Dipôs ki Akabi móre, Jeová fla kuzê ki el ta pensaba di el. Proféta Jeú fla ma el éra ‘mau’. (2 Cró. 19:1, 2) Pensa na kel-li: si Akabi rapendeba di verdadi, proféta Jeú ka ta flaba ma el éra un ómi mau i ma el ta odiaba Jeová. Kel-li ta mostra klaru ma nbóra Akabi mostra algun tristéza, nunka el ka rapende di verdadi. Kuzê ki nu ta prende ku izénplu di Akabi? Kantu Elias fla Akabi ma se família ta ben sérba kastigadu, na komésu el rabaxa se kabésa. Kel-li é un kuza dretu ki el faze. Má kes kuza ki el faze dipôs ta mostra klaru ma el ka rapende di verdadi. Nton, nu ta prende ma rapende é más di ki sô pidi diskulpa di kel kuza mariadu ki nu faze. w21.10 3 ¶4-5, 7-8

Sábadu, 23 di setenbru

Kes notísia sábi di Reinu ta ben ser pregadu. — Mat. 24:14.

Izaías éra un proféta i talvês se mudjer tanbê tinha se diziginason, pamodi na Bíblia, el ta txomadu di ‘profetiza’. (Isa. 8:1-4) Kel-li ta mostra klaru ma es poi adorason di Jeová na primeru lugar. Sima proféta Izaías ku se mudjer, kes kazal di nos ténpu tanbê pode faze tudu kel ki es pode na sirvisu di Jeová. Ses kunfiansa na Jeová pode fika más fórti óras ki es ta studa kes profesia di Bíblia djuntu i odja modi ki es kunpri. (Tito 1:2) É bon pa es pensa na modi ki es pode partisipa na kunpri kes profesia. Pur izénplu, es pode partisipa na kunpri profesia di Jizus sobri pregason di notísias sábi na mundu interu antis di fin ben. Kantu más maridu ku mudjer studa kes profesia di Bíblia i odja ma es kunpri, es ta fika ku más vontadi di faze ses midjór pa Jeová. w21.11 16 ¶9-10

Dumingu, 24 di setenbru

El fla kel disiplu: “Kel-li é bu mai!” — João 19:27.

Jizus staba preokupadu ku se mai ki talvês éra viúva. Jizus ta amaba Maria i el krê tinha sertéza ma algen ta kuidaba di el. Nton, el pidi Juan pa faze kel-li. Jizus sabia ma Juan ta djudaba Maria kontinua ta sirbi Jeová. Désdi kel dia, Juan bira sima un fidju pa Maria i el bira ta kuida di Maria sima si el éra se mai. Maria kuida di Jizus ku amor désdi kantu ki el nase i el fika na se ladu kantu ki el staba ta móre. Jizus tinha txeu razon pa ama kel mudjer li ki tinha txeu valor! Kuzê ki nu pode prende ku kes palavra di Jizus? Kel amizadi ki nu ten ku nos irmons na fé, pode ser mutu más fórti di ki kel amizadi ki nu ten ku nos família. Nos família pode fika kóntra nos ô ti bandona-nu. Má, Jizus promete ma si nu mante lial pa Jeová i pa Se organizason nu ‘ta resebe 100 bês más’ di ki kel ki nu perde. Txeu irmon pode bira sima nos fidju matxu, nos fidju-fémia, sima un pai ô un mai. (Mar. 10:29, 30) Nu ta faze párti di un família spritual ki é unidu pamodi fé i amor ki nu ten pa Jeová i pa kunpanheru. Modi ki kel-li ta pô-u ta xinti? — Col. 3:14; 1 Ped. 2:17. w21.04 9-11 ¶7-8

Sugunda-fera, 25 di setenbru

Ka nhos skese di faze bondadi i di dividi kel ki nhos ten ku otus. — Heb. 13:16.

Amor lial ta pô-nu ta faze más di ki kel ki ta speradu di nos. Sima na ténpu antigu, oji txeu irmon ku irmans ta disidi mostra amor lial pa ses kunpanheru di adorason, sikrê es ka konxe-s. Pur izénplu, óras ki es fika ta sabe ma kontise un dizastri na naturéza, lógu es ta tenta sabe kuzê ki es pode faze pa djuda. Óras ki algen na kongregason sta pasa pa un prubléma difísil, kes irmon li ta aji faxi pa da kel algen ajuda ki el sta meste. Sima kes irmon di Masedónia, na ténpu di apóstlus, oji tanbê irmons ta faze más di ki kel ki ta speradu di es. Es ta faze sakrifisius i es ta da ‘más di kel ki es ten’ pa djuda ses irmons ki meste. (2 Cor. 8:3) Oji tanbê ansions ta ilôjia irmons ku irmans na kongregason óras ki es ta odja-s ta djuda otus. Kes ilojiu ta da-s forsa ki es meste pa es kontinua ta djuda otus. — Isa. 32:1, 2. w21.11 11 ¶14; 12 ¶21

Térsa-fera, 26 di setenbru

Presta atenson i obi kes palavra di kes ki ten sabedoria. — Pro. 22:17.

Di vês en kuandu nos tudu nu ta meste konsedju. Na alguns situason, nu pode pidi konsedju na un algen ki nu ta ruspeta. Má alvês, un irmon ki sta preokupadu ku nos pode fla-nu ma nu sta kuazi ta da ‘un pasu mariadu’. (Gál. 6:1) Tanbê, nu pode dadu konsedju óras ki nu faze un pekadu gravi. Ka ta nporta pamodi ki nu dadu kel konsedju, nu debe obi ku el. Faze kel-li é bon pa nos i el pode salva nos vida! (Pro. 6:23) Nos testu di oji ta insentiva-nu pa nu ‘obi kes palavra di kes ki ten sabedoria’. Ninhun di nos ka sabe tudu kuza. Sénpri ten algen ki sabe más di ki nos ô ki ten más spiriénsia di ki nos. (Pro. 12:15) Pur isu, óras ki nu ta obi konsedju nu ta mostra ma nos é umildi. Kel-li ta mostra ma nu ta seta nos limitason i nu ta rekonhese ma nu meste ajuda pa nu alkansa nos obijetivu. Rei Salumon skrebe: ‘Ku konsedju di txeu algen ta ten bons rezultadu.’ —  Pro. 15:22. w22.02 8 ¶1-2

Kuarta-fera, 27 di setenbru

Ken ki ta sukundi se pekadus ka ta ten bons rezultadu, má kel ki ta konfesa-s i ta bandona-s, ta tratadu ku mizerikórdia. — Pro. 28:13.

Rapende di verdadi é más di ki sô fla ma nu sta tristi pamodi un pekadu ki nu faze. Pa un algen mostra ma dja el rapende di verdadi, el meste muda se pensamentus i se sentimentus. I tanbê, el debe para di faze kes kuza mariadu i torna vive di akordu ku leis di Jeová. (Eze. 33:14-16) Kuza más inportanti ki un algen ki peka debe faze é rekupera se amizadi ku Jeová. Kuzê ki bu debe faze si bu sabe ma un grandi amigu faze un pekadu gravi? Si bu tenta sukundi pekadu di bu amigu, bu ta prujudika-l más inda. Tanbê kel-li ka ta da sértu pamodi Jeová sta ta odja tudu. (Pro. 5:21, 22) Si bu krê djuda bu amigu, fla-l pa el pâpia ku ansions. Si el nega faze kel-li, bu debe fla ansions kuzê ki kontise. Asi bu ta mostra ma bu krê djuda bu amigu. w21.10 7 ¶19-21

Kinta-fera, 28 di setenbru

Ka nhos djobe sô nhos própi interesi, má tanbê interesi di otus. — Fil. 2:4.

Nos tudu nu debe imita izénplu di Jizus. Bíblia ta fla ma el ‘seta ser sima un skravu’. (Fil. 2:7) Un bon skravu, ô un sérvu, ta djobe oportunidadi di poi se sinhor ta fika kontenti. Dja ki nos é skravu di Jeová i nu ta sirbi nos irmons, di sertéza nu krê faze más pa Jeová i pa nos irmons. Pergunta bu kabésa: ‘N sta prontu pa N uza nha ténpu i forsa pa N djuda otus? N sta prontu pa N djuda óras ki mestedu algen pa linpa un lugar ki nu ta faze kongrésu ô pa N kuida di Salon di Reinu?’ Imajina ma bu meste midjora na algun kuza, má bu ka tene vontadi di faze kel mudansa. Nton, faze orason pa Jeová di korason. Fla Jeová modi ki bu sta xinti i pidi-l pa el da-u ‘dizeju i forsa pa bu pode aji.’ — Fil. 2:13. w22.02 22-23 ¶9-11

Sésta-fera, 29 di setenbru

N ta anima nhos. — Mat. 11:28.

Jizus poi interesi di otus algen na primeru lugar sikrê na situasons difísil. (Mat. 11:29, 30) Pur izénplu, kantu un mudjer di Finísia pidi-l pa el kura se fidju, na komésu, Jizus ka faze kuzê ki el pidi-l. Má, dja ki kel mudjer mostra txeu fé, Jizus mostra-l bondadi i el kura se fidju. (Mat. 15:22-28) Nbóra Jizus ta mostraba bondadi, el ka dexa di da konsedju óras ki mesteba. Alvês el ta daba kes algen ki el ta amaba konsedju di manera firmi. Pur izénplu, kantu Pedru tenta dismotiva Jizus di faze vontadi di Jeová, Jizus reprende-l na frenti di tudu kes otu disiplu. (Mar. 8:32, 33) El ka faze kel-li pa rabaxa Pedru, má el krê trenaba el. Jizus tanbê krê djudaba kes otu disiplu ntendeba, ma es devia apoiaba el i ka tentaba inpidi-l di faze vontadi di Deus. Di sertéza Pedru xinti vergónha, má kel konsedju djuda-l. Pa bu mostra bondadi pa kes algen ki bu ta ama, alvês bu ten ki da-s konsedju. Óras ki bu ta faze kel-li, imita Jizus i da konsedju ku bazi na kes prinsípiu di Bíblia. w22.03 11 ¶12-13

Sábadu, 30 di setenbru

Nu oferese sénpri sakrifisiu di lovor pa Deus, kel-li krê fla kel frutu di nos bóka, ki ta pâpia na públiku sobri se nómi. — Heb. 13:15.

Nu ta adora Jeová óras ki nu ta lova-l. (Sal. 34:1) Nu ta lova-l óras ki nu ta pâpia ku otus algen sobri kes kualidadi bunitu ki el ten i di kes kuza ki el faze. Óras ki nu ta tra ténpu pa nu pensa na tudu kes kuza ki Jeová dja faze pa nos, nu ta ten txeu motivu pa nu lova-l. Pregason é un bon oportunidadi di ‘oferese Deus sakrifisiu di lovor ki é frutu di nos bóka’. Sima nu debe pensa dretu na kuzê ki nu ta fla antis di nu faze orason pa Jeová, tanbê nu debe pensa dretu na kuzê ki nu sta ba fla kes algen ki nu ta atxa na pregason. Nu krê pa nos ‘sakrifisiu di lovor’ ser kel midjór. Pur isu, nu ta pâpia di korason óras ki nu ta inxina verdadi. w22.03 21 ¶8

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen