Junhu
Sábadu, 1 di junhu
Nha korpu sta xeiu di bitxu i di króstas di téra; nha péli sta xeiu di frida i di pus. — Jó 7:5.
Jó tinha un vida sábi. El tinha un bon amizadi ku Jeová. El tinha un família grandi i unidu, i el tinha txeu rikéza. (Jó 1:1-5) Má sô na un dia Jó perde kuazi tudu. Primeru, el perde se rikéza. (Jó 1:13-17) Dipôs tudu se fidjus ki el kreba txeu móre. Imajina modi ki Jó ku se mudjer fika spantadu, ku dór, i dizusperadu kantu es fika ta sabe ma tudu ses 10 fidju móre. Nu ka ta fika dimiradu ma Jó ratxa se ropa pamodi dór i el kai na txon! (Jó 1:18-20) Dipôs Satanás ataka Jó ku un duénsa ki ta poba el ta xinti txeu dór i ki ta daba el vergónha. (Jó 2:6-8) Antis di kel-li, pesoas tinha txeu ruspetu pa Jó. Es ta ba pidiba el konsedjus. (Jó 31:18) Má gósi es staba ta ivita-l. El staba el sô. I se irmons, se amigus i ti se inpregadus bandona-l! — Jó 19:13, 14, 16. w22.06 21 ¶5-6
Dumingu, 2 di junhu
Pamodi amor... nu kria na tudu kuza. — Efé. 4:15.
Dipôs di batismu nos tudu nu meste sigi konsedju ki apóstlu Paulu da pa kes irmon na Éfezu. El fla-s pa es bira sima ‘un ómi maduru’. (Efé. 4:13) É sima si el staba ta fla: ‘Nhos kontinua ta faze prugrésu.’ Bu ta ama Jeová txeu, má bu amor pa el pode bira más txeu inda. Modi? Apóstlu Paulu pâpia di un manera di faze kel-li na Filipensis 1:9. Paulu ora pa amor di kes irmon na Filipus ‘bira kada bês más txeu.’ Nton nu pode omenta nos amor pa Jeová. Nu pode faze kel-li óras ki nu ta ten ‘konhisimentu izatu i tudu disirnimentu’. Sima nu ta ba ta konxe Jeová más midjór, nos amor pa el ta bira más txeu i nu ta da más valor pa se manera di ser i se manera di faze kuzas. Nu ta fika ku más vontadi di faze kuzas ki ta dexa-l kontenti i nunka nu ka ta krê faze nada ki ta dexa-l tristi. Nu ta faze nos midjór pa intende kuzê ki el krê pa nu faze i modi ki nu pode faze kel-li. w22.08 2-3 ¶3-4
Sugunda-fera, 3 di junhu
Kes palavra li é kuzas ki Jizus Kristu resebe di Deus, pa el mostra pa kes skravu di Deus. Kes kuza li ten ki kontise di li poku ténpu. — Apo. 1:1.
Kes kuza ki sta skrebedu na livru di Apokalipse é ka pa tudu algen, má é pa nos ki ta sirbi Deus. Dja ki nos é povu di Deus, nu ka ta fika dimiradu di sabe ma nu sta djuda pa profesias di kel livru li kunpri. Apóstlu Juan, fla na ki ténpu ki kes profesia li ta kunpriba. El fla: ‘Ku ajuda di spritu santu, N staba na dia di Sinhor’. (Apo. 1:10) Juan skrebe kes palavra li pa vólta di anu 96 D.J., má ‘dia di Sinhor’ ta kumesaba txeu anu dipôs. (Mat. 25:14, 19; Luk. 19:12) Di akordu ku profesia di Bíblia, kel dia kumesa na anu 1914 kantu Jizus bira Rei na Séu. Kes profesia di Apokalipse ki ta aplika na povu di Deus kumesa ta kunpri na anu 1914. Pur isu, gósi nu sta ta vive na ‘dia di Sinhor’! — Apo. 1:3. w22.05 2 ¶2-3
Térsa-fera, 4 di junhu
Kel féra pegadu djuntu ku kel proféta falsu. — Apo. 19:20.
Timenti es staba bibu, kel féra i kel proféta falsu, botadu na kel lagu di lumi ki ta kema ku inxofri.’ Nton timenti kes govérnu ki é inimigu di Deus sta ta governa, es ta ben distruídu pa tudu ténpu. Kuzê ki kel-li siginifika pa nos? Dja ki nos é sérvus di Deus, nu debe ser lial pa el i pa se Reinu. (Juan 18:36) Nu ka ta mete na asuntus di mundu i nen na pulítika. Ka mete na asuntus di mundu pode ser difísil dja ki govérnus ta krê pa nu apoia-s na kuzas ki nu ta fla i ki nu ta faze. Kes ki ta dexa govérnus influensia-s ta resebe marka di féra. (Apo. 13:16, 17) Kes algen ki resebe kel marka ka ta ten aprovason di Jeová i es ta perde vida pa tudu ténpu. (Apo. 14:9, 10; 20:4) É txeu inportanti ka mete na asuntus di mundu, ka ta inporta kuzê ki govérnus tenta faze ku nos. w22.05 10-11 ¶12-13
Kuarta-fera, 5 di junhu
Dja bu odja un ómi ki é bon na se trabadju? É dianti di reis ki el ta fika sakédu, el ka ta fika sakédu dianti di kalker ómi. — Pro. 22:29.
Otu méta ki nu pode ten é prende faze otus kuza. Si nu sforsa pa nu midjora na algun kuza, nu pode faze más txeu na sirvisu di Jeová. Pur izénplu, monti irmons ku irmans sta ta djuda faze Salons di Reinu, Salons di asenbleia i kes prédiu di Betel. Txeu di kes irmon li, prende kuzê ki es sabe pamodi es trabadja djuntu ku kes ki tinha más spiriénsia. Oji, irmons ku irmans sta ta prende modi ki es ta konpo Salons di Reinu i Salons di asenbleia. Di kel manera li, Jeová, ki é ‘Rei di tudu ténpu’, i Jizus, ki é ‘Rei di kes ki ta reina’, sta ta uza kapasidadi di kes irmon li pa faze kuzas grandi. (1 Tim. 1:17; 6:15) Nu krê sforsa txeu pa nu uza nos kapasidadi, ka pa da glória pa nos kabésa, má pa lova Jeová. — Juan 8:54. w22.04 24 ¶7; 25 ¶11
Kinta-fera, 6 di junhu
Dinheru é un proteson. — Ecl. 7:12.
Salumon tinha rikéza txeu dimás i un vida di luxu. (1 Reis 10:7, 14, 15) Má Jizus tinha poku kuza i nen kaza el ka tinha. (Mat. 8:20) Má simé, kes dôs ómi li tinha un ideia ikilibradu sobri kuzas material pamodi ses sabedoria ta binha di Jeová. Salumon rekonhese ma si nu ten dinheru, nu pode ten alguns kuza ki nu meste i ti alguns kuza ki nu krê, má ki nu pode ka meste. Enbóra Salumon éra riku, el sabia ma dinheru é ka éra kel kuza más inportanti. El fla: ‘É midjór ten un bon nómi di ki ten txeu rikéza’. (Pro. 22:1) Salumon tanbê odja ma é difísil kes algen ki ta ama dinheru ser filís. (Ecl. 5:10, 12) I Salumon fla pa nu ka kunfia dimás na dinheru pamodi ka ta inporta kantu dinheru ki nu ten el pode dizaparse di un óra pa kel otu. — Pro. 23:4, 5. w22.05 21 ¶4-5
Sésta-fera, 7 di junhu
Jeová sta spera ku paxénxa pa el djuda nhos, i el ta ben labanta pa mostra nhos mizerikórdia. Pamodi Jeová é un Deus di justisa. Filís é tudu kes ki ta fika ta spera-l. — Isa. 30:18.
Óras ki nu ta midita na kes benson ki nu ten gósi nu ta bira nos amizadi ku Jeová más fórti. I midita na kes benson ki Jeová tene guardadu pa nos ta poi kel speransa di sirbi-l pa tudu ténpu ta bira mas rial pa nos. Tudu kes kuza li ta djuda-nu sirbi Jeová ku más alegria gósi. Jeová ‘ta ben labanta’ pa djuda-nu óras ki el ben kaba ku kel mundu mau li. Nu ten serteza ma Jeová ki é ‘Deus di justisa’ ka ta dexa mundu di Satanás kontinua ta izisti nen un dia amás di kel ki justisa ta iziji. (Isa. 25:9) Nu ta spéra ku paxénxa pa Jeová traze se dia di salvason. Timenti kel-li ka kontise, nu sta disididu na kontinua ta da valor pa priviléjiu di orason, studa i sigi Palavra di Deus i midita na nos bensons. Óras ki nu faze kel-li, Jeová ta djuda-nu aguenta firmi ku alegria na nos adorason pa el. w22.11 13 ¶18-19
Sábadu, 8 di junhu
Ka bu bandona lei di bu mai. — Pro. 1:8.
Bíblia ka ta pâpia di batismu di Timótiu. Má di serteza se mai staba uma kontenti kel dia. (Pro. 23:25) Eunisi konsigi djuda se fidju ama Jeová i Jizus. Pai ku mai di Timótiu ka tinha mésmu relijion. Se pai éra gregu i se mai ku se avó éra judeu. (Atus 16:1) Talvês Timótiu éra jóven inda kantu Eunisi ku Lóidi bira kriston. Má se pai ka bira kriston. Nton, ki relijion Timótiu ta ben skodjeba? Oji tanbê, kes mai ki ta sirbi Jeová ta ama ses família. Es krê faze di tudu pa inxina ses fidju ten un amizadi fórti ku Jeová. I Jeová ta da txeu valor pa sforsu ki es ta faze. (Pro. 1:8, 9) Jeová dja djuda txeu mai inxina ses fidjus ama-l i sirbi-l. w22.04 16 ¶1-3
Dumingu, 9 di junhu
Deus pô-s na korason kel dizeju di faze kel ki sta na se pensamentu. — Apo. 17:17.
Ka ta dura, Jeová ta ben poi na korason di govérnus pulítiku ‘dizeju di faze kel ki sta na se pensamentu’. Kal ki ta ser rezultadu? Kes govérnu pulítiku li, ki é kes ‘10 rei’, ta ben ataka i distrui tudu relijion falsu. (Apo. 17:1, 2, 12, 16) Modi ki nu sabe ma fin di Babilónia Grandi sta kuazi ta txiga? Un kuza ki ta djuda-nu responde kel pergunta li é lenbra ma kes agu di riu Eufratis ta protejeba un párti di sidadi di Babilónia di ténpu antigu. Livru di Apokalipse ta konpara kes milhon di algen ki ta apoia Babilónia Grandi ku ‘agu’ ki ta sirbi di proteson. (Apo. 17:15) Tanbê Apokalipse ta fla ma ‘se agu seka’. Kel-li ta mostra ma tudu relijion na mundu interu ta perde txeu di kes algen ki ta apoia-s. (Apo. 16:12) Oji nu sta ta odja kel profesia li ta kunpri pamodi txeu algen sta ta bandona relijion falsu i ta bai djobe respósta pa ses prubléma na otus lugar. w22.07 5-6 ¶14-15
Sugunda-fera, 10 di junhu
Kenha ki ka ta mostra mizerikórdia ta ben julgadu sen mizerikórdia. Mizerikórdia ta vense julgamentu. — Tia. 2:13.
Púrdua ta mostra gratidon. Na un ilustrason, Jizus konpara Jeová ku un patron ki fla se skravu ki staba ta debe-l un monti dinheru, ma el ka meste pagaba kel dívida. Má kel skravu li ka mostra mizerikórdia pa un otu skravu ki staba ta debe-l mutu más poku. (Mat. 18:23-35) Kuzê ki Jizus staba ta inxina-nu? Si nu ta mostra gratidon pa mizerikórdia ki Jeová ten pa nos, nu ta púrdua otus. (Sal. 103:9) Dja ten txeu anu ki Sentinéla fla kel-li: ‘Ka ta inporta kantu bês ki nu púrdua otus algen, nunka el ka ta konpara ku kantu bês ki Deus ta purdua-nu i ta mostra-nu mizerikórdia através di Jizus.’ Kes algen ki ta púrdua otus tanbê ta ser purduadu. Jeová ta mostra se mizerikórdia pa tudu algen ki é mizerikordiozu. (Mat. 5:7) Jizus mostra kel-li klaru na kel orason ki el inxina se disiplus. — Mat. 6:14, 15. w22.06 10 ¶8-9
Térsa-fera, 11 di junhu
Tudu nasons na Téra ta ben resebe un benson pa es através di bus fidju. — Gén. 22:18.
Kantu Jizus vive na Téra el imita kes kualidadi di se Pai di manera perfeitu. (Juan 14:9) Pur isu, óras ki nu ta prende sobri Jizus nu ta konxe i nu ta ama Jeová. Tanbê kes kuza ki Jizus inxina i manera ki el ta orienta kongregason oji ta djuda-nu. El inxina-nu modi ki nu ta vive di un manera ki ta agrada Jeová. I pamodi Jizus móre, kel-li ta djuda nos tudu. Kantu Jizus resusitadu, Jeová seta sangi di se Fidju pa ser un sakrifisiu perfeitu pa ‘linpa-nu di tudu pekadu.’ (1 Juan 1:7) Gósi, Jizus é un Rei poderozu ki ka ta móre. Ka ta dura, el ta ben pila kabésa di kóbra. (Gén. 3:15) Kes sérvu di Deus ta ben fika kontenti óras ki Satanás distruídu! Timenti kel dia ka txiga, ka nu dizisti. Nos Deus é di kunfiansa. El ta ben faze txeu kuza sábi pa ‘tudu nasons na Téra’. w22.07 18 ¶13; 19 ¶19
Kuarta-fera, 12 di junhu
Nu ka ta pode ivita sufri kes kuza li. — 1 Tes. 3:3.
Nu debe ser ikilibradu óras ki nu ta poi un méta. Pamodi? Pamodi nu ka ta konsigi kontrola tudu kuza ki ta kontise ku nos. Pur izénplu, pensa na kuzê ki kontise ku apóstlu Paulu. El djuda forma kongregason di Tesalónika. Má, pamodi se inimigus el tevi ki sai di kel sidadi. (Atus 17:1-5, 10) Si Paulu fikaba la, el pode poba vida di irmons na prigu. Má Paulu ka dizisti. El tenta djuda-s di otu manera. Dipôs, el manda Timótiu pa bai djuda kes novu kriston na Tesalónika ten un fé fórti. (1 Tes. 3:1, 2) Di serteza, kes irmon di Tesalónika fika kontenti. Nu pode prende un lison di kuzê ki kontise ku Paulu na Tesalónika. Talvês nu pode poi un méta, má algun kuza pode kontise i ka dexa-nu alkansa kel méta. (Ecl. 9:11) Si kel-li kontise ku bo, tenta poi un otu méta ki bu ta konsigi alkansa. w22.04 25-26 ¶14-15
Kinta-fera, 13 di junhu
Filís é kel ki ta kontinua ta aguenta firmi óras ki el ta pasa pa difikuldadi. — Tia. 1:12.
Jeová ta konsola-nu óras ki el ta da-nu un speransa pa futuru. Nu ben odja alguns kuza ki Bíblia ta fla ki pode konsola-nu óras ki nu ta pasa pa prublémas. Na Bíblia Jeová ta da-nu serteza ma ka ten nada, nen kes prubléma más gravi, ki ‘ta konsigi sipara-nu di se amor.’ (Rom. 8:38, 39) Tanbê el ta garanti-nu ma el ‘sta pértu di tudu kes ki ta pâpia’ ku el na orason. (Sal. 145:18) Jeová ta fla-nu ma si nu kunfia na el, nu pode aguenta kalker prubléma i ser filís sikrê nu sta sufri. (1 Kor. 10:13; Tia. 1:2) Palavra di Deus tanbê ta lenbra-nu ma konparadu ku kel rekonpénsa pa tudu ténpu ki Deus ta da-nu, nos prublémas é pa un ténpu i es ka ta dura txeu. (2 Kor. 4:16-18) Jeová ta da-nu serteza ma el ta ben kaba ku kes ki ta pô-nu ta pasa pa tudu kes prubléma, ki é Satanás i kes ki ta imita-l. (Sal. 37:10) Bu dikora alguns párti di Bíblia ki ta djuda-u aguenta kes prubléma ki sta pa ben? w22.08 11 ¶11
Sésta-fera, 14 di junhu
Nhos kontinua ta pensa na tudu kes kuza li. — Fil. 4:8.
Dja bu kustuma fika preokupadu si bu ta konsigi kontinua ta sigi kes lei justu di Jeová dia ta sai dia ta entra, anu ta sai anu ta entra? Jeová promete ma nos justisa pode ser ‘sima óndias di mar.’ (Isa. 48:18) Imajina ma bu sta na bera-mar ta odja óndia ta ben i ta bai sen para, un tras di kel otu. Na un anbienti sima kel-li, bu ta fikaba preokupadu si algun dia kes óndia ta paraba? Nau! Bu sabe ma di serteza es ta kontinua ta kebra. Bu justisa pode ser sima óndias di mar! Modi? Óras ki bu tene un disizon pa toma, primeru pensa na kuzê ki Jeová krê pa bu faze. Dipôs faze kel ki el krê. Sikrê un disizon é difísil, bu Pai ki krê-u txeu ta sta sénpri la pa djuda-u kontinua ta vive di akordu ku se leis justu na bu dia-dia. — Isa. 40:29-31. w22.08 30 ¶15-17
Sábadu, 15 di junhu
Lógu ki kes mil anu tirmina, Satanás ta ben libertadu di kadia. — Apo. 20:7.
Na fin di kes mil anu, Satanás ta ben tradu di kadia. El ta ben tenta ingana kes algen perfeitu. Nton duránti kel próva li, tudu algen perfeitu li na Téra ta ben ten oportunidadi di mostra klaru si es ta ruspeta nómi di Deus i si es ta apoia direitu ki Deus ten di governa ô nau. (Apo. 20:8-10) Disizon ki kada algen ta ben toma sobri kes ataki di Satanás ta mostra si ses nómi ta ben skrebedu pa tudu ténpu ku kanéta na livru di vida. Alguns algen, ki nu ka sabe é kantu, ta ben ser sima Adon ku Eva i es ka ta apoia direitu ki Deus ten di governa. Kuzê ki ta ben kontise ku es? Apokalipse 20:15 ta fla: ‘Kes ki ses nómi ka staba skrebedu na livru di vida botadu na kel lagu di lumi.’ Es ta ben distruídu pa tudu ténpu. Má maioria di kes algen perfeitu ta ben pasa na kel próva final. w22.09 23-24 ¶15-16
Dumingu, 16 di junhu
Si nhos ka sirkunsidadu sima Lei di Muizés ta fla, nhos ka pode ser salvu. — Atus 15:1.
Na primeru séklu alguns irmon na kongregason fika ta insisti ma kes irmon ki ka éra judeu meste sérba sirkunsidadu. Talvês es faze kel-la pa kes algen ki éra judeu ka kritikaba es. (Gál. 6:12) Apóstlu Paulu ka konkorda ku kel-li. Má envês di insisti pa kuzas fazedu di se manera, ku umildadi el pidi ajuda di otus apóstlu i di ansions na Jiruzalen pa toma un disizon. (Atus 15:2) Manera ki Paulu lida ku kel situason li djuda irmons kontinua ta ten alegria i pas na kongregason. (Atus 15:30, 31) Si parse algun prubléma gravi na kongregason, nu ta mante pas óras ki nu ta sigi orientason di kes algen ki Jeová skodje pa kuida di kongregason. Txeu bês nu pode atxa orientasons ku bazi na Bíblia na nos publikasons ô na kes instruson ki organizason ta da-nu. Si nu sforsa pa sigi kes orientason li, envês di fika ta kria régras pa kuzas bai di manera ki nu krê, nu ta mante pas na kongregason. w22.08 22 ¶8-9
Sugunda-fera, 17 di junhu
Un amigu di verdadi ta ama tudu óra. — Pro. 17:17.
Duránti nos vida nu ta xinti nisisidadi di konta un amigu di kunfiansa alguns asuntu di nos vida. Alvês kel-li pode ser difísil. Talvês nu ka ten kustumu di konta kuzê ki nu ta xinti pa otus algen. I di serteza nu ta fikaba diziludidu si dipôs nu fika ta sabe ma nos amigu konta otus algen kuzê ki nu fla-l. Má é sábi ten amigus ki nu pode kunfia na es! Pa irmons, ansions ki ta guarda segredu é ‘sima un lugar pa sukundi di béntu, sima un lugar pa sukundi di tenporal’. (Isa. 32:2) Nu sabe ma nu pode pâpia avontádi ku ansions, ku serteza ma es ka ta konta ningen kuzê ki nu fla-s. Nu ka debe faze-s preson pa es fla-nu kuzas ki es ka debe fla. Tanbê nu ta da txeu valor pa mudjeris di ansions pamodi es ka ta tenta poi ses maridu ta fla-s asuntus ki es ka debe sabe. É bon mudjeris di ansions ka fika ta sabe di alguns asuntu di irmons na kongregason. w22.09 11 ¶10-11
Térsa-fera, 18 di junhu
Ami é Deus. N ta ben glorifikadu na meiu di nasons. — Sal. 46:10.
Nu pode ten serteza ma Jeová ta ben salva se sérvus lial na ‘grandi tribulason’ ki sta pa ben. (Mat. 24:21; Dan. 12:1) El ta ben faze kel-li óras ki un grupu di nasons, ki ta txomadu Gogi di Magogi, ben ataka ku violénsia kes sérvu fiel di Jeová na mundu interu. Sikrê kel grupu li ta inklui tudu kes 193 ménbru di Nasons Unidu, el ka ta konsigi briga kóntra kel Algen Más Grandi i se izérsitu na séu! Jeová promete: ‘Di serteza, N ta ben da glória pa nha kabésa, N ta ben santifika nha kabésa i odjus di un monti nason ta ben konxe-m; i es ten ki ben sabe ma mi é Jeová.’ (Eze. 38:14-16, 23) Ataki di Gogi ta ben traze kel géra final ki é Armajedon óras ki Jeová ben distrui ‘reis di tudu téra’. (Apo. 16:14, 16; 19:19-21) Má, ‘é sô kes algen justu ki ta mora na Téra, i kes algen sen kulpa ki ta kontinua ta mora na el.’ — Pro. 2:21, nóta di rodapé. w22.10 16-17 ¶16-17
Kuarta-fera, 19 di junhu
Vontadi [di Deus] é pa tudu tipu di algen ser salvu i pa es ten un konhisimentu izatu di verdadi. — 1 Tim. 2:4.
Nu ka ta konsigi lé korason. É sô ‘Jeová ki ta izamina kal ki é intenson.’ (Pro. 16:2) El ta ama tudu tipu di algen, ka ta inporta di undi ki es ben, ses rasa ô kultura. I Jeová ta fla-nu pa nu ‘abri nos korason más txeu.’ (2 Kor. 6:13) Nu ta sforsa pa nu ama tudu nos irmons ku irmans i nu ka ta julga-s. Kel-li tanbê krê fla ma nu ka ta julga kes ki ka ta faze párti di kongregason. Algun bês dja bu julga un família di bo ki ka ta sirbi Jeová? Talvês bu pensa: “Kel-li nunka ka ta seta verdadi.” Si bu faze kel-li bu sta ta julga, ki é un kuza ki bu ka ten direitu di faze i bu sta ta mostra ma bu ta atxa ma bo é midjór di ki otus algen. Ti inda Jeová sta ta da ‘tudu algen, na tudu lugar,’ oportunidadi di rapende. (Atus 17:30) Lenbra sénpri ma pa Jeová é injustu atxa ma nos é más justu di ki otus algen. Nos amor pa kel ki Jeová ta fla ma é dretu ta pô-nu ta ser filís i ta djuda-nu da bon izénplu pa otus algen. Asi nu ta djuda-s bira ses amizadi ku Deus i ku nos más fórti. w22.08 31 ¶20-22
Kinta-fera, 20 di junhu
Di serteza es ta ben sabe ma tevi un proféta na ses meiu. — Eze. 2:5.
Nu pode spera ma nu ta pasa pa opozison na nos trabadju di pregason. I kel opozison li pode bira más txeu na futuru. (Dan. 11:44; 2 Tim. 3:12; Apo. 16:21) Má simé, nu pode ten más serteza ma Jeová ta da-nu kel ajuda ki nu meste. Pamodi? Pamodi Jeová sénpri djuda se sérvus faze kel ki el pidi-s, sikrê éra difísil pa es. Pensa na izénplu di proféta Ezekiel, ki prega pa kes judeu ki staba prézu na Babilónia. Pa ki tipu di algen ki Ezekiel prega? Jeová fla ma es éra ‘rebéldi’ i ‘di korason duru’. Es éra sima spinhu ki ta fazeba algen mal i prigozu sima lakrau. É pamodi kel-li ki Jeová fla Ezekiel txeu bês: ‘Ka bu xinti medu’! (Eze. 2:3-6) Ezekiel konsigi faze se trabadju di pregason pamodi (1) é Jeová ki manda-l, (2) spritu santu da-l forsa i (3) kuzas ki Deus fla-l bira se fé más fórti. w22.11 2 ¶1-2
Sésta-fera, 21 di junhu
Dia ki bu kume-l, di serteza bu ta móre. — Gén. 2:17.
Tudu kuza bibu ki Jeová faze na téra ku ténpu pode móre, má algen é diferenti. El da-nu speransa di vive sen móre. Jeová tanbê faze-nu ku dizeju fórti di kontinua ta vive. Bíblia ta fla ma Deus ‘poi ténpu sen fin na korason’ di algen. (Ecl. 3:11) Kel-li é un di kes kuza ki ta pô-nu ta atxa ma mórti é sima un inimigu. (1 Kor. 15:26) Si nu tene un duénsa gravi, nu ka ta faze nada i nu ta spéra pa nu móre? Normalmenti nu ta konsulta na un dotor i alvês nu ta toma ramedi pa nu trata kel duénsa. Na verdadi, nu ta faze tudu kel ki nu pode pa nu ka móre. I óras ki un algen ki nu ta ama móre, ka ta inporta si el é jóven ô algen grandi, nu ta fika ku dór na korason i pa txeu ténpu. (Juan 11:32, 33) Nu pode kontinua ta prende pa tudu ténpu i nu ten un dizeju fórti di vive pa tudu ténpu pamodi nos Kriador, ki krê-nu txeu, faze-nu asi. Ta fika klaru ma el pode ben pô-nu ta vive pa tudu ténpu. w22.12 3 ¶5; 4 ¶7
Sábadu, 22 di junhu
Nhos irmons na mundu interu sta ta pasa pa kes mésmu sufrimentu. — 1 Ped. 5:9.
Txeu di nos irmons pode sta duenti, ku medu ô ta xinti es sô na es ténpu difísil li. Sforsa pa kontinua ta pâpia ku bus irmon i irmans. Pamodi un duénsa ki ta spadja, talvês nu ka ta konsigi sta djuntu ku nos irmons. Na situasons sima kel-li, talvês bu pode xinti sima apóstlu Juan. El krê odjaba se amigu Gaiu róstu ku róstu. (3 Juan 13, 14) Má simé, Juan rekonhese ma pa un ténpu el ka ta konsigi odjaba Gaiu. Nton, Juan faze kel ki el ta podeba. El skrebe un karta pa Gaiu. Si ka ta da pa vizita irmons i irmans na ses kaza, tenta pâpia ku es di otus manera. Óras ki bu ta kontinua ta pâpia ku bus irmon, bu ka ta xinti bo sô i bu ta fika más kalmu. Má si bu kontinua preokupadu dimás, pâpia ku ansions i seta inkorajamentu ki es ta da-u ku amor. — Isa. 32:1, 2. w22.12 17-18 ¶6-7
Dumingu, 23 di junhu
Patron di Juzé pega-l i el manda-l pa kadia, kel lugar undi prézus di rei ta fikaba. — Gén. 39:20.
Bíblia ta mostra ma duránti un ténpu, pé di Juzé prendedu ku korenti i es pô-l féru na piskós. (Sal. 105:17, 18) Situason di Juzé staba ta piora más inda. El éra un skravu di kunfiansa, má dipôs el bira un prézu sen valor. Algun bês dja bu pasa pa un situason kasábi ki piora sikrê bu faze orason di korason? Kel-li pode kontise. Jeová ka ta proteje-nu di prublémas ki ta kontise na mundu ki Satanás sta ta governa. (1 Juan 5:19) Má simé, bu pode ten serteza di kel-li: Jeová sabe dretu kuzê ki bu sta pasa pa el i el ta preokupa ku bo. (Mat. 10:29-31; 1 Ped. 5:6, 7) Alén di kel-li, el promete: ‘Nunka N ka ta dexa-u i nunka N ka ta bandona-u.’ (Ebr. 13:5) Jeová pode djuda-u aguenta firmi na un situason ki ta parse ma ka ten soluson. w23.01 16 ¶7-8
Sugunda-fera, 24 di junhu
Nos Deus... ta púrdua txeu. — Isa. 55:7.
Skrituras ta garanti-nu ma nos Deus ka ta bandona-nu óras ki nu ta faze kuzas mariadu. Israelitas peka txeu bês kóntra Jeová. Má kantu es rapende di korason, Jeová purdua-s. Kes kriston di ténpu di apóstlus tanbê sabia ma Deus ta amaba es txeu. Ku ajuda di spritu santu, apóstlu Paulu fla se irmons pa ‘púrdua i konsola’ un ómi ki fazeba un pekadu gravi má ki dja rapendeba. (2 Kor. 2:6, 7; 1 Kor. 5:1-5) Nu ta fika kontenti di sabe ma Jeová ka nega kes algen ki ta adoraba el sô pamodi es peka! Envês di kel-li, el djuda-s ku amor, el koriji-s i el konvida-s pa es volta pa se brasu. El ta promete faze mésmu kuza pa tudu kes algen ki peka i ki rapende gósi. (Tia. 4:8-10) Bíblia ta mostra sabedoria, justisa i amor di Deus. Kel livru li ta prova ma Jeová krê pa nu konxe-l. El krê pa nu bira se amigu. w23.02 7 ¶16-17
Térsa-fera, 25 di junhu
Nhos sta ta faze dretu na presta atenson na kes profesia. — 2 Ped. 1:19.
Nu ten bons motivu pa sta interesadu na kuzê ki sta ta kontise na mundu i odja modi ki kel-li sta ta kunpri profesias di Bíblia. Pur izénplu, Jizus pâpia di alguns kuza ki ta ben kontiseba pa djuda-nu sabe ma mundu di Satanás sta kuazi ta distruídu. (Mat. 24:3-14) Apóstlu Pedru insentiva-nu pa nu presta atenson na kes profesia ki sta ta kunpri, asi pa nos fé kontinua fórti. (2 Ped. 1:20, 21) El krê pa nu ten un atitudi ikilibradu óras ki nu ta pensa na profesias di Bíblia. El ta fla-nu pa nu fika ‘ku xintidu na prezénsa di dia di Jeová’. (2 Ped. 3:11-13) Pamodi? É ka pamodi nu krê sabe “kel dia i kel óra” ki Jeová ta ben traze Armajedon. Má é pamodi nu krê uza kel ténpu ki falta di midjór manera pa ‘nu konporta di manera santu i faze kuzas ki ta mostra ma nu ta adora Deus’. (Mat. 24:36; Luk. 12:40) Nu krê mante un bon konportamentu i ten serteza ma sforsu ki nu ta faze pa sirbi Jeová ta mostra ma nu ten txeu amor pa el. Pa nu faze kel-li, nu meste toma kuidadu. w23.02 16 ¶4, 6
Kuarta-fera, 26 di junhu
N ten otus ovelha ki... N ten ki traze-s. — Juan 10:16.
Ten alguns kuza ki kes di ‘otus ovelha’ meste faze gósi pa es pode ben vive na Paraízu. Nu meste mostra kuzê ki nu ta xinti pa Jizus. Pur izénplu, nu ta mostra nos amor pa el, pa manera ki nu ta trata kes irmon skodjedu ku spritu santu. Jizus fla ma el ta ben julga kes ovelha pa manera ki es ta trata se irmons. (Mat. 25:31-40) Nu pode djuda-s óras ki nu ta partisipa ku zelu na trabadju di pregason i di faze disiplus. (Mat. 28:18-20) Nu ka meste spera ti ki nu ba vive na Paraízu pa nu bira kel tipu di algen ki Jeová krê. Désdi gósi, nu debe sforsa pa ser onéstu na kuzas ki nu ta fla i ki nu ta faze i ten un vida ikilibradu. I nu pode ser lial pa Jeová, pa nos maridu ô mudjer i pa irmons na kongregason. Si nu obi ku Jeová gósi na kel mundu mau li, ta ser más fásil obi ku el na Paraízu. Tanbê nu pode dizenvolve kapasidadis i kualidadis pa mostra ma nu sta ta pripara pa ba vive la. w22.12 11-12 ¶14-16
Kinta-fera, 27 di junhu
Ken ki ta ama-m, nha Pai ta ama-l. — Juan 14:21.
Nu ta ama Jizus ki é nos Rei, pamodi el é kel midjór Governanti ki ten. Jeová trena se Fidju i el skodje-l pa governa. (Isa. 50:4, 5) Pensa tanbê na sakrifisius ki Jizus faze pa nos ku amor. (Juan 13:1) Pamodi el é bu Rei, el merese tudu bu amor. El splika ma ses amigu é kes ki ta ama-l di verdadi i ki ta mostra ses amor pamodi es ta obi ku se mandamentus. (Juan 14:15; 15:14, 15) É un priviléjiu grandi ser amigu di Fidju di Jeová! Bu sabe ma Jizus é umildi i ma el ta imita se Pai di manera perfeitu. Bu prende ma el da kumida pa kes algen ki tinha fómi, el konsola kes ki staba dizanimadu i ti el kura kes ki staba duenti. (Mat. 14:14-21) Bu sta odja modi ki el ta toma kónta di kongregason oji. (Mat. 23:10) I bu sabe ma dja ki el é Rei di Reinu di Deus, el ta ben faze kuzas sábi pa nos na futuru. Modi ki bu pode mostra ma bu ta ama-l? Óras ki bu ta sigi se izénplu. Un di kes primeru kuza ki bu pode faze pa sigi se izénplu é da bu vida pa Jeová i batiza. w23.03 4 ¶8, 10
Sésta-fera, 28 di junhu
Nhos labanta odju pa Séu i nhos odja. Ken ki kria kes kuza li? — Isa. 40:26.
Jeová faze tudu kuza na séu, na téra i na mar, ki ta inxina-nu sobri el. (Sal. 104:24, 25) I pensa na manera ki Deus faze-nu. El da-nu kapasidadi di gosta di odja kuzas bunitu na naturéza. Tanbê, el da-nu kapasidadi di odja, obi, toka, xinti gostu i txeru. Kes kuza li ta pô-nu ta tra pruvetu di tudu kuza bunitu ki Jeová faze. Bíblia ta pâpia di un otu motivu inportanti ki debe pô-nu ta odja pa kriason ku atenson. El ta inxina-nu sobri kualidadis di Jeová. (Rom. 1:20) Pur izénplu, repara kes kuza ki Jeová kria i odja modi ki es é ben fetu. Es ka ta inxina-nu ma Jeová ten txeu sabedoria? I pensa na kes txeu kumida ki nu pode kume. Kel-li ta mostra klaru modi ki Jeová ta ama-nu. Óras ki nu ta odja kualidadis di Jeová na kuzas ki el faze, nu ta konxe-l midjór i nu ta krê bira más se amigu. w23.03 16 ¶4-5
Sábadu, 29 di junhu
Verdadi é kel párti prinsipal di bu palavra. — Sal. 119:160.
Sima situason di mundu ta ba ta piora, nos kunfiansa na verdadi ta podu na próva. Algen pode tenta pô-nu ku dúvida si Bíblia é verdadi ô si Jeová skodje skravu fiel i prudenti pa orienta se povu gósi. Má si nu sta sénpri konvensidu ma Palavra di Jeová é verdadi, kes ataki li ka ta prujudika nos fé. Nu ta sta disididu na ‘obi ku leis di Jeová na tudu situason, ti fin.’ (Sal. 119:112) Nu ka ta fika ‘ku vergónha’ di pâpia ku otus algen sobri verdadi i fla-s pa es vive sima Bíblia ta fla. (Sal. 119:46) I nu ta konsigi aguenta firmi ‘ku paxénxa i alegria’ na kes situason más difísil, sima pirsigison. (Kol. 1:11; Sal. 119:143, 157) Verdadi ta pô-nu xinti kalmu i ku kunfiansa, i el ta mostra-nu klaru modi ki nu debe vive na un mundu ki sta di kabésa pa baxu. El ta da-nu un speransa pa un futuru midjór dibaxu di govérnu di Reinu di Deus. w23.01 7 ¶16-17
Dumingu, 30 di junhu
N ta da nhos un mandamentu novu, pa nhos ama kunpanheru. Sima N ama nhos, nhos ama kunpanheru tanbê. — Juan 13:34.
Na kel noti antis di Jizus móre, el faze un orason kunpridu ta pidi se Pai pa ‘fika di odju’ na se disiplus ‘pamodi kel Malvadu.’ (Juan 17:15) Kel-li mostra ma Jizus ta amaba es txeu! El staba kuazi ta pasa pa un provason difísil, má simé el staba preokupadu ku se apóstlus. Nu ta imita Jizus, óras ki nu ka ta konsentra sô na kes kuza ki nu meste. Má nu ta faze orason sénpri pa nos irmons ku irmans. Óras ki nu ta faze kel-li, nu sta ta obi ku kel órdi di Jizus di ama kunpanheru i nu sta mostra Jeová ma nu ta ama nos irmons ku irmans. Faze orason pa es ta djuda-s. Palavra di Deus ta fla ma ‘súplika di un ómi justu ten txeu forsa.’ (Tia. 5:16) Nos irmons ku irmans meste pa nu faze orason pa es pamodi es ta pasa pa txeu prubléma. w22.07 23-24 ¶13-15