BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es24 pp. 88-98
  • Setenbru

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Setenbru
  • Izamina testu di dia — 2024
  • Subtémas
  • Dumingu, 1 di setenbru
  • Sugunda-fera, 2 di setenbru
  • Térsa-fera, 3 di setenbru
  • Kuarta-fera, 4 di setenbru
  • Kinta-fera, 5 di setenbru
  • Sésta-fera, 6 di setenbru
  • Sábadu, 7 di setenbru
  • Dumingu, 8 di setenbru
  • Sugunda-fera, 9 di setenbru
  • Térsa-fera, 10 di setenbru
  • Kuarta-fera, 11 di setenbru
  • Kinta-fera, 12 di setenbru
  • Sésta-fera, 13 di setenbru
  • Sábadu, 14 di setenbru
  • Dumingu, 15 di setenbru
  • Sugunda-fera, 16 di setenbru
  • Térsa-fera, 17 di setenbru
  • Kuarta-fera, 18 di setenbru
  • Kinta-fera, 19 di setenbru
  • Sésta-fera, 20 di setenbru
  • Sábadu, 21 di setenbru
  • Dumingu, 22 di setenbru
  • Sugunda-fera, 23 di setenbru
  • Térsa-fera, 24 di setenbru
  • Kuarta-fera, 25 di setenbru
  • Kinta-fera, 26 di setenbru
  • Sésta-fera, 27 di setenbru
  • Sábadu, 28 di setenbru
  • Dumingu, 29 di setenbru
  • Sugunda-fera, 30 di setenbru
Izamina testu di dia — 2024
es24 pp. 88-98

Setenbru

Dumingu, 1 di setenbru

Si un algen ta atxa ma el ta adora Deus má el ka ta kontrola se língua, el sta ta ingana se korason, i se adorason ka ten ninhun valor. — Tia. 1:26.

Óras ki nu ta uza dretu nos kapasidadi di pâpia, nu ta mostra otus algen ma nu ta adora Jeová. Nu ta djuda-s odja diferénsa klaru ‘entri ken ki ta sirbi Deus i ken ki ka ta sirbi-l.’ (Mal. 3:18) É kel-li ki kontise ku un irman ki txoma Kinberli. Kantu el staba na liseu, el dadu un trabadju di grupu djuntu ku un otu koléga di skóla. Dipôs ki es tirmina, se koléga odja ma el ka éra sima kes otu alunu. El ka ta papiaba mal di otus algen, el ta papiaba ku bondadi i el ka ta uzaba palavrons. Kel koléga di skóla di Kinberli fika dimiradu ku el i dipôs el seta studa Bíblia. Pensa na modi ki Jeová ta fika kontenti óras ki nu ta pâpia di un manera ki ta poi pesoas ta krê prende sobri el! Nos tudu nu krê pâpia di un manera ki ta da glória pa Jeová. w22.04 5-6 ¶5-7

Sugunda-fera, 2 di setenbru

Otus mudjer... ta uzaba kes kuza ki es tinha pa djudaba es. — Luk. 8:3.

Jizus tra kes 7 dimóni di Maria Madalena! Se gratidon pô-l ta bira disiplu di Jizus i ta apoia-l na pregason. (Luk. 8:1-3) Enbóra Maria tinha txeu gratidon pa kuzê ki Jizus faze pa el, talvês el ka sabia ma Jizus pode ben faze mutu más pa el na futuru. Jizus ta ben daba se vida, ‘pa tudu kenha ki mostra fé na el’ pode ben ten vida pa tudu ténpu. (Juan 3:16) Má simé, Maria mostra se gratidon pa Jizus kantu el kontinua lial. Timenti Jizus staba ta sufri na staka, Maria fika pértu di el pamodi el ta preokupaba ku Jizus i el krê konsolaba kes otu algen ki staba la. (Juan 19:25) Dipôs ki Jizus móre, Maria i más dôs mudjer leba alguns kuza ki es staba ta meste pa pripara korpu di Jizus pa intéru. (Mar. 16:1, 2) Maria tevi alegria di odja i pâpia ku Jizus dipôs ki el resusitadu. I kel-li é un priviléjiu ki poku disiplu tevi. — Juan 20:11-18. w23.01 27 ¶4

Térsa-fera, 3 di setenbru

N ta gostaba pa bu sérba ô friu ô kenti. — Apo. 3:15.

Nu ka debe kunfia sô na kel trabadju ki dja nu fazeba pa Jeová. Enbóra talvês nu ka ta konsigi faze kel ki nu ta fazeba antis, nu meste kontinua okupadu ‘na óbra di Sinhor’, i mante sienti ti fin. (1 Kor. 15:58; Mat. 24:13; Mar. 13:33) Nu ten ki ten zelu i adora Jeová di tudu korason. Mensajen di Jizus pa kongregason na Laudiseia ta pâpia di un otu prubléma. Ses adorason staba ‘mornu’, pamodi es ka staba ta liga ses adorason. Pur isu Jizus fla ma es éra ‘mizeriadu i koitadu’. Es meste mostraba más zelu pa Jeová i pa se adorason. (Apo. 3:16, 17, 19) Kuzê ki nu ta prende? Si dja nu perde algun zelu, nu meste mostra más gratidon pa tudu kuza ki Jeová i se organizason ta faze pa nos. (Apo. 3:18) Nunka nu ka debe sforsa pa ten un vida sábi gósi ki ta poi nos adorason pa Jeová na sugundu lugar. w22.05 3-4 ¶7-8

Kuarta-fera, 4 di setenbru

Se dianti skrebedu un livru di rekordason pa kes ki tinha grandi ruspetu pa Jeová. — Mal. 3:16.

Dja ten un monti anu ki Jeová sta ta skrebe un livru spesial. Kel livru li ten un lista di nómis ki kumesa ku nómi di kel primeru tistimunha fiel, ki é Abel. (Luk. 11:50, 51) Sima ténpu ba ta pasa, Jeová poi otus nómi na kel livru i gósi el ten nómi di milhons di algen. Na Bíblia kel livru li ta txomadu di ‘livru di rekordason’, ‘livru di vida’ i ‘rolu di vida’. (Mal. 3:16; Apo. 3:5; 17:8) Kel livru spesial li ten nómi di tudu kes ki ta adora Jeová, ki ten grandi ruspetu pa el i ki ta da se nómi valor. Es ta ben ten oportunidadi di ten vida pa tudu ténpu. Nu pode ten nos nómi skrebedu na kel livru li si nu ten un amizadi fórti ku Jeová ku bazi na sakrifisiu di resgati di se Fidju, Jizus Kristu. (Juan 3:16, 36) Nos tudu nu krê pa nos nómi sta skrebedu na kel livru li, ka ta inporta si nos speransa é ba vive na séu ô na téra. w22.09 14 ¶1-2

Kinta-fera, 5 di setenbru

Diabu, ki staba ta ingana-s, botadu déntu di kel lagu di lumi i inxofri. — Apo. 20:10.

Livru di Apokalipse ta pâpia di un ‘dragon grandi kor di lumi’. (Apo. 12:3) Kel dragon li ta briga kóntra Jizus i se anjus. (Apo. 12:7-9) El ta ataka povu di Deus i el ta da féra, ô govérnus di ómi, puder. (Apo. 12:17; 13:4) Kenha ki é kel dragon li? É ‘kel primeru kóbra, ki ta txomadu di Diabu i Satanás’. (Apo. 12:9; 20:2) Tanbê é el ki sta kontrola tudu kes otu inimigu di Jeová.Kuzê ki ta ben kontise ku kel dragon? Apokalipse 20:1-3 ta fla ma un anju ta bota Satanás na un abismu. Kel-li ta ben ser sima ki el sta prézu. Timenti el sta prézu, el ka ta kontinua ta ‘ingana kes nason más ti ki kes mil anu kaba.’ Ti ki enfin, Satanás ku se dimónis ta botadu na ‘lagu di lumi i inxofri’. Kel-li krê fla ma es ta distruídu pa tudu ténpu. Imajina modi ki ta ben ser sábi vive na un mundu sen Satanás ku se dimónis! w22.05 14 ¶19-20

Sésta-fera, 6 di setenbru

Pa el trabadja duru i pa el faze bon trabadju ku se mô. Asi, el ta ten algun kuza pa el da kel algen ki meste. — Efé. 4:28.

Jizus éra un bon trabadjador. Kantu el éra jóven, el éra karpinteru. (Mar. 6:3) Di serteza, pai ku mai di Jizus ta sforsaba txeu pa kuidaba di ses família ki éra grandi. Tanbê, es gostaba di ajuda ki Jizus ta daba es! I dja ki Jizus éra perfeitu, el ta fazeba un bon trabadju. Pur isu, talvês txeu algen ta krê kunpraba kes kuza ki el ta fazeba i talvês Jizus gostaba di se trabadju. Enbóra el ta trabadjaba txeu, sénpri el ta traba ténpu pa sirbi Jeová. (Juan 7:15) Dipôs ki el kumesa se trabadju di pregason, el fla kes algen ki ta obiba el: ‘Nhos trabadja, ka pa kumida ki ta kaba má pa kumida ki ta dura pa tudu ténpu’. (Juan 6:27) I na kel diskursu na monti, Jizus fla: ‘Nhos djunta tizorus na séu’. (Mat. 6:20) Sabedoria ki ta ben di Deus ta djuda-nu ten un ideia ikilibradu sobri nos trabadju. Dja ki nu ta sirbi Deus, nu ta inxinadu ma nu debe ‘trabadja duru i faze un bon trabadju’. w22.05 22 ¶9-10

Sábadu, 7 di setenbru

Bu mai ta fika kontenti. — Pro. 23:25.

Eunisi da Timótiu un bon izénplu. Di serteza el odja ma kes kuza ki se mai ta fazeba éra pamodi el tinha un amor fórti pa Jeová i ma se mai éra filís pamodi el ta sirbiba Jeová. Di mésmu manera, oji txeu mai dja djuda ses fidjus sirbi Jeová sô ku ses izénplu. (1 Ped. 3:1, 2) Abo tanbê bu pode faze mésmu kuza. Di ki manera? Poi bu amizadi ku Jeová na primeru lugar. (Deut. 6:5, 6) Sima kuazi tudu mai, bu ta faze txeu sakrifisiu pa kuida di nisisidadis di bus fidju. Pur izénplu, bu ka ta durmi dretu, bu ta uza bu ténpu, bu dinheru i otus kuza pa kuida di bus fidju. Má sikrê bu ta sta txeu okupadu, ka bu dexa di kuida di bu amizadi ku Jeová. Tra ténpu pa bu faze orason bo sô, pa bu faze bu studu pesoal i pa bu sisti runion. Si bu faze kes kuza li, bu ta bira bu amizadi ku Jeová más fórti i bu ta da un bon izénplu pa bus fidju i pa otus algen. w22.04 16 ¶1; 19 ¶12-13

Dumingu, 8 di setenbru

Julga bus sérvus: pa bu fla kel ki faze mal ma el é kulpadu i pa bu poi se kulpa ta kai riba di se própi kabésa, i pa bu fla kel ki é justu ma el é inosenti i pa bu rekonpensa-l. — 1 Reis 8:32.

Sabe ma nu ka ten ki disidi modi ki un algen debe julgadu ta pô-nu ta xinti pas déntu nos! Dja ki Jeová é Juís di Téra interu, el ta ben faze kel trabadju inportanti li. (Rom. 14:10-12) Nu pode ten tudu kunfiansa ma sénpri el ta julga di akordu ku se leis perfeitu di kuzê ki é dretu i mariadu. (Gén. 18:25) Nunka el ka ta faze nada injustu! Nu tene gana pa txiga kel ténpu ki Jeová ta ben kaba ku tudu kes rezultadu mariadu di inperfeison i pekadu. Na kel ténpu tudu kes kuza ki ta prujudika-nu ta ben kabadu ku el pa tudu ténpu. (Sal. 72:12-14; Apo. 21:3, 4) Nu ka ta ben lenbra di es nunka más. Timenti nu sta spéra kel ténpu rei di sábi pa txiga, nu ta agradese Jeová txeu pamodi el da-nu kapasidadi di imita-l i púrdua. w22.06 13 ¶18-19

Sugunda-fera, 9 di setenbru

Juís di Téra interu ka ta faze kel ki é justu? — Gén. 18:25.

Un bon juís meste konxe lei rei di dretu. El debe intende dretu kuzê ki é dretu i mariadu. Kuzê más ki un bon juís meste faze? El meste sabe tudu kuza ki kontise antis di toma un disizon. Nton, Jeová é kel midjór Juís pamodi sénpri el sabe tudu kuza ki ta kontise. Jeová é ka sima kes juís li na Téra, pamodi antis di toma un disizon sénpri el ta sabe tudu kuza ki kontise. (Gén. 18:20, 21; Sal. 90:8) El é ka sima kes juís li na Téra ki ta julga sô ku bazi na kel ki es ta odja ô ki es ta obi. El ta intende dretu modi ki kualidadis di un algen, manera di ser ki el erda di se pai ku se mai, idukason ki el dadu, na undi ki el ta mora, kuzê ki el ta xinti i manera ki el ta pensa ta pô-l ta faze algun kuza. Tanbê Jeová ta odja kuzê ki nu ten na nos korason. El ta intende dretu motivason, intenson i dizeju di kada algen. Ka ten nada ki ta fika sukundidu di Jeová. (Ebr. 4:13) Pur isu, óras ki Jeová ta púrdua un algen é pamodi el sabe tudu kuza ki kontise. w22.06 4 ¶8-9

Térsa-fera, 10 di setenbru

Ómi ta da tudu kuza ki el ten pa se vida. — Jó 2:4.

Nu meste presta txeu atenson na kes armadilha ki Satanás uza kóntra Jó pamodi el ta faze mésmu kuza ku nos oji. Satanás fla ma nu ka ta ama Jeová di korason i ma nu ta bandona-L si nos vida sta na prigu. Satanás tanbê fla ma Deus ka ta ama-nu i ma El ka ta odja sforsu ki nu ta faze pa nu agrada-L. Dja ki nu sabe kuzê ki Satanás ta tenta faze, anos ki ta spéra na Jeová, nu ka ta kridita na mintiras di Satanás. Pa nos, prublémas debe ser un oportunidadi pa nu prende sobri nos mê. Kes prubléma ki Jó pasa pa el, djuda-l odja alguns fadja ki el tinha i koriji-s. Pur izénplu, el prende ma el meste tinha más umildadi inda. (Jó 42:3) Nos tanbê nu pode prende txeu sobri nos kabésa óras ki nu ta pasa pa prublémas. Óras ki nu odja ki fadjas ki nu ten, nu pode sforsa pa koriji-s. w22.06 23 ¶13-14

Kuarta-fera, 11 di setenbru

“Anhos é nhas tistimunha”, é Jeová ki fla, “Sin, nha sérvu ki N skodje”. — Isa. 43:10.

Jeová ta promete ma el ta djuda-nu. Pur izénplu, antis di el fla: ‘Anhos é nhas tistimunha,’ el fla: ‘Óras ki bu pasa na meiu di agu, N ta sta ku bo, i óras ki bu pasa na rius, es ka ta kubri-u. Óras ki bu anda na meiu di lumi, bu ka ta fika txumuskadu, nen lumi ka ta kema-u.’ (Isa. 43:2) Alvês óras ki nu ta prega, nu ta pasa pa prublémas ki é sima agu ki ta kubri-nu i provasons ki é difísil di tal manera ki é sima lumi ki pode kema-nu. Má simé, ku ajuda di Jeová, nu ta kontinua ta prega. (Isa. 41:13) Gósi maioria di algen ka ta krê obi nos mensajen. Má kel-li é ka pamodi nu ka sta prega dretu. Sabe ma Jeová ta fika kontenti óras ki nu ta kontinua ta pâpia di se mensajen di manera fiel ta konsola-nu i ki ta da-nu forsa. Apóstlu Paulu fla: ‘Kada un ta resebe se própi rekonpénsa, di akordu ku se própi trabadju.’ — 1 Kor. 3:8; 4:1, 2. w22.11 4 ¶5-6

Kinta-fera, 12 di setenbru

Nhos mante un bon konportamentu na meiu di kes algen di nason. — 1 Ped. 2:12.

Oji, nu sta ta odja profesias di Bíblia ta kunpri. Algen ‘di tudu língua di nasons’ sta ta prende pâpia ‘língua puru’ di kes verdadi di Bíblia. (Zac. 8:23; Sof. 3:9) Más di 8 milhon di algen na 240 país ta faze párti di organizason di Jeová i tudu anu milharis di algen ta batiza! Má kes kualidadi ki kes novu disiplu ta dizenvolve, ki é kel ‘manera di ser novu’, é mutu más inportanti di ki kantu algen ki ta batiza. (Kol. 3:8-10) Txeu di es dexa di faze konportamentu seksual mariadu, violénsia, di ten prekonseitu i txeu orgulhu di ses país. Kel profesia ki sta na Isaías 2:4 sta ta kunpri pamodi es ka sta ‘ta prende géra más.’ Dja ki nu ta sforsa pa ten kel manera di ser novu, nu ta djuda pesoas ben pa organizason di Deus i nu ta prova ma nu sta ta sigi nos Líder, Jizus Kristu. (Juan 13:35) Pamodi ki kel-li sta ta kontise? Pamodi Jizus sta ta da-nu kel ajuda ki nu meste. w22.07 9 ¶7-8

Sésta-fera, 13 di setenbru

Pa nha orason ser sima insénsu priparadu na bu frenti. — Sal. 141:2.

Óras ki nu ta pâpia ku Jeová na orason, nu debe ivita fika avontádi dimás. Má, nu debe mostra txeu ruspetu. Pensa na kes vizon ki Izaías, Ezekiel, Daniel i Juan resebe. Na tudu es, Jeová é un Rei ki ta dexa algen dimiradu. Izaías ‘odja Jeová xintadu na un tronu grandiozu i ki staba na un lugar altu’. (Isa. 6:1-3) Ezekiel odja Jeová xintadu na se karu na Séu i na se vólta tinha un lus ki ta ‘brilhaba sima un arkuíris’. (Eze. 1:26-28) Daniel odja ‘Antigu di Dias’ bistidu ku ropa branku i lumi staba ta sai di se tronu. (Dan. 7:9, 10) I Juan odja Jeová xintadu na un tronu i na se vólta tinha un kuza sima un arkuíris bunitu ki ta parse ku esmeralda. (Apo. 4:2-4) Óras ki nu ta pensa na glória di Jeová, ki ka ten konparason, nu ta lenbra ma pâpia ku el na orason é un priviléjiu grandi i ma é inportanti nu faze orason ku ruspetu. w22.07 20 ¶3

Sábadu, 14 di setenbru

[Kuidadu ku] kes algen ki ta ingana otus. — Efé. 4:14.

Jóven, Satanás ta tenta inpidi-u di faze más prugrésu. Un manera di el faze kel-li é pô-u ku dúvida sobri alguns kuza ki Bíblia ta inxina. Pur izénplu, talvês alguns algen ta tenta konvense-u ma Deus ka kria-nu i ma nu ta izisti pamodi ivoluson. Talvês kantu abo éra más jóven bu ka ta pensaba na kel-li, má gósi ki dja bu sta más grandi talvês bu sta prende kel-li na skóla. Kes kuza ki bus profesor ta inxina-u pode parse ma ta faze sentidu i ta konvense-u. Má pode ser ki nunka es ka para pa odja próvas klaru ma ta izisti un Kriador. Lenbra di kuzê ki Provérbios 18:17 ta fla: ‘Kel primeru ki aprizenta se prubléma ta parse ma el ten razon, timenti kel otu párti ka txiga pa faze-l pergunta.’ Envês di bu atxa ma kes ideia ki bu ta obi na skóla é verdadi, tra ténpu pa bu studa ku kuidadu kuzê ki Bíblia ta fla i nos publikasons. w22.08 2 ¶2; 4 ¶8

Dumingu, 15 di setenbru

Kunpri ku kuidadu tudu ki sta skrebedu na el. Asi, bu ta ten bon rezultadu na bu kaminhu i bu ta aji ku sabedoria. — Jos. 1:8.

Óras ki nu ta lé Bíblia nu ta krê intende kuzê ki kes palavra krê fla. Si nu ka faze si, nu pode ka intende dretu kuzê ki nu ta lé. Pur izénplu, repara kel konbérsu ki Jizus tevi ku ‘un ómi ki éra instrutor di lei’. (Luk. 10:25-29) Kantu kel ómi pergunta-l kuzê ki el meste fazeba pa el ganhaba vida pa tudu ténpu, Jizus djuda-l atxa respósta na Palavra di Deus. Jizus pergunta-l: ‘Kuzê ki sta skrebedu na Lei? Kuzê ki bu ta intende?’ Kel ómi konsigi da respósta sértu kantu el fla kuzê ki Skrituras ta fla sobri ama Deus i ama prósimu. (Lev. 19:18; Deut. 6:5) Má repara kuzê ki kel ómi fla Jizus dipôs: ‘Kenha ki é nha prósimu?’ Kel ómi mostra ma el ka intende dretu kuzê ki el lé. I pamodi kel-li, el ka sabia modi ki el ta sigiba kes testu di Skrituras na se vida. Nu meste ajuda di Jeová pa intende Skrituras. Nton, nu pode pidi se spritu santu pa djuda-nu konsentra na kuzê ki nu sta lé, i pidi-l pa el djuda-u faze sima bu lé. w23.02 9 ¶4-5

Sugunda-fera, 16 di setenbru

Kontinua ta anda na verdadi. — 3 Juan 4.

“Modi ki bu konxe verdadi?” Di serteza dja bu responde kel pergunta li monti bês. Kel-li é un di kes primeru pergunta ki bu ta obi óras ki bu ta konxe un irmon. Nu gosta di obi nos irmons ku irmans ta konta modi ki es konxe i modi ki es bira ta ama Jeová, i nu gosta di fla-s kuzê ki verdadi siginifika pa nos. (Rom. 1:11) Konbérsus sima kes-li, ta djuda-nu lenbra di modi ki verdadi ten txeu valor pa nos. Tanbê, nu ta fika más disididu na ‘kontinua ta anda na verdadi’ ô kontinua ta vive di un manera ki ta agrada Jeová. Nu ten txeu motivu pa ama verdadi. Má kel motivu más inportanti, é pamodi nu ta ama Jeová ki é Fonti di verdadi. Através di se Palavra, Bíblia, nu ta prende ma el é Deus Tudu-Poderozu, ma el kria séu ku téra i tanbê ma el é nos Pai ki sta na séu, ki ta kuida di nos tudu ku amor. — 1 Ped. 5:7. w22.08 14 ¶1, 3

Térsa-fera, 17 di setenbru

Lenbra di kes póbri. — Gál. 2:10.

Apóstlu Paulu inkoraja se irmons ku irmans pa mostra amor através di ‘bons óbra’. (Ebr. 10:24) El djuda se irmons ku irmans na kuzê ki el fla i na kuzê ki el faze. Pur izénplu, kantu irmons na Judea staba ta pasa fómi, Paulu leba-s alguns kuza ki es staba ta meste. (Atus 11:27-30) Enbóra Paulu staba okupadu ta prega i ta inxina, sénpri el ranja manera pa djuda kes ki staba ta pasa pa nisisidadi. Kantu el faze kel-li, el djuda se irmons kunfia ma Jeová staba ta kuida di es. Oji, óras ki nu ta tra di nos ténpu, nos inerjia i nos kapasidadi pa djuda kes irmon ki pasa pa un dizastri na naturéza, nu ta djuda-s bira ses fé más fórti. Tanbê nu pode djuda óras ki nu ta faze kontribuison pa trabadju ki ta fazedu na mundu interu. Si nu faze kes kuza li, nu ta djuda nos irmons ku irmans kunfia ma Jeová nunka ka ta bandona-s. w22.08 24 ¶14

Kuarta-fera, 18 di setenbru

Profesia nunka ka fazedu pa vontadi di ómi, má kes ómi pâpia di kes kuza ki ben di Deus sima es giadu pa spritu santu. — 2 Ped. 1:21.

Bíblia ten txeu profesia ki dja kunpri. Alguns di kes profesia li skrebedu un monti anu antis di es kunpri. Stória ta konfirma ma kes profesia li kunpri. Nu ka ta fika dimiradu pamodi nu sabe ma tudu profesia di Bíblia ben di Jeová. Pensa na kes profesia ki ta fla ma es ta ben tomaba sidadi di Babilónia. Entri 778 i 732 A.J., ku ajuda di spritu santu, proféta Izaías fla ma es ta ben tomaba sidadi di Babilónia, ki tinha txeu puder. Ti el fla nómi di kel algen ki ta tomaba sidadi, ki éra Siru. I el splika modi ki el ta fazeba el. (Isa. 44:27–45:2) Izaías tanbê fla ma dipôs Babilónia ta ben sérba distruídu i ma el ta fikaba bandonadu. (Isa. 13:19, 20) Trópas di Média ku Pérsia toma Babilónia na 539 A.J., i kel lugar, ki éra un grandi sidadi, gósi sta bandonadu. w23.01 4 ¶10

Kinta-fera, 19 di setenbru

Nhos kontinua ta inkoraja kunpanheru. — 1 Tes. 5:11.

Jeová skodje-nu pa faze párti di se família na mundu interu ki ta adora-l. Kel-li é un priviléjiu grandi i el ta da-nu txeu rezultadu! (Mar. 10:29, 30) Na mundu interu nu ten irmons ku irmans ki sima nos, ta ama Jeová i ta sforsa pa vive di un manera ki ta agrada-l. Nos manera di pâpia, nos kultura i nos manera di bisti pode ser diferenti, má nu ta ama nos irmons sikrê óras ki nu konxe-s pa primeru bês. Nu gosta txeu di sta ku es pa lova i adora nos Pai ki sta na Séu i nu meste sta unidu ku es. (Sal. 133:1) nos irmons i irmans más inda. Alvês es ta djuda-nu karega nos karga. (Rom. 15:1; Gál. 6:2) Tanbê es ta djuda-nu kontinua ta faze nos midjór pa Jeová i kontinua ku un amizadi fórti ku el. (Ebr. 10:23-25) Pensa na modi ki nu ta xintiba si nu ka tinha proteson di kongregason pa djuda-nu kontinua firmi kóntra nos inimigus, ki é Satanás i se mundu mau. w22.09 2-3 ¶3-4

Sésta-fera, 20 di setenbru

Kenha ki ta kontrola se língua sta ta aji ku kuidadu. — Pro. 10:19.

Pode ser difísil kontrola nos kabésa óras ki nu sta ta uza redi sosial. Si nu ka toma kuidadu, sen nu krê, nu pode pâpia di asuntus ki nu ka debe pa un monti di algen. I óras ki nu manda un mensajen nu ka ta konsigi kontrola modi ki otus algen ta bai uza-l ô kantu prubléma ki el ta kria. Kontrola nos kabésa tanbê ta djuda-nu fika kaladu óras ki kes algen ki é kóntra nos organizason ta tenta ingana-nu pa nu fla kuzas ki pode poi nos irmons ku irmans na prigu. Kel-li pode kontise óras ki pulísia ta faze-nu perguntas na un país ki nos trabadju sta proibidu ô ki nu ten poku liberdadi. Na kel situason li i na otus, nu pode aplika kel prinsípiu ki ta fla pa nu ‘tapa nos bóka’. (Sal. 39:1) Óras ki nu ta trata ku nos família, nos amigus, nos irmons ku irmans ô kalker otu algen, nu debe ser un algen di kunfiansa. I pa nu ser algen di kunfiansa, nu meste kontrola nos kabésa. w22.09 13 ¶16

Sábadu, 21 di setenbru

Filís é ómi ki... gosta txeu di lei di Jeová, i el ta lé Se lei ku vós baxu, dia ku noti. — Sal. 1:1, 2.

Pa nu ser filís di verdadi, nu debe lé i studa Bíblia. I nu meste faze kel-li. É pur isu ki Jizus fla: ‘Ómi ka debe vive sô di pon, má di tudu palavra ki ta ben di bóka di Jeová.’ (Mat. 4:4) Pur isu, nu ka debe dexa pasa un dia sen lé Palavra di Deus, Bíblia ki ten txeu valor. Pamodi Jeová ta ama-nu, el ta mostra-nu na Bíblia kuzê ki nu debe faze pa nu pode ser filís. Nu ta prende kuzê ki el krê pa nos. Nu ta prende modi ki nu pode bira se amigu i kuzê ki nu meste faze pa el púrdua nos pekadu. I nu ta prende sobri kel speransa rei di sábi ki el ta promete pa futuru. (Jer. 29:11) Kes verdadi li ki nu ta prende óras ki nu ta studa Bíblia, ta poi nos korason fika kontenti! Sénpri ki bu xinti dizanimadu pamodi un prubléma na vida, tra más ténpu pa bu lé Bíblia i midita na el. w22.10 7 ¶4-6

Dumingu, 22 di setenbru

Na nhos kapasidadi di intende nhos bira sima algen grandi. — 1 Kor. 14:20.

É ka atoa ki Bíblia ta inxina-nu pa nu ka kontinua sima kes algen ki ka ten spiriénsia. Nu ta ten sabedoria óras ki nu ta aplika kes prinsípiu di Bíblia na nos vida. Si nu faze si, nu ta odja modi ki Bíblia ta djuda-nu ivita prublémas i toma disizons ku sabedoria. É bon nu pensa na ki disizons ki nu ta toma. Si dja ten txeu ténpu ki nu ta studa Bíblia i nu ta sisti runions, talvês nu ta pergunta pamodi ki inda nu ka da nos vida pa Jeová i batiza. Si dja nu batiza, nu sta ta faze prugrésu na prega i inxina notísias sábi? Disizons ki nu ta toma ta mostra ma prinsípius di Bíblia ta gia-nu? Nu ta trata otus sima Jizus ta trataba algen? Si nu da kónta ma nu meste midjora, nu debe presta atenson na kuzê ki Jeová ta inxina ki ‘ta da sabedoria pa ken ki ka ten spiriénsia.’ — Sal. 19:7. w22.10 20 ¶8

Sugunda-fera, 23 di setenbru

Es ta baba pa undi ki spritu ta poba es ta bai. — Eze. 1:20.

Ezekiel odja ma spritu santu ten txeu puder. Na un vizon ki Ezekiel tevi, el odja ma spritu santu staba ta djuda anjus poderozu i ta poi ródas grandi di un karu na séu ta anda. (Eze. 1:21) Modi ki Ezekiel reaji? El skrebe kuzê ki kontise: ‘Kantu N odja kel-li N inbaxa ku róstu pa txon’. Ezekiel fika dimiradu ku kuzê ki el odja ki el kai na txon. (Eze. 1:28) Dipôs, sénpri ki Ezekiel ta pensaba na kel vizon, talvês el ta xintiba forsa i ku serteza ma ku ajuda di spritu santu di Deus el ta konsigi fazeba se trabadju di pregason. Jeová fla Ezekiel: ‘Fidju di ómi, fika di pé pa N pâpia ku bo.’ Kel órdi li i spritu santu da Ezekiel kel forsa ki el staba ta meste pa el labanta. (Eze. 2:1, 2) Dipôs i duránti tudu se trabadju di pregason ‘mô’ di Deus ô spritu santu, gia Ezekiel. — Eze. 3:22; 8:1; 33:22; 37:1; 40:1. w22.11 4 ¶7-8

Térsa-fera, 24 di setenbru

Nhos obidu ta obi un palavra nhos tras. — Isa. 30:21.

Proféta Izaías fla ma Jeová é sima un instrutor sienti ki ta anda tras di se alunus ta fla-s kal ki é kaminhu ki es debe skodje i ta da-s orientason. Modi ki nu ta obi vós di Deus nos tras gósi? Dja ten monti ténpu, ki Palavra di Deus, Bíblia skrebedu, un ténpu ki ta fika nos tras. Nton, óras ki nu ta lé Bíblia é sima ki nu sta obi vós di Deus ta ben nos tras. (Isa. 51:4) Modi ki nu pode tra bon pruvetu di orientason ki Jeová ta da-nu? Repara ma Izaías fla dôs kuza. Primeru: ‘Kel-li ki é kaminhu.’ Sugundu: ‘Nhos anda na el.’ Sô konxe ‘kaminhu’ ka ta txiga. Tanbê nu meste ‘anda na el.’ Através di se Palavra i di kel splikason ki se organizason ta da-nu, nu ta prende kuzê ki Jeová krê pa nu faze. Tanbê nu ta prende modi ki nu ta faze sima nu prende. Pa nu aguenta firmi ku alegria na trabadju di Jeová nu meste faze kes dôs kuza li. É sô si nu faze si, ki nu pode ten serteza ma Jeová ta abensua-nu. w22.11 11 ¶10-11

Kuarta-fera, 25 di setenbru

Dipôs ki N bai, lobus mau ta ben entra na nhos meiu. — Atus 20:29.

Poku ténpu dipôs ki maioria di apóstlus di Jizus móre, kristons falsu entra na kongregason. (Mat. 13:24-27, 37-39) Es pâpia ‘kuzas ki ka é verdadi, pa es disvia disiplus pa bai ses tras.’ (Atus 20:30) Un di kes ‘kuzas ki ka é verdadi’ ki kes kriston falsu kumesa ta inxina sobri Jizus é ma el ka oferese se korpu ‘un bês sô, pa kaba ku pekadu di txeu algen’, sima Bíblia ta fla. I es ta fla ma se sakrifisiu debe fazedu sénpri. (Ebr. 9:27, 28) Oji txeu algen ki é sinseru ta kridita na kel ensinu falsu li. Es ta bai igreja tudu simana, i alvês tudu dia pa komemora sakrifisiu di Jizus, ki na Igreja Katólika ta txomadu di “Sakrifisiu di Misa.” Otus relijion ta lenbra di mórti di Jizus más poku, i txeu algen di kes relijion li ka sabe kuzê ki mórti di Jizus siginifika. w23.01 21 ¶5

Kinta-fera, 26 di setenbru

Ka nhos skese di faze kel ki é dretu i di dividi kel ki nhos ten ku otus. — Ebr. 13:16.

Duránti Govérnu di mil anu di Jizus, el ta ben resusita kes algen ki móre i el ta djuda tudu kes ki obi ku Jeová bira perfeitu. Kes ki Jeová atxa ma é justu ‘ta ben toma kónta di Téra i es ta ben vive na el pa tudu ténpu.’ (Sal. 37:10, 11, 29) Filismenti, ‘mórti ki é kel últimu inimigu ta ben kabadu ku el.’ (1 Kor. 15:26) Nos speransa di vive pa tudu ténpu ten bazi na Palavra di Deus. Kel speransa li pode djuda-nu kontinua lial duránti es ténpu di fin ki é difísil di vive. Má pa nu dexa Jeová kontenti, nu debe sirbi-l ka sô pamodi nu krê kontinua bibu. Nos obijetivu prinsipal pa nu kontinua lial pa Jeová i Jizus debe ser nos amor pa es. (2 Kor. 5:14, 15) Kel amor li ta pô-nu ku gana di imita-s i pâpia ku otus di kel speransa ki nu ten. (Rom. 10:13-15) Óras ki nu ta prende ka pensa sô na nos kabésa i gosta di da, Jeová ta krê ser nos amigu pa tudu ténpu. w22.12 6-7 ¶15-16

Sésta-fera, 27 di setenbru

Tudu kes ki krê vive ta sigi Kristu Jizus i ta adora Deus, tanbê ta ser pirsigidu. — 2 Tim. 3:12.

Pirsigison pode tra-nu txeu kuza ki normalmenti ta da-nu pas. Nu pode fika preokupadu dimás i ku medu di kuzê ki pode kontise dipôs. É normal xinti si. Má, nu meste toma kuidadu. Jizus fla ma pirsigison pode poi se disiplus ta tropesa. (Juan 16:1, 2) Jizus fla ma nu pode spéra pirsigison, má tanbê el garanti-nu ma nu pode kontinua fiel. (Juan 15:20; 16:33) Óras ki nos trabadju di pregason proibidu ô nu ten poku liberdadi, nu pode resebe orientasons di filial i di ansions. Kes orientason li é pa proteje-nu, pa garanti-nu ma nu ta kontinua ta resebe kumida spritual i pa djuda-nu kontinua ta prega ti undi ta da. Faze bu midjór pa bu sigi kes orientason ki bu ta resebe. (Tia. 3:17) Tanbê, nunka ka bu da informasons sobri irmons i irmans pa kes algen ki ka ten direitu di sabe. — Ecl. 3:7. w22.12 20-21 ¶14-16

Sábadu, 28 di setenbru

Nhos mostra kel mésmu zelu. — Ebr. 6:11.

Gósi, Jizus ta kontinua ta orienta se disiplus timenti es ta kontinua ta prega sobri Reinu di Deus na téra interu. El kunpri se promésa. Na nos runion i através di nos publikasons, Jizus ta inxina-nu prega notísias sábi. Tanbê, el ta da-nu tudu kel ki nu meste pa faze kel trabadju li. (Mat. 28:18-20) Nu ta faze kel ki Jizus ta spéra di nos, óras ki nu ta da nos midjór pa prega i inxina otus algen i óras ki nu ta mante sienti, timenti nu ta spéra pa Jeová traze fin di kel mundu li. Óras ki nu ta sigi kel konsedju ki sta na Ebreus 6:11, 12, nu ta pega na nos ‘speransa ti ki fin txiga’. Jeová dja disidi kel dia i kel óra ki el ta ben kaba ku es mundu mau di Satanás. Óras ki kel dia txiga, Jeová sen falta ta kunpri tudu ki el fla na se Palavra. Má, alvês nu pode pensa ma fin inda ka sta ben. Má dia di Jeová ‘ka ta atraza!’ (Hab. 2:3) Pur isu, nu sta disididu na fika sienti ta spéra pa Jeová, ‘ta spéra ku paxénxa pa Deus di nos salvason.’ — Miq. 7:7. w23.02 19 ¶15-16

Dumingu, 29 di setenbru

Ka ten ningen ki ta konpara ku bo. — Sal. 40:5.

Obijetivu di un algen ki ta subi un monti é txiga la di riba. Má ten txeu lugar na kaminhu ki el pode para i odja kuzas bunitu. Di mésmu manera, tra ténpu sénpri pa para i pensa na modi ki Jeová sta ta djuda-u ten bons rezultadu, sikrê inda bu sta pasa pa un prubléma. Na fin di kada dia, pergunta bu kabésa: ‘Modi ki Jeová djuda-m oji? Sikrê N sta kontinua ku kel prubléma, modi ki Jeová sta djuda-m aguenta firmi?’ Tenta odja peloménus un kuza ki Jeová faze pa djuda-u ten bons rezultadu. É verdadi ki bu pode sta ta faze orason pa bu prubléma kaba. (Fil. 4:6) Má tanbê nu debe sta sienti na modi ki Jeová sta ta djuda-nu gósi. Afinal, Jeová promete ma el ta da-nu forsa i ma el ta djuda-nu aguenta firmi. Pur isu, mostra gratidon sénpri pamodi Jeová sta ta djuda-u. Asi, bu ta odja modi ki Jeová sta ta djuda-u ten bons rezultadu, sima el faze ku Juzé, sikrê na situasons difísil. — Gén. 41:51, 52. w23.01 19 ¶17-18

Sugunda-fera, 30 di setenbru

Nhos sta ku xintidu na prezénsa di dia di Jeová. — 2 Ped. 3:12.

Faze kes pergunta li: ‘Nha manera di vive ta mostra ma N ta intende ma fin di kel mundu mau li sta kuazi ta ben? Disizons ki N ta toma sobri bai universidadi ô sobri trabadju ki N ta skodje ta mostra ma sirbi Jeová é kuza más inportanti na nha vida? N ten fé ma Jeová ta kuida di mi i di nha família?’ Jeová ta fika kontenti óras ki el ta odja-nu ta faze se vontadi sénpri. (Mat. 6:25-27, 33; Fil. 4:12, 13) Nu meste analiza nos manera di pensa sénpri i dipôs muda kalker kuza ki meste. Paulu fla kes kriston na Korintu: ‘Nhos kontinua ta djobe si nhos sta na fé; nhos kontinua ta prova kuzê ki nhos é di verdadi.’ (2 Kor. 13:5) Nton, nu meste kontinua ta lé Palavra di Deus, ta prende pensa sima Jeová ta pensa, i dipôs ta muda kalker kuza ki meste pa nu dexa-l kontenti. Di kel manera li, nu ta kontinua ta ‘troka nos manera di pensa’. — 1 Kor. 2:14-16. w23.01 9 ¶5-6

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen