STÓRIA DI VIDA
Jeová djuda-nu ‘kria undi ki nu plantadu’
“KRIA undi ki bu plantadu.” Kel-li pode parse un konsedju stranhu. Má un kazal na Suésia ki txoma Mats i Ann-Catrin, “plantadu” txeu bês. Kuzê ki kel-li krê fla? I modi ki kel konsedju li djuda-s?
Mats i Ann-Catrin sisti Skóla di Jiliádi na anu di 1979, i sima anus ba ta pasa, es “plantadu” ô es diziginadu pa sirbi na Iron, Maurísiu, Mianmar, Tanzánia, Uganda i Zairi. I foi na Jiliádi ki un instrutor ki txomaba Jack Redford da un konsedju ki djuda-s sima es ba ta “plantadu”, “rinkadu” i “torna plantadu” txeu bês. Nu dexa-s splika.
Favor nhos splika-nu modi ki nhos atxa verdadi.
Mats: Nha pai ta moraba na Pulónia duránti Sugundu Géra Mundial i el ta odjaba txeu finjimentu na Igreja Katólika. Má simé, sénpri el ta flaba: “Ta izisti verdadi na algun otu lugar!” Ku ténpu N da kónta ma el tinha razon. N kunpra txeu livru uzadu pa N lé. Un di kes livru éra A Verdade Que Conduz à Vida Eterna. Kel téma txoma-m atenson i N lé kel livru interu na kel noti ki N kunpra-l. I lógu ki manxe N sabia ma dja N atxaba verdadi!
Apartir di abril di 1972, N lé más publikasons di Tistimunhas di Jeová i N atxa respósta pa nhas pergunta sobri Bíblia. N xinti sima kel komersianti na kel ilustrason di Jizus. Kantu el atxa un pérula di txeu valor, el bende tudu kuza ki el tinha pa el kunpra-l. N faze kel-li kantu N disidi sirbi Jeová envês di bai pa universidadi pa N bira dotor. (Mat. 13:45, 46) N batiza 10 di dizenbru di 1972.
Déntu di un anu nha pai ku nha mai i nha irmon más novu tanbê seta verdadi i es batiza. Na julhu di 1973, N kumesa sirvisu pa ténpu interu. Entri kes pioneru zelozu na nos kongregason, tinha un irman bunita i ki ta amaba Jeová txeu, ki txomaba Ann-Catrin. Nu paxona pa kunpanheru i nu kaza na anu di 1975 i nu pasa kes primeru kuatu anu di nos kazamentu na un lugar bunitu na Suésia, undi ki txeu algen krê prendeba verdadi.
Ann-Catrin: Nha pai prende verdadi kantu el staba ta tirmina universidadi na Stokolmu. N tinha sô três mês na kel ténpu, má el ta lebaba mi pa runion i pa pregason. Nha mai ka fika kontenti i el tenta prova ma Tistimunhas di Jeová staba mariadu. Má el ka konsigi. Pur isu, ku ténpu el batiza tanbê. Ku 13 anu N batiza i ku 16 anu N kumesa ta sirbi di pioneru. Dipôs di sirbi na Umea, ki tinha nisisidadi di más publikador, N bira pioneru spesial.
Dipôs ki mi ku Mats kaza, nu fika kontenti di djuda txeu algen prende verdadi. Entri es staba Maivor, un minina ki dizisti di karera na disportu i ki sirbi di pionera djuntu ku nha irman más novu. Es kursa Skóla di Jiliádi na anu di 1984 i es sta ta sirbi di misionáriu na Ekuador.
Duránti kes txeu diziginason di misionáriu ki nhos tevi, modi ki nhos sigi kel konsedju di “kria undi ki nhos plantadu”?
Mats: Nu mudadu di diziginason txeu bês. Má un kuza ki djuda-nu adapta ku kes mudansa, foi tenta faze nos midjór pa imita Jizus, prinsipalmenti se umildadi. (Kol. 2:6, 7) Pur izénplu, envês di spera pa kes irmon na kes kongregason ki nu sirbi faze kuzas sima nos éra kustumadu, nu tenta intende manera ki es ta faze kuzas. Nu krê prendeba ses manera di pensa i ses kultura. Kantu más nu ta imitaba Jizus, más nu ta xintiba sima ‘un arvi plantadu pértu di undi ki agu ta kóre’, asi pa nu adaptaba i ser filís na undi ki nu diziginadu. — Sal. 1:2, 3.
Viaja ta vizita kongregasons ta fazeba párti di nos vida
Ann-Catrin: Dipôs ki un arvi torna plantadu, el meste di kalor i lus di sol pa el pode kria. Jeová sénpri foi un “sol” pa nos. (Sal. 84:11) El da-nu kalor através di amor di nos irmons ku irmans na kongregason. Pur izénplu, na nos kongregason pikinoti na Tieran, na Iron, irmons resebe-nu dretu i es mostra-nu txeu bondadi, sima kes algen na ténpu ki Bíblia skrebedu. Nu ta gostaba di fika na Iron, má na julhu di 1980, trabadju di Tistimunhas di Jeová proibidu la, i nu tevi ki sai di la déntu di 48 óra. Nu diziginadu pa Zairi, ki gósi é konxedu pa Kongu Kinxasa, ki ta fika na Áfrika.
Bons lenbransa di nos diziginason na Zairi, na anu di 1982.
Kantu N fika ta sabe ma nu diziginadu pa Áfrika, N txora. Dja N obiba ta fladu ma Áfrika ten kóbras i txeu duénsa, pur isu N fika sustadu. Má dôs amigu di nos ki sirbi pa txeu anu na Áfrika fla-nu: “Ka nhos xinti medu! Nunka nhos ka bai pa Áfrika. Má nhos ta ba gosta txeu di la.” I é kel-li ki kontise! Kes irmon mostra-nu txeu amor. Na verdadi, 6 anu dipôs, kantu ki nu tinha ki sai di Zaire pamodi nos óbra proibidu, N ri di nha kabésa pamodi N da kónta ma gósi N staba ta ora pa Jeová, ta pidi-l: “Favor, dexa-nu fika na Áfrika.”
Ki spiriénsias sábi nhos tevi na nhos sirvisu pa Jeová?
Nos “kaza” na Tanzánia, na anu di 1988.
Mats: Pamodi nos diziginason, nu faze bons amizadi ku otus misionáriu ki éra di txeu país i kultura diferenti. Tanbê na alguns diziginason, kada un di nos tevi uns 20 studu di Bíblia! Kel-li da-nu txeu alegria. I nunka N ka ta skese di amor i bondadi ki irmons na Áfrika mostra-nu. Óras ki nu ta vizitaba kes kongregason na Tanzánia, txeu irmon ta mostraba nos bondadi, “ti más di ki kel ki es ta podeba.” (2 Kor. 8:3) Pur izénplu, kantu ki nu ta paraba nos karu, ki tanbê éra nos kaza, pértu di ses kaza, nos irmons ta djudaba nos tinha tudu kuza ki nu mesteba. Tinha un kuza ki éra txeu spesial pa nos ki nu ta fazeba na fin di kada dia ki nu ta txomaba óra di stória. Mi ku Ann-Catrin, nu ta xintaba i nu ta papiaba sobri kuzê ki kontise duránti kel dia i nu ta agradeseba Jeová pamodi el staba ku nos.
Ann-Catrin: Pa mi alegria di verdadi ta ben di faze párti di família di irmons ku irmans na mundu interu. Nu prende otus língua, sima farsi, fransês, luganda i suaíli. I nu konxe txeu kulturas diferenti. Nu trena irmons ku irmans ki éra novu na verdadi, nu faze bons amigu, i nu sirbi Jeová djuntu ku es ‘onbru ku onbru.’ — Sof. 3:9.
Tanbê nu odja txeu otus kriason bunitu di Jeová. Tudu bês ki nu setaba un novu diziginason na sirvisu pa Jeová, nu ta xintiba sima si nu staba ta faze un viajen djuntu ku Jeová i el éra nos gia. El inxina-nu kuzas ki nunka nu ka ta prendeba nos sô.
Ta prega na txeu tiritóriu na Tanzánia
Ki dizafiu nhos pasa pa el, i modi ki nhos lida ku el?
Mats: Duránti kel ténpu nu panha alguns duénsa, sima malária. I Ann-Catrin tevi ki faze alguns operason di imerjénsia. Tanbê nu ta staba preokupadu ku nos mai i ku nos pai, ki dja staba algen grandi. Má nu ten txeu gratidon pa nos família ki kuida di es timenti nu staba na nos diziginason. Es toma konta di es ku paxénxa, alegria i amor. (1 Tim. 5:4) Enbóra nu ta fazeba tudu kel ki nu ta podeba pa djuda-s timenti nu staba lonji, alvês nu ta xintiba tristi pamodi nu ta krê fazeba más pa djuda-s.
Ann-Catrin: Na anu di 1983, timenti nu staba na Zairi, N panha kólera. Dotor fla Mats: “Sai di kel país li inda oji!” Na kel otu dia nu viaja na un avion di karga, ki éra úniku vôu ki tinha na kel dia ki ta baba pa Suésia.
Mats: Nu pensa ma nos sirvisu di misionáriu ta tirminaba la. Pur isu, nu kumesa ta txora. Dotor fla ma Ann-Catrin ka ta midjoraba, má el midjora sin. I un anu dipôs, el rekupera i nu volta pa Zairi. Nu sirbi na un kongregason pikinoti na Lubumbashi, ki irmons ta papiaba suaíli.
Ann-Catrin: Duránti kel ténpu ki nu fika na Lubumbashi, N fika grávida, má nha bebé móre antis di el nase. Enbóra nu ka tinha planu di ten fidju, N fika tristi kantu nos bebé móre. Duránti kel ténpu di tristéza, nu resebe txeu prezenti di Jeová ki nu ka staba ta spera. Nu kumesa ta faze mutu más studu di Bíblia di ki kel ki nu ta fazeba antis. Nunbru di publikador omenta di 35 pa 70 i nunbru di algen ki ta sistiba runion omenta di 40 pa 220. Nu staba txeu okupadu na pregason i Jeová abênsua nos sforsu. Kel-li pô-m ta xinti midjór. Inda nu ta pâpia i nu ta pensa txeu na nos fidju ki móre. Nu ten gana di odja modi ki Jeová ta ben libra-nu di kel dór li na Paraízu.
Mats: Dipôs, Ann-Catrin kumesa ta xinti txeu fraku i kansadu. Na kel mésmu ténpu N atxadu ku kánser di kólon, ki dja staba avansadu. Pur isu, N tevi ki faze un operason konplikadu. Má gósi N sta dretu, i Ann-Catrin sta ta faze se midjór pa sirbi Jeová.
Nu da kónta ma ka éra sô nos ki staba ta lida ku prublémas. Dipôs di kel matansa ki kontise na Ruanda na anu di 1994, nu vizita nos amigus ki staba na kanpu di rafujiadu. Odja ses fé, ses kapasidadi di aguenta firmi i ses bondadi, inxina-nu ma Jeová ten puder di kuida di se povu, sikrê ku prublémas. — Sal. 55:22.
Ann-Catrin: Otu difikuldadi ki nu pasa pa el foi na didikason di filial di Uganda na 2007. Dipôs di kel didikason, nu viaja na un grupu di 25 misionáriu i betelita pa Nairobi na Kénia. Antis di nu txiga na frontera di Kénia, un kamion ben na nos direson i el da na kel otokaru ki nu staba na el. Kel kondutor i sinku di nos irmons ku irmans móre kel óra. I dipôs un irman móre na ospital. Nu tene txeu vontadi di odja nos amigus otu bês! — Jó 14:13-15.
Ku ténpu N rekupera di kes pankada ki N panha. Má mi ku Mats i otus irmons ku irmans sufri di ansiadadi pamodi kel asidenti. Na nha kazu, kel-li ta kontiseba más é di noti i N ta labantaba ta xinti sima si N staba ta ten un ataki di korason. N ta fikaba ku txeu medu. Má nu ta oraba pa Jeová, nu ta leba i nu ta pensaba na kes testu di Bíblia ki más nu gosta ki ta pô-nu ta xinti kalmu. Tanbê nu resebe ajuda di dotor i kel-li djuda-nu txeu. Nu ta pidi Jeová pa djuda-nu konsola kes irmon ki sta ta pasa pa mésmu situason.
Kantu ki nhos konta modi ki nhos konsigi lida ku kes situason difísil ki nhos pasa pa el, nhos fla ma Jeová karega nhos “sima ovu kru”. Kuzê ki kel-li krê fla?
Mats: Na suaíli pesoas ta kustuma fla: “Tumebebwa kama mayai mabichi,” kel-li krê fla: “Nu karegadu sima un ovu kru.” Sima un algen ta karega ovu kru ku kuidadu pa el ka kebra, Jeová kuida di nos ku bondadi duránti tudu kes prubléma ki nu pasa pa el na nos diziginason. Sénpri nu tevi kes kuza ki nu mesteba, ti más di ki kel ki nu mesteba. Un di kes manera ki nu xinti amor di Jeová i se ajuda, foi odja modi ki Grupu Enkaregadu di Óbra poi na nos lugar.
Ann-Catrin: N ta gostaba di fla un di kes manera ki Jeová djuda-m. Un dia N resebe un xamada ta fla ma nha pai na Suésia staba na ospital, i el staba txeu duenti. Mats staba ta rekupera pamodi el panhaba malária i nu ka tinha dinheru pa kunpraba pasajen pa baba pa Suésia. Pur isu, nu disidi ma nu meste bendeba nos karu. Dipôs nu resebe más dôs xamada. Un di es éra di un kazal ki fika ta sabe di nos situason i es krê pagaba nos pasajen. Kel otu éra di un irman di idadi ki tinha algun dinheru guardadu na un kaxa ki el skrebe na el: “Pa algen ki sta ta meste.” Na alguns minutu, Jeová djuda-nu ten kel dinheru di pasajen ki nu mesteba! — Ebr. 13:6.
Óras ki nhos ta pensa na kes 50 anu ki nhos ten na sirvisu pa ténpu interu, kuzê ki nhos prende?
Na nos novu diziginason na Mianmar
Ann-Catrin: N prende ma pa nu ten forsa, nu meste ‘kontinua kalmu i ten kunfiansa.’ Óras ki nu ta kunfia na Jeová, nos luta ta ser Se luta. (Isa. 30:15; 2 Kró. 20:15, 17) Óras ki nu ta sirbi Jeová i nu ta faze nos midjór na kada diziginason ki nu dadu, nu ta resebe más benson di ki kel ki nu pode resebeba na kalker otu lugar.
Mats: Kel prinsipal lison ki N prende é ma si N kunfia na Jeová na tudu situason, el ta faze kuzas pa djuda-m. (Sal. 37:5) Sénpri el djuda-m sima el promete. I inda nu sta ta odja modi ki Jeová sta ta djuda-nu na nos diziginason ki nu ten gósi na Betel di Mianmar.
Nu ta spera ma tudu kes jóven ki krê faze más na sirvisu di Jeová ta xinti kel mésmu amor ki Jeová sta ta mostra-nu. Nu ten serteza ma es ta ben xinti asi si es dexa Jeová djuda-s kria na kalker lugar ki es plantadu.