Sooq meeqqat ilaat taama piuminaatsigisut
„Genit, qaratsap sananeqaasia qaratsallu pissusiisigut ineriartorneq meeqqatut qanoq ittuunitsinnut inersimasutullu qanoq ittunngornitsinnut aalajangiisooqataasorujussuupput.“ — STANLEY TURECKI
MEEQQAT tamarluinnarmik immikkut ineriartortarput. Meeqqat kinaassutsimikkut ilisarnaaterpassuaqarlutillu pissuserpassuaqarput inunnguusaasorinartunik — kinaassutsikkut ilisarnaatinik angajoqqaat annikitsuinnarmik sunniuteqarfigisaannik imaluunniit sunniuteqarfiginngilluinnagaannik. Sakkortuunik, aqukkuminaatsunik nukersortunillu meeraqartuaannarsimavoq. Allaat angajoqqaajulluarnerpaat piuminaatsumik meerartaarsinnaapput.
Soorli meeqqat ilaat allanit malunnartumik piuminaanneruppat? Meeqqat ileqqumikkut piuminaatsut amerliartorput. Nakorsat misissueqqissaartartullu akornanni nalinginnaasumik isumaqatigiissutaavoq meeqqat tamarmik 5 procentiisa 10 procentiisalu akornanniittut eqqissiveqanngittuaannartuusut, meeqqallu taama ittut tusarnaarsinnaannginnerat, sivisulaartumik aalajangersimasumik sammisaqarsinnaannginnerat, maleruagassanik maleruaasinnaannginnerat tassanngaannariartarnerminnillu aqutsisinnaannginnerat taakkununnga, ilaqutaannut, ilinniartitsisunut kammalaataannullu ajornartorsiuterpassuarnik pilersitsisartut.
Dr. Bennett Shaywitzip, Yale-universitetimi meeqqat nappaataannik qaratsallu pissusiinik ilisimatuup, tikkuarpaa pissutaanerpaaq qaratsap ’aallakaatitsiviani’ stoffini kemiskiusuni aalajangersimasuni, qaratsap celliisa ingerlaasiannik aqutsisuni qaratsallu pissusilersoriaatsinik nakkutiginninneranik oqilisaasartuni, akornusersuinerni kingornussaasuniissinnaasoq. Meeqqap pissusia piuminaatsoq sumilluunniit pissuteqaraluarpat angajoqqaat pingaarnerutillugu anguniagarisariaqarpaat meeqqap pissusilersorneranik aqutsiniarnissaminnut aammalu qiimmassaanissaminnut tapersersuinissaminnullu pikkorinnerulernissartik, isornartorsiuinissartik naveersinissartillugu pinnagit.
Biibilip nalaani angajoqqaat meeqqaminnik ilinniartitsinissartik ajoqersuinissartillu akisussaaffigisimavaat. Nalunngilaat Guutip inatsisai tunngavigalugit perorsaatissiineq unnersuussinerlu meeqqaminnut silatuunnguutaassasoq. (5 Moses 6:6, 7; 2 Timûtiuse 3:15) Taamaattumik angajoqqaat Guutimit akisussaaffigaat naak ulapaartaraluarlutik meeqqap pisariaqartitaanut ammaffiginninnissaminnik sapinngisamik ilungersuutiginninnissartik, ingammik meeraq ajortumik pissusilersoraangat. Meeqqat pissutsimikkut ajornakusoortut ullumikkut nakorsarniarneqartartut tassaammata meeqqat aallaamasut, tassanngaannariartartut tusarnaarsinnaanngitsullu, immaqa iluaqutaassaaq meeqqat perorsaruminaatsut immikkooqatigiit marluk sukumiinerusumik sammilaassallugit — tassa meeqqat tusarnaarsinnaanngitsut (ADD, Attention Deficit Disorder) aamma meeqqat aallaamasut (ADHD, Attention deficit Hyperactivity Disorder).
Innarluutit tamakku 1950-kkunni taaneqartarsimapput „qaratsap ingerlaasiatigut ajoquteqalaarneq“-mik. Meeqqat qarasaasa pissusiinik ilisimatooq dr. Jan Mathisen naapertussagaanni taaguut tamanna atorneeruppoq paasineqarmat „ADD tassaannngilluinnartoq qaratsakkut ajoquserneqarsimaneq“. Dr. Mathisen oqarpoq: „ADD tassaagunarpoq qaratsap ilaani innarluuteqarneq. Qaratsap sananeqaasiatigut akornusersuutinut pissutaasoq ilisimaqqissaanngilarput, isumaqarpugulli qaratsami stoffimut dopaminimik taaneqartartumut attuumassuteqartut.“ Taanna isumaqarpoq ajornartorsiut dopaminimik oqimaaqatigiissaarinermut attuumassuteqartoq. „Stoffimik ataasiinnarmik pissuteqarunanngilaq, stoffilli arlallit akornanni atassuteqarnermut attuumassuteqarunarpoq,“ oqaatsini taama ilavai.
ADD pillugu suli apeqquterpassuaqarpoq akineqanngitsunik, misissueqqissaartartulli nalinginnaasumik dr. Mathisen isumaqatigaat oqarmat tusarnaarsinnaassutsikkut, tassanngaannariartarnikkut aalasinnaanikkullu oqimaaqatigiissaarisinnaanngittuarneq qaratsap pissusiitigut pissuteqartoq. Qanittukkut misissuinermi dr. Alan Zametkinimit USA-milu Eqqarsartaatsikkut Peqqinnissaqarnermut Nationalinstitutimi misissueqqissaartartunit siulersorneqartumi aatsaat siullermeerluni erserpoq ADD nerisanillu qaratsami suliarinninnerup annertuumik pissusissamisuunnginnera imminnut atassuteqartut, miserratigineqanngilarli „akissutinik nalorninaalluinnartunik nassaarniarluni suli misissueqqittoqartariaqartoq“.
Atuarfik — unamminiarnartoq
Atuarfimmi meeqqat uninngasussaapput tusarnaarlutillu, tamannalu meeqqanut tusarnaarsinnaanngitsunut, allamut saaqqajaajuartunut, tassanngaannariartartunut imaluunniit aallaamasunut ajornakusooqaaq. Meeqqallu taama ittut aalajangersimasumik sivisungaatsiartumik sammisaqarsinnaannginnamik taava aallaamanerunngitsumik allamik sumik suliaqarsinnaappat? Ilaat ima tusarnaarsinnaanngitsigipput atuarfimmi angerlarsimaffimminnilu ilikkakkamikkut kinguartoortarlutik. Amerlasuutigut atuaqatimik akornanni nuannarineqarneq ajorput imaluunniit atuaqatimik akornanni ’tissisaarisartunngortarlutik’ imminnut aqussinnaannginnamik imaluunniit iliuutsimik kingunerisassaannik naliliisinnaannginnamik.
Tamatuma kinguneranik imminnut isiginerlulersinnaapput, imminnut ’sianiitsutut’ imaluunniit ’naalanngitsutut’ isigilerlutik tamannalu naapertorlugu pissusilersortalerlutik. Qanorsuarluunniillu ilungersoraluarlutik karakteerimikkut angusaluttarput taamaattumillu iluatsitsinngitsuuinnissartik namminneq sakkortusartarlugu.
Angajoqqaat nalornisooqqasut meeqqamik aserorsaataasumik pissuseqarnera annilaangassutigisarpaat paatsiveerusimassutigalugulu. Tamanna ilaannikkut nassataqarsinnaasarpoq aappariittut assortuunnermik, taamatut ingerlasimaneranut imminnut pisuutittaqattaannertalimmik. Angajoqqaarpassuit ajortut ajunngitsunut taarsiullugit qasunartumik uteqattaartualersarpaat. Ileqqunut pitsaanngitsunut qisuariarnerisa pissutsit ajornerulersittarpaat taamaalillutillu ilaqutaasut allallu meeqqamik piuminaatsumik paasinnissinnaasimannginnerannik aqutsisinnaasimannginnerannillu pissuteqartumik pissaaneqarniuunnermi meeqqap — ADD-rtup imaluunnit naami — parnaarussaasutut ilineranut attuumassuteqalertarput.
Ronnie — anaanap misigisai
„Ronnie inunngornerminiilli nuannaassaqanngilaq, qiajuartarpoq iluaagisaqarpaluttuaannarlunilu. Sapigaqarpoq, anillattarluni, siuserisarluni timmittuaannangajallunilu.
Ronnieli aalasinnaassutsimigut ajoquteqanngilaq, erniinnarlu issianissani, nikorfanissani pisunnissanilu — immaqaluunniimmi oqaruma arpannissani — ilikkarpaa. Sinitsinniarlugu innartereeraangakku tuaviinnaq illumi suliassat suliaripallattarpakka, aallaamasuaraatimami iteraangami sunannguaq tamaat angusarmagu soqutiginartitannguanilu tamaasa, ilami suut tamaasa, tigooqqartarmagit ulapputissaqartaqigama!
Naammagittaatsorujussuuvoq. Aalajangersimasumik sivisungaatsiartumik soqutigalugu sammisaqarsinnaanngilaq. Unilluni issianissani nuannarinngilluinnarpaa. Soorunami ulapinnarnerpaasarpoq uninngalluni issiasariaqarfianiikkaangatta — ingammik naalagaaffilersaartarfimmi ataatsimiikkaangatta. Patikkaluallaraanni iluaqutaaneq ajorpoq. Uninngasinnaanngilluinnarpoq. Inuppassuit ajunngitsumik isumallit tamanna assuarisarpaat imaluunniit pitsaasunik siunnersuuteqartarlutik, tamarmilli iluaqutaanngillat.
Ronnie silassorissuuvoq, taamaattumik pingasunik ukioqartoq ullut tamaasa sivikitsunnguakkuutaarlugit atuaqatigisalerparput. Tallimanik ukioqarluni nammineq atuartalerpoq. Taava atualerpoq. Qaammat ataaseq qaangiuttoq ilinniartitsisumit oqaloqatiginiarneqarpunga. Oqarpoq Ronnie takoqqaaramiuk inngilinnguatut isigisimallugu, qaammalli ataaseq atuartuutigereerlugu akerlerluinnaanik isumaqalersimalluni. Oqaluttuarpoq tamatigut pississaarlunilu, meeqqanillu allanik naalleraallunilu nutsuisartoq. Eqqissilluni issiajumaneq ajorpoq, nipangerumaneq ajorluni, aap, atuaqatini tamaasa akornusersortarlugit. Imminut aqussinnaanngilaq. Aamma pikitsitsiniartutut pissuseqalersimavoq. Ilinniartitsisoq siunnersuivoq immikkut atuartitanut nuutsinneqassasoq nakorsiaatissagippullu nakorsaammik taassuminnga ’nipaallisitsisinnaasumik’ pissarsiuullugu. Aliatsattorujussuuvugut!
Ronnie nakorsaammik pisariaqartitsinngilaq, meeqqallu nakorsaata taarsiullugu atoriaannaasunik siunnersuuteqarfigaatigut. Nakorsaq isumaqarpoq Ronnie silassorissuusoq, susassaaleqisuusorli; taamaattumik siunnersorpaatigut sammisaqartinniartassagipput, ajunngitsumik eqqarsassasugut, naammagittarluta assullu asannilluta. Nakorsap isumaa naapertussagaanni alliartortillugu nerisaalu allanngoriartortillugit ajornartorsiut milliartussaaq.
Paasivarput ernerput immikkut isumassorneqartariaqartoq ikiorneqartariaqartorlu nukissaminik ajunngitsumik atuisinnaaleqqullugu. Tamatumani piffissaq annertooq pisariaqassaaq, taamaattumik ulluinnarni sammisartakkavut allanngortillugit nalunaaquttap-akunnerpassuini ilinniagassaanik ikiortalerparput, naammagittarluta ilinniartillugu nassuiaattarlugulu. Eqqarsaqqaarnani pisarnera sorraatsuliortarneralu pillugit oqalorujuffigisarunnaarparput imaluunniit avoqqaarisarunnaarlugu. Siunertarput tassa naleqartutut imminut misigilersinnissaa. Naalakkiinissamut piumasaqarnissamullu taarsiullugu oqaloqatigiittarpugut. Arlaannik taassumunnga attuumassuteqartunik aalajangiinialeraangatta isumaanik tamatigut apersoqqaartalerparput.
Meeqqanut allanut pissusissamisoorluinnartut Ronniemut sorsugassatut ittarput. Assersuutigalugu naammagittarneq, eqqissisimaneq, unilluni issianeq timikkullu aallaamarusussutsimi ingasattup aqunnissaa ilinniartariaqarpai. Tamannali ajornanngilaq. Qasukkaamissaguni iliuutsinilu, imaluunniit iliuusererusutani, eqqarsaatigeqqaartassagunigit pimoorullugu iliuuseqartariaqarnini paasiartulermagu pitsaap tungaanut aallalerpoq. 13-inik ukioqarluni pissusissamisoorluinnartumik pissuseqalerpoq. Qujanartumik taamanimiilli suut tamarmik ajunngitsumik ingerlalerput, allaat ukiuni inuusuttuaraaffinni ajornakusoortaraluaqisuni.
Ronniemik asanninnermik annertuumik tunisisimanerput, piffissamillu annertuumik naammagittarluta atuisimanerput, kinguneqarluarsimapput.“