Lumu luimpe ludibu basue bua uteleje
PAVUA Yezu pa buloba, bayidi bende bakalua kudiye ne kumukonka ne: “Ntshinyi tshikala tshimanyinu tshia dikalaku diebe ne tshia nkomenu wa ndongoluelu wa malu eu?” (NW) Wakabandamuna ne: bisamba bia bungi nebiluishangane mvita, nekuikale biyole bia nzala, masama a bipupu, bikumina, bantu ba bungi nebapetule mikenji, balongeshi ba malu a Nzambi ba dishima nebasesuishe bantu ba bungi, nebakine ne nebakengeshe bayidi bende balelela ne bantu ba bungi kabakunanga kabidi malu makane to. Malu aa avua ne bua kuikala tshimanyinu tshia dikalaku dia Kristo mu bumfumu buende kayi umueneka, kabidi tshia ne: Bukalenge bua mu diulu bukadi pabuipi. Tshivua ne bua kuikala lumu luimpe be! Nenku Yezu wakasakidila bualu ebu buvua ne bua kuikala pabu mu tshimanyinu atshi: ‘Nebambile bantu bonso ba pa buloba lumu luimpe elu lua bukalenge buanyi, neluikale tshimanyishilu ku bisamba bionso; pashishe nshikidilu nealue.’—Matayo 24:3-14.
Malu adi enzeka mpindieu pa buloba mmabi be, kadi bualu budiwu umvuija, mbuimpe menemene: dikalaku dia Kristo mu bumfumu buende. Malu atudi bafume ku ditela akatuadija kumueneka mu tshidimu etshi tshivuabu badianjile kumanyisha bantu ba bungi, tuambe ne: mu tshidimu tshia 1914! Tshidimu etshi ke tshivua ndekelu wa Bikondo bia Bampangano ne ntuadijilu wa tshikondo tshia dishintuluka bua kumbuka ku bukokeshi bua bantu batangile ku Bukokeshi bua Kristo bua Bidimu Tshinunu.
Mbakule bua tshikondo tshia dishintuluka etshi mu Musambu wa 110, mvese wa 1 ne 2, ne kabidi mu Buakabuluibua 12:7-12. Mu mvese eyi mbalejemu ne: Kristo uvua ne bua kuanji kusomba ku dia balume dia Nzambi mu diulu too ne dîba divuaye ne bua kulua Mukalenge. Pashishe mvita ivua ne bua kujuka mu diulu ne kupuekeshabu Satana pa buloba (bikebesha makenga pa buloba), ne tshikondo atshi Kristo uvua ne bua kutuadija kukokesha munkatshi mua baluishi bende. Nshikidilu wa malu mabi onso nealue dîba diatuadija “dikenga dinene,” dikenga diaya too ne pabanga mvita ya Har–Magedone ne pashishe Bukokeshi bua ditalala bua Kristo bua Bidimu Tshinunu nebutuadije.—Matayo 24:21, 33, 34; Buakabuluibua 16:14-16.
Bible udi wamba ne: ‘Kadi umanye bualu ebu ne: palua matuku a ku nshikidilu, malu makole nealue. Bantu nebikale badisui, banangi ba biuma, baditumbishi, badileji, bapendi ba Nzambi, kabayi batumikila mêyi a baledi babu, kabayi ne kusakidila, kabayi ne tshijila, kabayi banangi ba bana babu, bashipi ba bipungidi, bena bunsonge, kabayi mua kudikanda, bena luonji, kabayi basue malu mimpe, nebikale batungidianganyi, bena lukuluku, buujibue ne diambu, banangi ba masanka, kabayi banangi ba Nzambi; nebikale ne tshimuenekelu tshia buimpe bua Nzambi, kadi bamane kudiula bukole buabu; umuke biebe kudi bantu aba kabidi.’—2 Timote 3:1-5.
Bamue bantu badi mua kuelesha mpata bamba ne: malu aa atu akadi menzeke nansha kale. Kadi nansha nanku, tshitudi ne bua kumanya ntshia ne: malu aa kaatu manji kuenzeka mushindu udiwu enzeka eu to. Bilondeshile mudi bafundi ne bumvuiji ba malu a kale bamba, kakutu kuanji kumueneka tshikondo bu etshi tshidi tshituadije mu tshidimu tshia 1914 panshi pa buloba apa to. (Tangila dibeji 7.) Makenga adiku mpindieu mmapite a katshia ne katshia. Kabidi, ku malu makuabu akamba Kristo a tshimanyinu tshia matuku a ku nshikidilu, mbimpe tumanye se: Dimanyisha dikalaku dia Kristo mu bumfumu buende ne dia Bukalenge nditangalake miaba yonso pa buloba kupita tshikondo tshikuabu kayi tshionso. Dikengesha didibu bakengesha Bantemu ba Yehowa lelu bua padibu bamba lumu luimpe ndikole kupita tshikondo kayi tshionso tshishale. Bakashipa Bantemu nkama ne nkama mu tumponya anyi maloko manene avua bena Nazi bakengeshila bantu. Mu imue miaba lelu’eu, mbakandike midimu ya Bantemu ba Yehowa, ne miaba mikuabu badi babakuata, babela mu maloko, babamuenesha mabika ne mala, ne bashipa bakuabu. Bionso ebi mmalu a mu tshimanyinu tshivua Yezu mumanyishe.
Anu muakambabu mu Buakabuluibua 11:18, ‘ba mu bisamba badi ne tshiji’ kudi Bantemu ba Yehowa ba lulamatu, ne muanda eu udi umvuija ne: Yehowa nealeje bisamba abi ‘tshiji tshiende.’ Mvese umue-umue eu udi wamba kabidi ne: Nzambi ‘neabutule badi babutula buloba.’ Katshia bafuka bantu, kakutu kuanji kuikala tshikondo tshivua buloba bunyanguke bu mudibu bunyanguke lelu’eu ne bifukibua bidipu bikale mu njiwu mushindu’eu nansha. Kadi bua mpindieu mbipite menemene! Bena meji ba bungi badi badimuija bamba ne: biatungunuka bantu ne kunyanga buloba, kakuakuikala mushindu wa kusombapu kabidi to. Kadi Yehowa pende se ‘wakafuka buloba bua bantu bashikamepu.’ Nenku neabutule badi babunyanga bangabanga ne kubunyangakajabu kumana.—Yeshaya 45:18.
MASANKA IKALA PA BULOBA PAKOKESHA BUKALENGE BUA NZAMBI
Kuamba ne: bantu nebikale ne muoyo pa buloba bikale bakokela Bukalenge bua Nzambi kudi mua kukemesha bitabi ba malu a mu Bible ba bungi batu buobu bela meji ne: bantu bonso bapanduka nebaye mu diulu. Kadi Bible udi uleja ne: anu bantu bakese patupu ke badi baya mu diulu ne aba bikala ne muoyo wa kashidi pa buloba nebikale kabayi kubadika. (Musambu 37:11, 29; Buakabuluibua 7:9; 14:1-5) Mulayi mukuabu wa mu Bible, udi mu mukanda wa Danyele udi umanyisha ne: Bukalenge bua Nzambi bulombola kudi Kristo nebuuje buloba bujima ne nebubukokeshe.
Mbaleje Bukalenge bua Kristo mu mukanda eu bu dibue didi dilamuke ku mukuna udi muikale tshimfuanyi tshia bumfumu bua Yehowa ku mutu kua bionso. Dibue edi didi dituta ne ditshibula lupingu ludi luolu luikale tshimfuanyi tshia bisamba bia binene bia pa buloba, ne ‘dibue adi diakakuma lupingu diakalua mukuna munene, diakuuja buloba bujima tente.’ Mona mudi mulayi eu utungunuka: ‘Mu matuku a bakalenge aba Nzambi wa mu diulu neajadike bukalenge bukuabu budi kabuyi bubutudibua tshiendelele. Bukokeshi buabu kabuena bupianyibua kudi bantu bakuabu, kadi nebutshibule makalenge aa onso bitupa bitupa, nebuabutule, ne buobu nebujalame tshiendelele.’—Danyele 2:34, 35, 44.
Bukalenge ebu ne ditekemena didi Mifundu Minsantu ifila dia kuikala ne muoyo wa tshiendelele pa buloba bua mankenda bulengeja bulaya, ke bidi Bantemu ba Yehowa basue kukumanyisha. Bantu miliyo mivule badi ne muoyo mpindieu ne bakuabu miliyo ne miliyo badi mu nkita yabu nebabike ku lufu bua bapete bonso mushindu wa kusomba pa buloba apa kashidi. Dîba adi (mu Bukokeshi bua Bidimu Tshinunu bua Kristo Yezu), bualu buvua Yehowa mulongolole ku ntuadijilu, buvuaye mene mufukile buloba ne kutekapu bantu babidi ba kumpala nebukumbane. Mparadizu eu wa pa buloba kakutonda bantu musangu nansha umue to. Anu bu muakapeshabu Adama mudimu mu budimi bua Edene, bantu nebikale ne mudimu munene wa kulama buloba ne bikunyibua ne nyama. “Nebasanke musangu mule mu mudimu wa bianza biabo.”—Yeshaya 65:22; Genese 2:15.
Kudi mvese ya bungi itudi mua kutela idi ileja mushindu walua nsombelu wa bantu pandamuna Nzambi disambila divua Yezu mutulongeshe edi: ‘Bukalenge buebe bulue. Benze pa buloba muudi musue bu mudibu benza mu diulu.’ (Matayo 6:10) Kadi bua mpindieu, tuanjayi kumanya mvese umue eu: ‘Ngakumvua dîyi dikole difuma mu nkuasa wa butumbi diamba ne: Tangilayi, nzubu wa tshilulu wa Nzambi udi munkatshi mua bantu, ne yeye neikale nabu, ne buobu nebikale bantu bende; ne Nzambi muine neikale nabu, neikale Nzambi wabu. Yeye neakupule tshinsonji tshionso ku mêsu kuabu; ne lufu kaluena luikalaku kabidi; madilu kaena ikalaku kabidi, nansha muadi, nansha kanyinganyinga kabidi; malu a kumudilu akumuka. Yeye udi ushikama pa nkuasa wa butumbi, wakamba ne: Mona, ndi mvuija bintu bionso bipiabipia. Yeye wakamba ne: Funda; bualu bua mêyi aa adi mêyi a kueyemena ne malelela.’—Buakabuluibua 21:3-5.
[Tshimfuanyi mu dibeji dia 15]
“Malu makole,” KADI “pashishe, nshikidilu nealue”
[Tshimfuanyi mu dibeji dia 18]
Pays-Bas
[Tshimfuanyi mu dibeji dia 18]
Nigeria