Nshapita Wa Kumpala
Buobumue bua ntendelelu budi bumvuija tshinyi mu tshikondo tshietu etshi?
1, 2. (a) Ndisangisha dia bantu dia mushindu kayi didi dikemesha didi dienda dienzeka mu tshikondo tshietu etshi? (b) Nditekemena kayi dilenga didi nadi bantu ba mitshima mimpe?
KUDI tshisumbu tshidi tshienda tshidisangisha mu mushindu wa dikema mu buobumue bua ntendelelu pa buloba bujima. Tshintu etshi ndisangisha pamue dia bantu miliyo ne miliyo ba matunga onso, bisamba bionso ne miakulu yonso. Batu babasangisha nunku tshidimu tshionso. Bible udi ubikila bantu aba ne: “bantemu” ba Yehowa; udi kabidi ubabikila ne: “musumba munene.” Bantu aba badi bakuatshila Nzambi “mudimu munya ne butuku.” (Yeshaya 43:10-12; Buakabuluibua 7:9-15, NW) Bua tshinyi badi benza nunku? Bualu mbafike ku dimanya ne: Yehowa udi Nzambi umuepele mulelela. Dimanya edi didi dibasaka bua kuenza bua nsombelu wabu ikale umvuangana ne mikenji yende miakane. Kabidi, mbamanye ne: tudi mu ‘matuku a ku nshikidilu’ a bukua-panu bubi ebu, ne mu katupa kîpi emu Nzambi neabubutule, ne neapingaje mparadizu pa muaba wabu.—2 Timote 3:1-5, 13; 2 Petelo 3:10-13.
2 Dîyi dia Nzambi didi dilaya ne: ‘Tshitupa tshîpi katshiyi tshianji kulepa, muntu mubi kêna wikalaku kabidi; kadi badi ne mitshima mipuekele nebapiane buloba, mioyo yabu neyisanke mu ditalala dikumbane.’ (Musambu 37:10, 11) ‘Bantu bakane nebapiane buloba, nebashikamemu tshiendelele.’ (Musambu 37:29) ‘[Nzambi] neakupule tshinsonji tshionso ku mêsu kuabu; ne lufu kaluena luikalaku kabidi; madilu kaena ikalaku kabidi, nansha muadi, nansha kanyinganyinga kabidi; malu a kumudilu akumuka.’—Buakabuluibua 21:4.
3. Mmunyi mudi buobumue bulelela bua ntendelelu buenda buenzeka?
3 Bantu badi benda badisangisha mpindieu mu ntendelelu mulelela ke bikala bantu ba kumpala basomba mu bulongolodi bupiabupia bualua. Mbamanye malu adi Nzambi musue ne badi benza muabu muonso bua kuatumikila. Yezu wakaleja mushinga wa kumanya malu adi Nzambi musue ne wa kuatumikila pakambaye ne: ‘Eu udi muoyo wa tshiendelele, bua buobu bakumanye wewe, Nzambi umuepele mulelela, ne yeye uwakatuma, Yezu Kristo mene.’ (Yone 17:3) Mupostolo Yone wakafunda ne: “Bia panu bidi bijimina ne bijingajinga biabio; kadi muntu udi wenza mudi [Nzambi] musue, udi ushalaku kashidi.”—1 Yone 2:17, Mukanda wa Mvidi Mukulu [Katolike, MMM].
Tshidi buobumue bumvuija menemene
4. (a) Mbua tshinyi bantu bungi nunku badi badisangisha mu buobumue bua ntendelelu mu tshikondo tshietu etshi? (b) Mmushindu kayi udi Bible umvuija disangisha edi?
4 Mbua tshinyi menemene budi bantu bungi nunku benda badisangisha mu buobumue bua ntendelelu mu tshikondo tshietu etshi? Mbimueneke patoke ne: tukadi pabuipi menemene ne nshikidilu wa tshikondo etshi tshibi, ne pashishe Nzambi neapingaje malu mapiamapia pa muaba watshi. Tudi tuenda tudimuenena mushindu udi milayi ya mu Bible ivua mimanyishe malu a tshikondo etshi yenda ikumbana. Umue wa ku milayi eyi udi wamba ne: ‘Mu matuku alualua [matuku a ku nshikidilu aa] mukuna wa nzubu wa Yehowa [ntendelelu wende mulelela mutumbuke] neujadikibue bu mukuna pa mutu pa mikuna minene [ku mutu kua ntendelelu kayi yonso], ne ba mu bisamba bionso nebabuelemu. Ba mu bisamba bia bungi bia bantu nebalue, nebambe ne: luayi bienu, tubande ku mukuna wa Yehowa, tubuele mu nzubu wa Nzambi wa Yakoba; yeye neatuyishe bienzedi biende, tuetu netuende mu njila yende.’—Mika 4:1, 2; Musambu 37:34.
5, 6. (a) Mmushindu kayi udi ba mu bisamba baya kudi Yehowa? (b) Nkonko kayi itudi ne bua kudiela?
5 Nansha mudi bisamba bijima kabiyi biya kubuela mu nzubu wa mu nyuma wa Yehowa bua kumutendelela, bantu miliyo mivule bafumine mu bisamba bionso badi bayamu. Padibu bamanya bumuntu bulenga bua Yehowa ne malu mimpe adiye mulongolole bua kuenza, mitshima yabu idi isanka bikole. Badi bakeba ne budipuekeshi buonso mua kumanya tshidi Nzambi ubalomba. Badi basambila anu bu mufundi wa Misambu wakamba ne: “Unyishe mua kuenza bu mudi disua diebe, bualu bua wewe udi Nzambi wanyi.”—Musambu 143:10.
6 Udiku udimona pebe mu musumba munene wa bantu badi Yehowa wenda usangisha mpindieu bua kumutendelelabu mu buobumue anyi? Mushindu uudi wangata malu audi mulonge mu Dîyi diende udi uleja ne: udi wanyisha bushuwa ne: Yehowa ke Mpokolo wa malu aa anyi? ‘Newende mu njila yende’ mushindu kayi?
Mushindu udi buobumue ebu buenzeka
7. (a) Buobumue bua ntendelelu nebuye too ne penyi? (b) Bua tshinyi mpindieu kabiena bikengela kujingakana bua kulua mutendeledi wa Yehowa, ne mmunyi mutudi mua kuambuluisha bakuabu bua kuluabu pabu batendeledi ba Yehowa?
7 Dijinga dia Yehowa didi dia se: bantu bonso badisangishe mu ntendelelu mulelela. Tudi batekemene ne mioyo kuulu kuulu dituku dikala bonso badi ne muoyo ne bua kutendelela Nzambi umuepele mulelela! (Musambu 103:19-22) Kadi kumpalampala, Yehowa udi wanji kubutula bantu bonso badi babenga kuenza disua diende. Bua luse luende, udi udianjila kumanyisha bantu tshikalaye mua kuenza bua bantu ba miaba yonso bamone mua kushintulula bienzedi biabu. (Yeshaya 55:6, 7) Ke bualu kayi, mu tshikondo tshietu etshi badi bela “ditunga dionso ne tshisamba tshionso ne muaku wonso ne bantu bonso” lubila babambila ne: ‘Nutshine Nzambi, numutumbishe, bualu bua dîba dia dilumbuluisha diende diakulua; nukukuile yeye wakafuka diulu ne buloba ne mâyi manene ne mishimi ya mâyi.’ (Buakabuluibua 14:6, 7) Udiku pebe muitabe lubila elu anyi? Bikalabi bidi nanku, umanye ne: udi pebe ne mudimu wa kufikisha bakuabu ku dimanya Nzambi mulelela bua kutuadijabu kumutendelela pabu.
8. Kunyima kua tuetu bamane kulonga malongesha a nshindamenu a mu Bible, ntshidia kayi tshikuabu tshitudi ne bua kuela?
8 Yehowa ki mmusue bua bamutendelele kudi bantu badi eku bamba ne: mbamuitabuje eku batungunuka ne kuenza malu adibu anu buobu basue. Nzambi mmusue bua bantu bafike ku ‘dimanya [dijalame] dia [disua]’ diende ne kuditumikila. (Kolosai 1:9, 10, MMM) Ke bua tshinyi bantu bena dianyisha badi bitaba bua kulonga malongesha a nshindamenu a mu Bible ne tshipatshila tshia kuya kumpala bua kulua bena Kristo bakole mu nyuma. Badi bajinga bua kumanya Yehowa bimpe menemene, kuvudija ne kukolesha ngumvuilu wabu wa Dîyi diende, pashishe kuditumikila ne muoyo mujima. Badi bakeba bua kuikala ne ngikadilu ya buena ya Tatu wetu wa mu diulu ne kuikala bangata malu mudiye uangata. Bidi bibasaka ku dienza mudimu udi upandisha mioyo ya bantu, mudimu udi Nzambi wenda wenzeja pa buloba matuku etu aa. Ke tshiudi pebe ujinga bua kuenza anyi?—Mâko 13:10; Ebelu 5:12–6:3.
9. Mmu mishindu kayi mudi buobumue bulelela buenzeka mpindieu?
9 Bible udi uleja ne: bantu badi benzela Yehowa mudimu badi ne bua kuikala mu buobumue. (Efeso 4:1-3) Buobumue ebu budi ne bua kuikalaku mpindieu nansha mutudi munkatshi mua bantu badi batapulukangane ne kabidi tuluangana amu kuluangana ne dipanga bupuangane. Yezu wakasambila ne muoyo umue bua bayidi bende bonso bikale tshintu tshimue, mbuena kuamba ne: bikale mu buobumue bulelela. Bidi mua kuikala biumvuija tshinyi? Tshia kumpala, badi ne bua kuikala ne malanda mimpe ne Yehowa ne Muanende. Tshibidi, badi ne bua kuikala mu buobumue. (Yone 17:20, 21) Bua kukumbaja malu aa, Yehowa udi ukuata mudimu ne tshisumbu tshia bena Kristo bu bulongolodi mudiye ulongeshila bantu bende.
Mmalu kayi adi afikisha ku buobumue?
10. (a) Patudi tubala Bible ne tuelangana meji bua mandamuna a nkonko idi itutangila tudi tukolesha tshinyi? (b) Konkonona malu adi afikisha ku buobumue bua bena Kristo pa kuandamuna nkonko idi kuinshi eyi.
10 Kudi malu manene muanda-mutekete adi kuinshi eku adi ambuluisha bua bantu kufikabu ku buobumue bua ntendelelu. Paudi wenda wandamuna nkonko idi itangila malu manene aa, ela meji bua mushindu udi bualu ne bualu buonso butangila malanda ebe ne Yehowa kabidi ne anudi nawu ne bena Kristo nebe. Wewe muele meji bua malu aa ne mukebe mvese idibu bele mu tuboko neukoleshe ngikadilu itudi bonso nayi dijinga eyi: meji a kudi Nzambi, ebe wewe muine ne busunguluji. (Nsumuinu 5:1, 2; Filipoi 1:9-11) Konkonona malu aa bumue ku bumue.
(1) Tudi tuitaba ne: Yehowa udi ne bukenji bua kuelela bantu mikenji ya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. ‘Eyemena Yehowa ne mutshima webe wonso, kueyemenyi dijingulula diebe dia mianda. Umumanye yeye bimpe mu bienzedi biebe bionso, yeye neakululamijile njila yebe.’—Nsumuinu 3:5, 6.
Bua tshinyi tudi ne bua kukeba mibelu ya Yehowa ne buludiki buende patudi tujinga kuangata mapangadika? (Musambu 146:3-5; Yeshaya 48:17)
(2) Dîyi dia Nzambi didiku bua kutulombola. ‘Panuakangata dîyi dinuakumvua kutudi, dia Nzambi mene, nuakaditabuja, ki mbu dîyi dia bantu, kadi bu mudidi bushuwa, dîyi dia Nzambi mene, didi dienzeja munda muenu badi bitabuja.’—1 Tesalonike 2:13.
Nnjiwu kayi idiku patudi tuenza anu malu atudi tuetu nkayetu tumona ne: mmakane? (Nsumuinu 14:12; Yelemiya 10:23, 24; 17:9)
Bituikala katuyi bamanye mubelu udi Bible ufila pa bualu kampanda, ntshinyi tshitudi ne bua kuenza? (Nsumuinu 2:3-5; 2 Timote 3:16, 17)
(3) Tuetu bonso tudi ne programe wa muomumue wa biakudia bia mu nyuma. “Bana bebe bonso nebikale bayidi ba Yehowa.” (Yeshaya 54:13) ‘Tudielelangane meji muntu ne muntu bua kuenzejangana ku dinanga ne ku dienza dia bienzedi bimpe, katuyi tulekela didisangisha dietu pamue, bu mudi tshilele tshia bakuabu, kadi tukoleshangana mitshima, tutamba kuenza nunku bualu bua nudi numona dituku dia Mukalenge disemena pa buipi.’—Ebelu 10:24, 25.
Mmasanka kayi adibu bapeta kudi bantu badi balonda muabu muonso malu adi Yehowa mulongolole bua kubadiisha mu nyuma? (Yeshaya 65:13, 14)
(4) Yezu Kristo ke mulombodi wetu, kadi ki mmuntu udi utulombola to. “Kanukebi bua banubikile ‘Balongeshi’. Bualu wenu Mulongeshi udi anu umue, nuenu bonso nudi bana ba muntu umue. Panu pa buloba, kanubikidi muntu ne: Tatu. Bualu wenu Tatu udi anu umue, wa mu diulu. Kabanubikidi ne: Muludiki. Bualu wenu Muludiki udi anu umue, ke Kristo.”—Matayo 23:8-10, MMM.
Tudiku ne bua kudimona ne: tudi bapite bakuabu anyi? (Lomo 3:23, 24; 12:3)
(5) Tudi tuangata Bukalenge bua Nzambi bu mbulamatadi umuepele udi bantu ne bua kutekemena. ‘Nutendelele Nzambi nunku: Tatu wetu udi mu diulu, banemeke dîna diebe. Bukalenge buebe bulue. Benze pa buloba mûdi musue bu mudibu benza mu diulu. Kadi diambedi kebayi bukalenge buende ne buakane buende, nunku nebanupe bintu ebi bionso.’—Matayo 6:9, 10, 33.
Mmushindu kayi udi ‘kukeba diambedi bukalenge’ kutuambuluisha bua kulama buobumue? (Mika 4:3; 1 Yone 3:10-12)
(6) Nyuma munsantu udi upesha batendeledi ba Yehowa ngikadilu idi ne mushinga bua kufika ku buobumue bua bena Kristo. “Kadi, mamuma a nyuma adi dinanga, disanka, ditalala, lutulu, bulenga, buimpe, ditabuja, bupuekele, didikanda.”—Galatia 5:22, 23, NW.
Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua nyuma wa Nzambi kutupeshaye mamuma ende? (Bienzedi 5:32)
Nyuma wa Nzambi udi utusaka bua kuenzela bena Kristo netu tshinyi? (Yone 13:35; 1 Yone 4:8, 20, 21)
(7) Batendeledi balelela ba Nzambi bonso batu bayisha lumu luimpe lua Bukalenge buende. ‘Nebambile bantu bonso ba pa buloba lumu luimpe elu lua bukalenge buanyi, neluikale tshimanyishilu ku bisamba bionso; pashishe, nshikidilu nealue.’—Matayo 24:14.
Ntshinyi tshidi ne bua kutusaka bua kudifila bikole mu mudimu wa diyisha eu? (Matayo 22:37-39; Lomo 10:10)
11. Patudi tutumikila malu adi mu Bible, tudi tupeta tshinyi?
11 Kutendelela Yehowa mu buobumue kudi kutuvuija balunda bende ne kutuambuluisha bua kusomba bimpe ne bena Kristo netu. Musambu wa 133:1 udi wamba ne: ‘Monayi mudibi bilenga, mudibi disanka, bua kusomba bonso pamue, bu bana ba muntu.’ (MMM) Ndisanka kayipu dia kulekela malu a panu adi bena panu benza anu bua disanka diabu nkayabu, tshiendenda ne tshikisu, ne mpindieu kutuadija kudisangisha pamue ne bantu badi banange Yehowa bushuwa ne batumikila mikenji yende!
Epuka malu adi atapulula bantu
12. Bua tshinyi tudi ne bua kuepuka dikeba bua kuikala badikadile?
12 Bua tuetu kubenga kunyanga buobumue buetu bua buloba bujima, tudi ne bua kuepuka malu adi atapululangana. Bumue bua ku malu aa ndikeba bua kuikala badikadile kumpala kua Nzambi ne mikenji yende. Yehowa udi utuambuluisha bua kuepuka bualu ebu pa kutuleja uvua mububanga, Satana Diabolo. (2 Kolinto 4:4; Buakabuluibua 12:9) Satana ke wakasaka Adama ne Eva bua kubenga kulonda tshivua Nzambi muambe ne kuangata mapangadika avua mabengangane ne disua dia Nzambi. Bua muanda eu dikenga diakabakuata, kutukuata ne tuetu petu. (Genese 3:1-6, 17-19) Bena panu badi bakeba bua kuikala badikadile kumpala kua Nzambi ne mikenji yende. Nunku tudi ne bua kuepuka lungenyi elu.
13. Ntshinyi tshikala mua kuleja ne: tudi tudilongolola ne muoyo umue bua kuikala ne muoyo mu bulongolodi bupiabupia ne buakane bua Nzambi?
13 Tshilejilu, tangila mulayi wa Yehowa udi usankisha wa kupingaja diulu dipiadipia ne buloba bupiabupia mudi “buakane buikalemu” pa muaba wa malu mabi a panu. (2 Petelo 3:13) Mulayi eu kawenaku utusaka bua kutuadija kudilongolola bua tuetu kuikalaku tshikondo atshi tshikala buakane butule-bupuwa anyi? Teleja mubelu wa mu Bible eu: ‘Kanusu malu a ba pa buloba, anyi bintu bia pa buloba. Biasua muntu malu a ba pa buloba, dinanga dia Tatu kadiena munda muende.’ (1 Yone 2:15) Bua nanku, tudi tuepuka lungenyi ludi nalu bantu elu; mmuomumue ne: ngikadilu wabu wa kujinga bua kuenza malu anu mudi muoyo wabu musue, kutamba kutabalela anu malu adi abatangila bobu nkayabu, wa tshiendenda ne wa tshikisu. Tudi tuenza bua kuikala ne tshibidilu tshia kuteleja Yehowa ne kumutumikila ne muoyo mujima, nansha mutudi bapange bupuangane. Nsombelu wetu mujima udi uleja ne: lungenyi luetu ne meji etu mbisue kuenza disua dia Nzambi.—Musambu 40:8.
14. (a) Bua tshinyi edi ke dîba dia kumanya njila ya Yehowa ne kuyilonda? (b) Mvese idi mu tshikoso etshi idi ituambuluisha ku tshinyi?
14 Pakumbana tshikondo tshidi Yehowa mulongolole bua kujikija malu mabi a panu ne bonso badi baenza, kakunengesha malu to. Kakulepesha tshikondo atshi peshi kushintulula mêyi ende bua kuanji kuindila bantu batshidi anu banange malu a panu eku balonga bua kuenza disua dia Nzambi ne badienza ku tshimfula muoyo nansha. Tshikondo etshi ke tshitudi ne bua kuenza muetu muonso. (Luka 13:23, 24; 17:32; 21:34-36) Bidi bienza disanka bua kumona musumba munene wa bantu badi bakeba malu adi Yehowa ulongesha mu Dîyi diende ne mu bulongolodi buende benda mu buobumue mu njila yende batangile mu bulongolodi bupiabupia! Nunku patudi tumanya malu a bungi adi atangila Yehowa, netumunange bikole ne netuanyishe bua kumusadila.
Diambulula
• Ndijinga kayi didi nadi Yehowa bua ntendelelu?
• Panyima pa bamane kumanya malu a nshindamenu adi Bible ulongesha, ntshinyi tshitudi ne bua kuenza kabidi ne muoyo mujima?
• Ntshinyi tshidi muntu ne muntu ne bua kuenza bua tuikale mu buobumue ne batendeledi bakuabu ba Yehowa?
[Tshimfuanyi mu dibeji 4]
‘Badi ne mitshima mipuekele nebapiane buloba, mioyo yabu neyisanke mu ditalala dikumbane’