Ngondo 4
Disambombo dia 1/4
Nuikale badimuke. Muena lukuna wenu Diabolo udi unyunguluka bu ntambue udi ukungula, ukeba bua kudia muntu.—1 Pet. 5:8.
Tshikondo kampanda, tshifukibua tshikuabu tshia mu nyuma tshivua mu malanda mimpe ne Yehowa. Kadi, tshifukibua etshi tshiakatuadija kujinga bua bantu batshitendelele. Pamutu pa kumbushatshi dijinga dibi edi, tshiakadikolesha too ne muakaleladi bubi. (Yak. 1:14, 15) Tshifukibua etshi n’Satana, uvua ‘kayi muimane mu bulelela.’ Wakatombokela Yehowa, yeye kulua “tatu wa dishima.” (Yone 8:44) Katshia Satana watombokela Yehowa, mmulue muena lukuna wende munene, ne ki mmulunda wa bantu to. Mêna adibu bapeshe Satana adi aleja mudiye munyanguke bikole. Dîna Satana didi diumvuija “Muluishi,” dileja ne: tshifukibua tshia mu nyuma tshibi etshi katshiena tshitua bumfumu bua Nzambi nyama ku mikolo to, kadi ntshibukine ne tshidi tshibuluisha bikole. Satana mmusue anu kumona bumfumu bua Yehowa butua ku tshibungubungu. w15 15/5 1:1, 2
Dia lumingu dia 2/4
Muntu yeye munange Nzambi, muntu au mmumanyike kudiye.—1 Kol. 8:3.
Kulonga Dîyi dia Nzambi kudi kutuleja malu makuabu a bungi atudi mua kuakaja bua kukolesha malanda etu ne Nzambi. Kudi kabidi kukolesha dianyisha dietu bua mishindu mimpe idi Yehowa wenza malu, idi itusaka bua kumunanga bikole menemene. Padi dinanga dietu bua Nzambi dikola, udi pende utunanga bikole, nunku bidi bikolesha malanda etu nende. Bua tuetu kusemena pabuipi ne Yehowa, bidi ne mushinga bua kulonga Bible ne tshipatshila tshimpe. Yone 17:3 udi wamba ne: “Bualu ebu budi bumvuija muoyo wa tshiendelele: bafike ku dikumanya wewe, Nzambi umuepele mulelela, ne yeye uuvua mutume, Yezu Kristo.” Nunku tshipatshila tshietu ki ntshia kupeta dimanya patupu to, kadi ntshia kufika ku “dimanya” Yehowa bimpe bu Muntu mulelela. (Ekes. 33:13; Mus. 25:4) Tuetu bafike ku dimanya Yehowa bimpe menemene, kabiakututonda patudi tubala imue miyuki ya mu Bible kadi katuyi tumvua bua tshinyi uvua muenze malu mushindu au. w15 15/4 3:6-8
Dimue dia 3/4
Timote neanuvuluije mishindu yanyi ya kuenza malu mu mudimu wa Kristo Yezu anu bu mundi ndongesha miaba yonso mu tshisumbu tshionso.—1 Kol. 4:17.
Matuku adi panshi aa, bavua bebeje bakulu badi bapatule bipeta bimpe mu diambuluisha bana betu ba balume bua kukola mu nyuma bua baleje tshitubu benza padibu balongesha bakuabu. Nansha mudi nsombelu ya bana betu aba mishilangane bikole, mibelu ivuabu babapesha ivua ya muomumue. Bualu ebu budi buleja tshinyi? Dilongesha didi dimanyine mu Bible didi dikumbanyina bana betu ba balume ba “miaba yonso mu tshisumbu tshionso,” anu muvuabi mu matuku a mupostolo Paulo. Mulongeshi udi ne bua kukeba nsombelu muimpe bua kulongesha bakuabu. Anu bu tshidime utu dijinga ne kudima anyi kusekuna buloba kumpala kua kukunaye maminu, mulongeshi pende udi dijinga ne kulongolola anyi kukankamija muoyo wa mulongi kumpala kua kumulongeshaye malu mapiamapia. Kadi mmunyi mudi balongeshi mua kukeba nsombelu muimpe bua kulongesha bakuabu? Badi mua kulonda tshivua muprofete Samuele muenze pavuaye ulongolola Shaula bua kulombolaye Isalele.—1 Sam 9:15-27; 10:1. w15 15/4 1:11, 12
Dibidi dia 4/4
Ba pa buloba bonso badi ku bukokeshi bua mubi.—1 Yone 5:19.
Malu a bungi adi matangalake pa buloba kaena apetangana ne mikenji ya mu Bible to. Bushuwa, bintu bionso bia pa buloba kabitu anu bibi to. Kadi, tudi ne bua kumanya ne: Satana udi mua kuenza mudimu bibi ne majinga etu ku diambuluisha dia bulongolodi buende bua kutusaka ku dienza mpekatu anyi ku dinanga malu a pa buloba ne kulengulula bua kutendelela Yehowa. (1 Yone 2:15, 16) Kakuyi mpata, dinanga dia malu a pa buloba divua dinyange bamue bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala. Tshilejilu, Paulo wakafunda ne: “Dema mmundekele, bualu uvua munange ndongoluelu wa malu eu.” (2 Tim. 4:10) Bible kena uleja malu masunguluke a pa buloba avua Dema munange, avua mamufikishe ku dilekela Paulo to. Imue misangu, Dema uvua mutuadije kunanga bintu bia ku mubidi bikole kupita bipatshila bia mu nyuma. Bikalabi bivua nanku, Dema uvua mujimije masanka a mu nyuma, kadi uvua wipatshila tshinyi? Bulongolodi ebu buvuaku mua kupetesha Dema tshintu tshivua ne mushinga kupita masanka avua Yehowa mua kumupetesha pavuaye wenza mudimu ne Paulo anyi?—Nsu. 10:22. w15 15/5 2:10, 11
Disatu dia 5/4
Yehowa udi ne luse ne dinanga.—Mus. 103:8.
Yezu uvua umvua tunyinganyinga tua bakuabu, nansha tua aba bavua mu nsombelu ivuaye kayi mutuilangane nayi. Tshilejilu, bantu ba patupu bavua batshina bamfumu ba bitendelelu bavua babashima ne babelela mikenji ya bungi ivua ibanemena bujitu. (Mat. 23:4; Mâko 7:1-5; Yone 7:13) Yezu kavua ubatshina ne kabavua bamushime to, kadi uvua umvua bimpe nsombelu ivuaye kayi mutuilangane nayi. Ke bualu kayi “pakamonaye bisumbu bia bantu, wakabumvuila luse, bualu bavua batata, balekelela bu mikoko idi kayiyi ne mulami.” (Mat. 9:36) Anu bu Tatuende, Yezu uvua munange bantu ne uditeka pa muaba wabu. Pavua Yezu umona bantu bakenga, uvua ubaleja dinanga. Nunku, uvua uleja bimpe menemene dinanga dia Tatuende. Dimue dituku Yezu ne bapostolo bende bamane kuyisha bikole, bakakeba bua kuya muaba wa nkayabu bua kuikisha. Kadi bu muvua Yezu mumvuile tshisumbu tshia bantu bavua bamuindile luse, “wakatuadija kubalongesha malu a bungi.”—Mâko 6:30, 31, 34. w15 15/5 4:3, 4
Dinayi dia 6/4
Mvua munange bana ba bantu bikole.—Nsu. 8:31, NWT.
Muanabute wa Nzambi ke muntu wa kumpala udi uleja mudi Yehowa ne meji male atudi katuyi mua kumvuija. Uvua meji ne “muena mudimu” munene ku luseke lua Tatuende. Tudi mua kumona disanka divuaye nadi pavuaye mumone Tatuende ‘ulongolola diulu’ ne ‘ujadika bishimikidi bia buloba.’ Kadi nansha muvua Muanabute wa Nzambi wanyisha bintu bidi kabiyi ne muoyo, ‘uvua munange bana ba bantu bikole.’ (Nsu. 8:22-31, NWT) Eyowa, Yezu mmunange bantu bikole katshia anu patshivuaye ne muoyo mu diulu. Pashishe, bu muvua Muanabute wa Nzambi muikale ne lulamatu kudi Tatuende, mumunange ne munange ‘bana ba bantu’ bikole, wakitaba bua ‘kudivuija tshianana’ ne kuluaye muntu. Wakenza nanku bua kufila “tshia kupikula natshi bantu ba bungi.” (Filip. 2:5-8; Mat. 20:28) Uvua bushuwa munange bukua bantu. w15 15/6 2:1, 2
Ditanu dia 7/4
Nzambi wakatuma Muanende mulela umuepele pa buloba bua tupete muoyo ku butuangaji buende.—1 Yone 4:9.
Udiku ne dianyisha bua malu adi Yehowa mukuenzele anyi? Bikalabi nanku, kudilambula kudi Yehowa ne kutambula ke bualu buimpe buudi ne bua kuenza. Vuluka ne: paudi udilambula kudi Nzambi udi uditshipa kudiye bua kuenza disua diende bua kashidi, nansha bualu kayi mua kukufikila. Udi ne bua kumvua buôwa bua kuenza mutshipu wa nunku anyi? Tòo. Manya ne: Yehowa mmusue bua wikale ne nsombelu muimpe, ne udi “mufutshi wa badi bamukeba ne muoyo mujima.” (Eb. 11:6) Paudi ulambula muoyo webe kudi Nzambi ne utambula, nsombelu webe kakunyanguka to. Kuenzela Yehowa mudimu nekuenze bua nsombelu webe alengele. Yehowa mmusue bua wikale ne nsombelu muimpe. Kadi, Satana udi ne budinangi ne kena ukutabalela to. Wewe mumulonde, kena mua kukupesha tshintu tshimpe nansha tshimue to. Mu bulelela, mmunyi mudiye mua kukupesha tshintu tshidiye kayi natshi? w16.03 2:16, 18, 19
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 9 Nisana mu munya) Luka 19:29-44
Disambombo dia 8/4
Tatu wanyi, ndi nkuela tuasakidila bua muudi munteleje. Bulelela ndi mumanye ne: Utu anu unteleja.—Yone 11:41, 42.
Bua malanda ebe ne Yehowa kuikalawu malelela, udi ne bua kuikala mushindike ne: utu uteleja masambila. Tukonkonone bualu ebu: pavua Yezu ne muoyo mu diulu, uvua mumone muvua Yehowa wandamuna masambila a batendeledi bende pa buloba. Pashishe, pavuaye wenza mudimu wende pa buloba, uvua wambila Tatuende wa mu diulu malu ende ku diambuluisha dia disambila. Bu yeye mumanye ne: Yehowa kavua bushuwa uteleja masambila, uvuaku mua kuikala musambile tshikondo kampanda butuku bujima anyi? (Luka 6:12; 22:40-46) Bu yeye mumanye ne: disambila didi diambuluisha mu lungenyi patupu, uvuaku mua kuikala mulongeshe bayidi bende bua kusambila anyi? Bidi bimueneka ne: Yezu uvua mumanye ne: disambila ndiyukidilangana dilelela ne Yehowa. Tudi petu mua kuikala bashindike ne: Yehowa utu ‘umvua milombu’ yetu.—Mus. 65:2. w15 15/4 3:11, 13
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 10 Nisana mu munya) Luka 19:45-48; Matayi 21:18, 19; 21:12, 13
Dia lumingu dia 9/4
Aba, Tatu wanyi, wewe udi mua kuenza malu onso, ngumbushilaku lupanza elu. Kadi kabienzeki bu mundi musue, bienzeke bu muudi wewe musue.—Mâko 14:36.
Paudi usambila ne budipuekeshi paudi ne bana bebe, nebalonge mua kueyemena Yehowa. Ana wa mu ditunga dia Brésil, udi wamba ne: “Pavuaku ntatu, tshilejilu dîba divua bakakuanyi basama, baledi banyi bavua balomba Yehowa bua abapeshe bukole bua kutantamena nsombelu au, ne bamulomba meji bua kuangatabu mapangadika mimpe. Nansha pavuabu mu nsombelu mikole, bavua bateka ntatu yabu mu bianza bia Yehowa. Bu tshipeta, ngakalonga bua kueyemena Yehowa.” Paudi usambila ne bana bebe, kusambidi anu bua bualu buabu to. Lomba Yehowa bua akuambuluishe pebe, pamuapa bua akupeshe dikima dia kuyisha anyi dia kulomba mfumuebe wa mudimu bua wewe kubuela mu mpungilu, badi bamona ne: udi weyemena Yehowa bua akuambuluishe ne bobu pabu badi balonga bua kumueyemena. w15 15/11 1:7, 8
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 11 Nisana mu munya) Luka 20:1-47
Dimue dia 10/4
Udi ne bua kunanga Yehowa Nzambi webe ne muoyo webe wonso ne anyima webe yonso ne lungenyi luebe luonso.—Mat. 22:37.
Umue mushindu muimpe uudi mua kukolesha dinanga diebe bua Yehowa mpaudi wela meji bua dipa ditambe bunene didi Yehowa mutupeshe, mmumue ne: mulambu wa tshia kupikula natshi wa Muanende. (2 Kol. 5:14, 15; 1 Yone 4:9, 19) Paudi welangana meji bua tshia kupikula natshi ne bua malu mimpe aditshi tshikupetesha, neujinge bua kuleja dianyisha bua dipa dimpe edi. Tudi mua kumvuija dianyisha diebe bua tshia kupikula natshi mushindu eu: Ela meji ne: udi wenda udina mu mâyi, kadi muntu kampanda udi ulua kukusungila. Neupingane kumbelu, kudikupula mâyi ne kupua muoyo tshivua muntu au mukuenzele anyi? Tòo. Kakuyi mpata, neudiumvue ne dibanza dia muntu uvua musungile muoyo webe eu. Neuleje muntu au dianyisha diebe. Mu mushindu wa muomumue, tudi ne bua kuikala ne dianyisha dia bungi kudi Yehowa ne Yezu. Bu mudibu batuleje dinanga, tudi mpindieu ne ditekemena dia kuikala ne muoyo wa tshiendelele mu Mparadizu pa buloba apa. w16.03 2:16, 17
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 12 Nisana mu munya) Luka 22:1-6; Mâko 14:1, 2, 10, 11
Dituku dia Tshivulukilu
Panyima pa dibuela dia dîba
Dibidi dia 11/4
Kristo wakafua bua bualu buetu.—Lomo 5:8.
Yehowa uvua mueyemene ne muoyo mujima Muanende mulela umuepele uvua mushale ne lulamatu kudiye munkatshi mua bidimu bia bungi mu diulu. Nansha muvua Yezu mupete ntatu mikole ne mufue, wakashala ne lulamatu ne kubingisha bukenji bua Yehowa bua kukokesha. Tudi ne bua kuikala ne dianyisha bualu Yezu wakafua bua kufuta mushinga wa mulambu udi upikula ne kuenza bua bantu bikale ne diakalenga dia kupeta muoyo wa tshiendelele mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi. Mupostolo Yone wakafunda ne: “Mu bualu ebu, dinanga dia Nzambi diakamueneka bua bualu buetu, bualu Nzambi wakatuma Muanende mulela umuepele pa buloba bua tupete muoyo ku butuangaji buende. Dinanga mu bualu ebu didi ne: tuetu katuvua banange Nzambi, kadi yeye wakatunanga, kutumaye Muanende bu mulambu wa kubuikidila nawu mibi yetu.”—1 Yone 4:9, 10. w15 15/11 3:13, 14
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 13 Nisana mu munya) Luka 22:7-13; Mâko 14:12-16 (Malu a mu dia 14 Nisana panyima pa dibuela dia dîba) Luka 22:14-65
Disatu dia 12/4
Lufu luakakuata bantu bonso, bualu bantu bonso bakenza bubi.—Lomo 5:12.
Bu mutudi bana ba muntu wa kumpala Adama, tuetu bonso tudi bapiane bubi ne lufu ludi dinyoka dia bubi. Muntu nansha umue kena mua kuamba ne: “Tshiena dijinga ne mulambu wa tshia kupikula natshi to.” Nansha mutendeledi wa Nzambi udi ne lulamatu lukole udi dijinga ne dipa dia tshia kupikula natshi. Yonso wa kutudi udi ne bua kumanya ne: mbamulekeele dibanza dinene divuaye nadi. Dinanga dia Yehowa ne luse luende bidi ne bua kutusaka bua kuenza tshinyi? Tuetu balamine muanetu kampanda munda, tudi ne bua kuidikija Yehowa udi ‘musue kubuikidila bantu mibi yabu.’ (Neh. 9:17; Mus. 86:5) Tuetu baleje dianyisha bua mudi Yehowa mutulekeele dibanza dinene dituvua nadi, netufuile bakuabu luse ne muoyo mujima. Tuetu katuyi banange bana betu ne katuyi tubafuila luse, Yehowa kakutunanga ne kutufuila petu luse to. (Mat. 6:14, 15) Patudi tufuila bakuabu luse, malu adibu batuenzele adi anu mua kutusama ku muoyo, kadi kuenza nunku nekutuambuluishe bua kuikala ne disanka mu matuku atshilualua. w16.01 2:5, 15-17
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 14 Nisana mu munya) Luka 22:66-71
Dinayi dia 13/4
Nuenu badi bandonde, nenusombe penu pa nkuasa ya butumbi dikumi ne ibidi, nulumbuluisha bisamba dikumi ne bibidi bia Isalele.—Mat. 19:28.
Yezu wakamba mêyi adi kuulu aa bua kuambuluisha Petelo ne bayidi bakuabu bua kudianjila kumona mu lungenyi malu a mu atuku atshilualua. Bavua mpindieu mua kudianjila kumona mu lungenyi mudimu wikalabu nawu mu mbulamatadi wikala mua kukokesha buloba ne kutuadila bantu badi batumikila masanka a bungi. Kuela meji bua dikumbana dia milayi ya Nzambi nkuambuluishe batendeledi ba Yehowa ba pa buloba. Abele uvua mumanye malu a bungi avua Nzambi mulongolole avua mamuambuluishe bua kumona malu mimpe a matuku atshivua alua, bua kuikala ne ditabuja ne bua kuikala ne ditekemena dilelela. Abalahama uvua muenze malu mimpe ne ditabuja bualu uvua ‘mumone’ dikumbana dia mêyi a Nzambi a buprofete avua atangila kankanunuina anyi “muana” mulaya. (Gen. 3:15) Mose “uvua mutuishile mêsu ende ku dipeta dia difutu,” kuenzaye malu ne ditabuja ne kukoleshabi dinanga diende bua Yehowa. (Eb. 11:26) Dinanga ne ditabuja dietu kudi Nzambi bidi mua kutuambuluisha bua kudianjila kumona mu lungenyi dikumbana dia malu adi Yehowa mulaye. w15 15/5 3:17, 18
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 15 Nisana mu munya) Matayi 27:62-66
Ditanu dia 14/4
Kristo mmushiye tshilejilu bua nuenu kulonda mu makasa ende bimpe bimpe.—1 Pet. 2:21.
Muena Kristo udi musue kukola mu nyuma udi widikija tshilejilu tshia Yezu ne mmusue kumvua Bible bimpe menemene. Udi ne tshibidilu tshia kukeba malongesha makole a mu Mifundu minsantu bualu mmumanye ne: “biakudia bikole mbia bantu bakole.” (Eb. 5:14) Muena Kristo mushindame mmusue kupeta “dimanya dijalame dia Muana wa Nzambi.” (Ef. 4:13) Utuku ubala Bible dituku dionso anyi? Utuku ne programe wa didilongela ne wenza ntendelelu wa mu dîku lumingu luonso anyi? Paudi udilongela Bible, keba mêyi manene adi mua kukuambuluisha bua kumanya mudi Yehowa wela meji ne mudiye umona malu. Nunku, enza mudimu ne mêyi manene aa paudi wangata mapangadika. Ebi nebikuambuluishe bua kusemena pabuipi menemene ne Yehowa. w15 15/9 1:5, 9, 10
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 16 Nisana mu munya) Luka 24:1-12
Disambombo dia 15/4
Kristo udi bukole bua Nzambi.—1 Kol. 1:24.
Yezu mmumanye bintu bia pa buloba bimpe menemene. Mmumanye kabidi mua kukuata nabi mudimu ne kubilombola. Pavua Yezu pa buloba, wakaleja mudiye “bukole bua Nzambi” pavuaye mulombole makole a bintu bidi Nzambi mufuke. Fuanyikija bualu ebu: Kristo mmutshioke bua mudimu wa buambi udiye muenze. Mavuala adi atuta ku buatu, abunyukula ne abuela munda muabu. Kadi, nansha mudiku mutoyi wa tshipepele tshikole ne dinyukuka dia buatu, Yezu yeye udi anu mulale. Udi dijinga ne kuikisha. Bua buôwa, bayidi bende badi bamujula, bamba ne: “Tukadi pa kufua!” (Mat. 8:25) Yezu udi ujuka, utumina tshipepele ne mbuu dîyi ne: “Shii! Puwa!” ne tshipepele tshikole etshi tshidi tshibatama. (Mâko 4:39) Bushuwa, Yezu udi wambila tshipepele ne mbuu bua kupuwa ne kushalabi bipuwa. Tshidi tshienzeka ntshinyi? “Ditalala dia dikema kubueladi.” Yezu mmuleje bukole bua dikema! w15 15/6 1:12-14
Dia lumingu dia 16/4
Utupeshe lelu tshiakudia tshia dituku edi.—Mat. 6:11.
Pavua Yezu wakula bua tshiakudia tshietu tshia dituku, uvua wakula bua majinga atudi ne bua kukumbaja dituku dionso. Nunku, wakaleja mudi Nzambi uvuadika bilongo bia mu mpata, ne pashishe kuambaye ne: “Nuenu bantu ba ditabuja dikese, kenaku mua kunuvuadika anyi?” Bua kujikija, wakambulula mubelu wa mushinga mukole eu: “Kanuditatshishi bua dituku didi dilonda.” (Mat. 6:30-34) Bualu ebu budi buleja ne: pamutu pa tuetu kunanga bikole bintu bia ku mubidi, tudi ne bua kuimanyina pa majinga etu manene a ku dituku. Majinga aa adi akongoloja muaba muimpe wa kusomba, mudimu udi utuambuluisha bua kukumbajila bena mu dîku dietu majinga abu, ne meji bua kupita bimpe ne masama. Tuetu basambile anu bua majinga a ku mubidi, nebileje mutudi bashindamene anu ku malu a ku mubidi. Tudi ne majinga a mu nyuma adi ne mushinga wa bungi menemene. Mfumu wetu wakamba ne: “Muntu kena ne bua kuikala ne muoyo anu bua diampa nkayadi, kadi mbua dîyi dionso didi dipatuka mukana mua Yehowa.” (Mat. 4:4) Nunku, tudi ne bua kutungunuka ne kulomba Yehowa bua atungunuke ne kutudisha biakudia bia mu nyuma pa dîba diabi. w15 15/6 5:4, 7, 8
Dimue dia 17/4
Kutufikishi mu diteta.—Mat. 6:13.
Tutuku tulomba Nzambi misangu yonso bua atuambuluishe bua kuikala ne lulamatu patudi mu diteta anyi? Mushindu utudi bakole anyi bienzedi bietu bia kale bidi mua kukolesha munda muetu dijinga dia kuenza malu adi Yehowa ukandika. Nansha nanku, Yehowa udi mua kutuambuluisha bua kushintuluka bua tutungunuke ne kumuenzela mudimu mu mushindu udiye wanyisha. Mukalenge Davidi uvua pende muitabe bualu ebu. Yeye mumane kuenda masandi ne Beta-sheba, wakasengelela Yehowa wamba ne: ‘Mfukila muoyo mukezuke munda muanyi, uteke meji mapiamapia munda muanyi, meji adi mashindame.’ (Mus. 51:10, 12, NWT) Bikadilu bibi bidi mua kusankisha mubidi wetu wa butekete bikole, kadi Yehowa udi mua kujula munda muetu meji mimpe, dijinga dia kumutumikila. Nansha majinga mabi mele miji bikole mu muoyo wetu, mafuane kufinakaja meji etu makezuke, Yehowa udi mua kulombola biendedi bietu bua tutumikile mikenji yende ne bua ituambuluishe. Udi mua kupangisha tshintu tshionso tshibi bua katshitukokeshi.—Mus. 119:133. w15 15/6 3:5, 6
Dibidi dia 18/4
Mu tshisumbu tshinene tshia bafidi ba meji mudi lupandu.—Nsu. 24:6.
Bana betu bakulakaje badi bavuluka tshikondo tshivuabu balombola tshisumbu kudi musadidi wa tshisumbu pamutu pa kasumbu ka bakulu, pavuabu balombola filiale kudi musadidi wa filiale pamutu pa Komite wa filiale, ne pavuabu balombola Société Watch Tower kudi mulombodi pamutu pa kumulombola kudi Kasumbu Kaludiki ka Bantemu ba Yehowa. Nansha muvuabu bambuluisha bana betu ba balume aba kudi bana betu bakuabu ba lulamatu, muntu umue ke uvua nangananga wakangata mapangadika mu tshisumbu, ku filiale ne ku biro bietu bidi bilombola mudimu wa pa buloba bujima. Panyima pa 1970, bakashintulula malu bua kuteka kasumbu ka bakulu bua kulombolaku pamutu pa muntu umue. Dishintulula dia malu divua dimanyine pa ngumvuilu muimpe wa Mifundu minsantu. Pamutu pa muntu umue kuangataye mapangadika onso, ngikadilu mimpe ya bakulu bonso badi “bu mapa” badi Yehowa muteke mmiambuluishe bulongolodi buende.—Ef. 4:8. w15 15/7 1:14, 15
Disatu dia 19/4
Kabena ba pa buloba.—Yone 17:16.
Kushala ne lulamatu ne kubenga kubuelakana mu malu a tshididi kutu lutatu lunene bua batendeledi balelela. Bua tshinyi? Bualu bantu bonso badi badilambule kudi Yehowa mbamulaye bua kumunanga, kumulamata ne kumutumikila. (1 Yone 5:3) Nansha tuetu basombele muaba kayi anyi bafumine muaba kayi, tudi tutumikila mikenji ya Nzambi. Kuikala ne lulamatu kudi Yehowa ne Bukalenge buende kudi ne mushinga wa bungi kupita tshintu kayi tshionso. (Mat. 6:33) Lulamatu lua nunku ludi lulomba bena Kristo bua kubenga kubuelakana mu mvita ne mu bilumbu bidi bitapulula bantu bia mu bulongolodi ebu. (Yesh. 2:4; Yone 17:11, 15, 16) Bantu badi kabayi bitabuja malu atudi tuitabuja mbalamate ditunga diabu, tshisa tshiabu, bibidilu biabu anyi bisumbu bia malu a manaya bia mu ditunga diabu. Kuenza nunku nkufikishe bantu ku ditembangana, ku dikinangana ne pamuapa too ne ku dishipa bantu badi balamate ku luseke lukuabu. Bidi mua kuikala bipepele bua tuetu kulamata ku luseke kampanda mu bilumbu bia mu bulongolodi ebu ne kufika ku ditapuluka. w15 15/7 3:1, 2
Dinayi dia 20/4
Malu onso enzeke bimpe mu bulongame.—1 Kol. 14:40.
Yehowa nNzambi mukezuke ne wa tshijila. Udi Nzambi wa bulongame. Ke bualu kayi tudi ne bua kulama Nzubu wetu wa Bukalenge bimpe ne mankenda. (1 Kol. 14:33) Bua tuetu kuikala bakezuke ne ba tshijila bu Yehowa, tudi ne bua kulama ntendelelu wetu, meji etu, bienzedi bietu ne mibidi yetu bikezuke. (Buak. 19:8) Nunku bua Yehowa kutuanyishaye, tudi ne bua kuikala ne mankenda. Patudi tulama Nzubu wetu wa Bukalenge bimpe ne mankenda, bidi bituenza disanka bua kubikila bantu mu bisangilu bietu. Bantu nebamone ne: tudi bulelela tutumikila malu atutu tuyisha bua bulongolodi bupiabupia buikala bukezuke. Nebamone kabidi ne: tudi tutendelela Nzambi wa tshijila ne mukezuke wikala mua kuvuija buloba ebu mparadizu mulenga. (Yesh. 6:1-3; Buak. 11:18) Nansha tuetu basombele muaba kayi, tudi ne bua kulama Nzubu wetu wa Bukalenge bimpe ne mankenda bualu mmuaba udi ne dîna dia Yehowa ne mmuaba wa ntendelelu mukezuke.—Dut. 23:14. w15 15/7 4:13-15
Ditanu dia 21/4
Nushale batabale.—Mâko 13:35.
Pavua bayidi ba Yezu bajingulule ne: mmubangishe kukokesha mu 1914, bakadilongolola bua muvua nshikidilu mua kulua dîba kayi dionso. Bakenza nunku pa kuvudija mudimu wabu wa kuyisha Bukalenge. Yezu uvua muleje ne: uvua mua kulua dilolo, “pa bitala peshi mu dinda menemene.” Pavua bualu ebu mua kuenzeka, ntshinyi tshivua bayidi bende ne bua kuenza? Yezu uvua mubambile ne: “Nushale batabale.” Ke bualu kayi, nansha tuetu bamone ne: tukadi bindile mutantshi mule, kabiena bileja ne: nshikidilu utshidi kule anyi ne: kakulua mu matuku etu aa to. Mu bulongolodi bupiabupia netuikale ne malu mimpe atusaka bua kuela meji bua mudi malu onso avuabu balaye bua matuku a ku nshikidilu makumbane anu muvua Yehowa muambe. Kuela meji bua mushindu udi malu menzeke nekukoleshe dieyemena dietu kudi Yehowa ne kutupetesha dishindika dia ne: neakumbaje malu makuabu onso adiye mulaye. (Yosh. 23:14) Netuikale ne dianyisha dia bungi bua muvua Yehowa musungule tshikondo tshimpe tshia nshikidilu kulua ne muvuaye mudimuije bantu bende bua kutungunuka ne kutshindila.—Bien. 1:7; 1 Pet. 4:7. w15 15/8 2:10, 11, 14
Disambombo dia 22/4
Bantu bonso badi basue kuikala balamate Nzambi mu buobumue ne Kristo Yezu nebakengeshibue pabu.—2 Tim. 3:12.
Bua kujikija lutetuku, bantu ba bungi lelu badi batangila anyi benza malu a tshikisu, a tshiendenda peshi adi ne malu a majimbu ne a bademon. Tshilejilu, Enternete, programe ya ku televizion, filme, mikanda ne bikandakanda bidi misangu ya bungi bisaka bantu ku dimona tshikisu ne tshiendenda bu malu adi manyishibue. Bantu badi banyisha lelu bikadilu bivuabu bamona bibi kumpala, ebi mbifikishe too ne imue mbulamatadi ku dibianyisha mu mikenji yayi. Kadi abi kabiena bileja ne: Yehowa udi wanyisha bikadilu bia mushindu eu to. (Lomo 1:28-32) Mu bidimu lukama bia kumpala, bayidi ba Yezu kabavua bajikija lutetuku mu mushindu mubi to. Bu muvuabu batumikila mikenji ya Nzambi mu nsombelu wabu, bantu bavua babaseka ne babakengesha. Mupostolo Petelo wakafunda ne: “Badi bakema bualu kanuena nutungunuka ne kunyema nabu batangile ku nsombelu wa muomumue mubi wa buenzavi, nunku badi bakula bibi bua bualu buenu.”—1 Pet. 4:4. w15 15/8 4:2, 3
Dia lumingu dia 23/4
Padi tshitupa tshionso tshienza mudimu watshi bimpe, bidi biambuluisha mubidi bua kukolawu padiwu udibaka nkayawu mu dinanga.—Ef. 4:16.
Muena Kristo udi mukole mu nyuma udi wenza bua kulama buobumue mu tshisumbu. (Ef. 4:1-6, 15) Tshipatshila tshietu ntshia kuikala ‘balamakaja pamue bimpe,’ mbuena kuamba ne: kuenza mudimu pamue mu buobumue. Bilondeshile Bible, bua kuikala ne buobumue bua mushindu eu, tudi ne bua kuikala ne budipuekeshi. Budipuekeshi budi buambuluisha muena Kristo mukole bua kulama buobumue mu tshisumbu nansha padi bantu bakuabu bamuenzela bibi bua dipanga bupuangane,. Ntshinyi tshiutu wenza padi muanetu wa balume anyi wa bakaji muenze tshilema kampanda? Utu umvua bishi patu muntu ukubungamija? Utuku ujila muntu au anyi? Peshi utu udienzeja bua kuakaja malanda ebe nende? Muena Kristo udi mukole mu nyuma udi udienzeja bua kuibaka tshilamba pankatshi pende ne muena Kristo nende pamutu pa kuibaka tshimanu. Udiku ne tshipatshila tshia kuenza bua tshisumbu tshikale mu buobumue anyi? w15 15/9 1:12, 13
Dimue dia 24/4
Dîyi diebe mbulelela.—Yone 17:17.
Yezu uvua mutuishibue ne: Bible n’Dîyi dia Nzambi ne didi ditupesha mibelu mitambe buimpe. Bua kuidikija Yezu, tudi ne bua kubala Bible dituku dionso, kumulonga ne kuelangana meji bua malongesha atudi tupetamu. Mu dilonga dietu dia Bible, tudi ne bua kukeba mandamuna a nkonko itudi mua kuikala nayi bua malu kampanda. Tshilejilu, udi mua kukolesha dituishibua diebe dia ne: nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu ukadi bushuwa pabuipi paudi ulonga milayi ya buprofete idi mu Bible idi ijadika ne: tudi mu matuku a ku nshikidilu. Kukonkonona milayi ya buprofete idi mu Bible ikadi mikumbane bua kukolesha dieyemena diebe mu milayi idi mu Bible idi yakula bua matuku atshilualua. Bala malu a bana betu ba balume ne ba bakaji bavua Bible muambuluishe bua kushintulula nsombelu wabu bua witabe bulelela ne: Bible udi wambuluisha bantu bikole. (1 Tes. 2:13) Udi kabidi mua kuidikija Yezu pa kuelangana meji bua malu mimpe adi Yehowa mukulaye. (Eb. 12:2) Mona malu aa bu milayi ya Nzambi idiye mukulaye wewe pa nkayebe kadi ki mbantu bonso mu tshibungi to. w15 15/9 3:16, 17
Dibidi dia 25/4
Tumbisha Yehowa ne biuma biebe.—Nsu. 3:9.
Nngimue mishindu kayi itudi mua kuleja mutudi banange Nzambi? Tudi tuenza nunku patudi tufila bintu bietu bia ku mubidi bua mudimu wa Bukalenge udi wenzeka mu tshisumbu tshietu ne pa buloba bujima. Nansha tuetu ne bintu bia bungi anyi bikese, tuetu bonso tudi mua kufila bintu bitudi nabi bua kuleja mutudi banange Yehowa. (2 Kol. 8:12) Kadi kudi mishindu mikuabu itudi mua kuleja Yehowa ne: tudi bamunange. Yezu mmutulongeshe bua kutungunuka ne kukeba tshia kumpala Bukalenge ne kubenga kuditatshisha bua biakudia ne bia kuvuala. Wakamba ne: Tatu mmumanye bitudi nabi dijinga. (Mat. 6:31-33) Mushindu utudi beyemene mulayi eu udi uleja mushindu utudi banange Yehowa bualu dinanga ne dieyemena bidi bienda pamue. Bushuwa, katuena mua kunanga muntu utudi katuyi beyemene to. (Mus. 143:8) Nunku mbimpe tudiebeje ne: ‘Malu andi mulongolole bua kuenza ne mushindu undi ngenza mudimu ne dîba dianyi ne makanda anyi bidiku bileja ne: ndi bulelela munange Yehowa anyi? Dituku dionso, ntuku ngeyemena Yehowa bua ankumbajile majinga anyi anyi?’ w15 15/9 5:7, 8
Disatu dia 26/4
Kakuyi ditabuja mbikole bua kusankisha Nzambi bimpe.—Eb. 11:6.
Ukadiku mudiebeje ne: ‘Yehowa neampandishe ku dikenga dinene meme kubuela mu bulongolodi bupiabupia anyi?’ Ngikadilu mutambe bunene utudi ne bua kuikala nende nditabuja. Mupostolo Petelo wakakoka ntema ku mushinga wa ditabuja. Wakakula bua ‘mushinga wa ditabuja udi mutetshibue’ bua ‘kupeta butumbi ne lumu ne bunême mu tshikondo tshia dibuluibua dia Yezu Kristo.’ (1 Pet. 1:7) Bu mukadi dikenga dinene pabuipi menemene, katuenaku mua kukeba bua kumanya bituikala ne ditabuja didi dituambuluisha bua kuikala munkatshi mua bantu bikala Mukalenge wetu mua kutumbisha pamuenekaye anyi? Kakuyi mpata, tudi basue kuikala “munkatshi mua badi ne ditabuja didi difikisha ku dilama anyima ne muoyo.” (Eb. 10:39) Ke bualu kayi, anu bu muntu wakalomba Yezu ditabuja dia bungi, tudi petu mua kulomba ne: “Ngambuluisha koku muaba undi dijinga ne ditabuja!” (Mâko 9:24) Anyi anu bu bapostolo tudi kabidi mua kulomba ne: “Utupeshe ditabuja dia bungi.”—Luka 17:5. w15 15/10 2:1, 2
Dinayi dia 27/4
Tumbushayi kabidi bujitu buonso.—Eb. 12:1.
Paulo wakimanyina pa “malu adi ne mushinga wa bungi,” kuyishaye bikole ne kuenza ngendu mu miaba ya bungi, kuya too ne mu Suliya, mu Asie mukese, mu Makedoniya ne mu Yudaya. Paulo wakafunda ne: “Bu mundi mupue malu adi mashale panyima muoyo, ngipatshila malu adi kumpala, ndi ndienzeja bua kupeta tshipatshila tshia difutu.” (Filip. 1:10; 3:8, 13, 14) Paulo kavua musele to, biakamuambuluisha bua kudifila “ku mudimu wa Mukalenge kakuyi ditanaji.” (1 Kol. 7:32-35) Anu bu Paulo, bamue batendeledi ba Yehowa ba lelu badi basungula bua kushala bajike bua kuikala ne majitu makese a mu dîku ne kuenza bia bungi mu mudimu wa Yehowa. (Mat. 19:11, 12) Bajike batu misangu ya bungi ne bujitu bukese bua mu dîku kupita badi mu mabaka. Kadi, nansha tuetu mu dibaka anyi bajike, tuetu bonso tudi mua ‘kumbusha bujitu buonso’ budi mua kutupangisha bua kuenzela Yehowa mudimu. Bidi mua kutulomba bua kushintulula bibidilu bietu bua kubenga kujimija dîba ne kupeta mushindu wa kudifila bikole mu mudimu wa Yehowa. w15 15/10 3:15, 16
Ditanu dia 28/4
Bantu babi ne badi badinga bakuabu nebatungunuke ne kunyanguka bibi menemene.—2 Tim. 3:13.
Malu adi enzeka mu bantu lelu adi aleja mudi Bible wamba bulelela padiye wamba ne: ‘Ndi mumanye ne: njila wa muntu kena munda muende; muntu kena ne bukole munda muende bua kuendesha nabu biendedi biende bimpe.’ (Yel. 10:23) Bushuwa, Yehowa kavua mufuke bantu ne bukokeshi anyi ne bukenji bua kudilombolabu kabayi ku buludiki buende to. Padi Yehowa mulekele malu mabi atungunuka bua tshikondo kampanda, mmuleje kabidi ne: anu yeye ke udi mua kukokesha bimpe. Mu matuku atshilualua, Nzambi neabutule bantu babi bonso. Pashishe, muntu wabenga bukokeshi bua Nzambi bua dinanga, Nzambi neatangile bualu buende diakamue. Malu adi menzeke mu nsombelu wa bantu neasake Nzambi bua kubutula bantomboji abu ne lukasa. Kakulekela kabidi malu mabi enzeka to. w15 15/11 3:5, 6
Disambombo dia 29/4
Nzambi wa ditalala anupeshe bintu bionso bimpe bua kuenza disua diende.—Eb. 13:20, 21.
Yezu uvua munange kuakula bua Bukalenge bua Nzambi. Bible udi uleja ne: uvua muakule bikole bua Bukalenge kupita tshiena-bualu kayi tshikuabu tshionso, muakule bua Bukalenge ebu misangu mipite pa 100 pavuaye uyisha. Bukalenge buvua ne mushinga wa bungi kudi Yezu. (Mat. 12:34) Matuku makese Yezu mumane kubishibua ku lufu, wakatuilangana ne tshisumbu tshia bantu bapite pa 500 bavua ne bua kulua bayidi bende. (1 Kol. 15:6) Pamuapa ke dîba divua Yezu mutume dîyi bua kuyisha Bukalenge kudi “bantu ba mu bisamba bionso,” mudimu uvua wenza buôwa tshikondo atshi. Mudimu munene uvua Yezu mudianjile kuakuila eu uvua ne bua kutungunuka ne kuenzeka kutuadijila anu tshikondo atshi too ne “ku nshikidilu kua ndongoluelu wa malu,” ne ke tshidi tshienzeka. Paudi uyisha lumu luimpe lelu, udi wambuluisha bua kukumbaja mulayi wa buprofete eu. (Mat. 28:19, 20) Nzambi wetu mmutupeshe “bintu bionso bimpe” bua kutuambuluisha bua kukumbaja mudimu eu. w15 15/11 5:1-3
Dia lumingu dia 30/4
Edi ndîna dianyi tshiendelele.—Ekes. 3:15.
Bantu badi balonge maniskri a mu tshiena Ebelu tshia kale bu mudi Mivungu ya ku Mbuu mufue, badi bakema bua bungi bua misangu idibu bapeta maleta anayi a mu tshiena Ebelu adibu babikila ne: Tetragrame adi aleje dîna dia Nzambi. Dîna dia Nzambi divua mu maniskri aa ne kabidi mu imue Bible ya Septante ya mu tshiena Greke ivuabu bapatule bidimu 200 kumpala kua Kristo ne bidimu 100 panyima pa Kristo. Nansha mudiku bijadiki bitoke bia ne: dîna dia Nzambi didi mu Bible, mbumbushe dîna dia Nzambi mu nkudimuinu ya bungi. Tshilejilu, mu 1952, bantu bakapatula nkudimuinu muakajilula wa American Standard. Nkudimuinu wabu wa mu 1901 uvua ne dîna dia Nzambi, kadi bavua balue kudiumbusha mu nkudimuinu uvuabu bakajilule eu. Bua tshinyi? Bavua bafunda mu mêyi a mbangilu ne: “Kubikila Nzambi umuepele mulelela mu dîna diende . . . kakuena ne mushinga nansha mukese bua ditabuja dia ntendelelu wa bena Kristo pa buloba bujima to.” Bakudimunyi ba bungi ba Bible ya mu Anglais ne ya mu miakulu mikuabu mbenze pabu bia muomumue. w15 15/12 2:3-5