Ngondo 6
Dinayi dia 1/6
Ludimi ludi ne mêyi matekete ludi lutshibula mufuba.—Nsu. 25:15.
Nansha padi muntu wamba bualu budi butufiikisha munda, tudi mua kupatula bipeta bimpe tuetu bamuandamune mu mushindu muimpe. (Nsu. 15:1) Tshilejilu, mamu kampanda uvua udikoleshila bana uvua ne muanende wa balume ukavua tshitende. Muana eu uvua wenza malu mabi eku wamba mudiye wenzela Yehowa mudimu. Muanetu wa bakaji mukuabu wa mu tshisumbu wakumvua bibi bua mamu eu ne kumuambila ne: “Mbibi be bua muudi mupangile bua kukolesha muanebe bimpe.” Mamu eu wakanji kuela meji ne pashishe kumuambila ne: “Mbulelela ne: malu kaena enda bimpe bua mpindieu, kadi dimulongesha ditshidi anu ditungunuka. Ungebeje bualu ebu panyima pa Armagedone, nunku netumanye ne: ndi mupangile anyi tshiena mupangile.” Bu muvua mamu eu muandamune muanetu wa bakaji au bimpe, bakashala anu mu ditalala. Muana uvua mumvue muvua mamuende muandamune, kujingululaye ne: mamuende utshivua anu mutekemene ne: neashintuluke. Nunku, wakalekela kuenda ne balunda babi, kutambulaye, ne panyima pa matuku kuyaye ku Betele. Nansha tuetu tuyukila ne bena Kristo netu, bena mu dîku dietu anyi bantu batudi katuyi bamanye, mêyi etu adi ne bua kuikala misangu yonso “masheme, matue bu mukele.”—Kolos. 4:6. w15 15/12 3:15, 17
Ditanu dia 2/6
Ndimi bu ya kapia kuyayi kuikila lumue lumue pa mutu pa yonso wa kudibu.—Bien. 2:3.
Bu wewe muikale umue wa ku bayidi bavua bamone bualu ebu, kuvua mua kupua dituku edi muoyo to. Kuvua mua kuelakana bua diedibua diebe manyi a nyuma muimpe to, nangananga bu wewe mupete pebe dipa dia kuakula mu muakulu mukuabu mu tshishima. (Bien. 2:6-12) Kadi bantu bonso badi bedibue manyi badiku bapeta nyuma muimpe mu mushindu wa muomumue uvua bayidi 120 bapete anyi? Tòo. Tshilejilu, bantu bakuabu bavuaku dituku adi mu Yelushalema bakedibua manyi pakatambulabu. (Bien. 2:38) Kakuvua tshintu tshivua tshimueneke bu ludimi lua kapia pa mitu yabu to. Bualu bukuabu, ki mbena Kristo bela manyi bonso badi bedibua manyi dituku didibu batambula to. Bena Samaleya bakedibua manyi tshikondo kampanda panyima pa bamane kutambula. (Bien. 8:14-17) Bualu bukuabu budi kabuyi bua pa tshibidilu buakenzeka, Koneliyo ne ba mu nzubu muende bakedibua manyi kumpala kua kutambulabu.—Bien. 10:44-48. w16.01 3:3, 5
Disambombo dia 3/6
Nulame buobumue bua kudi nyuma mu tshisuikidi tshia ditalala.—Ef. 4:3.
Bela manyi badi bitaba ne budipuekeshi ne: Yehowa kena ubapesha nyuma muimpe wa bungi kupita mudiye upesha aba badi ne ditekemena dia kupeta muoyo pa buloba to. Kabena bela meji ne: badi ne dimanya anyi dibuluibua dia pa buadi anyi bajinga kuleja bantu ne: mbapite bakuabu mu mushindu kampanda to. Kabena kabidi mua kuambila muntu mukuabu ne: mmuedibue pende manyi ne udi ne bua kutuadija kudia diampa ne kunua mvinyo mu Tshivulukilu to. Kadi badi bitaba ne budipuekeshi ne: anu Yehowa ke udi mua kubikila bantu bua kuya mu diulu. Bena Kristo bela manyi kabena mua kutekemena bua bantu bakuabu babanemeke mu mushindu wa pa buawu to. (Ef. 1:18, 19; Filip. 2:2, 3) Nyuma wa Yehowa uvua mubamanyishe anu bobu nkayabu, kavua muambile muntu mukuabu bualu ebu to. Nunku kabiena ne bua kukemesha muela manyi padi bantu bakuabu bamba ne: ki mmuedibue manyi to. Bualu Bible udi utubela bua kubenga kuitaba ne lukasa muntu udi wamba ne: Nzambi mmumupeshe mudimu kampanda wa pa buawu.—Buak. 2:2. w16.01 4:6, 7
Dia lumingu dia 4/6
Aka! Monayi ndondo wa bubanji bua Nzambi, meji ende ne dimanya diende!—Lomo 11:33.
Yehowa wakakuba Abalahama ne Sala mu tshishima misangu ya bungi. (Gen. 12:10-20; 20:2-7, 10-12, 17, 18) Malu aa akakolesha ditabuja dia Abalahama. Tudiku mua kulua balunda ba Yehowa anyi? Eyowa. Tuetu petu tudi mua kupeta dimanya ne malu atudi nawu dijinga. Lelu, tudi ne malu a bungi mu Bible kupita avua nawu Abalahama. (Dan. 12:4) Bible mmuwule tente ne malu a mushinga adi mua kukolesha dimanya dia malu a “Mufuki wa diulu ne buloba” ne udi utuambuluisha bua kumunanga ne kumunemeka bikole. (Gen. 14:22) Padi dinanga edi ne kanemu katudi naku bua Nzambi bitusaka bua kumutumikila, tudi tumona mudi Nzambi utukuba ne utubenesha, ne bidi bitupetesha dimonamona dia malu. Tudi tumona ne: mibelu yende idi itukuba, ne udi utubenesha ne utukolesha. Patudi tuenzela Yehowa mudimu ne muoyo mujima, neatukumbajile majinga etu, netuikale ne ditalala ne disanka. (Mus. 34:8; Nsu. 10:22) Patudi tupeta dimanya ne dimonamona dia malu dia nunku, ditabuja dietu kudi Yehowa ne bulunda buetu nende bidi bikola pabi. w16.02 1:7, 8
Dimue dia 5/6
Mmuambuluishe Isalele, anu bu muvuaye muambile bankambua betu.—Luka 1:54, 55.
Mêyi aa adi aleja ne: Mariya uvua mumanye Mifundu minsantu bimpe menemene. Mêyi a Mariya adi asua kupetangana ne a mu disambila dia Hana mamuende wa muprofete Samuele. (1 Sam. 2:1-10) Badi batshinka ne: Mariya uvua mutele mêyi a mu Mifundu minsantu misangu mitue ku 20 mu diakula diende. Bidi bimueneka patoke ne: uvua muntu uvua wakula malu a Nzambi mudilekelele. Mariya uvua upatula bipepele malu avuaye mulame mu muoyo wende, malu malelela avuaye mulonge kudi Yehowa Mulunda wende munene. Anu bu Mariya, Yehowa udi imue misangu mua kutupesha midimu itudi tuela meji ne: mmitukolele. Tuidikijayi tshilejilu tshiende, tuitabayi ne budipuekeshi mudimu udibu batupeshe ne tuikalayi bashindike ne: Yehowa neatuambuluishe. Tudi kabidi mua kuidikija ditabuja dia Mariya patudi tuteleja Yehowa ne ntema ne tuelangana meji bua malu ende atudi balonge ne bua malu adiye mulongolole. Pashishe, tudi mua kuambila bakuabu ne disanka malu atudi balonge.—Mus. 77:11, 12; Luka 8:18; Lomo 10:15. w16.02 2:17, 18
Dibidi dia 6/6
Nnganyi wa kunudi udi, yeye musue kuibaka tshibumba, kayi wanji kusomba bua kumanya bungi bua makuta adiye ne bua kutula bua kumona ni udi ne bintu bikumbane bua kutshijikija?—Luka 14:28.
Bansonga binunu bia bungi batu batambula tshidimu tshionso pa buloba bujima. (Muam. 12:1) Baledi bena Kristo ne bakulu mu tshisumbu mbasue kujadika ne: bansonga badi badiangatshila nkayabu dipangadika dia kutambula ne mbumvue tshidi kutambula kumvuija. Kudilambula ne kutambula nntuadijilu wa nsombelu mupiamupia wa muena Kristo. Nsombelu eu udi upetesha muntu masanka a bungi a kudi Yehowa, ne buluishi bua kudi Satana kabidi. (Nsu. 10:22; 1 Pet. 5:8) Ke bualu kayi baledi bena Kristo badi ne bua kuangata dîba bua kulongesha bana babu bua bumvue tshidi kuikala muyidi wa Kristo kumvuija menemene. Bua bansonga badi kabayi ne baledi bena Kristo, bakulu mu tshisumbu nebabambuluishe ne dinanga dionso bua bumvue tshidi kudilambula ne kutambula biumvuija. (Luka 14:27-30) Anu mutubi bilomba kudilongolola bua kuibaka nzubu ne kumujikija, bansonga badi ne bua kudilongolola kumpala kua kutambulabu bua benzele Yehowa mudimu ne lulamatu “too ne ku nshikidilu.”—Mat. 24:13. w16.03 1:1, 2
Disatu dia 7/6
Nzambi kena ne kansungansunga to, kadi udi witaba muntu wa mu tshisamba tshionso udi umutshina, udi wenza malu makane.——Bien. 10:34, 35.
Yehowa uvua mufile Mikenji ya Mose kudi tshisamba tshimue, tshia Isalele wa ku mubidi. Kadi, Isalele wa mu nyuma uvua ne bua kuikala muenza ne bantu bavua bafumina mu bisamba bia bungi ne miaba mishilangane. Mikenji ya Mose ivua ilombola Isalele wa ku mubidi mu Buloba bulaya ku diambuluisha dia mikenji mifunda pa dibue. Bua Isalele wa mu nyuma, “mukenji wa Kristo” uvua muimanyine nangananga pa mêyi manene avua mafunda mu mioyo ya bantu. “Mukenji wa Kristo” uvua ne bua kulombola bena Kristo ne kubambuluisha muaba wonso uvuabu ne bua kuikala. (Gal. 6:2) Buludiki buvua Nzambi mufile ku butuangaji bua Muanende buvua ne bua kuambuluisha Isalele wa mu nyuma bikole menemene. Kumpala kua Yezu kuakulaye bua tshipungidi tshipiatshipia, wakabatumina mêyi abidi a mushinga a kulonda. Dîyi dia kumpala divua dia kuyisha. Dibidi divua ditangila mushindu uvua bena Kristo ne bua kuenza malu ne muvuabu ne bua kuenzela bena Kristo nabu malu. Mêyi aa avua matumina bena Kristo bonso, nunku adi atutangila tuetu bonso lelu nansha tuetu ne ditekemena dia kupeta muoyo mu diulu anyi pa buloba. w16.03 4:10, 11
Dinayi dia 8/6
Nuikale ba kumpala mu dipesha bakuabu bunême.—Lomo 12:10.
Mukulu udi ne bua kukeba nsombelu udi wambuluisha muanetu wa balume udiye ulongesha bua kuikala mudilekelele ne kudivuija mulunda wende kumpala kua kutuadija kumulongesha. Malu masunguluke adi mukulu ne bua kuenza adi ashilangana bilondeshile matunga, nsombelu ne bibidilu bia miaba idi bantu basombele. Kadi nansha wewe musombele muaba kayi, wewe muikale mukulu udi ne bia bungi bia kuenza kadi upitshisha dîba ne muanetu uudi ulongesha, mbienze bu udi umuambila ne: “Udi ne mushinga wa bungi kundi.” Balongi ba miaba yonso badi badifila nebumvue bimpe dibenzela malu mushindu eu ne nebangate bualu ebu ne mushinga wa bungi. Mulongeshi muimpe ki ngeu udi munange anu kulongesha, kadi ngeu udi munange muntu udiye ulongesha. (Fuanyikija ne Yone 5:20.) Mulongi udi mua kumona lukasa meji mimpe adi nawu mulongeshi aa, ne bidi mua kumuambuluisha bikole bua kutumikila bidibu bamulongesha. Nunku bakulu wetu, panudi nulongesha, kanuikadi anu balongeshi patupu, kadi nuikale kabidi balunda.—Nsu. 17:17; Yone 15:15. w15 15/4 1:19, 20
Ditanu dia 9/6
Yehowa wakasamisha mukalenge ne disama dia nsudi too ne ku dituku dia lufu luende.—2 Bak. 15:5.
Tuvua mua kuamba tshinyi bu bobu kabayi balonde malu a mukalenge Uziya too ne mu katoba bu mudi miyuki mikuabu idi mu Bible? (2 Bak. 15:7, 32; 2 Kul. 26:3-5, 16-21) Uvuaku mua kuela buakane bua Nzambi mpata anyi? Anyi uvua mua kuela meji ne: Bible udi ne malu a bungi adi atujadikila ne: Yehowa utu anu wenza malu ne buakane, ne yeye ke udi mumanye tshidi tshimpe ne tshibi? (Dut. 32:4) Patudi tumanya Yehowa bimpe bu Muntu mulelela, dinanga dietu ne dianyisha dietu bua mushindu udiye wenza malu nebikole, bituambuluisha bua kubenga kukeba diumvuija dia bualu buonso budiye wenza. Ikala mushindike ne: wewe udilongela ne welangana meji pa Bible udi ukuambuluisha bua kuyukila ne Nzambi, dianyisha diebe nedikole. (Mus. 77:12, 13) Kuenza nunku, nekukoleshe malanda ebe ne Yehowa, kuavuija malelela menemene. w15 15/4 3:8, 10
Disambombo dia 10/6
Nuvudijile Yehowa disanka, nuenu banjelu bende, badi bena bukitu mu bukole buabu, badi benza dîyi didiye wamba, badi batumikila dîyi dia mukenji wende.—Mus. 103:20.
Bifukibua bia mu nyuma bidibu babikila ne: banjelu, bidi ne ‘bukitu mu bukole buabi.’ Banjelu mbapite bantu, nunku badi ne meji a bungi ne bukole bua bungi. Bushuwa, banjelu ba lulamatu batu benza mudimu ne bukole buabu bua diakalenga dia bantu. Tshilejilu, umue musangu muanjelu wa Yehowa wakashipa basalayi ba bena Ashû 185 000 bavua baluisha bena Isalele, ditshimuna divuabu kabayi mua kukumbaja kudi muntu umue anyi tshiluilu tshijima tshia basalayi. (2 Bak. 19:35) Musangu mukuabu, muanjelu wakenza mudimu ne bukole buende ne meji bidi bipite bia bantu bua kupatula bapostolo ba Yezu mu buloko. Nansha muvua balami ba buloko bikalaku, kabavua bamone muvua muanjelu eu mukangule biibi, mupatule bapostolo, ne pashishe mukange kabidi biibi to. (Bien. 5:18-23) Misangu yonso idi banjelu ba lulamatu benza mudimu ne bukole buabu bua kuambuluisha bantu, Satana yeye udi wenza mudimu ne bukole buende bua kubenzela bibi. Udi bushuwa ne bukole ne buenzeji bua bungi. Bible udi umubikila ne: “mukokeshi wa buloba ebu.”—Yone 12:31. w15 15/5 1:5, 6
Dia lumingu dia 11/6
Bukole bua dishima budi nabu bubi kabupapishi muntu nansha umue wa kunudi.—Eb. 3:13.
Nansha tuetu mu dibaka anyi bajike, tudi ne bua kuepuka mishindu yonso ya malu a masandi. Mbitekete bua kuenza nunku anyi? Tòo. Tshilejilu biwikala nsonga, udi mua kumvua balongi benu baditumbisha bua mudibu balale ne nsongakaji anyi nsongalume, nansha bua mudibu batuminangana mesaje a malu a busenji. Mu imue miaba, badi bamona tshilele etshi bu mushindu wa kutumina bana bimfuanyi bia bantu kabayi bilamba. Bible udi wamba ne: “Muntu udi wenda masandi udi wenzela mubidi wende nkayende bubi.” (1 Kol. 6:18) Dimuangalaka dia masama a mu bilamba ndikebeshe makenga ne lufu. Bansonga ba bungi bajike badi bajimije bukamama buabu badi bamba ne: badi banyingalala bua tshivuabu benze atshi. Bipeta bia tshiendenda mbibi menemene. Mbishilangane kule ne kule ne bidibu baleja mu malu a dijikija lutetuku adi mafuane kutuitabijija ne: kushipa mikenji ya Nzambi kakuena ne bipeta bibi to. Kuela meji nunku kudi mua kufikisha bantu ku dikuluka bua “bukole bua dishima budi nabu bubi.” w15 15/5 2:14
Dimue dia 12/6
Mutambe Bunene utu wenzela bantu badi kabayi bena dianyisha ne bantu babi bimpe.—Luka 6:35.
Yezu uvua widikija bulenga bua Nzambi. Ntshinyi tshivua tshimuambuluishe bua kuenza nunku? Uvua wenzela bantu malu ne bulenga bualu uvua udianjila kumona tshivua mêyi ende ne bienzedi biende mua kuenzela bantu bakuabu. Tshilejilu, mukaji kampanda uvua mumanyike bu muenji wa malu mabi wakalua kudiye udila ne ubolesha makasa ende ne binsonji. Yezu wakajingulula ne: mukaji eu uvua munyingalale, ne uvua mumanye muvuabi mua kusama mukaji eu ku muoyo yeye kayi mumuenzele malu ne bulenga. Kadi, wakamuanyisha ne kumubuikidilaye mibi yende. Pavua Mufalese mubenge kuanyisha tshivua tshienzeke, Yezu wakayukila pende nende ne bulenga. (Luka 7:36-48) Mmunyi mutudi mua kuidikija bulenga bua Nzambi? Mupostolo Paulo wakamba ne: “Mupika wa Mukalenge kena ne bua kuluangana, kadi udi ne bua kuikala muena bupole kudi bantu bonso.” (2 Tim. 2:24) Patudi tuditeka pa muaba wa bantu bakuabu ne tuteta kumona tshidi mêyi etu mua kubenzela, tudi mua kujingulula mushindu utudi mua kuakula ne kuenza malu bua kuidikija bulenga bua Yehowa.—Nsu. 15:28. w15 15/5 4:8, 9
Dibidi dia 13/6
Kupadi bantu tshintu tshimpe, badi bakumbane bua kuikala natshi, pawikala ne bukole bua kubapatshi.—Nsu. 3:27.
Padi bana betu mu ntatu, tudi mua kubakolesha ne kubambuluisha ku mubidi, mu lungenyi ne mu nyuma. (Nsu. 17:17) Tshilejilu, tudi mua kubambuluisha padi tshipupu kampanda tshibakuate. Tangila mudi mukaji mukamba kampanda muleje dianyisha ne muoyo mujima pavua tshipepele tshikole tshinyange nzubu wende. Udi wamba ne: “Ndi ne dianyisha dia bungi bua kuikala mu bulongolodi bua Yehowa, ki nganu bualu ndi mupete diambuluisha dia ku mubidi to, kadi mbua mundi kabidi mupete diambuluisha dia mu nyuma.” Muanetu wa bakaji kampanda mujike uvua kayi kabidi ne tshia kuenza pavua tshipepele tshikole tshinyange nzubu wende wakamba bua diambuluisha divuaye mupete ne: “Ndi mupange tshia kuamba! Tshiena nkumbana bua kumvuija mundi ndiumvua . . . Yehowa tuasakidila!” Tudi tusanka bua mutudi munkatshi mua bana betu badi batabalela majinga a bakuabu ne muoyo mujima. Bualu bunene budi butupetesha disanka budi ne: Yehowa ne Yezu Kristo badi batabalela bikole bantu ba Nzambi. w15 15/6 1:17
Disatu dia 14/6
Numone bakaji bakulumpe bu bamamu, bansongakaji bu bana benu ba bakaji ne muoyo mutoke wonso.—1 Tim. 5:2.
Bible udi utuambuluisha bua kuepuka majinga mabi padiye utupesha mibelu ya mushindu utudi mua kuenzela muntu udi kayi mulume netu anyi mukaji netu malu. Mibelu eyi idi ikandika patoke dinaya ne majinga a bakuabu. Bamue badi mua kumona dinyungisha dia mubidi, jeste ne mushindu wa ditangilangana bidi ne malu a mananga bu bidi kabiyi mua kufikisha ku njiwu bualu kakuena dilengangana pambidi to. Kadi, kunaya ne majinga a bakuabu anyi kuitaba bua banaye ne etu kudi mua kujula meji mabi adi mua kutufikisha ku tshiendenda. Bikadi bifikile bamue ne bidi mua kukufikila pebe. Jozefe wakenza malu ne meji mu bualu ebu. Pavua mukaji wa mfumuende Potifâ umuambisha, wakabenga. Kadi mukaji eu kakalekela to. Ku dituku ne ku dituku, uvua ulomba Jozefe bua alale nende. (Gen. 39:7, 8, 10) Kadi, Jozefe uvua mudisuike bua kubenga kuitaba anyi kuanyisha bionso bivuaye wenza bua kumutekesha, nunku wakapangisha dijinga dionso dibi bua kueladi miji mu muoyo wende. w15 15/6 3:10, 11
Dinayi dia 15/6
Utulekeele mabanza etu, bu mutudi balekeele badi ne etu mabanza.—Mat. 6:12.
Yehowa ki mmusue anu bua tuditatshishe bua majinga etu nkayetu a mu nyuma to, kadi mmusue tuditatshishe kabidi bua a bakuabu, too ne bua aba badi mua kuikala batuenzele bibi. Pa tshibidilu, mibi ya mushindu eu itu mikese ne itu itupesha mpunga wa kuleja ne: tudi bushuwa banange bana betu ne tudi basue kubafuila luse anu bu mudi Nzambi mutufuile petu luse ne muoyo mujima. (Kolos. 3:13) Bia dibungama, bu mutudi bapange bupuangane, tutu imue misangu tulaminangana munda. (Lew. 19:18) Tuetu balondele bantu bakuabu mutudi tshilumbu ne muanetu kampanda, badi mua kuditua ku tshietu, bikebesha mpindieu matapuluka mu tshisumbu. Tuetu balekele nsombelu wa nunku utungunuka, nebileje mutudi katuyi ne dianyisha bua luse lua Nzambi ne bua tshia kupikula natshi. Tuetu katuyi ne lungenyi lua kufuilangana luse, Tatu wetu nealekele pende kuenza mudimu ne mushinga wa mulambu wa Muanende bua kutufuila luse. (Mat. 18:35) Yezu wakakula bikole bua tshilumbu etshi pakajikijaye kulongesha disambila dia tshilejilu. (Mat. 6:14, 15) Ndekelu wa bionso, bua Nzambi kutufuilaye luse, tudi ne bua kudienzeja bua kubenga kutungunuka ne kuenza mpekatu minene.—1 Yone 3:4, 6. w15 15/6 5:9-11
Ditanu dia 16/6
Muena mudimu udi ne meji udi upeta diakalengele kudi mukalenge wende.—Nsu. 14:35.
Yehowa mmutupeshe diakalenga dia kuambuluisha mu mudimu wa kulengeja mparadizu wetu wa mu nyuma bikole menemene. Tudi tuenza mudimu eu patudi tuyisha ne tshisumi lumu luimpe lua Bukalenge ne tuvuija bantu ba bungi bayidi. Misangu yonso itudi tuambuluisha muntu bua kulua mutendeledi wa Nzambi, tudi tuambuluisha bua kualabaja mparadizu wa mu nyuma. (Yesh. 26:15; 54:2) Tudi kabidi tuambuluisha bua kulengeja mparadizu wa mu nyuma patudi tudienzeja bua kuakaja ngikadilu yetu ya buena Kristo. Kuenza nunku kudi kuambuluisha bakuabu bua bamone mudi mparadizu wa mu nyuma muimpe menemene. Misangu ya bungi, ki nganu dimanya dietu dia Bible ditu dikoka bantu to, kadi bukezuke buetu ne ditalala ditudi nadi ke bitu bianji kukoka bantu mu bulongolodi buetu ne pashishe kudi Nzambi ne Kristo. Yehowa ne Yezu badi basanka bikole padibu bamona mparadizu wetu muimpe wa mu nyuma lelu! Disanka ditudi nadi lelu dia kuenza mudimu bua kulengeja mparadizu eu nkadiosha patupu ka disanka dituikala nadi patuikala tuenza mudimu wa kuvuija buloba mparadizu muena dîna. w15 15/7 1:18-20
Disambombo dia 17/6
Nenuikale bu Nzambi, nenumanye malu mimpe ne malu mabi.——Gen. 3:5.
Lelu, muntu yonso udi ne bua kusungula bikalaye witaba ne: mushindu udi Yehowa wenza malu mmupite wa Satana anyi wa Satana ke udi mupite. Kadi wewe udiku utumikila Yehowa bualu udi witaba ne: mushindu wende wa kuenza malu mmuimpe kupita webe anyi? Udiku mutuishibue ne: Bukalenge buende ke mbulamatadi umuepele wajikija ntatu yetu anyi? Peshi udi wela meji ne: bantu badi mua kudilombola nkayabu bimpe? Mandamuna ebe ku nkonko eyi nealeje tshiudi mua kuandamuna padi bantu bakuebeja muudi wela meji bua tshisumbu kampanda tshia malu a tshididi anyi bua tshisumbu tshia bantu badi bakeba mashintuluka peshi bua bulongolodi kampanda bua malu a pa buloba. Bamue bena mu bisumbu ebi badi mua kuikala ne meji mimpe ne basue kuambuluisha bantu. Kadi bena Kristo mbamanye ne: anu Bukalenge bua Nzambi ke buajikija ntatu ya bantu ne malu onso a kansungansunga. Tudi tulonda kabidi buludiki bua Yehowa mu tshilumbu etshi pamutu pa muntu yonso kuenza tshidiye umona ne: ntshimpe. Ke bualu kayi bena mu tshisumbu badi mu buobumue. w15 15/7 3:7, 8
Dia lumingu dia 18/6
Nengelangane meji a mudimu webe wonso.—Mus. 77:12.
Tudiku mua kumona dinanga dia Yehowa didi dishala kashidi mu bintu bidiye mufuke anyi? Eyowa, bualu anu tshienzedi tshine tshia kufuka tshidi tshileja mudiye ne dinanga. (Lomo 1:20) Tshilejilu, Yehowa uvua muenze buloba bua bantu basombapu ne bua benze kabidi malu makuabu. Mmutupeshe tshintu tshionso tshitudi natshi dijinga bua muoyo utusankishe. Tudi dijinga ne kudia bua kutungunuka ne kuikala ne muoyo. Nunku Yehowa mmutupeshe biakudia bishilashilangane bidi bienza bua kudia kuikale kusankisha. (Muam. 9:7) Yehowa mmutufuke ne bukole bua kuenza mudimu muimpe ne kuikala ne disanka mu mudimu eu. (Muam. 2:24) Uvua mupeshe bantu mudimu wa kuwuja buloba, kubukokesha, ne wa kulama mishipa, nyunyi ne bintu bikuabu bidi ne muoyo pa buloba. (Gen. 1:26-28) Mmutufuke kabidi ne ngikadilu mimpe bua tumone mua kumuidikija.—Ef. 5:1. w15 15/8 1:4, 5
Dimue dia 19/6
Nudimuke bua mioyo yenu kayinemi bujitu, bua dituku adi kadilu diakamue kunudi mu tshimpitshimpi bu buteyi.—Luka 21:34, 35.
Malu adi enzeka pa buloba adi aleja patoke ne: mulayi wa buprofete wa mu Bible udi wenda ukumbana, ne nshikidilu wa ndongoluelu mubi eu ukadi pabuipi menemene. Katuena ne bua kuela meji ne: kutshidi kushale mutantshi mule bua “nsengu dikumi” ne “nyama wa luonji” bidibu bakuile mu Buakabuluibua 17:16 kukudimukila ntendelelu wa dishima anyi Babilona munene to. Tuikalayi bamanye ne: Nzambi ‘neateke bualu ebu mu mioyo yabu’ bua kubundabu ntendelelu wa dishima, ne bualu ebu budi mua kuenzeka ne lukasa, dîba kayi dionso. (Buak. 17:17) Nshikidilu wa ndongoluelu mubi wa Satana ukadi pabuipi menemene. Ke bualu kayi tudi ne bua kutumikila didimuija dia Yezu didi mu mvese wetu wa lelu. (Buak. 16:15) Tushalayi badimuke ne tutungunukayi ne kuenzela Yehowa mudimu bikole, bajadike ne: udi “ukuatshila badi bamuindila mudimu.”—Yesh. 64:4. w15 15/8 2:17
Dibidi dia 20/6
Muntu yonso udi wenza disua dia Nzambi, yeye ke muanetu wa balume, ke muanetu wa bakaji, ke mamu wanyi.—Mâko 3:35.
Nansha mutudi basue kuenzela bantu bonso malu mimpe, katuena ne bua kudia bulunda ne bantu badi kabayi batumikila Nzambi to. Mbibi bua Ntemu wa Yehowa udi mujike kutantshila muntu udi kayi mudilambule kudi Yehowa, udi kayi umuenzela mudimu ne lulamatu anyi udi kayi unemeka mikenji yende bua kubuela nende mu dibaka. Mbitambe buimpe bua kuanyishibua kudi Nzambi pamutu pa kuanyishibua kudi bantu badi kabayi batumikila mikenji yende. Tudi ne bua kudia bulunda anu ne bantu badi benza disua dia Nzambi. Malunda mabi avua mafikishe bena Isalele ku njiwu minene. (Ekes. 23:24, 25; Mus. 106:35-39) Bu muvuabu kabayi bashale ne lulamatu kudi Nzambi, Yezu wakalua kubambila ne: “Monayi! Mbanulekeele nzubu wenu.” (Mat. 23:38) Yehowa wakalua kubenga tshisamba tshia Isalele ne kusungulaye bena mu tshisumbu tshia bena Kristo bua kuluabu bantu bende.—Bien. 2:1-4. w15 15/8 4:7, 8
Disatu dia 21/6
Tshipatshila tshia mukenji eu ndinanga didi difumina mu muoyo mutoke, mu kondo ka muoyo kimpe.—1 Tim. 1:5.
Yehowa Nzambi mmufuke bantu ne tshipedi tshia kudisunguila malu, mmumue ne: budikadidi bua kudiangatshila mapangadika. Nzambi uvua mufuke bantu ne kondo ka muoyo bua kubalombolaku. Kondo ka muoyo ndijingulula dia tshidi tshimpe ne tshidi tshibi ditudi nadi munda muetu. Tuetu tuenza mudimu bimpe ne kondo ketu ka muoyo, kadi mua kutuambuluisha bua kuenza malu mimpe ne kuepuka malu mabi. Kondo ketu ka muoyo ntshijadiki tshia ne: Yehowa mmutunange ne mmusue bua tuikale mu buobumue patudi tuenza malu mimpe. Lelu, bantu batshidi benza mudimu ne kondo kabu ka muoyo. (Lomo 2:14, 15) Nansha mudi bantu ba bungi baye kule ne mikenji ya Nzambi ya bikadilu bimpe, tudi tumona ne: bamue batu ne tshibidilu tshia kuenza malu mimpe ne bakine malu mabi. Kondo ka muoyo katu kambuluisha bantu ba bungi bua kubenga kuenza malu mabi menemene. Ela meji muvua nsombelu mua kunyanguka pa buloba bu muntu nansha umue kayi ne kondo ka muoyo. Tudi ne dianyisha bua mudi Yehowa mufuke bantu ne kondo ka muoyo. w15 15/9 2:1, 2
Dinayi dia 22/6
Tangilayi mushindu wa dinanga didi Tatu mutuleje.—1 Yone 3:1.
Bushuwa, mêyi a mupostolo Yone aa adi alomba bua tuetu kuelela meji bikole. Pavua Yone muambe mu mvese eu ne: “Tangilayi mushindu wa dinanga didi Tatu mutuleje,” uvua ulomba bena Kristo bua bele meji bua mushindu udi Nzambi mubanange bikole. Kujingulula bimpe mushindu udi Yehowa mutunange nekutuambuluishe bushuwa bua kumunanga bikole, ne nekukoleshe malanda etu nende. Kadi bamue kabena bamona mudi Nzambi munange bantu to. Buabu bobu, Nzambi udi wenza buôwa ne bikengela kumutumikila. Malongesha a dishima mmasake bamue bantu too ne ku diela meji ne: Nzambi kena ne dinanga ne katuena mua kumunanga to. Bakuabu badi bela meji ne: Nzambi mmunange bantu bonso nansha bobu benza malu kayi. Kadi dilonga diebe dia Bible ndikuambuluishe bua kufika ku dimanya ne: dinanga nngikadilu munene wa Yehowa ne ngikadilu wende eu wakamusaka bua kufila Muanende bu tshia kutupikula natshi bua bualu buetu.—Yone 3:16; 1 Yone 4:8. w15 15/9 4:1, 2
Ditanu dia 23/6
Dinyoka ditu dinyingalaja.—Eb. 12:11.
Pavua Paulo muambe mêyi aa, kavua upepeja mushinga wa dinyoka to, bualu wakatungunuka wamba ne: “Pashishe didi dipatula dimuma dia buakane didi ne ditalala kudi bantu badidi dilongeshe.” Tuetu banange Yehowa, katuena ne bua kulengulula mibelu ya Yehowa anyi kutungunuka ne kumvua bibi patudi katuyi basue bidibu batuambila to. Bulongolodi bua Satana budi busaka bantu bua kuikala ne lutambishi ne budinangi. Ba bungi ki mbasue bua bababele anyi babaleje tshia kuenza to. Bamue badi bateleja mibelu anu bualu mbenzejibue bua kuyiteleja. Kadi Bible udi utuambila bua ‘kulekela kuidikija malu a mu ndongoluelu wa malu eu.’ Mbimpe tumanye ‘disua dia Nzambi didi dipuangane’ ne tuenze malu adi amusankisha. (Lomo 12:2) Udi utubela mu tshikondo tshiakanyine ku butuangaji bua bulongolodi buende. Tshilejilu, mbatuvuluije bua mutudi mua kuenzela muntu udi kayi mulume netu anyi mukaji netu malu, mutudi mua kusungula balunda, ne mutudi mua kuangata dipangadika dia mua kujikija lutetuku. Tuetu bitabe mibelu ya Yehowa ne muoyo mujima ne bashintuluke bua kumusankisha, tudi tuleja ne: tudi ne dianyisha bua bulombodi buende ne tudi bushuwa bamunange.—Yone 14:31; Lomo 6:17. w15 15/9 5:13, 15
Disambombo dia 24/6
Ngambuluisha koku muaba undi dijinga ne ditabuja!—Mâko 9:24.
Katuena mua kupeta ditabuja ku bukole buetu to. Ditabuja ngumue wa ku ngikadilu ya dimuma dia nyuma muimpe wa Nzambi. (Gal. 5:22) Tudi tuleja mutudi ne meji patudi tutumikila mubelu wa Yezu wa kulomba bikole nyuma muimpe mu disambila, bualu Yezu udi utujadikila ne: Yehowa ‘neapeshe badi bamulomba nyuma muimpe.’ (Luka 11:13) Padi ditabuja dietu kudi Nzambi dikola, tudi ne bua kutungunuka ne kudilama. Tudi mua kufuanyikija ditabuja dietu ne kapia ka nkunyi. Patutshidi tutemeshilaku kapia, ndimi yaku idi mua kuikala mikole menemene. Kadi, tuetu katuyi tukumbaja nkunyi, ndekelu wa bionso nekabuitshidile ne kujima. Kadi tuetu tukumbaja nkunyi ku musangu ne ku musangu, nekatungunuke ne kutema. Bia muomumue, tuetu tutungunuka ne kubala Dîyi dia Nzambi dituku dionso ne kudilonga pa tshibidilu, dinanga dietu dia Bible ne dia Yehowa nedikole. Bu tshipeta, netulame ditabuja dietu ne netudikoleshe. w15 15/10 2:6, 7
Dia lumingu dia 25/6
Nengelangane meji a mudimu webe wonso.—Mus. 77:12.
Makebulula adi bamanyi ba malu a sianse benze adi aleja ne: mbipepele menemene bua kuvuluka bualu kampanda patudi tububala ne dîyi dikole. Mufuki wa buongo buetu mmumanye bualu ebu. Ke bua tshinyi wakambila Yoshua bua ‘kubala ne dîyi dia panshipanshi.’ (Yosh. 1:8, NWT) Kubala Bible ne dîyi dikole anyi ne dîyi dia panshipanshi nekukuambuluishe bua kutuma ntema bimpe ku biudi ubala ne kuvuluka malu a bungi. Bidi bitulomba bua kudienzeja bikole bua kuelangana meji ne kutuma ntema ku malu atudi tulonga. Nansha mutu kubala kakuyi kulomba madikolela a bungi, kuelangana meji kudi kulomba kudifila bikole. Ke bua tshinyi buongo bua muntu mupange bupuangane butu busue anu malu atu mapepele, adi kaayi alomba mudimu mukole. Nunku tshikondo tshitambe buimpe tshia kuelangana meji, mpaudi kuyi mutshioke, ne muikale muaba udi kawuyi mutoyi anyi bintu bidi mua kukubueja mu ditanaji. Davidi mufundi wa Misambu wakamona ne: tshikondo tshimpe tshivuaye mua kuelangana meji, mpavuaye pa bulalu mutabale munkatshi mua butuku. (Mus. 63:6) Yezu uvua muntu mupuangane uvua mumanye mushinga wa kuikala miaba ivua kayiyi mitoyi bua kuelangana meji ne kusambila.—Luka 6:12. w15 15/10 4:4, 6, 7
Dimue dia 26/6
Uvua mumanye tshivua munda mua bantu.—Yone 2:25.
Umue musangu, bantu ba mu Galela bakalua benda bakeba Yezu. (Yone 6:22-24) Kadi, bu muvua Yezu umona malu avua mu muoyo, wakajingulula ne: bavua bamukeba nangananga bua abapeshe biakudia, kadi ki mbualu bavua basue kuteleja malongesha ende to. Yezu uvua mumone malu mabi avua mu muoyo wabu, ne wakababela ne lutulu luonso ne kubaleja malu avuabu ne bua kushintulula. (Yone 6:25-27) Nansha muudi kuyi mua kumona malu adi mu muoyo wa muntu, udi mua kujingulula pebe mudi bana bebe badiumvua bua mudimu wa buambi. Baledi ba bungi batu basue kuikisha padibu bayisha ne bana babu bua kudia ne kupeta bukole. Udi ne bua kudiebeja ne: ‘Bana banyi mbasue mudimu wa buambi anyi mbanange anu dikisha?’ Wewe mujingulule ne: bana bebe ki mbanange mudimu wa buambi bikole, keba tshia kuenza bua banange mudimu eu. Ubambile bidibu mua kuamba panudi mu buambi bua badiumvue ne mushinga. w15 15/11 1:10, 11
Dibidi dia 27/6
Malu a kale ajiminyi.—Buak. 21:4.
Nzambi wetu wa dinanga utu wenzela batendeledi bende ba lulamatu malu mimpe misangu yonso. Bible udi utuambila ne: “Yeye neakupule tshinsonji tshionso ku mêsu kuabu, ne lufu kaluakuikalaku kabidi, nansha madilu, nansha miadi, nansha bisama kabiakuikalaku kabidi.” Nnsombelu muimpe kayipu udi muindile bantu bonso badi bangata Nzambi bu Mukokeshi wabu, bamutumikila ne banyisha dinanga diende! Bible udi utuambila ne: ‘Tabalela muntu udi kayi mua kubandibua, ushale mutangile muena bululame, bualu matuku atshilualua a muntu au neikale a ditalala. Kadi benji ba mpekatu bonso nebabutudibue.’ (Mus. 37:37, 38, NWT) ‘Muntu udi kayi mua kubandibua’ mmuntu udi mufike ku dimanya Yehowa ne Muanende, ne wenza disua dia Nzambi ne muoyo mujima. (Yone 17:3) Udi witaba ne muoyo mujima mêyi adi mu 1 Yone 2:17 a ne: “Buloba budi bupita ne majinga abu kabidi, kadi muntu udi wenza disua dia Nzambi, udi ushala kashidi.” Bu mukadi nshikidilu wa ndongoluelu eu pabuipi, tudi ne bua ‘kuindila Yehowa ne kulamata njila wende’ ne lukasa luonso.—Mus. 37:34. w15 15/11 3:11, 12
Disatu dia 28/6
Bia kunowa bidi bia bungi, kadi bena mudimu mbakese.—Mat. 9:37.
Bantu ba Nzambi mbenze mudimu ne mishindu mishilashilangane bua kuyisha bantu ba bungi menemene lumu luimpe. Mishindu eyi ivua ne mushinga nangananga patshivua ‘bena mudimu bakese.’ Ku ntuadijilu kua bidimu bia 1900, bavua benza mudimu ne bikandakanda bua kuyisha bantu ba bungi lumu luimpe miaba ivua bantu ba Yehowa bakese. Muanetu Charles Taze Russell uvua utumina kumpanyi wa malu a ngumu muyuki wa malu a mu Bible lumingu luonso. Pashishe, kumpanyi eu uvua utuma muyuki eu kudi kumpanyi udi upatula bikandakanda mu Canada, mu États-Unis ne ku Mputu. Badi batshinka ne: mu 1913 bakavua bapatule miyuki ya muanetu Russell mu bikandakanda 2000 ne bavua bayibale kudi bantu batue ku miliyo 15. Muanetu Russell mumane kufua, bakenza kabidi mudimu ne mushindu mukuabu muimpe bua kuyisha lumu luimpe. Mu dia 16 ngondo 4 wa 1922, muanetu Joseph Rutherford wakenza muyuki wende wa kumpala ku kadiomba, ne bantu batue ku binunu 50 bakawuteleja. Matuku makese pashishe, tuakatuadija kuenza mudimu ne kadiomba ketu ka WBBR, ne bantu bakateleja miyuki ku kadiomba aka bua musangu wa kumpala mu dia 24 ngondo 2 mu 1924. w15 15/11 5:10, 11
Dinayi dia 29/6
Nendue tshindi nsungula bua kulua.—Ekes. 3:14, NWT.
Yehowa udi kabidi wenza bua bifukibua biende bilue tshionso tshidiye usungula. Mu diumvuangana ne diumvuija dia dîna diende, Nzambi wakenza bua Noa alue muenji wa buatu, bua Besalele alue muenji wa midimu ya bianza mupiluke, bua Gideona alue muluanganyi wa mvita munene ne bua Paulo alue mupostolo kudi bisamba bia bantu. Eyowa, dîna dia Nzambi didi ne diumvuija dialabale bua bantu bende. Ke bualu kayi Komite wa dikudimuna Bible wa Nkudimuinu wa bulongolodi bupiabupia mmupingaje dîna dia Nzambi mu Bible. Mbanemeke dîna dia Yehowa mu Bible wa Nkudimuinu wa bulongolodi bupiabupia mu miakulu mipite pa 130 padibu badipingaje muaba wonso uvuadi mu mifundu ya tshijila. (Mal. 3:16) Kadi, bakudimunyi ba bungi ba Bible mbumbushe dîna dia Nzambi mu nkudimuinu yabu, pa muaba wadi mbapingaje muanzu “Mukalenge” anyi dîna dia nzambi kampanda wa muaba udibu. Ebu mbumue bua ku malu manene adi masake Kasumbu Kaludiki ka Bantemu ba Yehowa bua kumona ne: bidi ne mushinga wa bungi bua bantu ba miakulu yonso kupetabu Bible udi unemeka dîna dia Nzambi. w15 15/12 2:7-9
Ditanu dia 30/6
Muena musoko kena wamba ne: Ndi ne disama.—Yesh. 33:24.
Yehowa udi ne bukokeshi pa makanda a mubidi wa bantu. Bible udi ujadika bualu ebu. Uvua munyoke bamue bantu ne masama, bu mudi Palô mu tshikondo tshia Abalahama ne pashishe Mîyama yayende wa Mose. (Gen. 12:17; Nom. 12:9, 10; 2 Sam. 24:15) Nzambi wakadimuija bena Isalele ne: bobu kabayi bamulamate, uvua ne bua kubakengesha ne “masama onso ne makenga.” (Dut. 28:58-61) Ku lukuabu luseke, Yehowa uvua mua kumbushila bantu bende masama anyi kubakuba ku masama. (Ekes. 23:25; Dut. 7:15) Uvua muondope bamue ba kudibu. Tshilejilu, wakuondopa Yobo pavuaye usama bikole usua kufua. (Yobo 2:7; 3:11-13; 42:10, 16) Tudi batuishibue ne: Yehowa udi ne bukole bua kuondopa bantu badi basama. Yezu pende udi ne bukole bua kuondopa masama. Tudi tubala mu Bible ne: Yezu uvua muondope mu tshishima bantu bavua ne masama bu mudi nsudi ne tshiseki. Wakatabeja bampofo ne kuondopa bantu bavua ne disama dia mubidi mutekete. (Mat. 4:23, 24; Yone 9:1-7) Bishima ebi bidi bituambuluisha bua kuindila ne muoyo kuulu kuulu malu mimpe enza Yezu mu bulongolodi bupiabupia. w15 15/12 4:3, 4