TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es17 dib. 67-77
  • Ngondo wa 7

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 7
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2017
  • Tumitu tua bualu
  • Disambombo dia 1/7
  • Dia lumingu dia 2/7
  • Dimue dia 3/7
  • Dibidi dia 4/7
  • Disatu dia 5/7
  • Dinayi dia 6/7
  • Ditanu dia 7/7
  • Disambombo dia 8/7
  • Dia lumingu dia 9/7
  • Dimue dia 10/7
  • Dibidi dia 11/7
  • Disatu dia 12/7
  • Dinayi dia 13/7
  • Ditanu dia 14/7
  • Disambombo dia 15/7
  • Dia lumingu dia 16/7
  • Dimue dia 17/7
  • Dibidi dia 18/7
  • Disatu dia 19/7
  • Dinayi dia 20/7
  • Ditanu dia 21/7
  • Disambombo dia 22/7
  • Dia lumingu dia 23/7
  • Dimue dia 24/7
  • Dibidi dia 25/7
  • Disatu dia 26/7
  • Dinayi dia 27/7
  • Ditanu dia 28/7
  • Disambombo dia 29/7
  • Dia lumingu dia 30/7
  • Dimue dia 31/7
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2017
es17 dib. 67-77

Ngondo wa 7

Disambombo dia 1/7

Kanupu muoyo diakidila dia benyi.​—Eb. 13:2.

Tshiambilu tshidibu bakudimune ne: “diakidila dia benyi” tshidi tshiumvuija “kuleja benyi bulenga.” Tshiambilu etshi tshidi mua kutuvuluija tshilejilu tshia Abalahama ne tshia Lota. Bantu babidi aba bakaleja benyi bavua balue kubatangila bulenga nansha muvuabu kabayi babamanye. Bakalua kumanya pashishe ne: benyi abu bavua banjelu. (Gen. 18:2-5; 19:1-3) Tudiku petu mua kuleja mutudi bakididi ba benyi pa kubikila bena Kristo netu ku nzubu yetu bua kudia nabu anyi bua kubakankamija anyi? Kabiena ne mushinga bua kukeba biakudia bia bungi anyi kutula makuta a bungi bua kuikala bakididi ba benyi to, anyi katuena mua kubikila anu bantu badi mua kutupingajila mu mushindu kampanda to. (Luka 10:42; 14:12-14) Tshipatshila tshietu ntshia kukankamijangana, kadi ki ntshia kukemesha bakuabu to! Nansha tuetu katuyi bamanye mutangidi wetu wa tshijengu ne mukajende bimpe, tutuku ne disanka dia kubakidila ku nzubu kuetu anyi? (3 Yone 5-8) Bualu bua mushinga wa bungi budi ne: katuena ne bua ‘kupua muoyo diakidila dia benyi’ nansha mutudi ne bia bungi bia kuenza. w16.01 1:11, 12

Dia lumingu dia 2/7

Bavua kabidi banutue tshimanyinu ne nyuma muimpe uvuabu balaye ku butuangaji buende udi tshieya tshidianjila kufila tshia bumpianyi buetu.​—Ef. 1:13, 14.

Mudimu wa pa buawu udi nyuma muimpe wenza eu udi ulua bu tshijadiki tshia malu adibu bindile. Muena Kristo muela manyi udi upeta dituishibua munda muende ku diambuluisha dia tshieya etshi. (2 Kol. 1:21, 22; 5:5) Muena Kristo eu mmutuishibue ne: mmupete dibikila dia kuya mu diulu. Kadi neapete difutu anu yeye mushale ne lulamatu kudi Yehowa. Mupostolo Petelo wakumvuija bualu ebu mu mushindu eu: “Bua bualu ebu bana betu, nutambe kudienzeja muenu muonso bua kujadika dibikidibua ne disungudibua dienu; bualu nuenu batungunuke ne kuenza malu aa, kanuakupangila nansha kakese. Nunku, mu mushindu eu ke muatambabu kunupesha pa kubuelela mu Bukalenge bua tshiendelele bua Mukalenge ne Musungidi wetu Yezu Kristo.” (2 Pet. 1:10, 11) Nunku, muena Kristo muela manyi yonso udi ne bua kudienzeja bikole bua kushala ne lulamatu. Yeye kayi mushale ne lulamatu, kakupeta difutu diende mu diulu to.​—Eb. 3:1; Buak. 2:10. w16.01 3:6, 7

Dimue dia 3/7

Muntu yonso udi udibandisha; nebamupuekeshe, muntu yonso udi udipuekesha, nebamubandishe.​—Mat. 23:12.

Mbibi be bua kuanyisha muntu kunekesha nansha yeye muikale muanabu ne Kristo muela manyi. Padi Bible wakula bua bakulu bena Kristo, udi utukankamija bua kuidikija ditabuja dia bantu badi balombola, kadi kena utuambila bua tuvuije muntu nansha umue mulombodi wetu to. (Eb. 13:7) Bulelela, Bible udi wamba ne: bamue bakulu ‘mbakumbane bua kupeshibua bunême misangu ibidi.’ Bidi nanku bualu badi “balombola mu mushindu muimpe” ne “benza mudimu mukole mu dîyi ne mu dilongesha,” kadi ki mbualu mbela manyi to. (1 Tim. 5:17) Nunku, tuetu tutamba kutumbisha bela manyi ne tutuma ntema yetu bikole kudibu, tudi mua kubatondesha nsombelu. Tudi mene mua kubasaka bua kulua bena lutambishi, bualu budi bubi menemene. (Lomo 12:3) Muntu nansha umue wa kutudi ki mmusue bua kuenza bualu budi mua kufikisha muena Kristo muela manyi ku dienza bualu bubi to.​—Luka 17:2. w16.01 4:9

Dibidi dia 4/7

Mulunda utu wananga mu bikondo bionso.​—Nsu. 17:17.

Bulunda buimpe ntshiuma tshia mushinga mukole. Kadi bulunda kabuena bu tshivuadi tshia mushinga wa bungi tshidibu bateke anu bua kulengeja natshi muaba kampanda to. Bulunda budi anu bu tshilongo tshimpe tshidi dijinga ne kutshiela mâyi bua kusampilatshi. Abalahama uvua munange bikole bulunda buende ne Yehowa ne wakabulama. Mmunyi muvuaye muenze nanku? Abalahama kavua muele meji ne: ditshina diende dia Nzambi ne ditumikila bivuaye nabi bivua bikumbane to. Tshilejilu, pakayaye mu Kanâna ne bena mu dîku diende ne bena mudimu bende, wakatungunuka ne kulonda buludiki bua Yehowa mu mapangadika avuaye wangata manene ne makese. Tshidimu tshimue kumpala kua Izaka kuledibuaye, pavua Abalahama ne bidimu 99, Yehowa wakamulomba bua kutengula balume bonso ba mu nzubu muende. Abalahama uvuaku muele Yehowa mpata anyi mukebe bua kudibingisha bua kubenga kuenza tshivua Nzambi mumulombe anyi? Tòo, wakeyemena Nzambi ne wakamutumikila anu “dituku adi mene.”​—Gen. 17:10-14, 23. w16.02 1:9, 10

Disatu dia 5/7

Muana mene udi umuenesha tshikadilu tshiende ku bienzedi biende, ne bikala mianda idiye wenza milengele ne miakane.​—Nsu. 20:11.

Nansha muana udi mua kumvua tshidi kuenza malu makane ne tshidi kudilambula kudi Mufuki kumvuija. Ke bualu kayi, batismo ntshidia tshia mushinga mukole tshidi tshikengedibua bua nsonga ukadi mushindame ne mudilambule kudi Yehowa. (Nsu. 20:7) Kuikala mushindame kudi kulomba tshinyi? Kuikala mushindame kakuena kulonda bidimu bia muntu anyi dikola dia mubidi to. Bible udi wamba ne: bantu bashindame mbibidije “bukole buabu bua kujingulula nabu malu padibu bakuata nabu mudimu, bua kutapulula tshidi tshimpe ne tshidi tshibi.” (Eb. 5:14) Muntu udi mushindame mmumanye tshidi tshimpe ku mêsu kua Yehowa ne mmupangadije mu muoyo wende bua kutshienza. Nunku, kabena mua kumusaka bipepele bua kuenza tshidi tshibi to. Katu misangu yonso dijinga ne muntu mukuabu bua amuambile bua kuenza tshidi tshimpe to. Mbikumbane bua kutekemena ne: nsonga udi utambula neatumikile mikenji ya Nzambi nansha padiye kayi ne baledi bende anyi bantu bakole bakuabu.​—Filip. 2:12. w16.03 1:4, 5

Dinayi dia 6/7

Kutshinyi, wewe newikale mukalenge wa Isalele, ne meme nengikale muibidi nebe.​—1 Sam. 23:17.

Mushindu uvua Davidi mutshimune Goleyata, muntu wa mpolondo, uvua ne bua kuikala mukemeshe Yonatana bikole. Davidi wakimana kumpala kua Shaula, mukalenge wa Isalele, tatuende wa Yonatana, ne ‘mutu wa muena Peleshete mu tshianza tshiende.’ (1 Sam. 17:57) Yonatana uvua pamuapa muanyishe dikima divua Davidi nadi. Bivua bimueneka ne: Nzambi uvua ne Davidi, ne “mutshima wa Yonatana wakakuatakana ne mutshima wa Davidi.” Bulelela, ‘bakapungakaja tshipungidi, bualu bua Yonatana wakananga Davidi bu mutshima wende mene.’ (1 Sam. 18:1-3) Wakashala ne lulamatu kudi Davidi matuku ende onso a muoyo. Yonatana wakashala mulamate Davidi nansha muvua Nzambi musungule Davidi bua kulua mukalenge wa Isalele. Yonatana wakumvua bibi bua Davidi pavua Shaula ukeba kumushipa. Yonatana wakaya mu tshipela ku Holesha bua kukolesha mulunda wende eu. Pakafikaye, wakambuluisha Davidi bua ‘kukolesha maboko ende mu Nzambi’ pakamuambilaye mêyi a mu mvese wa lelu aa.​—1 Sam. 23:16. w16.02 3:1, 2

Ditanu dia 7/7

Mvua ku luseke [lua Yehowa] bu muena mudimu mupiluke. Mvua muntu uvuaye munange bikole ku dituku ne ku dituku.​—Nsu. 8:30, NWT.

Dienza mudimu mu buobumue ndituadije katshia anu ku ntuadijilu wa bufuki. Tatu ne Muanende bakeleshangana diboko ne kuenzabu bintu bishilashilangane bitudi tumona lelu. Batendeledi ba Yehowa bavua pabu beleshangana diboko mu mudimu uvuabu ne bua kuenza. Tshilejilu, Noa ne bena mu dîku diende bakenza buatu pamue. Panyima pa matuku, bena Isalele bakenza mudimu pamue bua kuasa ntenta wa tshitendelelu, kumutulakaja, ne bua kumbuka nende muaba kampanda bua kuya nende muaba mukuabu. Ku ntempelo, bavua bimba misambu ne biombelu pamue bua kutumbisha Yehowa ne misambu mimpe. Bantu ba Yehowa bavua bafika ku dikumbaja malu onso aa bualu bavua beleshangana diboko. (Gen. 6:14-16, 22; Nom. 4:4-32; 1 Kul. 25:1-8) Bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala bavua pabu beleshangana diboko balombola kudi Yezu Kristo. Mupostolo Paulo wakumvuija ne: nansha muvua bena Kristo bela manyi bonso ne “mishindu mishilashilangane ya bipedi” ne benza “mishindu mishilashilangane ya midimu ya Nzambi” ne “mishindu mishilashilangane ya midimu,” bavua “mubidi umue.”​—1 Kol. 12:4-6, 12. w16.03 3:1, 2

Disambombo dia 8/7

Nunku, ndayi nuvuije bantu ba mu bisamba bionso bayidi.​—Mat. 28:19.

Tuakule bua mudimu wa kuyisha lumu luimpe uvua Yezu muambile bayidi bende bua kuenza. Mushindu wa kuyisha ne tshipapu tshia kuyishila bivua bipiabipia. Kumpala, bua kutendelela Yehowa, bantu ba bisamba bikuabu bavua ne bua kuya mu Isalele. (1 Bak. 8:41-43) Bivua nanku kumpala kua Yezu kutumaye dîyi didi mu mvese wa lelu eu. Yezu wakambila bayidi bende bua ‘kuya’ kudi bantu bonso. Mu Pentekoste wa mu tshidimu tshia 33, Yehowa wakaleja ne: uvua musue bua bayishe lumu luimpe pa buloba bujima. Bantu batue ku 120 ba mu tshisumbu tshipiatshipia bakuwujibua tente ne nyuma muimpe ne kutuadijabu kuambila bena Yuda ne bantu ba bisamba bikuabu malu mu miakulu mishilashilangane. (Bien. 2:4-11) Panyima pa matuku, teritware wakadiunda kuya too ne mu Samaleya. Pashishe mu 36, teritware wakadiunda kabidi bikole kuya too ne mu bisamba bikuabu bia bantu bavua kabayi batengula. Ebi bidi bileja ne: bena Kristo bavua ne bua kuyisha pa buloba bujima. w16.03 4:12

Dia lumingu dia 9/7

Malu auvua mumvue kundi, uapeshe balume ba lulamatu.​—2 Tim. 2:2.

Kukadi bidimu bia bungi bidi batendeledi ba Nzambi bajingulule ne: kulongesha bakuabu kudi kupatula bipeta bimpe. Abalahama ‘wakasangisha bantu bende bavua bamanye mvita’ bua kupandisha Lota, ne bakatshimuna. (Gen. 14:14-16, NWT) Mu matuku a mukalenge Davidi, bimbi ba misambu ba mu nzubu wa Nzambi bavua ‘bayishibue bua kuimbilabu Yehowa misambu’ ne bavua bamutumbisha. (1 Kul. 25:7) Lelu, tudi tuluangana mvita ya mu nyuma ne Satana ne bena diende. (Ef. 6:11-13) Tudi kabidi tudienzeja ne muetu muonso bua kutumbisha Yehowa. (Eb. 13:15, 16) Nunku, anu bu batendeledi ba Nzambi ba kale, tudi ne bua kulongeshibua bua tuetu kupatula bipeta bimpe. Yehowa mmupeshe bakulu mudimu wa kulongesha bakuabu mu tshisumbu. Kumpala kua kulongesha muanetu wa balume udi ne dimanya dikese, mukulu udi mua kumona ne: bidi bikengela kuanji kuyukila nende pa imue mvese bua kulongolola muoyo wende bua atumikile malu alongaye.​—1 Tim. 4:6. w15 15/4 2:1, 2

Dimue dia 10/7

Yezu neavuije tshianana muntu udi ne mushindu wa kukebesha lufu, mbuena kuamba ne: Diabolo.​—Eb. 2:14.

Bualu ebu kabuena bumvuija ne: Diabolo udi ushipa bantu bonso buludiludi to. Kadi lungenyi luende lua dishipangana ndutangalake pa buloba apa. Kabidi, bu muvua Eva muitabe mashimi a Satana, ne Adama mubenge kutumikila Nzambi, bubi ne lufu biakakuata bantu bonso. (Lomo 5:12) Mu ngumvuilu eu ke mudi Diabolo ne “mushindu wa kukebesha lufu.” Ke bualu kayi Yezu wakamubikila ne: “mushipianganyi.” (Yone 8:44) Bushuwa, Satana mmuena lukuna wetu udi ne bukole. Patudi tukandamena Satana, tudi tubenga bua kuikala ku luseke luende ne lua bonso badi batua ku tshiende mu tshilumbu tshia bumfumu butambe bunene bua Nzambi. Mu bantu adi ku luseke luende aba mudi tshisumbu tshinene tshia banjelu bantomboji anyi bademon. (Buak. 12:3, 4) Misangu ne misangu, bademon mbaleje mudibu ne bukole bupite bua bantu, bakebesha tunyinganyinga tukole kudi bantu badiyi ikengesha. (Mat. 8:28-32; Mâko 5:1-5) Katuena mua kukeka bukole budi nabu banjelu babi aba anyi budi nabu “mfumu wa bademon” to. (Mat. 9:34) Yehowa yeye kayi mutuambuluishe, katuena mua kutshimuna mu mvita yetu ne Satana to. w15 15/5 1:6, 7

Dibidi dia 11/7

Bena tshiendenda anyi batendeledi ba mpingu anyi bena masandi anyi balume badibu balala nabu bu bakaji anyi balume badi balala ne balume, anyi bivi anyi bena lukuka anyi bakuatshiki ba maluvu anyi bapendianganyi anyi banyengianganyi ba bintu kabakupiana Bukalenge bua Nzambi to.​—1 Kol. 6:9, 10.

Wewe uluangana ne nsombelu kampanda udi ukusaka bua kuenda masandi, ntshinyi tshiudi mua kuenza? Anji kumanya butekete buudi nabu. (Lomo 7:22, 23) Lomba Nzambi bua akupeshe bukole. (Filip. 4:6, 7, 13) Epuka nsombelu idi mua kukufikisha ku tshiendenda. (Nsu. 22:3) Paudi kumpala kua diteta, udi ne bua kudinyema diakamue. (Gen. 39:12) Yezu mmutushile tshilejilu tshimpe tshia mushindu wa kutantamena mateta. Kavua mulekele Satana umushima ne malu avuaye umulaya anyi mukebe dîba dia kuela meji bua kumona buimpe ne bubi bua malu au to. Kadi wakamuandamuna diakamue ne: “Bakafunda ne.” (Mat. 4:4-10) Yezu uvua mumanye bimpe Dîyi dia Nzambi, biakamuambuluisha bua kuenza malu ne lukasa ne kutela mêyi a mu Mifundu minsantu pavuaye kumpala kua diteta. Bua kuluangana ne Satana ne kumutshimuna, katuena ne bua kudilekelela mu diteta dia kuenda masandi to. w15 15/5 2:15, 16

Disatu dia 12/7

Nulue bidikiji ba Nzambi.​—Ef. 5:1.

Bukole butudi nabu bua kuditeka mu nsombelu itudi katuyi banji kutuilangana nayi budi mua kutuambuluisha bua kuidikija meji a Nzambi ne kudianjila kumona bipeta bia malu atudi tuenza. Yehowa udi mua kusungula bua kumona bipeta bia malu kampanda too ne mu katoba. Tuetu katuena mua kumona malu mushindu eu to, kadi mbimpe tuele meji bua bipeta bidi mua kumueneka tuetu benze bualu kampanda. Bua kuidikija meji a Nzambi, mbimpe tuele meji anyi tudifuanyikijile mu lungenyi bipeta bidi mua kumueneka tuetu benze malu kampanda. Tshilejilu, tuetu tutantshilangana ne muntu bua kuselangana, mbimpe tumanye bukole budi nabu majinga a disangila. Katuena ne bua kulongolola anyi kuenza bualu kampanda budi mua kunyanga malanda etu ne Yehowa nansha. Kadi tuenze malu mu diumvuangana ne mêyi a mu Bible aa: ‘Muntu mudimuke udi utangila dikenga diamba kumukuata, udi usokoma; kadi batshimbakanyi badi bapitaku, badi bakengeshibua.’​—Nsu. 22:3. w15 15/5 4:10, 11

Dinayi dia 13/7

Muntu yonso udi utungunuka ne kutangila mukaji mu mushindu wa kumvua dijinga dia kusangila nende, ukadi muende nende masandi mu muoyo wende.​—Mat. 5:28.

Vuluka tshivua tshifikile mukalenge Davidi. Bible udi wamba ne: ‘Pakadi Davidi ku mutu kua nzubu, yeye wakatangila mukaji wowa mâyi.’ (2 Sam. 11:2) Wakabenga kutangila kua tshianana ne kubenga kutuma meji ende kukuabu. Biakamufikisha ku dijinga mukaji wa muntu mukuabu ne kuenza malu avua mamufikishe ku dienda nende masandi. Bua kuepuka diela meji ku malu a tshiendenda, tudi ne bua ‘kupunga tshipungidi ne mêsu etu’ anu bu muena lulamatu Yobo. (Yobo 31:1, 7, 9) Tudi ne bua kuangata dipangadika dikole dia kulama mêsu etu, kubenga kuatangija kudi muntu mukuabu ne dijinga dibi. Bidi bitulomba kabidi bua kubenga kushala mutangile bimfuanyi bidi bijula majinga a tshiendenda bidi mua kuikala mu ordinatere, bilamika ku tshilata, pa tshizubu tshia tshibejibeji, anyi miaba mikuabu. Paudi uluangana bua kubenga kupeta majinga mabi, keba tshia kuenza diakamue. Tumikila ne muoyo mujima mibelu idi mu Dîyi dia Nzambi idi mua kukuambuluisha bua kubenga kuenza bualu bubi ne bua kushala mukezuke.​—Yak. 1:21-25. w15 15/6 3:12-14

Ditanu dia 14/7

Kutufikishi mu diteta.​—Mat. 6:13.

Kukonkonona tshivua tshifikile Yezu diakamue panyima pa batismo wende kudi mua kutuambuluisha bua kumvua mudibi ne mushinga bua kuenza dilomba edi: “Kutufikishi mu diteta.” Nyuma wa Nzambi wakalombola Yezu mu tshipela. Bua tshinyi? ‘Bua kumutetabu kudi Diabolo.’ (Mat. 4:1) Bualu ebu budiku butukemesha anyi? Tuetu bamanye tshivua Nzambi mutumine Muanende pa buloba, bualu ebu kabuakutukemesha to. Bivua bua kujikija tshilumbu tshivua tshijuke pavua Adama ne Eva babenge bumfumu bua Nzambi. Bivua bikengela dîba bua kuandamuna nkonko ivua itangila tshilumbu atshi. Tshilejilu, Nzambi uvuaku mufuke muntu bibi anyi? Bivuaku mua kukumbana bua muntu mupuangane kunemeka bumfumu bua Nzambi nansha muvuaku buenzeji bua “mubi” anyi? Bantu bavuaku mua kuikala bimpe bobu kabayi ku bukokeshi bua Nzambi anu bu muvua Satana wela meji anyi? (Gen. 3:4, 5) Kuandamuna nkonko eyi kuvua kulomba dîba, kadi kuvua kuleja bifukibua bionso bia meji ne: Yehowa udi wenza mudimu ne bumfumu buende mu mushindu muimpe. w15 15/6 5:12

Disambombo dia 15/7

Nekuikale dikenga dinene.​—Mat. 24:21.

Dikenga dinene nedituadije mushindu kayi? Mukanda wa Buakabuluibua udi uleja muabutulabu “Babilona munene.” (Buak. 17:5-7) Mbikumbane menemene bua kufuanyikijabu bitendelelu bionso bia dishima ne ndumba. Bualu bamfumu ba bitendelelu mbende masandi ne bamfumu ba mu bulongolodi ebu bubi. Pamutu pa kushalabu balamate Yezu ne Bukalenge buende, badi bobu batua mbulamatadi ya bantu nyama ku mikolo ne babenga kulonda malongesha a mu Bible bua bikale ne muaba mu malu a tshididi. Ntendelelu wabu kena mukezuke bu wa bela manyi to. (2 Kol. 11:2; Yak. 1:27; Buak. 14:4) Kadi nnganyi wabutula Babilona munene? Yehowa neasake “nsengu dikumi” ya “nyama wa luonji mukunze” bua ‘kukumbajayi lungenyi luende.’ “Nyama wa luonji mukunze” udi tshimfuanyi tshia Bulongolodi bua matunga masanga ne “nsengu dikumi” idi tshimfuanyi tshia makokeshi a tshididi a bukole adi abutua nyama ku mikolo.​—Buak. 17:3, 16-18. w15 15/7 2:3, 4

Dia lumingu dia 16/7

Yonso wa kunudi udi wamba ne: “Meme ndi wa Paulo,” “Meme ndi wa Apolo,” “Meme ndi wa Kefa,” “Meme ndi wa Kristo.”​—1 Kol. 1:12.

Ntshinyi tshivuabu ne bua kuenza bua lungenyi lua nunku luvua lukebesha matapuluka? Paulo wakabela bena Kristo nende ne: ‘Bana betu, ndi nnusengelela bua nuakule dîyi dimue ne bua kakuikadi matapuluka munkatshi muenu, kadi bua nuikale mu buobumue menemene mu meji amue ne mu lungenyi lumue.’ (1 Kol. 1:10, 11, 13) Lelu, mu tshisumbu tshia bena Kristo kamuena ne bua kuikala matapuluka nansha a mushindu kayi to. (Lomo 16:17, 18) Paulo uvua muvuluije bena Kristo bela manyi ne: kuabu mmu diulu, ne kabavua ne bua kuimanyina pa malu a pa buloba to. (Filip. 3:17-20) Bavua ne bua kuenza malu bu baleji mpala ba Nzambi ne Kristo. Muleji mpala wa ditunga kampanda kena ne bua kubuelakana mu malu a mu ditunga didibu bamutume bua kuenza mudimu to. Lulamatu luabu ludi kukuabu. (2 Kol. 5:20) Bena Kristo badi ne ditekemena dia kupeta muoyo wa tshiendelele pa buloba mbalamate pabu Bukalenge bua Nzambi ne kabena ne bua kubuelakana mu bimvundu bia mu bulongolodi ebu to. w15 15/7 3:9, 10

Dimue dia 17/7

Yeye wakadi muwule tente ne luse, wakababuikidila tshitshu tshiabu, kakababutula. Bulelela, yeye wakakanda tshiji tshiende misangu ya bungi, kakasonsola tshiji tshiende tshionso nansha.​—Mus. 78:38.

Kuelangana meji pa mvese eu kudi mua kukuambuluisha bua kumona mudi Yehowa mukunange ne uditatshisha bua bualu buebe. Tuikale bashindike ne: Yehowa udi uditatshisha bikole bua bualu buetu. (1 Pet. 5:6, 7) Tudi ne bua kuangata Bible ne mushinga wa bungi bualu Yehowa udi uyukila netu ku butuangaji buende. Padi muledi ne muanende bayukila badilekelele, badi bakolesha dinanga diabu ne beyemenangana. Yehowa n’Tatu wetu wa dinanga. Nansha mututu katuyi banji kumumona anyi kumvua dîyi diende, bidi anu bu ne: utu uyukila netu buludiludi ku butuangaji bua Bible. Tudi ne bua kutungunuka ne kumuteleja. (Yesh. 30:20, 21) Patudi tubala Dîyi dia Nzambi, tudi tufika ku dimanya Yehowa ne tumueyemena, yeye udi utulombola ne utulama.​—Mus. 19:7-11; Nsu. 1:33. w15 15/8 1:6, 7

Dibidi dia 18/7

Semenayi pabuipi ne Nzambi ne yeye neasemene pabuipi nenu.​—Yak. 4:8.

Nansha mutudi bindile Mparadizu ne muoyo kuulu kuulu, kutendelela Yehowa nekutupeteshe disanka dia bungi. Ela meji muikala nsombelu pikala bantu bonso bangata dîna dia Yehowa bu dinsantu ne bitaba ne: Yehowa m’Mukokeshi wabu. (Mat. 6:9, 10) Netuikale ne disanka bua kumona buloba buule tente ne bantu bapuangane anu muvua Yehowa mulongolole. Ela kabidi meji muikalabi bipepele menemene bua kukolesha bulunda buetu ne Yehowa patuikala tuenda tulua bapuangane ku kakese ku kakese. (Mus. 73:28) Tudi bashindike ne: Yehowa neenze malu mimpe onso aa, bualu Yezu mmutujadikile ne: “Nzambi udi mua kuenza malu onso.” (Mat. 19:25, 26) Tuetu basue kusomba kashidi mu bulongolodi bupiabupia ne kushala ne muoyo panyima pa bukokeshi bua Kristo bua bidimu tshinunu, etshi ke tshikondo tshia tuetu ‘kukuata bikole’ ku muoyo wa tshiendelele. (1 Tim. 6:19) Tudi ne bua kushala bindile nshikidilu wa bulongolodi bubi ebu, ne tudi ne bua kuenza tshionso tshitudi mua kuenza ku mpindieu bua kudilongolola bua nsombelu wikala mu bulongolodi bupiabupia. w15 15/8 3:2, 3

Disatu dia 19/7

Bualu ebu budi bumvuija muoyo wa tshiendelele: bafike ku dikumanya wewe, Nzambi umuepele mulelela, ne yeye uuvua mutume, Yezu Kristo.​—Yone 17:3.

Malu a bungi a ku tudiomba, a mu programe ya ku televizion, a ku Enternete ne a mu mikanda adi mua kunyanga malanda etu ne Yehowa. Bintu ebi ki mbienza bua kuambuluisha bena Kristo bua kukoleshabu ditabuja diabu kudi Yehowa ne mu milayi yende to. Kadi, bidi bisaka bantu bua kueyemena bulongolodi bubi bua Satana ne bipatshila biabu. Nunku, tudi ne bua kuikala ne budimu bua bungi bua kubenga kusungula bintu bidi mua kutufikisha ku dipeta “majinga a pa buloba.” (Tito 2:12) Bishilangane ne ndongoluelu wa Satana, bintu bidi bulongolodi bua Yehowa bupatula mu matuku a ku nshikidilu aa bidi bituambuluisha bua kuenza malu atufikisha ku dipeta muoyo wa tshiendelele. Tudi ne diakalenga dia kupeta bintu bu mudi: bibejibeji, broshire, mikanda, video ne malu a ku Enternete a mu site wetu bidi bituambuluisha bua kutungunuka ne kuenzela Nzambi mudimu. Bulongolodi buende mbutulongoluele bisangilu lumingu luonso mu bisumbu bipite pa 110 000 pa buloba bujima. Malu a mu Bible atudi tulonga mu bisangilu ebi ne mu mpuilu ne mu mpungilu adi akolesha ditabuja dietu kudi Yehowa ne mu milayi yende.​—Eb. 10:24, 25. w15 15/8 4:9, 11

Dinayi dia 20/7

Kondo kabu ka muoyo kadi kajadikilangana nabu mu meji abu bobu bine.​—Lomo 2:15.

Bantu ba Yehowa batu basue kulongesha kondo kabu ka muoyo. Batu basue bua kikale kabavuluija mikenji ya Nzambi ya tshidi tshiakane ne tshidi katshiyi tshiakane, tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. Muntu udi ne kondo ka muoyo kalongesha bimpe udi usaka bantu bakuabu mu tshisumbu bua kuenza malu mimpe. Kadi, bua kulongesha kondo ketu ka muoyo ne kuenza naku mudimu, katuena anu ne bua kulonga tshidi Bible wamba patupu to. Bible udi uleja mudi kondo ka muoyo kimpe kapetangana ne ditabuja ne dinanga. Paulo wakafunda ne: “Bulelela, tshipatshila tshia mukenji eu ndinanga didi difumina mu muoyo mutoke, mu kondo ka muoyo kimpe ne mu ditabuja didi kadiyi ne lubombo.” (1 Tim. 1:5) Patudi tulongesha kondo ketu ka muoyo ne tukatumikila, dinanga dietu bua Yehowa ne ditabuja dietu kudiye bidi bikola. Mushindu utudi tuenza mudimu ne kondo ketu ka muoyo udi uleja mutudi mu malanda makole ne Yehowa, mutudi ne dijinga dikole dia kusankisha Yehowa. Kondo ketu ka muoyo kadi kabidi kaleja tshitudi menemene. w15 15/9 2:2, 3

Ditanu dia 21/7

Tangilayi mushindu wa dinanga didi Tatu mutuleje.​—1 Yone 3:1.

Yehowa ke udi mufuke bantu bonso. (Mus. 100:3-5) Ke bualu kayi Bible udi ubikila Adama ne: “muana wa Nzambi,” ne Yezu wakalongesha bayidi bende bua kubikila Yehowa ne: “Tatu wetu udi mu diulu.” (Luka 3:38; Mat. 6:9) Nunku, bu mudi Yehowa Mutupeshi wa muoyo, udi Tatu wetu; malanda adi pankatshi petu nende adi anu bu a buena adi pankatshi pa tatu ne bana bende. Mu tshikoso, Yehowa mmutunange anu mudi tatu muimpe munange bana bende. Bushuwa, baledi betu batu bapange bupuangane. Kabena mua kuleja menemene dinanga mu mushindu udi Yehowa uleja dinanga dia butatu to. Bulelela, bamue bantu badi mua kuikala bavuluka malu mabi avua tatuabu ubenzela ne tshikisu patshivuabu bana ne mabashiye ne tunyinganyi tukole. Malu a nunku adi abungamija bikole menemene. Yehowa kena mua kuenzela bana bende malu a nunku to. (Mus. 27:10) Patudi tumanya ne: Yehowa mmutunange ne udi ututabalela, netusemene bushuwa pabuipi nende.​—Yak. 4:8. w15 15/9 4:3, 4

Disambombo dia 22/7

Nzambi yeye ke udi unupesha dikanda, unupesha dijinga ne bukole bua kuenza malu bua kumusankisha.​—Filip. 2:13.

Tuetu bangate mapangadika katuyi bakebe diambuluisha kudi Nzambi, nebileje ne: katuena bamunange ne bamueyemene to. Umue musangu mu matuku a muprofete Samuele, bena Peleshete bakatshimuna bena Isalele bibi be. Pamutu pa bena Isalele kuebejabu Yehowa tshivuabu mua kuenza, bakamba ne: ‘Tuyayi, tuangate mushete wa tshipungidi tshia mêyi a Yehowa ku Shilo, ulue munkatshi muetu bua kutusungilawu ku tshianza tshia badi netu lukuna.’ Dipangadika adi diakapatula bipeta kayi? ‘Bantu ba bungi bakafua, bualu bua bakashipa bena Isalele bakadi benda ku makasa binunu makumi asatu. Bakanyenga mushete wa Nzambi.’ (1 Sam. 4:2-4, 10, 11) Bena Isalele bavua bele meji ne: pavuabu bateka mushete wa tshipungidi munkatshi muabu, Yehowa uvua mua kubambuluisha ne kubakuba. Kadi kabavua balombe Yehowa diambuluisha anyi bakebe bua kumanya muvuaye wela meji to. Bakenza tshivuabu bamone ne: tshivua tshimpe ne bakakenga bikole bua bualu ebu.​—Nsu. 14:12. w15 15/9 5:16, 17

Dia lumingu dia 23/7

Utupeshe ditabuja dia bungi.​—Luka 17:5.

Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kupeta ditabuja dikole ne kudilama? Kuena mua kuimanyina anu pa malu auvua mulonge kumpala kua wewe kutambula to. (Eb. 6:1, 2) Tshilejilu, kulonga milayi ya buprofete ya mu Bible ikadi mikumbane nekukuambuluishe bua kupeta ditabuja. Udi mua kuenza kabidi mudimu ne Dîyi dia Nzambi bua kumanya bikala ditabuja diebe dikole bushuwa. (Yak. 1:25; 2:24, 26) Mupostolo Paulo wakambila bena Kristo nende ne: bavua mua ‘kukankamijangana munkatshi muabu, muntu ne muntu ukolesha ditabuja dia mukuabu.’ (Lomo 1:12) Patudi tupitshisha dîba pamue ne bena Kristo netu, tudi tukoleshangana mu ditabuja, nanganangana patudi tupitshisha dîba ne aba badi ditabuja diabu ‘ditetshibue.’ (Yak. 1:3) Balunda babi badi banyanga ditabuja dietu, kadi balunda bimpe badi badikolesha. (1 Kol. 15:33) Ke bua tshinyi badi batubela bua kubenga kulekela “kudisangisha kuetu pamue.”​—Eb. 10:24, 25. w15 15/10 2:2, 8, 9

Dimue dia 24/7

Elela malu aa meji, udifile kudiwu.​—1 Tim. 4:15.

Tudi ne bua kukeba dîba dia kuelangana meji patudi tudilongolola bua kuya kulonga Bible ne muntu. Ela meji bua mulongi ne keba lukonko anyi tshilejilu tshiamuambuluisha bua kuya kumpala. Paudi udilongolola bua malonga ebe a Bible mushindu eu, udi ukolesha ditabuja diebe ne ulua mulongeshi wa Bible muimpe udi ne disanka dia bungi. Kuelangana meji kudi kulongolola muoyo wetu kumpala kua kuya mu mudimu wa buambi. (Eze. 7:10) Udi mua kubala nshapita kampanda wa mu mukanda wa Bienzedi udi mua “kusonsola anu bu kapia disanka diebe” bua mudimu wa buambi. Kuelangana meji bua mvese iudi mulongolole bua kubadila bantu dituku adi ne bua bibejibeji biudi mulongolole bua kufila nekukuambuluishe bua kukumbaja mudimu webe bimpe. (2 Tim. 1:6) Ela meji bua bantu badi mu teritware webe ne bua malu audi mua kubambila ikala mua kubasankisha. Paudi udilongolola mushindu eu, newuyishe bimpe menemene ne “dimuenesha dia nyuma ne bukole” ku diambuluisha dia Dîyi dia Nzambi.​—1 Kol. 2:4. w15 15/10 4:9

Dibidi dia 25/7

Bikala dîsu diebe dia balume dikulenduisha, uditule.​—Mat. 5:29.

Diebeja ne: ‘Bana banyi mbamanyaku bua tshinyi kutangila bimfuanyi bia bantu kabayi bilamba nkubi anyi? Ntshinyi tshidi mua kubasaka bua kumona bimfuanyi ebi? Ntuku ngenza bua bangambile bualu kayi buonso badilekelele bua bibambuluishe bua kundomba diambuluisha biobi bibafikile bua kumona bimfuanyi bia bantu kabayi bilamba anyi?’ Nansha bana bebe bobu batshidi bapuekele, udi mua kubambila ne: “Nuenu bamone tshintu kampanda ku Enternete tshidi ne malu a busenji, ne muoyo wenu musue bua kutshimona, nulue kungambila. Kanutshinyi anyi kanumvu bundu bua kundomba diambuluisha to. Ndi musue kunuambuluisha.” Dijingulula dia malu nedikuambuluishe kabidi bua kusungula ne budimu mushindu wa kujikija lutetuku. Tatu kampanda diende Pranas udi wamba ne: “Misambu, mikanda ya kubala ne filme bitudi tuetu baledi tuanyisha ke bikala bena mu mêku etu ne bua kuanyisha. Udi mua kuambila bana malu a bungi, kadi nebatangile malu audi wenza ne nebakuidikije.” Wewe usungula bimpe mishindu ya dijikija lutetuku idi mimpe, udi mua kuambuluisha bana bebe bua kuenza bia muomumue.​—Lomo 2:21-24. w15 15/11 1:12-14

Disatu dia 26/7

Nenkuyishe lungenyi, nenkuleje njila uudi ne bua kuendela.​—Mus. 32:8.

Kuyisha muaba udi bantu ba bungi ke mushindu muimpe wa kupeta bantu ututshidi tuyisha lelu. Tudi tudienzeja bikole bua kuyisha bantu miaba itu mashinyi imanyina, mu gare ya tuwulu, miaba ya dilamina mashinyi, miaba itu bantu ba bungi batuilangana ne mu bisalu. Bikalabi ne: kuyisha muaba udi bantu ba bungi nunku kudi kukuenza buôwa, lomba Yehowa diambuluisha ne konkonona mêyi avua muanetu Angelo Manera, mutangidi muena ngendu, muambe aa: “Tudi tuangata mushindu mupiamupia wonso wa kuyisha bu mushindu mukuabu wa kuenzela Yehowa mudimu, bu mushindu mukuabu wa kuleja mutudi ne lulamatu kudiye, bu diteta dikuabu dia muoyo wetu mutoke, ne tuvua ne dijinga dikole dia kuleja mutudi basue kumuenzela mudimu mu mushindu wonso udiye utulomba.” Kuyisha mu mushindu mupiamupia, pamuapa muaba utudi katuyi bibidilangane nawu kudi kutuambuluisha bua tukolesha dieyemena dietu kudi Yehowa ne kulua bayishi ba dilambu. (2 Kol. 12:9, 10) Bamanyishi ba bungi batu basue kuleja bantu site wetu wa jw.org. Site eu udi wambuluisha bantu bua kumvuabu lumu luimpe, nansha badi mu miaba ya kule. w15 15/11 5:12, 13, 15

Dinayi dia 27/7

Bu mudi tshiamu tshisakisha tshinga tshiamu, mbu mudi muntu ulengeja tshikadilu tshia mulunda wende.​—Nsu. 27:17.

Ku kale, Bible wa Nkudimuinu wa bulongolodi bupiabupia wa mu Anglais uvua mulonde muvua Bible mikuabu ya mu Anglais mikudimune muaku wa mu tshiena Ebelu “Sheole” mu mvese bu mudi Muambi 9:10. Mvese eu uvua wamba ne: ‘Kakuena mudimu, kakuena kulongolola kua malu, kakuena lungenyi anyi meji mu Sheole muudi uya.’ (NW) Kadi pavuabu bakudimuna Bible wa Nkudimuinu wa bulongolodi bupiabupia mu miakulu mikuabu, bakudimunyi bakapeta lutatu elu: muaku “Sheole” kawuvua mumanyike kudi babadi ba bungi ba miakulu eyi to, kawuvua mu nkonga miaku yabu to, ne bamue bantu bavua mene bela meji ne: uvua uleja dîna dia muaba kampanda. Bua malu aa, bavua banyishile bakudimunyi bua kukudimuna muaku wa mu tshiena Ebelu “Sheole” ne wa mu tshiena Greke “Hadese” ne: “Lukita” mu nkudimuinu muakajilula mu 2013. Bavua bapingaje kabidi miaku ya mu Anglais idi bantu bakula matuku etu aa pa muaba wa ikavuabu balekele. Kuenza nunku nkuambuluishe bua mvese yikale mipepele bua kubala ne kumvua eku milame bujalame buayi. Dikudimuna Bible eu divuabu benda benza mu miakulu mikuabu divua padi diambuluishe bua kuakaja mêyi a mu Bible wa mu Anglais. w15 15/12 2:10, 12

Ditanu dia 28/7

Disanka didi kudi muntu udi wela meji a luse bua muntu udi ne mubidi mutekete! Yehowa neamupandishe mu dituku dia dikenga. Yehowa neamulame, neamukube bua yeye ashale ne muoyo.​—Mus. 41:1, 2.

Wewe usama, eyemena Nzambi bua akusambe, akupeshe meji ne akukuatshishe anu muvuaye muenzele batendeledi bende ba kale. Nansha nanku, tudi bamanye ne: kakuvua muntu muimpe uvua ne muoyo tshikondo atshi ne uvua utabalela muntu mupuekele, uvua kayi mufue nansha. Pavua Davidi mufunde mêyi adi kuulu aa, kavua musue kuamba ne: Yehowa nealame muntu udi utabalela bapuekele eu mu tshishima, bua apete muoyo wa tshiendelele to. Mêyi aa mafunde ku diambuluisha dia nyuma wa Nzambi adi aleja ne: Nzambi neambuluishe bantu badi bamulamate badi batabalela bakuabu. Mushindu kayi? Davidi wakumvuija ne: ‘Yehowa neamukuatshishe pa bulalu buende bua disama; mu disama diende, wewe neushintulule bulalu buende buonso bujima.’ (Mus. 41:3, NWT) Bulelela, muntu udi utabalela muntu mupuekele udi ne bua kujadika ne: Nzambi mmumumanye bimpe ne mujadike mudiye mumulamate. Kabidi, Yehowa mmuenze mubidi wa muntu mu mushindu wa ne: udi mua kudiondopa nkayawu, muntu kumvua bimpe ku disama diende. w15 15/12 4:7

Disambombo dia 29/7

Nuvuluke bantu badi mu buloko.​—Eb. 13:3.

Paulo kavua muaba eu wakula bua muena buloko kayi yonso to. Uvua wakula bua bena Kristo bavuabu bele mu buloko bua ditabuja diabu. Paulo uvua pende mu buloko muvuaye muenze bidimu binayi mu tshikondo tshivuaye mufundile bena Kristo ba mu Ebelu mêyi aa. (Filip. 1:12-14) Wakela bena Kristo aba kalumbandi bualu bavua “baditeke pa muaba wa bantu bavua mu buloko.” (Eb. 10:34) Bena Kristo ba mu Ebelu aba bavua kule ne Paulo. Kadi mmunyi muvuabu mua kumuvuluka? Bavua mua kutungunuka ne kusambila bikole bua bualu buende. (Eb. 13:18, 19) Lelu, tudi mua kuikala kule ne bana betu badibu bele mu buloko. Tudi mua kuikala katuyi ne mushindu wa kubambuluisha ne bintu bia ku mubidi bidi Bantemu badi pabuipi ne buloko mua kubapesha to. Kadi tudi mua kuleja mutudi tuditeka pa muaba wabu ne babanange patudi tutungunuka ne kuvuluka bena Kristo ba lulamatu aba ne kutela mêna abu mu masambila etu, tulomba Yehowa bua abambuluishe. w16.01 1:13, 14

Dia lumingu dia 30/7

Nyuma muine udi umanyishangana ne nyuma wetu ne: tudi bana ba Nzambi.​—Lomo 8:16.

Nzambi uvua mufuke bantu bua kusomba kashidi pa buloba apa. (Gen. 1:28; Mus. 37:29) Kusungula bamue bua kukokeshabu mu diulu bu bakalenge ne bakuidi ki mmukenji to, kadi mbualu bua pa buabu. Dibikila edi didi dishintulula ditekemena dia muntu, mmuenenu wende wa malu ne mushindu wende wa kuela meji. (Ef. 1:18) Kadi mmunyi mudi muntu umanya ne: mmupete dibikila dia kuya mu diulu? Diandamuna didi dimueneka patoke mu mêyi avua Paulo muambile bena Kristo bela manyi ba mu Lomo bavua “babikidibue bua kuikala bansantu.” Wakabambila ne: “Kanuvua bapete nyuma wa bupika udi utshinyishangana kabidi, kadi nuvua bapete nyuma wa diangatshibua bu bana udi utusaka bua kuela dîyi ne: ‘Aba, Tatu wanyi!’” (Lomo 1:7; 8:15) Mu mêyi mapepele, Nzambi udi utokeshila muntu nkayende ku diambuluisha dia nyuma wende muimpe ne: mmupete dibikila bua kukokesha ne Yezu mu diulu bu mukalenge.​—1 Tes. 2:12. w16.01 3:8, 9

Dimue dia 31/7

Nutangile anu malu enu.​—1 Tes. 4:11.

Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi tunemeka bantu badi Yehowa muele manyi? Katuena ne bua kubebeja bua kumanya mudibu balue bela manyi to. Katuena mua kubuelakana mu malu adi kaayi atutangila to. (2 Tes. 3:11) Katuena ne bua kuela meji ne: babayabu anyi bakaji babu peshi baledi babu ta bena mu dîku diabu badi pabu mua kuikala bela manyi to. Muntu kena upiana ditekemena diende mu dîku diabu to. (1 Tes. 2:12) Katuena mua kuebeja muntu udi ne muena dibaka muela manyi mudiye udiumvua bua muikalaye mua kushala mu Mparadizu pa buloba kayi ne bayende anyi mukajende to. Pamutu pa kuela nkonko idi mua kunyingalaja bantu, tudi bajadike ne: mu bulongolodi bupiabupia, Yehowa ‘neukutshishe tshintu tshionso tshidi ne muoyo ne diakalengele.’ (Mus. 145:16) Tuetu katuyi tumona bela manyi bu bapite bakuabu, tudi tudikuba kudi “bana betu ba dishima” mu tshisumbu badi badiamba ne: mbela manyi.​—Gal. 2:4, 5; 1 Yone 2:19. w16.01 4:10, 11

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu