Ngondo wa 8
Dibidi dia 1/8
Mulumbuluishi wa buloba buonso katu wenza bimpe anyi?—Gen. 18:25.
Bu muvua Abalahama utumikila Yehowa misangu yonso nansha mu tumalu tukese, bulunda buabu buakakola. Uvua udiumvua mupepele bua kuyukila ne Yehowa bua bualu kayi buonso, nansha bua kumulomba diambuluisha pavuaye ne ntatu. Tshilejilu, pavua Yehowa muambe ne: uvua ne bua kubutula tshimenga tshia Sodoma ne Amola, biakatonda Abalahama bualu uvua ne buôwa bua ne: bantu bimpe kabalu kufua pamue ne bantu babi. Uvua pamuapa mumvue bibi bua Lota, muana wa muanabu, ne dîku diende bavua basombele mu Sodoma. Abalahama uvua mueyemene Yehowa, “Mulumbuluishi wa buloba buonso,” nunku wakela Yehowa nkonko ne budipuekeshi bua bungi. Yehowa wakalongesha Abalahama ne lutulu mudiye Nzambi wa luse, udi ubala mu mioyo ya bantu bonso ne ukeba bantu bakane bua kubashiya ne muoyo padiye musue kubutula bantu. (Gen. 18:22-33) Kakuyi mpata, dimanya dionso dikese ne dimonamona dia malu bivua Abalahama mupete biakamuambuluisha bua kulama bulunda buende ne Yehowa bukole. w16.02 1:11, 12
Disatu dia 2/8
Yehowa neikale pankatshi petu nebe ne pankatshi pa bana bebe ne bana banyi tshiendelele.—1 Sam. 20:42.
Pa tshibidilu tutu tuanyisha bantu batu ne lulamatu. Kadi, tuetu tuanyisha lulamatu luvua Yonatana muleje Davidi katuyi tuela meji bua lulamatu luvuaye nalu kudi Nzambi, netupangile dilongesha kampanda dia mushinga. Bua tshinyi Yonatana uvua wangata Davidi bu mulunda wende pamutu pa kumumona bu buluishi wende? Kuikala ne lulamatu kudi Nzambi kuvua pa muaba wa kumpala mu muoyo wa Yonatana. Bushuwa, lulamatu luende kudi Yehowa ke luvua lumusake bua kulamata Davidi. Bonso babidi bakalamata ku mutshipu wabu. Bu mutudi bena Kristo, katuena anu tuanyisha lulamatu ludi bantu bakuabu nalu to, tudi petu ne bua kuikala ne lulamatu kudi bena mu dîku dietu, balunda betu ne bana betu ba balume ne ba bakaji mu tshisumbu. (1 Tes. 2:10, 11) Kadi tshidi ne mushinga wa bungi menemene kupita bionso nkuikala ne lulamatu kudi Yehowa. Yeye ke udi mutupeshe muoyo. (Buak. 4:11) Patudi ne lulamatu kudiye, tudi bushuwa tupeta disanka ne tudiumvua bimpe. Kadi tudi bamanye ne: tudi ne bua kuikala ne lulamatu kudi Nzambi nansha mu bikondo bikole. w16.02 3:3, 4
Dinayi dia 3/8
Danyele wakapangadija bualu mu mutshima wende bua kadinyangi.—Dan. 1:8.
Nsonga ukadi mushindame nealamate malongesha a mu Bible nansha mu nsombelu mikole. Kena wenza malu bu mulunda wa Nzambi padiye ku Nzubu wa Bukalenge, kadi ulua mulunda wa malu a pa buloba padiye mu kalasa to. Udi ushala ne lulamatu nansha padi ditabuja diende ditetshibua. (Ef. 4:14, 15) Bushuwa, kakuena muntu nansha umue udi mupuangane to. Tuetu bonso, bansonga ne bakulumpe, tutu tuenza bilema ku musangu ne ku musangu. (Muam. 7:20) Nansha nanku, wewe musue kutambula, mbimpe udikonkonone bua kumanya muudi mupangadije mu muoyo webe bua kulamata mikenji ya Yehowa. Diebeja ne: ‘Ndiku mutumikile mikenji ya Nzambi mu bule bua tshikondo kampanda anyi?’ Ela meji bua muuvua muenze malu musangu wa ndekelu uvua ditabuja diebe ditetshibue. Uvuaku muleje ne: uvua ne busunguluji bua kumanya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi anyi? Anu bu Danyele, kudiku muntu udi ukusaka bua kuenza mudimu ne mamanya ebe mu bulongolodi bua Satana ebu anyi? Udiku mukumbane bua ‘kutungunuka ne kujingulula tshidi disua dia Yehowa’ nansha padi disua dia Nzambi kadiyi dipetangana ne tshiudi ujinga kuenza anyi?—Ef. 5:17. w16.03 1:7-9
Ditanu dia 4/8
Matuku au neikale matuku a dikenga ditu kadiyi dianji kuenzeka katshia ku tshibangidilu tshia bufuki bua Nzambi too ne ku tshikondo atshi.—Mâko 13:19.
Tudi mu tshikondo tshidi Bible ubikila ne: “matuku a ku nshikidilu,” ne mu katupa kîpi emu, nekuikale dikenga ditu katshia kadiyi dianji kuenzeka. (2 Tim. 3:1) Bavua kabidi bipate Satana ne bademon bende mu diulu babele pa buloba, ne badi bakebesha ntatu ya bungi mu bantu. (Buak. 12:9, 12) Tudi tutumikila dîyi dituma dia Yezu patudi tuyisha bantu ba bungi pa buloba bujima ne mu miakulu ya bungi kupita ne kumpala. Bua tuetu kupeta masanka a kudi Nzambi, tudi ne bua kutuma ntema ku mibelu yonso idiye utupesha ku diambuluisha dia tshisumbu tshia bena Kristo. Tuetu tutumikila lelu, nebikale bipepele bua kulonda buludiki butuapeta mu tshikondo tshia “dikenga dinene” pabutulabu bulongolodi bubi buonso bua Satana. (Mat. 24:21) Pashishe, netuikale dijinga ne buludiki bupiabupia bua nsombelu utuikala nende. w16.03 4:16, 18
Disambombo dia 5/8
Mpasu yakapatuka mu muishi.—Buak. 9:3.
Mu bidimu lukama bia kumpala, mupostolo Yone wakamona mu tshikena kumona banjelu muanda mutekete bela mpungi. Pakela muanjelu muitanu mpungi wende, Yone wakamona “mutoto” ukuluka pa buloba mufume mu diulu. “Mutoto” au uvua ne nsapi wa kukangula nende ku tshina tshile tshivua ne mîdima. Muishi mufike bikole wakapatuka mu tshina ne pashishe tshisumbu tshinene tshia mpasu tshiakapatuka patshi. Pamutu pa kunyanga mitshi ne bisosa, mpasu ya mu tshimfuanyi eyi yakaluisha bantu bavua “kabayi ne tshitampi tshia Nzambi pa mpala yabu.” (Buak. 9:1-4) Yone uvua mumanye ne: tshisumbu tshia mpasu tshidi mua kunyangakaja bintu bia bungi; bualu ke tshivua tshienzeke mu Ejipitu mu tshikondo tshia Mose. (Ekes. 10:12-15) Mpasu ivua Yone mumone ivua tshimfuanyi tshia bena Kristo bela manyi badi bayisha mukenji mukole wa dilumbuluisha wa Yehowa. Bantu bakuabu miliyo ya bungi badi ne ditekemena dia kupeta muoyo pa buloba mbadisangishe pamue nabu. Mudimu eu mmuambuluishe bantu ba bungi bua kupatuka mu ntendelelu wa dishima ne kumbuka ku bukokeshi bua Satana. w16.03 3:3
Dia lumingu dia 6/8
Utabeje mêsu anyi, bua meme kumona malu a kukema a mu mikenji yebe.—Mus. 119:18.
Bua kumanya bikala bulelela bua mu Bible bushintulule lungenyi ne bienzedi bia muanetu wa balume utshidi ne dimanya dikese, mukulu udi mua kumuebeja ne: ‘Mmunyi mudi didilambula diebe kudi Yehowa dishintulule mushindu webe wa dienza malu?’ Lukonko elu ludi mua kuambuluisha bua kuyukila malu a mushinga adi avuija mudimu wetu wa tshijila mudimu muenza ne muoyo mujima. (Mâko 12:29, 30) Pamuapa mukulu udi mua kusambila padibu bajikija kuyukila, ulomba Yehowa bua apeshe muanetu eu nyuma wende muimpe udiye nende dijinga bua kutumikilaye bidiye umulongesha. Kakuyi mpata, nebikoleshe muanetu au padiye umvua mukulu usambila ne muoyo mujima bua bualu buende. Bua kutuadija kulongesha muanetu wa balume, mukulu udi mua kukonkonona imue miyuki ya mu Bible idi mua kuambuluisha udiye ulongesha bua kumonaye mudibi ne mushinga bua kuikala mudiakaje, muntu wa kueyemena ne muena budipuekeshi. (1 Bak. 19:19-21; Neh. 7:2; 13:13; Bien. 18:24-26) Ngikadilu eyi idi ne mushinga wa bungi kudi muanetu udibu balongesha anu bu mudi buloba dijinga ne bufuke. Idi imuambuluisha bua kudiundaye mu nyuma lukasa ne bua ‘kutabeja mêsu ende’ bua amone ‘malu a kukema’ adi mu Dîyi dia Nzambi. w15 15/4 2:3, 4
Dimue dia 7/8
Semenayi pabuipi ne Nzambi.—Yak. 4:8.
Kuikala ne tshibidilu tshia kuyukila ne Yehowa mbualu bua mushinga mukole budi butusemeja pabuipi nende. Mmunyi muudi mua kuyukila ne Nzambi? Udi uyukila ne Yehowa paudi ne tshibidilu tshia kumusambila. (Mus. 142:2) Yehowa udi uyukila nebe paudi ne tshibidilu tshia kubala Dîyi diende difunda ne kuelelanganapu meji. (Yesh. 30: 20, 21) Paudi ulomba malu masunguluke mu masambila ebe, udi ujingulula bimpe mandamuna a Yehowa nansha mudiwu mua kuikala makole bua kuajingulula. Padi Yehowa wandamuna masambila ebe, neumumone bu Muntu mulelela. Bualu bukuabu, wewe wambila Yehowa malu audi nawu munda muebe, neasemene pabuipi nebe menemene. Kudia malanda makole ne Yehowa mbualu butudi ne bua kuipatshila matuku etu onso a muoyo. Tuetu basue bua Nzambi asemene pabuipi netu, tudi ne bua kuenza malu atuambuluisha bua kusemena pabuipi nende. Bua nanku, tuenzayi muetu muonso bua kuikala ne tshibidilu tshia kuyukila ne Nzambi ku diambuluisha dia dilonga dia Bible ne dia disambila. Nunku, malanda etu makole ne Yehowa neatuambuluishe bua kutantamena ntatu. w15 15/4 3:3, 14, 16
Dibidi dia 8/8
Muena lukuna wenu Diabolo udi unyunguluka bu ntambue udi ukungula, ukeba bua kudia muntu.—1 Pet. 5:8.
Mvese eu udi umvuija bimpe menemene luonji ludi nalu Satana. Nansha mukadi ba pa buloba bonso ku bukokeshi buende, udi amu ne nzala ya kudia bantu bakuabu. Satana udi ne dijinga dia kudia bantu ba Yehowa. Buluishi bua bungi budiye mukebele bayidi ba Yezu katshia mu bidimu lukama bia kumpala too ne mpindieu budi buleja luonji ludiye nawu. Ntambue udi ne nzala mikole katu umvuila nyama udiye usua kudia luse to. Kena ne luse nansha lukese kumpala kua kushipa nyama anyi panyima pa yeye mumane kumudia to. Mu mushindu wa muomumue, Satana kena umvuila bantu badiye usua kudia luse to. Tshilejilu, ela meji bua bungi bua misangu ivua Satana Diabolo ne bua kuikala wenza malu mu mushindu musokome bua bena Isalele kukuluka mu mpekatu wa dienda masandi ne wa lukuka. Tshilejilu tshikuabu, paudi ubala bua bipeta bibi bivua bimueneke pavua Zimeli muende masandi anyi bua lukuka lua Gehazi, udiku mua kufuanyikija mudi ntambue eu udi ukungula usanka padiye mupete tshiakudia anyi?—Nom. 25:6-8, 14, 15; 2 Bak. 5:20-27. w15 15/5 1:8, 9
Disatu dia 9/8
Nukandamene Diabolo ne yeye neanunyeme.—Yak. 4:7.
Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuluangana ne Satana ne kumutshimuna? Yezu wakambila bayidi bende ne: “Nenupete mioyo yenu bua dinanukila dienu.” (Luka 21:19) Kakuena tshintu nansha tshimue tshidi muntu mua kuenza tshidi mua kutuenzela bibi bua kashidi to. Muntu kena mua kunyanga malanda etu ne Nzambi tuetu katuyi banyishe to. (Lomo 8:38, 39) Nansha lufu lua batendeledi ba Yehowa ki nditshimuna dia Satana to, bualu Yehowa neababishe ku lufu. (Yone 5:28, 29) Kadi tshienzelabu Satana mu matuku atshilualua ntshibi menemene. Pabutulabu bulongolodi bubi bua Satana, nebamuele mu tshina tshidi katshiyi ne ndekelu bua bidimu 1000. (Buak. 20:1-3) Ku ndekelu kua Bukokeshi bua Yezu bua bidimu tshinunu, “nebapatule Satana mu buloko buende” bua tshitupa tshîpi bua atete kupambuisha bantu bapuangane bua musangu wa ndekelu. Ndekelu wa bionso, nebabutule Diabolo bua kashidi. (Buak. 20:7-10) Satana mmumana kufundila tshibawu tshia lufu, kadi kabiena nanku buebe wewe to. Kandamena Satana, mushindame mu ditabuja. (1 Pet. 5:9) Udi mua kuluangana ne Satana ne kumutshimuna. w15 15/5 2:1, 18
Dinayi dia 10/8
Muntu mudimuke udi utangila dikenga diamba kumukuata, udi usokoma; kadi batshimbakanyi badi bapitaku, badi bakengeshibua.—Nsu. 22:3.
Muntu mudimuke udi utabalela malu adiye welela meji. Meji atudi tuela adi mua kutuambuluisha anyi kutuenzela bibi anu mudi kapia mua kutuambuluisha anyi kutukebela njiwu. Tuetu benze naku mudimu bimpe, kadi mua kutuambuluisha bua kulamba biakudia. Kadi tuetu katuyi badimuke, kapia kadi mua kutuoshila nzubu ne pamuapa kutushipa. Bia muomumue, mbimpe tuetu kuelangana meji bua malu adi Yehowa utulongesha. Kadi tuetu ne tshibidilu tshia kuela meji a malu a masandi ne tudifuanyikijila mu lungenyi tuenza malu mabi, netunange malu a nunku bikole, ne tudi mua kufika ku dienza malu aa. Nunku malanda etu ne Yehowa adi mua kunyanguka. (Yak. 1:14, 15) Yezu wakadimuija bantu bua kubenga kulama mu lungenyi malu adi mua kufikisha ku tshiendenda. Wakamba ne: “Muntu yonso udi utungunuka ne kutangila mukaji mu mushindu wa kumvua dijinga dia kusangila nende, ukadi muende nende masandi mu muoyo wende.”—Mat. 5:28. w15 15/5 4:11, 12, 14
Ditanu dia 11/8
Mvua munange bana ba bantu bikole.—Nsu. 8:31, NWT.
Malu onso avua Yezu muenze mu mudimu wende wa kuyisha avua ajadika muvuaye uditatshisha bikole bua bantu. Musangu mukuabu, Yezu wakatuilangana ne bualu buvua buenza luse. (Mâko 1:39, 40) Kumpala kuende kuvua muntu uvua ne disama dibi dia nsudi. Munganga Luka udi umvuija mukavua disama edi dipite bukole menemene wamba muvua muntu au ne “nsudi ya bungi menemene.” (Luka 5:12) Pakamona muena nsudi eu Yezu, “wakatua mpala wende panshi, kumuambila ne: ‘Mukalenge, wewe musue udi mua kundengejaku.’” Kakuyi mpata uvua mumanye ne: Yezu uvua ne bukole bua kumuondopa, kadi tshivuaye musue kumanya ntshia ne: Yezu uvuaku ne dijinga dia kumuondopa anyi? Ntshinyi tshivua Yezu mua kuenza bua dilomba edi dienza ne muoyo mujima? Wakolola tshianza, kulengaye muena nsudi au ne kuamba ne dîyi didi dileja mudiye ne bukole ne luse ne: “Ndi musue. Lengejibua.” Pashishe “nsudi yende yakajimina.” (Luka 5:13) Yezu wakaleja muvuaye munange bantu bikole.—Luka 5:17. w15 15/6 2:3-5
Disambombo dia 12/8
Muntu udi udipandulula kudi banga bantu, udi upidia meji makane.—Nsu. 18:1.
Kuikala ne dikima dia kuambila muena Kristo mushindame bualu kudi mua kutuambuluisha bua kubenga kuanyisha dijinga kayi dionso dibi. (Eb. 3:12, 13) Kuambila muena Kristo mushindame butekete buetu kudi mua kutuambuluisha bua kujingulula malu atuvua katuyi mua kujingulula. Bidi mua kutuambuluisha bua kuakaja amue malu bua kushala mu dinanga dia Yehowa. Bakulu bena Kristo mbantu badi nangananga bakumbane bua kutuambuluisha. (Yak. 5:13-15) Kukeba diambuluisha kudi ne mushinga bikala dijinga kampanda dia tshiendenda ditudi nadi dikebesha kudi tshibidilu tshia kutangila bimfuanyi bia bantu kabayi bilamba. Tuetu katuyi bakebe diambuluisha ne lukasa, majinga mabi ‘neakole ne kulela bubi’ buikala mua kutonda bantu bakuabu ne kupendesha dîna dia Yehowa. Dijinga dia kusankisha Yehowa ne dia kushala mu tshisumbu tshia bena Kristo ndisake batendeledi ba Nzambi ba bungi bua kuitaba diambuluisha.—Yak. 1:15; Mus. 141:5; Eb. 12:5, 6. w15 15/6 3:15-17
Dia lumingu dia 13/8
Mu dituku adi baprofete nebakuatshike bundu, muntu ne muntu bua tshikena kumona tshiende, pambaye mêyi bu muprofete; kena udiluatshisha ne tshinkutu tshia miosa bua kudinga natshi bakuabu.—Zek. 13:4.
Nebashipe bena mu bitendelelu bia dishima bonso pabutulabu Babilona munene anyi? Kabiena bimueneka nanku to. Bamue bamfumu ba bitendelelu nebambe ne: kabatu batendelela to, ne nebavile ne: kabatu banji kudiata mu bitendelelu bia dishima abi to. (Zek. 13:5, 6) Ntshinyi tshiafikila bantu ba Nzambi tshikondo atshi? Yezu udi wamba ne: “Bu matuku au kaayi makepesha, kakuvua muntu uvua mua kupanda to; kadi nebakepeshe matuku au anu bua basungula.” (Mat. 24:22) Mu bidimu lukama bia kumpala, bavua ‘bakepeshe’ matuku a dikenga mu Yelushalema. Bualu ebu buakambuluisha “basungula” anyi bena Kristo bela manyi bua kunyema. Bia muomumue, “nebakepeshe” matuku a tshitupa tshia kumpala tshia dikenga dinene bua “basungula.” Kabakuanyishila “nsengu dikumi” bua kubutula bantu ba Nzambi to. (Buak. 17:16) Kadi nekuikale tshikondo tshîpi tshia ditalala. w15 15/7 2:5, 6
Dimue dia 14/8
Mutetshianganyi wakalua kudiye.—Mat. 4:3.
Muntu nkayende ke udi mua kusungula bua kudifikisha mu diteta anyi bua kubenga kudifikisha mu diteta. (Mat. 6:13; Yak. 1:13-15) Kadi Yezu yeye wakatela mêyi a mu Dîyi dia Nzambi avua makanyine bua kubenga diakamue diteta dionso dia Diabolo. Nunku, Yezu wakatua bumfumu buakane bua Nzambi nyama ku mikolo. Kadi Satana kavua mulekele to. Wakindila “too ne ku tshikondo tshikuabu tshikumbane.” (Luka 4:13) Yezu wakatungunuka ne kukandamena bionso bivua Satana wenza bua kunyanga muoyo wende mutoke. Kadi Satana udi ujinga kukuata bayidi ba Yezu mu buteyi, nansha wewe pebe. Bu mudi tshilumbu tshia bumfumu bua Nzambi tshitungunuka, Yehowa mmulekele Mutetshianganyi wenza mudimu ne bulongolodi ebu bua kututeta. Nzambi kena utufikisha mu diteta to. Kadi udi utueyemena ne mmusue kutuambuluisha. Bu mudi Yehowa unemeka bukokeshi buetu bua kudisunguila malu, katu utupangisha ku bukole bua kukuluka mu diteta to. Tudi ne bua kuenza malu abidi aa: kushala batabale mu nyuma ne kutungunuka ne kusambila. w15 15/6 5:13, 14
Dibidi dia 15/8
Katuena tulenduisha muntu mu bualu nansha bumue, bua mudimu wetu kawubandibu.—2 Kol. 6:3.
Bena Kristo mbashintulule mushindu wabu wa kuela meji ne mbalongeshe kondo kabu ka muoyo bua kubenga kubuelakana mu malu adi mua kunyanga lulamatu luabu. (Lomo 14:19) Tuangate tshilejilu tshia muanetu wa bakaji Mirjeta wa mu ditunga divuabu babikila ne: Yougoslavie. Muaba uvuaye mukolele bavua bakine bena Serbie. Pakalongaye malu a Yehowa, wakamona ne: Yehowa katu umona tshisa kampanda tshipite tshikuabu to, kadi Satana ke udi musue bua bantu bakinangane. Nunku, wakadienzeja bua kushintulula lungenyi luende. Kadi, pakajuka mvita pankatshi pa bisa bishilangane muaba uvuaye musombele, Mirjeta wakatuadija kabidi kupeta meji mabi bua bena Serbie. Kavua nansha musue kabidi kuyisha bena Serbie to. Bu muvuaye mumanye ne: meji au avua mabi, wakalomba Yehowa bua amuambuluishe bua kuumbushaye. Udi wamba ne: “Ngakamona ne: kuimanyina pa mudimu wa buambi ke kuvua kungambuluishe bikole. Mu buambi, ntu ndienzeja bua kuidikija ngikadilu wa Yehowa wa dinanga, ne ndi mumone ne: tshiena kabidi ne meji mabi amvua nawu to.” w15 15/7 3:11-13
Disatu dia 16/8
Mêsu a Yehowa adi akenzakana ku nseke yonso ya buloba bua kuleja bukole buende kudi bantu badi ne mitshima miakane kudiye.—2 Kul. 16:9.
Tuangate tshilejilu tshia mukalenge wa Yuda Yehoshafata. Yehoshafata wakangata dipangadika dibi dia kuya ne mukalenge wa Isalele Ahaba mu mvita. Nansha muvua baprofete ba dishima 400 bambile Ahaba muntu mubi ne: uvua ne bua kutshimuna mvita, Mikaya muprofete mulelela wa Yehowa wakabambila ne: bavua ne bua kubatshimuna. Ahaba wakafua mu mvita, kadi Yehoshafata wakapanduka buoya ku tshibala. Pakapinganaye mu Yelushalema, Yehowa wakatuma Yehu bua kumubela. Nansha nanku, Yehu, muana wa Hanani mumonyi wa malu wa Nzambi, wakamuambila ne: “Malu mimpe makuabu adi munda muebe.” (2 Kul. 18:4, 5, 18-22, 33, 34; 19:1-3) Bushuwa, nansha muvua Yehoshafata muenze bualu bubi, Yehowa kavua mupue muoyo malu mimpe avuaye muenze kumpala mu nsombelu wende to. (2 Kul. 17:3-10) Tshilejilu etshi tshidi tshitukolesha bikole bualu imue misangu tutu tuenza bilema. Kadi, tuetu benzele Yehowa mudimu ne muetu muonso, neatungunuke ne kutunanga ne kakupua malu mimpe atudi benze muoyo to. w15 15/8 1:8, 9
Dinayi dia 17/8
Ubambile bua benze malu mimpe bua bakuate bikole ku muoyo wa bushuwa.—1 Tim. 6:18, 19.
Mmunyi mutudi mua kudilongolola ku mpindieu bua nsombelu wikala mu bulongolodi bupiabupia? Tuetu balongolole bua kuya kusombela mu ditunga dikuabu, tudi ne bua kuenza amue malu bua kudilongolola bua nsombelu wa mu ditunga adi. Tshilejilu, tudi mua kutuadija kulonga muakulu ne bibidilu bia bantu ba mu ditunga adi. Tudi mua kuteta kudia bimue biakudia biabu. Bia muomumue, tudi mua kudilongolola ku mpindieu bua nsombelu wikala mu bulongolodi bupiabupia pa kuenza tshionso tshitudi mua kuenza bienze bu tukadimu. Mu bulongolodi ebu, Satana mmusue bua bantu bele meji ne: badi mua kuenza tshionso tshidibu basue. Bantu ba bungi batu bela meji ne: mbimpe kudienzela malu, ne kabidi kabiena ne mushinga bua kutumikila Nzambi to. Mbipeta kayi bidi bimueneke? Kudi ntatu ya bungi ne tunyinganyinga. (Yel. 10:23) Kadi Yehowa m‘Mukokeshi wa dinanga. Nsombelu neikale muimpe be mu bulongolodi bupiabupia pikala muntu yonso umutumikila! w15 15/8 3:4, 5
Ditanu dia 18/8
Lekelayi kulamakanangana ne bantu badi kabayi bena kuitabuja mu mushindu udi kawuyi muakanangane.—2 Kol. 6:14.
Bena Kristo badi basue kubuela mu dibaka badi ne bua kuikala ne budimu padibu basungula muntu wa kuselanganabu nende. Bible udi ubela batendeledi ba Nzambi bua kuselangana “anu mu Mukalenge,” mmumue ne: kuselangana anu ne muntu udi mudilambule kudi Yehowa ne mutambule, udi utumikila mikenji yende mu nsombelu wende. (1 Kol. 7:39) Wewe muselangane ne muntu wa nunku udi munange Yehowa, udi mupete muena dibaka wakuambuluisha bua kushala ne lulamatu kudi Nzambi. Yehowa mmumanye tshidi tshimpe buetu tuetu, ne mubelu wende wa kuselangana “anu mu Mukalenge” ki ngua lelu to. Tumone mukenji mupepele uvua Yehowa muambile bena Isalele ku butuangaji bua Mose bua bantu bavua kabayi bamutendelela bavua babanyunguluke. Wakabambila ne: ‘Kanubakianganyi nabu. Bualu bua bobu nebakudimune mutshima wa muanenu mulume, bua yeye kandondi meme bua kukuatshilaye nzambi mikuabu mudimu.’—Dut. 7:3, 4. w15 15/8 4:12, 13
Disambombo dia 19/8
Nukebe mua kumanya malu adi ne mushinga wa bungi, bua nuikale kanuyi kalema ne kanuyi nulenduisha bakuabu.—Filip. 1:10.
Mmunyi mutudi mua kulongesha kondo ketu ka muoyo? Tudi ne bua kuikala ne tshibidilu tshia kulonga Bible, kuelangana meji bua bitudi tubala, ne kutumikila malu atudi balonge. Bidi biumvuija ne: katuena anu tulonga bua kumanya malu ne mikenji patupu to. Patudi tulonga Bible, tshipatshila tshietu ntshia kumanya Yehowa bimpe, kumanya bumuntu buende, malu adiye munange ne adiye mukine. Kondo ketu ka muoyo nekajingulule ne lukasa malu adi Nzambi umona ne: mmakane ne adiye umona ne: mmabi. Tuetu tulongesha kondo ketu ka muoyo bikole, netutuadije kuela meji anu bu Yehowa. Kadi, tuetu katuyi bamanye bua tshinyi muanetu kampanda mmuangate dipangadika kansanga bua malu adi amutangila, katuena ne bua kumulumbuluisha ne lukasa anyi kumuenzeja bua ashintulule dipangadika diende to. Imue misangu kondo kende ka muoyo katshidi ‘katekete’ ne kadi mua kuikala dijinga ne kukalongesha anyi kadi mua kuikala kumvua bibi bua kalu ne kalu konso.—1 Kol. 8:11, 12. w15 15/9 2:4, 8, 10
Dia lumingu dia 20/8
Wakapa bana ba bantu buloba.—Mus. 115:16.
Ku mabulunge onso adi Nzambi mufuke, buloba ke dibulunge dia pa buadi. Anji elabi meji, bungi bua mabulunge onso adiku atudi katuyi mua kuikala bamanye adi mu tshisumbu tshia mitoto tshidibu babikila ne: voie lactée, Yehowa wakafuka buloba ki mbua kuikalabu bu tshintu tshia patupu, kadi mbua buikale muaba muimpe, mulengele ne wa bukubi udi bantu mua kusombela. (Yesh. 45:18) Bualu ebu budi buleja mudi Yehowa mutunange. (Yobo 38:4, 7; Mus. 8:3-5) Nansha mudi Yehowa mutufukile muaba muimpe wa kusombela, mmumanye ne: bua tuetu kuikala ne disanka, tudi dijinga ne malu makuabu pakumbusha bintu bia ku mubidi. Muana utu udiumvua mu bukubi padiye umona ne: baledi mbamunange ne badi bamutabalela. Yehowa wakafuka bantu mu tshimfuanyi tshiende, kubapesha bukole bua kumuidikija. (Gen. 1:27) Bualu bukuabu, Yezu wakamba ne: “Badi bamanye ne: mbapele mu malu a mu nyuma mba diakalenga.” (Mat. 5:3) Bu mudi Yehowa Tatu wa dinanga, udi “utupesha bintu bionso bitudi tusanka nabi,” mu nyuma ne ku mubidi.—1 Tim. 6:17; Mus. 145:16. w15 15/9 4:6, 7
Dimue dia 21/8
Njila udiku udi mululame ku mêsu kua muntu, kadi nshikidilu wende udi lufu.—Nsu. 14:12.
Mufundi wa Misambu wakaleja muvuaye munange Yehowa ne umueyemena pakafundaye ne: ‘Wikale ne ditekemena diebe mu Nzambi; bualu bua nemmutumbishe kabidi, bualu bua yeye udi lupandu luanyi ne Nzambi wanyi. Mutshima wanyi udi muitshikile munda muanyi, bua bualu ebu ndi nkuvuluka wewe.’ (Mus. 42:5, 6) Ke muutu udiumvua pebe bua Yehowa anyi? Utuku udiumvua pabuipi nende ne umueyemena anyi? Nansha diandamuna diebe dikale ne: eyowa, udi mua kukolesha dieyemena diebe kudiye wewe mutumikile tshidi Bible wamba etshi: ‘Eyemena Yehowa ne mutshima webe wonso, kueyemenyi dijingulula diebe dia mianda. Umumanye yeye bimpe mu bienzedi biebe bionso, yeye neakululamijile njila yebe.’ (Nsu. 3:5, 6) Bu mudi Yehowa mudianjile kutunanga, mmutulongeshe mutudi mua kumunanga. (1 Yone 4:19) Tuikale tuela meji misangu yonso bua malu adiye mutuenzele ne mudiye mutunange bikole. Tumuleje ne: tudi bamunange ‘ne muoyo wetu wonso ne anyima wetu yonso ne lungenyi luonso ne bukole buetu buonso.’—Mâko 12:30. w15 15/9 5:17-19
Dibidi dia 22/8
Meme ne ba mu nzubu muanyi netukuatshile Yehowa mudimu.—Yosh. 24:15.
Tudi tukolesha kabidi ditabuja dietu ne dia bantu bakuabu patudi tuyisha lumu luimpe. Anu bu bena Kristo ba kumpala, tudi tulonga mua kueyemena Yehowa ne kuakula ne dikima mu nsombelu kayi yonso. (Bien. 4:17-20; 13:46) Ditabuja dietu kudi Yehowa didi dikola patudi tumona mudiye utuambuluisha ne mudiye wandamuna masambila etu. Ke tshivua tshifikile Kaleba ne Yoshua. Bakaleja ditabuja diabu kudi Yehowa pavuabu baye kutentekela Buloba bulaya. Mu kupita kua matuku, ditabuja diabu divua dikola misangu yonso ivuabu bamona muvua Yehowa ubambuluisha. Ke bualu kayi Yoshua wakambila bena Isalele ne dishindika dionso ne: ‘Kanuakapanga tshintu tshimpe tshimue tshiakanulaya Yehowa, Nzambi wenu.’ Wakalua kuamba pashishe ne: ‘Nunku nutshine Yehowa, numukuatshile mudimu ne muoyo wonso udi kawuyi ne lubombo.’ (Yosh. 23:14; 24:14) Tuetu bamone mudi Yehowa mutuambuluishe, tudi mua kupeta petu dishindika dia muomumue.—Mus. 34:8. w15 15/10 2:10, 11
Disatu dia 23/8
Ezela wakalongolola muoyo wende.—Eze. 7:10, NWT.
Utuku ufunda malu kampanda padibu benza miyuki ya patoke, paudi mu mpuilu ne mu mpungilu anyi? Paudi uabalulula, udi upeta mpunga muimpe wa kuelangana meji bua malu avua Dîyi dia Nzambi ne bulongolodi buende bikulongeshe. Udi kabidi mua kuelangana meji bua malu adibu bapatula mu Tshibumba tshia Nsentedi ne mu Réveillez-vous ! ngondo yonso ne adi mu mikanda idibu bapatula mu mpungilu. Paudi ubala mukanda wa Annuaire, wimane katupa paudi ubala bualu bua muntu kampanda, wele meji bua bualu ebu, ne ububueje mu muoyo webe. Paudi ubala mikanda yetu, wele tushonyi pa ngenyi minene anyi ufunde malu kampanda ku nseke ya mukanda. Kuenza nunku nekukuambuluishe paudi udilongolola bua kupinganyina bantu, bua kuenza dikumbula dia bulami anyi bua kuenza muyuki. Bualu budi ne mushinga budi ne: paudi wimana bua kuelangana meji bua malu audi ubala mu mikanda yetu idi yumvuija Bible, bidi bikuambuluisha bua kupeta dîba dia kubueja malu au mu muoyo webe ne dia kusambila bua kuela Yehowa tuasakidila bua malu mimpe audi ulonga. w15 15/10 4:9, 10
Dinayi dia 24/8
Yezu wakatungunuka ne kukola mu meji ne mu mubidi ne mu diakalengele kudi Nzambi ne kudi bantu.—Luka 2:52.
Bumue bua ku malu atu asankisha baledi bena Kristo, mpatu bana babu batambula. Bana ba Berenice banayi bakatambula bonso pavuabu ne bidimu muinshi mua 14. Udi wamba ne: “Bualu ebu buvua butusankishe bikole. Bushuwa, tuvua ne dianyisha bua muvua bana betu basue kuenzela Yehowa mudimu. Kadi tuvua bamanye kabidi ne: bu mutshivuabu bitende, bavua ne bua kutuilangana ne ntatu ya bungi.” Mumanyi kampanda wa bikadilu bia bana udi wamba ne: “Bidimu bitshidi bana bitende bitu bikondo bikole buabu bobu ne bua baledi, kadi baledi kabena ne bua kumona bana babu bakadi bitende bu ‘badi kabayi ne meji’ anyi bu ‘batshidi anu bana’ to. Tshitu tshikondo tshimpe tshitubu basue kuenza tubintu tua pa buatu, kuela meji bikole ne kupitshisha dîba dia bungi ne balunda babu.” Nunku, patshidi bana bebe bitende, badi mua kudia bulunda ne Yehowa, kudifundila bipatshila mu mudimu wa buambi ne kuangata dipangadika dia kudilambula kudi Nzambi ne kukumbaja mutshipu wabu. Badi mua kumona tshikondo tshia bunsonga bu tshikondo tshimpe tshia kukola mu nyuma anu muvua Yezu muenze patshivuaye nsonga. w15 15/11 2:1, 2
Ditanu dia 25/8
Bukalenge buebe bulue. Disua diebe dienzeke kabidi pa buloba muomumue ne mu diulu.—Mat. 6:10.
Mbulamatadi wa Nzambi anyi Bukalenge bua Masiya budi pabu buleja ne: Yehowa mmunange bantu. Yehowa ukadi musungule Yezu Kristo, Mukokeshi udi munange bantu ne udi mukumbane bua kulombola. (Nsu. 8:31) Padibu babisha bantu 144 000 ku lufu bua kuya mu diulu, nebikale ne dimanya dia tshivua kuikala muntu kumvuija. (Buak. 14:1) Pavua Yezu pa buloba, Bukalenge bua Nzambi ke buvua tshiena-bualu tshinene tshia dilongesha diende, ne wakalongesha bayidi bende bua kusambila bua Bukalenge ebu ne bua masanka atualabu. Bible udi uleja ne: Bukalenge bua Nzambi mbutuadije kukokesha mu diulu mu 1914 pavua Yezu mulue Mukalenge. Katshia anu ku tshikondo atshi, badi benda basangisha bantu ba ndekelu bakokesha ne Yezu mu diulu ne bantu ba mu “musumba munene” bapanduka ku nshikidilu kua ndongoluelu mubi wa malu eu bua kubuela mu bulongolodi bupiabupia.—Buak. 7:9, 13, 14. w15 15/11 3:16, 18
Disambombo dia 26/8
Ndi nkusengelela ne: umvue, nenkuambile bualu.—Yobo 42:4.
Mupostolo Yone wakabikila muena mudimu wa kumpala wa Nzambi ne: “Dîyi,” kumubikilaye kabidi ne: “ntuadijilu wa bufuki bua Nzambi.” (Yone 1:1; Buak. 3:14) Yehowa Nzambi uvua uyukila ne Muanabute eu, umuleja lungenyi luende ne mushindu uvuaye udiumvua. (Yone 1:14, 17; Kolos. 1:15) Mupostolo Paulo udi wakula bua ‘miakulu ya banjelu,’ muakulu wa mu diulu udi mushilangane bikole menemene ne wa bantu. (1 Kol. 13:1) Yehowa mmumanye malu onso adi atangila banjelu ne bantu miliyo ya bungi bavuaye mufuke. Bantu ba bungi badi mua kusambila mu miakulu ya bungi nansha dîba kayi. Yehowa udi uteleja masambila aa eku wenda ufila buludiki ne uyukila ne bifukibua biende bia mu diulu. Udi ukumbaja malu onso aa bualu meji ende ne muakulu wende ne mushindu wende wa kuyukila mbipite bia bantu kule ne kule. (Yesh. 55:8, 9) Nunku padi Yehowa uyukila ne bantu, udi ubatekeshila mukenji wende bua bafike ku diumvua bimpe. w15 15/12 1:1, 2
Dia lumingu dia 27/8
Buloba nebuikale buwule tente ne kumanya kua Yehowa, bu mudi mâyi a mu mâyi manene abuikila miaba yawu yonso.—Yesh. 11:9.
Mu matunga a bungi, Bible idi mushinga mukole anyi mbikole bua kuyipeta. Nunku, kupeta Bible ndibenesha dinene bua bena mu matunga aa! Luapolo lua mu Rwanda ludi luleja ne: “Munkatshi mua bidimu bia bungi, bantu ba bungi bavua bana betu balonga nabu Bible kabavua baya kumpala to, bualu kabavua ne Bible. Kabavua ne makuta makumbane bua kusumba Bible wa tshitendelelu tshia muaba uvuabu to. Misangu ya bungi kabavua bumvua bimpe diumvuija dia imue mvese, nunku bivua bibapangisha bua kuya kumpala.” Malu akashintuluka pakapatuka Nkudimuinu wa bulongolodi bupiabupia mu muakulu wabu. Bena mu dîku kampanda dia mu Rwanda divua ne bana ba bitende banayi bakamba ne: “Tudi tuela Yehowa ne mupika wa lulamatu udi mudimuke tuasakidila ne muoyo mujima bua mudibu batupeshe Bible eu. Tudi bapele menemene ne katuena ne makuta a kusumbila muena mu dîku yonso Bible to. Kadi mpindieu muntu yonso udi ne wende Bible. Tudi tubala Bible dituku dionso mu dîku bua kuleja Yehowa dianyisha.” w15 15/12 2:15, 16
Dimue dia 28/8
Yehowa, umfuile luse; usangaje muoyo wanyi, bualu bua ngakukuenzela bibi.—Mus. 41:4.
Davidi uvua mua kuikala mufunde mêyi aa tshikondo tshivua muanende wa balume Abashaloma ukeba kumunyenga bukalenge eku yeye muine usama kayi ne mushindu wa kuenza bualu. Nansha mukavua Nzambi mumufuile luse, Davidi kavua mupue mpekatu uvuaye muenze ne Beta-sheba muoyo ne bipeta bibi bia mpekatu eu to. (2 Sam. 12:7-14) Nansha nanku, mukalenge Davidi uvua mujadike ne: Nzambi uvua ne bua kumukuatshisha pa bulalu buende bua disama. Davidi kavua mulombe Nzambi bua amuondope mu tshishima to. Kadi wakalomba Nzambi bua amuambuluishe mu mushindu uvuaye mua kuambuluisha muntu uvua utabalela muntu mupuekele. Wakamulomba bua amukoleshe ‘mu bulalu buende bua disama.’ (Mus. 41:3) Bu muvuabu bafuile Davidi luse bua mpekatu wende, wakalomba Yehowa bua amukoleshe ne amuambuluishe, ne bua mubidi wende upetulule bukole ne umvue bimpe. (Mus. 103:3) Tudi petu mua kuenza anu bu Davidi. w15 15/12 4:8, 9
Dibidi dia 29/8
Nuvua bapete nyuma wa diangatshibua bu bana udi utusaka bua kuela dîyi ne: “Aba, Tatu wanyi!”—Lomo 8:15.
Bantu badi bapete dibikila dia kudi Nzambi edi kabena dijinga ne muntu mukuabu bua abambile ne: mbedibue manyi to. Kabena dijinga ne muntu mukuabu bua abajadikile tshidi tshibafikile to. Yehowa udi wenza bua bobu nkayabu bikale batuishibue mu lungenyi luabu ne mu mioyo yabu. Mupostolo Yone udi wambila bena Kristo bela manyi aba ne: “Nudi bedibue manyi kudi Wa Tshijila ne nuenu buonso nudi ne dimanya.” Udi wamba kabidi ne: “Buenu nuenu, diedibua manyi dinudi bapete kudiye didi dishala munda muenu, ne kanuena dijinga ne muntu mukuabu anulongeshe to; kadi diedibua manyi dia kudiye didi dinulongesha bua malu onso, ne ndilelela, ki ndia dishima to. Anu mudidi dinulongeshe, nushale mu buobumue nende.” (1 Yone 2:20, 27) Bena Kristo bela manyi badi dijinga ne Yehowa bua abalongeshe anu bu bantu bakuabu bonso. Kadi kabena dijinga ne muntu mukuabu bua kubajadikila ne: mbedibue manyi to. Bukole butambe bunene bua Nzambi ke budi bubajadikila bualu ebu. w16.01 3:9, 10
Disatu dia 30/8
Nusanke ne bintu binudi nabi.—Eb. 13:5.
Kueyemena Yehowa nekutuambuluishe bua kusanka ne bintu bitudi nabi. Kudi kutuambuluisha bua kuikala ne nkatshinkatshi bua bintu bia ku mubidi. (1 Tim. 6:6-8) Kudi kutuambuluisha bua kumona ne: malanda etu ne Yehowa ne bena Kristo netu adi ne mushinga wa bungi kupita tshintu kayi tshionso tshitudi mua kusumba. Muntu udi usanka ne bintu bidiye nabi kena udiabakena bua nsombelu wa bana betu anyi bua nsombelu wende to, kakumvuila bana betu mukawu anyi kuikala ne lukuka to. Kadi tuetu tusanka ne bintu bitudi nabi, netuikale ne lungenyi lua kupeshangana bintu. (1 Tim. 6:17-19) Kueyemena Yehowa kudi kabidi kutupesha dikima dia kutantamena ntatu mikole. (Eb. 13:6) Dikima edi didi dituambuluisha bua kuikala ne meji mimpe ne kukankamija bana betu ne kubakolesha. (1 Tes. 5:14, 15) Nansha mu tshikondo tshia dikenga dinene, netuikale bakumbane bua ‘kujula mitu yetu muulu,’ bamanye ne: dipikudibua dietu dikadi pabuipi.—Luka 21:25-28. w16.01 1:16, 17
Dinayi dia 31/8
Yehowa mmumanye badi bende.—2 Tim. 2:19.
Mu bidimu bishale, bungi bua bantu bavua badia diampa ne banua mvinyo mu Tshivulukilu buvua buenda bupueka. Kadi matuku aa, bungi ebu budi buenda buvula tshidimu tshionso. Bidiku ne bua kututonda anyi? Tòo. Tumonayi amue malu manene atudi ne bua kumanya. Bana betu badi babala bungi bua bantu badi badia diampa ne banua mvinyo mu Tshivulukilu kabena mua kumanya muela manyi mulelela to. Mu bungi buabu mudi aba badi bela meji ne: mbela manyi pabu kabayi bela manyi to. Tshilejilu, bamue bavua badia diampa ne banua mvinyo bakalekela pashishe. Bakuabu badi mua kuikala ne masama a mitu adi abasaka ku diela meji ne: nebaye kukokesha ne Kristo mu diulu. Bidi bimueneka ne: bungi bua bantu badi badia mu Tshivulukilu kabuena buleja menemene bungi bua bela manyi badi bashale pa buloba to. Bible kena uleja bungi bua bela manyi bikala pa buloba patuadija dikenga dinene to. w16.01 4:12-14