Ngondo wa 1
Dimue dia 1/1
Nuluangane mvita mikole bua ditabuja.—Yuda 3.
Nsongakaji kampanda udi uya lubilu bua kuakidila tatuende. Udi ne disanka dia bungi dia kumumona upingana ku mvita kayi mupete njiwu. Udi wimba misambu ne uja maja ne disanka bua mudi tatuende mutshimune. Kadi pamutu pa tatuende kusanka pamue nende, wakadipanda bilamba, udila ne: ‘Aka! muananyi, wewe wakutamba kumpuekesha.’ Pashishe udi wamba bualu buvua ne bua kushintulula nsombelu wa muanende eu bua kashidi, kavua mua kusedibua anyi kulela to. Kadi muana udi ukankamija tatuende kayi welakana bua akumbaje mutshipu kudi Yehowa. Mêyi ende adi aleja mudiye ne ditabuja dikole. Uvua mushindike ne: tshionso tshivua Yehowa umulomba tshivua tshitambe buimpe buende yeye. (Bal. 11:34-37) Pakamonaye ditabuja dia muanende, wakasanka bikole bualu uvua mumanye ne: ditaba diende edi divua ne bua kusankisha Yehowa. Yefeta ne muanende wa bakaji bavua beyemene Yehowa ne muoyo mujima ne mushindu wende wa kuenza malu nansha pavuabi kabiyi bipepele. Bavua bamanye ne: kuanyishibua kudi Yehowa kuvua kubalomba bua kudipangisha amue malu. w16.04 1:1, 2
Dibidi dia 2/1
Nudi bumvue lumu lua ditantamena ntatu dia Yobo ne bamone muvua Yehowa mumuenzele malu ku ndekelu.—Yak. 5:11.
Imue misangu bidi mua kukusama ku muoyo padi mulunda webe anyi muena mu dîku dienu ukuamba dîyi didi dikutekesha. Anyi udi mua kuikala usama bikole peshi ukenga bua difuisha muntu. Kadi nansha wewe ne lutatu lua mushindu kayi, tshilejilu tshia Yobo tshidi mua kukukolesha. (Yobo 1:18, 19; 2:7, 9; 19:1-3) Yobo kavua mumanye bua tshinyi uvua mupete makenga a bungi musangu umue to, kadi, kakapingana tshianyima to. Bua tshinyi? Bualu ‘uvua utshina Nzambi.’ (Yobo 1:1) Yobo uvua musue kusankisha Nzambi mu bikondo bimpe ne bibi. Yehowa wakambuluisha Yobo bua amone bukole buende pakamuambilaye bua bintu bia dikema bivuaye mufuke ku diambuluisha dia nyuma muimpe. Bualu ebu buakajadikila Yobo bikole ne: Yehowa uvua mua kumujikijila ntatu yende mu tshikondo tshiakanyine. (Yobo 42:1, 2) Ke tshiakenzeka. Bible udi wamba ne: ‘Yehowa wakakudimuna dikenga dia Yobo, wakamupingajila diakalengele. Wakavudija bintu bia Yobo bipite bia diambedi misangu ibidi.’ Yobo wakashala ne muoyo ‘matuku ende muwule tente ne disanka.’—Yobo 42:10, 17. w16.04 2:11, 13
Disatu dia 3/1
Nuikale badimuke bu nyoka, kadi nuikale bu nyunyi ya nkutshi idi kayiyi ne bualu.—Mat. 10:16.
Tudi tuleja mutudi badimuke patudi tudianjila kuela meji bua ntatu idi mua kutufikila ne tushala katuyi ne bualu patudi tubenga kubuelakana mu malu a pa buloba padi nsombelu mikole ayi itufikila. Tudi ne bua kuikala ne budimu bua bungi padi bantu batuadija kuakula malu a tshididi. Tshilejilu, patudi tuyukila ne muntu bua Bukalenge bua Nzambi, katuena ne bua kuamba ne: tudi tuitaba anyi tubenga ngenyi peshi mmuenenu wa tshisumbu kampanda tshia tshididi anyi ya mulombodi wa tshididi kansanga to. Pamutu pa kuyukila ne bantu malu adibu basue kuenza bua kujikija ntatu, baleja mu Bible muayijikija Bukalenge bua Nzambi bua kashidi. Bantu bobu basue kuakula bua malu bu mudi a dibaka dia mulume ne mulume anyi mukaji ne mukaji nansha a ditula dia mafu, baleja tshidi Dîyi dia Nzambi diamba ne muudi udienzeja bua kuditumikila. Panudi nuyikila, kubuelakanyi nansha kakese mu miyuki ya buena eyi ya malu a tshididi nansha. Muntu yeye muambe ne: badi ne bua kumbusha mikenji kampanda ya mbulamatadi anyi kuyishintulula, katuena tutua ku tshiende to, anyi tusuminyina bua ashintulule mmuenenu wende to. w16.04 4:8, 9
Dinayi dia 4/1
Nunku, ndayi nuvuije bantu bayidi.—Mat. 28:19.
Tudi ne bua kuvuija bantu bayidi, kubabatiza ne kubalongesha. Kadi kumpala kua kuenza malu asatu aa, tudi ne bua kuya kudi bantu. Mumanyi kampanda wa malu a mu Bible udi wamba ne: “‘Kuya’ mmudimu wa muena kuitabuja yonso, nansha yeye mu njila anyi pa mâyi.” (Mat. 10:7; Luka 10:3) Yezu uvuaku musue bua bayishe malu abu anyi? Peshi uvua musue bua bikale tshisumbu kampanda tshilongolola? Bu mudi muntu umue kayi mua kuyisha “mu bisamba bionso,” bayidi bende bavua ne bua kuikala balongolola mu tshisumbu. Ke tshivua Yezu usua kuamba pavuaye mulombe bayidi bende bua kulua “balobi ba bantu.” (Mat. 4: 18-22) Yezu kavua wakula bua mulobi umue udi wenza mudimu ne ndobo wende ne tshilobeshi, windila bua mushipa ukuatshike to. Kadi diloba divua Yezu wakuila ndia kuenza mudimu ne tupamba. Diloba dia mushindu eu didi dilomba mudimu mukole, kudilongolola ne bikengela bantu ba bungi benze mudimu pamue.—Luka 5:1-11. w16.05 2:3, 4
Ditanu dia 5/1
Eyemena Yehowa ne mutshima webe wonso, kueyemenyi dijingulula diebe dia mianda. Umumanye yeye bimpe mu bienzedi biebe bionso, yeye neakululamijile njila yebe.—Nsu. 3:5, 6.
Bua tuetu kumanya mutu Yehowa wela meji, tudi ne bua kuteka didilongela dia Bible pa muaba wa kumpala. Patudi tubala Bible ne tumulonga, tudi ne bua kudiebeja ne: ‘Bualu ebu budi bundongesha tshinyi bua Yehowa? Bua tshinyi uvua muenze malu mushindu eu?’ Anu bu Davidi, tudi petu ne bua kulomba Yehowa bua atuambuluishe bua kumumanya bimpe. Davidi wakafunda ne: ‘Yehowa, ummanyishe bienzedi biebe! Unyishe njila yebe. Undombole biebe mu bulelela buebe, unyishe; bualu bua wewe udi Nzambi wa lupandu luanyi; ndi nkuindila wewe dinda too ne ku dilolo.’ (Mis. 25:4, 5) Patudi tulonga bualu kampanda budi butangila Yehowa, tudi mua kudiela nkonko bu mudi: ‘Mmunyi mundi mua kutumikila bualu ebu mu dîku? Nkuepi kundi mua kubutumikila: ku nzubu, ku mudimu, mu tulasa peshi mu buambi anyi?’ Patudi tuela meji bua nsombelu kampanda musunguluke, nebikale bipepele bua kumanya mushindu udi Yehowa musue bua tuetu kuenza nabu mudimu. w16.05 3:9, 11
Disambombo dia 6/1
Mutangidi udi ne bua kuikala kayi ne bualu budibu bamubanda nabu.—1 Tim. 3:2.
Padi Yehowa mutupeshe liste wa malu adibu balombe bakulu udi uleja mudiye muele mikenji mitumbuke bua bana betu ba balume badi batabalela tshisumbu. (1 Tim. 3:2-7) Yehowa mmutekemene bua bakulu bikale tshilejilu tshimpe, ne nebamubadile malu bua mushindu udibu benzela bena mu tshisumbu malu, bualu uvua mutshisumbe “ku mashi a Muanende nkayende.” (Bien. 20:28) Mmusue bua tudiumvue bakubibue kudi balami bindondi aba. (Yesh. 32:1, 2) Patudi tubala malu malomba bua bakulu bena Kristo bidi bituvuluija mudi Yehowa ututabalela bikole menemene. Bushuwa, bena Kristo bonso badi mua kupeta malongesha kampanda mu malu malomba aa, bualu a bungi a kudiwu Yehowa udi ualomba bena Kristo bonso. Tshilejilu, Yehowa mmusue bua yonso wa kutudi kikadi ne malu makole, ne bua ikale ne meji mimpe. (Filip. 4:5; 1 Pet. 4:7) Bu mudi bakulu bikale “tshilejilu kudi mikoko,” tudi mua kulonga malu kudibu ne ‘kuidikija ditabuja diabu.’—1 Pet. 5:3; Eb. 13:7. w16.05 5:8-10
Dia lumingu dia 7/1
Ulame mutshima webe ne dilama dionso.—Nsu. 4:23.
Bua tuetu kulama mioyo yetu bua kayipapi, tudi ne bua kuepuka ngikadilu mibi bu mudi lutambishi, tshibidilu tshia kuenza mpekatu ne dipanga ditabuja. Tuetu katuyi badimuke, ngikadilu eyi idi mua kutufikisha ku dibenga kutumikila Nzambi ne ku dilua bantomboji. (Dan. 5:1, 20; Eb. 3:13, 18, 19) Ke tshivua tshifikile Uziya, mukalenge wa Yuda. (2 Kul. 26:3-5, 16-21) Kumpala, Uziya ‘wakenza malu mimpe ku mêsu kua Yehowa’ ne wakatungunuka ne ‘kukeba Nzambi.’ Kadi ‘pakaluaye muena bukole bua bungi, yeye wakadisua mu mutshima wende,’ nansha muvua bukole buende bufumina kudi Nzambi. Wakapeta lutambishi lukole luvua lumusake bua kuosha musenga wa manananshi ku ntempelo nansha muvuabu benza mudimu eu anu kudi bakuidi. Pavua bakuidi bambile Uziya ne: uvua muenze bibi, wakakuata tshiji tshikole. Yehowa wakapuekesha mukalenge wa lutambishi eu milongo ne wakapeta nsudi too ne ku lufu luende. (Nsu. 16:18) Tuetu ne lutambishi, tudi mua kutuadija kuela meji ne: tudi bapite bakuabu ne tudi mua kutuadija kubenga mibelu ya mu Bible idibu batupesha.—Lomo 12:3; Nsu. 29:1. w16.06 2:3, 4
Dimue dia 8/1
Nulekelelangane bilema mu dinanga.—Ef. 4:2.
Mmunyi muudi udiumvua bua bena Kristo netu badi ne bibidilu bishilangane ne biebe? Muakulu wabu, mvuadilu wabu, mushindu wabu wa dienza malu ne biakudia biabu bidi mua kuikala bishilangane bikole ne biebe. Udiku ubepuka ne utamba kupitshisha dîba dia bungi ne bantu badi ne bibidilu bu biebe anyi? Mmunyi muudi udiumvua bua bakulu ba muaba uudi musombele badi bana kuudi anyi ba dikoba dikuabu peshi badi ne bibidilu bikuabu? Tuetu katuyi badimuke, tudi mua kulekela dishilangana edi ditunyanga ne dinyanga buobumue buetu. Mmunyi mutudi mua kuepuka ntatu eyi? Paulo wakapesha bena Kristo bavua basombele mu Efeso, tshimenga tshia bubanji tshivua ne bantu ba miaba mishilashilangane, mubelu uvua ne bua kubambuluisha. (Ef. 4:1-3) Paulo uvua mutele ngikadilu bu mudi budipuekeshi, bupole, lutulu ne dinanga. Ngikadilu eyi idi bu makunji makole adi enza bua nzubu imane. w16.06 3:17, 18
Dibidi dia 9/1
Kangulayi mêsu, nudilame ku nkuka ya mishindu yonso.—Luka 12:15, NWT.
Satana mmusue bua tuenzele biuma mudimu pamutu pa kuwenzela Yehowa. (Mat. 6:24) Kadi tuetu tudifila anu bua kupeta bintu bia bungi, nsombelu wetu kakuikala ne tshipatshila to. Tudi mua kudikebela tunyinganyinga anyi kupeta ntatu ya malu a makuta. Bualu bubi menemene budi ne: tudi mua kujimija ditabuja dietu kudi Yehowa ne kudi Bukalenge buende. (1 Tim. 6:9, 10; Buak. 3:17) Ke tshivua Yezu muleje mu tshilejilu tshiende tshia mukunyi wa mamiinu. Mukenji wa Bukalenge wowu ‘mumate miaba ya mêba, majinga a bintu bikuabu, adi abuela munda mua bantu badi bumvue dîyi, afimpakaja dîyi, kadiena dikuama mamuma.’ (Mâko 4:14, 18, 19) Bu mutukadi basemene bikole ku nshikidilu wa bulongolodi bua Satana, etshi ki ntshikondo tshia tuetu kutungunuka ne kukeba bintu bipitepite bungi to. Katuena ne bua kutekemena ne: netuikale anu ne bintu bitudi nabi mpindieu pajika dikenga dinene to, nansha biobi ne mushinga wa bungi kutudi.—Nsu. 11:4; Mat. 24:21, 22. w16.07 1:5, 6
Disatu dia 10/1
Tuetu bonso tuvua bapete ngasa wa Nzambi pa ngasa wa Nzambi.—Yone 1:16.
Dituku kampanda mu dinda, muena budimi bua tumuma tua mvinyo wakaya kukeba bena mudimu mu tshisalu. Wakumvuangana nabu mushinga wa kubafuta, ne bobu kuitaba. Kadi bu muvua muena budimi dijinga ne bena mudimu bakuabu, wakaya mu tshisalu bua kukeba kabidi bena mudimu. Wakenza nanku njila ya bungi dituku adi. Wakumvuangana nabu bonso bua kubafuta mushinga wa muomumue. Ku ndekelu kua dituku, muena budimi wakabikila bena mudimu bua kubafuta. Wakafuta bena mudimu bende bavua benze mudimu dituku dijima ne bavua benze mudimu dîba dimue difutu dia muomumue. Kadi pavua bantu bavua benze mudimu dituku dijima batuadije kuakula bibi bua muena budimi, wakabambila ne: ‘Mushinga undi munupeshe ki ngutuvua bumvuangane anyi? Tshiena mua kuenza tshindi musue ne bintu bianyi anyi? Nudi bumvue mukawu bualu ndi muntu muimpe anyi?’ (Mat. 20:1-15) Muyuki wa Yezu eu udi utuvuluija ngikadilu wa Yehowa udibu bakuile bikole mu Bible: “ngasa” wende.—2 Kol. 6:1. w16.07 3:1, 2
Dinayi dia 11/1
Tangilayi! Ndi mvuija bintu bionso bipiabipia. Funda, bualu mêyi aa nga kueyemena ne malelela.—Buak. 21:4, 5.
Kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge kudi ne mushinga wa bungi kupita kumpala bualu nshikidilu ukadi pabuipi. (Mâko 13:10) Kakuyi mpata, lumu luimpe ludi luleja ngasa wa Yehowa. Tudi ne bua kuikala ne bualu ebu mu lungenyi patudi tuyisha. Tshipatshila tshitudi natshi patudi tuyisha ntshia kutumbisha Yehowa. Tudi tuenza nunku patudi tuambila bantu ne: netupete masanka onso a mu bulongolodi bupiabupia anu bua ngasa wa Yehowa. Patudi tuyisha bantu, tudi mua kubumvuija ne: pakokesha Bukalenge bua Kristo, bantu nebapete masanka onso adi afumina ku tshia kupikula natshi ne nebalue bapuangane ku kakese ku kakese. Bible udi wamba ne: “Bifukibua bine nebipikudibue kabidi ku bupika bua dibola ne nebipete budikadidi bua butumbi bua bana ba Nzambi.” (Lomo 8:21) Bualu ebu nebuenzeke anu bua ngasa wa Yehowa. w16.07 4:17-19
Ditanu dia 12/1
Mulume apeshe mukajende tshidi bu tshiende; ne mukaji pende enzele bayende bia muomumue.—1 Kol. 7:3.
Bible ki mmuele mikenji kampanda misunguluke bua mishindu ya dilejangana dinanga anyi muele mikalu bua mishindu idi mulume ne mukaji ne bua kulejangana dinanga to. Kadi udi wakula bua imue mishindu ya dilejangana dinanga. (Msol. 1:2; 2:6) Bena Kristo badi mu dibaka badi ne bua kuenzelangana malu ne bulenga. Tuetu banange bikole Nzambi ne muntu netu, katuakuanyisha bua muntu anyi tshintu kampanda tshinyange dibaka dietu to. Bamue bantu mbatekeshe malanda a mu dibaka diabu anyi mbaanyange pa kuikala ne tshibidilu tshia kutangila bimfuanyi bia bantu kabayi bilamba. Tudi ne bua kukandamena dijinga dionso dia kutangila bimfuanyi bia bantu bakayi bilamba anyi mishindu ya disangila idi mibi. Tudi ne bua kuepuka bua kuenza bualu kayi buonso budi mua kuleja ne: tudi tunaya ne majinga a muntu udi kayi muena dibaka netu, bualu kuenza nunku nkupanga dinanga. Tudi ne bua kuvuluka ne: Nzambi mmumanye meji etu onso ne bienzedi bietu. Kumanya bualu ebu nekutuambuluishe bua kukolesha dijinga dietu dia kusankisha Nzambi ne dia kushala ne lulamatu kudi muena dibaka netu.—Mat. 5:27, 28; Eb. 4:13. w16.08 2:7-9
Disambombo dia 13/1
Katuena balekele kusambila bua bualu buenu, tulomba bua nuwujibue tente ne dimanya dijalame dia disua dia [Nzambi].—Kolos. 1:9.
Kuikala ne dimanya edi kuvua ne bua kuambuluisha bena Kristo ba mu Kolosayi ‘bua kuenda mu mushindu udi muakanangane ne Yehowa bua kumusankisha mu malu onso.’ Kuvua kabidi ne bua kubambuluisha bua kutungunuka ne ‘kukuama mamuma mu mudimu wonso muimpe’, nangananga mudimu wa kuyisha lumu luimpe. (Kolos. 1:10) Bua kuenza mudimu bimpe, mutendeledi wa Yehowa udi ne bua kudilongela Bible pa tshibidilu. Tudi tuenza bimpe bua kuambuluisha balongi ba Bible bua bajingulule ne: bobu babala Bible pa tshibidilu ne bamulonga nebibambuluishe bua kuenzelabu Yehowa mudimu. Bualu bukuabu, tuetu bine tudi ne bua kuikala batuishibue bua mushinga udi nawu kudibadila ne kudilongela Bible pa tshibidilu. Bushuwa, tuetu tubala Bible pa tshibidilu ne tuelangana meji pa bitudi tubala, nebituambuluishe mu nsombelu wetu ne mu mudimu wa diyisha. Tshilejilu, muntu yeye mutuele lukonko lukole patudi mu buambi, netuikale bakumbane bua kumuandamuna ne Bible. Patudi tuambila bakuabu malu atudi balonge mu didilongela dietu ne mudiwu matuambuluishe, tudi mua kubakankamija bua kulonga Bible bikole bua bapete pabu masanka a muomumue. w16.08 4:3, 4
Dia lumingu dia 14/1
Tudi tuluangana ne bisumbu bia nyuma mibi bidi mu miaba ya mu diulu.—Ef. 6:12.
Bidi ne mushinga bua tuetu kudienzeja bua “ngumbu idi mikole” ya pa buloba ebu, mmumue ne: malu a nkindi ne bikadilu bibi bu mudi kuenda masandi, kunua makanya, ne kunua maluvu makole anyi diamba kabitunyangi to. Tudi kabidi ne bua kutungunuka ne kuluisha ditekeshibua mu mikolo ne matekete etu. (2 Kol. 10:3-6; Kolos. 3:5-9) Kudiku mushindu wa kutshimuna baluishi ba bukole aba anyi? Eyowa, kadi anu tuetu baluangane. Paulo wakadifuanyikija ne muedianganyi wa mbata pakambaye ne: “Ndi ndudika mbata yanyi mu mushindu wa kubenga kututa mu lupepele.” (1 Kol. 9:26) Tudi ne bua kuluangana ne baluishi betu anu mutu bedianganyi ba mbata baluangana. Yehowa udi utuambuluisha ne utulongesha bua kuluangana nabu. Udi wenza nunku ku diambuluisha dia Bible. Udi kabidi utuambuluisha ku butuangaji bua mikanda yetu idi ne malu a mu Bible, bisangilu bia bena Kristo, mpuilu ne mpungilu. Utuku utumikila malongesha onso autu upeta anyi? w16.09 2:2, 3
Dimue dia 15/1
Nansha Kristo kakadisankisha to.—Lomo 15:3.
Yezu uvua wangata kuenza disua dia Nzambi ne kuambuluisha bakuabu ne mushinga wa bungi kupita kudisankisha. Nunku, katuakusungula mvuadilu utudi tuetu basue, kadi upangisha bantu bua kuteleja mukenji wetu to. (Lomo 15:2) Baledi bena Kristo badi ne bujitu bua kulongesha bana babu bua kulonda mêyi manene a mu Bible. Ebi bidi bilomba baledi bua badienzeje bua bobu ne bana babu bavuale ne badilengeje ne nkatshinkatshi bua kusankisha Nzambi. (Nsu. 22:6; 27:11) Baledi badi mua kulongesha bana babu bua kunemeka Nzambi wetu wa tshijila ne mikenji yende bobu tshilejilu tshimpe kudi bana babu ne babaleja tshia kuenza ne dinanga. Badi ne bua kuleja bana babu ne dinanga muaba udibu mua kupeta bilamba bidi bikumbane ne mushindu udibu mua kubipeta. Bana kabena ne bua kusungula bilamba anu bualu mbabinange to, kadi bualu bua mushinga budi ne: badi ne bua kusungula bilamba bidi bitumbisha Yehowa, Nzambi udibu baleja mpala wende. w16.09 3:13, 14
Dibidi dia 16/1
Mulongi kena mupite mulongeshi wende, kadi muntu yonso udibu balongeshe bimpe neikale bu mulongeshi wende.—Luka 6:40.
Bantu bavua basue kuteleja Yezu bualu uvua munange Yehowa ne mumanye Mifundu minsantu bimpe. Bavua bamona kabidi ne: Yezu uvua mubanange. (Luka 24:32; Yone 7:46) Bia muomumue, bana bebe bobu bamone ne: udi munange Yehowa, nebibambuluishe bua kumunangabu pabu. (Dut. 6:5-8; Luka 6:45) Nunku tungunuka ne kulonga Bible bimpe ne ikala ubala mikanda yetu pa tshibidilu. Keba bua kumanya bimpe bintu bidi Yehowa mufuke ne bala mikanda yetu idi yakula bua tshiena-bualu etshi. (Mat. 6:26, 28) Paudi wenza nunku, dimanya nedivule, neukoleshe dianyisha diebe kudi Yehowa, ne newikale mudilongolole bimpe bua kulongesha bana bebe malu adi amutangila. Paudi ulonga bualu kampanda budi butangila Yehowa, buambila bana bebe. Enza nunku dîba dionso diudi nabu, ki nganu paudi udilongolola bua bisangilu anyi mu ntendelelu wa mu dîku to. Kupita apu, diyukidilangana dienu kadikadi dia bu udi uyukidishangana ku makanda to, kadi nuyukile mutu bantu bayukila, badilekelele anu bu pa tshibidilu. w16.09 5:6, 7
Disatu dia 17/1
Nansha umue wa kudibu kavua mumanye mua kuakula muakulu wa bena Yuda to.—Neh. 13:24. NWT.
Tuetu katuyi tumvua malongesha a mu Bible mu muakulu muenyi, bidi mua kunyanga bikole malanda etu ne Yehowa. Pavua Nehemiya mupingane mu Yelushalema, wakamona ne: bamue bana kabavua bamanye tshiena Ebelu to. Bu muvuabi bikole bua bana aba kumvua Dîyi dia Nzambi mu tshiena Ebelu, malanda abu ne Yehowa avua matekete. (Neh. 8:2, 8) Bamue baledi bena Kristo badi mu tshisumbu tshidi katshiyi tshia muakulu wabu wa ku dibele mbamone ne: malanda a bana babu ne Yehowa mmatekete. Bua tshinyi? Patudi tubala mikanda ya mu muakulu muenyi, mushindu utudi tudiumvua kawena muomumue ne wa patudi tuyibala mu muakulu wetu to. Bualu bukuabu, bu mudibi bikole bua kuyukila ne bantu mu muakulu muenyi, bidi mua kututshiokesha bikole ne kutufikisha too ne ku dinyanga malanda etu ne Yehowa. Ke bualu kayi, tuetu ne dijinga dikole dia kuikala mu tshisumbu tshia muakulu udi kawuyi wetu wa ku dibele, mbimpe tudienzeje bua kukolesha malanda etu ne Yehowa.—Mat. 4:4. w16.10 2:4-6
Dinayi dia 18/1
Ditabuja ntshijadiki tshia malu malelela atudi katuyi tumona.—Eb. 11:1.
Ditabuja ntshintu tshidi bantu bonso kabayi natshi. (2 Tes. 3:2) Kadi Yehowa udi upesha bantu bonso badi bamutendelela ditabuja. (Lomo 12:3; Gal. 5:22) Tudi ne dianyisha dia bungi bua mudi Yehowa mutupeshe ditabuja! Yezu Kristo wakamba ne: Tatu wende udi mu diulu wakakoka bantu kudiye ku butuangaji bua Muanende. (Yone 6:44, 65) Muntu yonso udi uleja ditabuja kudiye udi ufuidibua luse ku mibi yende. Bualu ebu mbuambuluishe bua bantu balue balunda ba Yehowa ne bapete muoyo wa tshiendelele. (Lomo 6:23) Bushuwa, Yehowa nNzambi muimpe utudi nende! Nansha mutudi bena mpekatu ne bakumbanyine lufu, Yehowa wakamona ne: tuvua bakumbane bua kuenza malu mimpe. (Misambu 103:10) Wakatuambuluisha bua kumanya lumu luimpe lua Yezu ne mulambu wende. Patuakatuadija kuleja ditabuja kudi Yezu ne kumutumikila, tuakapeta ditekemena dia muoyo wa tshiendelele.—1 Yone 4:9, 10. w16.10 4:1, 2
Ditanu dia 19/1
[Paulo] wakakankamija bantu bavuamu ne mêyi a bungi.—Bien. 20:2.
Paulo uvua misangu ya bungi wakula bimpe bua bena Kristo nende. Uvua muenze ngendu munkatshi mua bidimu bia bungi ne bamue ba kudibu, mufike ku dibamanya bimpe, kadi kavua mufunde bilema biabu to. Pamutu pa kuenza nanku, wakabanyisha. Tshilejilu, Paulo wakamba ne: Timote uvua ‘muanende munanga uvua ne lulamatu mu Mukalenge’ ne kuambaye kabidi ne: uvua mutuishibue ne: Timote uvua mua kutabalela bimpe majinga a bena Kristo bakuabu. (1 Kol. 4:17; Filip. 2:19, 20) Paulo wakaleja bena mu tshisumbu tshia mu Kolinto muvuaye wela Tito kalumbandi wamba ne: “mmuena dianyi ne muenzejanganyi nanyi wa mudimu bua diakalenga dienu.” (2 Kol. 8:23) Bushuwa, Timote ne Tito bavua bakankamijibue pakamanyabu tshivua Paulo muambe buabu. Paulo ne muenzejanganyi nende wa mudimu Banaba bavua bateke mioyo yabu mu njiwu bua kukankamija bena Kristo nabu. Tshilejilu, bavua bamanye ne: bantu ba bungi ba mu Luseta bavua bakeba kubashipa. Nansha nanku, bakapinganamu bua kukankamija bayidi bapiabapia ne kubambuluisha bua kushalabu ne lulamatu kudi Yehowa. (Bien. 14:19-22) Panyima pa matuku, Paulo uvua mu njiwu mu Efeso bua tshiji tshikole tshivua natshi musumba wa bantu, kadi wakashalamu ndambu wa matuku bua kukankamija bena Kristo nende.—Bien. 20:1. w16.11 1:10, 11
Disambombo dia 20/1
Nuikale mu buobumue menemene mu meji amue ne mu lungenyi lumue.—1 Kol. 1:10.
Lelu Yehowa udi ulombola bantu badi mu tshitupa tshia bulongolodi buende tshia pa buloba ne ubalongesha. Mushindu kayi? Mmusungule Kristo bua kuikala “ku mutu kua tshisumbu,” ne Kristo mmuteke ‘mupika wa lulamatu udi mudimuke’ bua kulongesha ne kuludika bantu ba Nzambi. (Mat. 24:45-47; Ef. 5:23) Anu bu kasumbu kaludiki ka mu bidimu lukama bia kumpala, mupika eu udi bushuwa wangata Bible ne mushinga bualu nDîyi dia Nzambi. (1 Tes. 2:13) Bible udi utulomba bua kubuela mu bisangilu pa tshibidilu. (Eb. 10:24, 25) Udi utukankamija bonso bua kuitabuja malongesha a muomumue a mu Bible. Udi utuambila kabidi bua kutungunuka tshia kumpala ne kukeba Bukalenge. (Mat. 6:33) Bible udi utulongesha bua kuyisha ku nzubu ne ku nzubu, miaba idi bantu ba bungi ne muaba kayi wonso utudi mua kupeta bantu. (Mat. 28:19, 20; Bien. 5:42; 17:17; 20:20) Udi ulomba bakulu bua kulama tshisumbu tshikezuke. (1 Kol. 5:1-5, 13; 1 Tim. 5:19-21) Udi utuambila ne: tudi ne bua kulama mubidi wetu mukezuke ne kuepuka ngenyi ne bibidilu bidi Yehowa mukine.—2 Kol. 7:1. w16.11 3: 7, 8
Dia lumingu dia 21/1
Bantu banyi, patukayi munkatshi muende.—Buak. 18:4.
Bidimu bia bungi kumpala kua Mvita ya kumpala ya buloba bujima kutuadija, Charles Taze Russell ne bena diende bakajingulula ne: bitendelelu bia bukua buena Kristo kabivua bilongesha bulelela bua mu Bible to. Nunku, bakangata dipangadika dia kubenga kubuelakana ne bitendelelu bia dishima. Ku ntuadijilu kua ngondo wa 11 mu 1879, Tshibumba tshia Nsentedi tshia Siyona tshiakaleja mmuenenu wabu muimanyine mu Mifundu ne: “Tshitendelelu tshionso tshidi tshidiamba muditshi mukaji wa Kristo wa lulamatu eku tshitua mbulamatadi nyama ku mikolo ne batshiambuluisha kudi mbulamatadi, tshidi mu Babilona Munene udi Bible ubikila ne: ndumba.” (Buak. 17:1, 2) Bantu balume ne bakaji ba lulamatu bavua bamanye ne: bobu batungunuke ne kutua bitendelelu bia dishima nyama ku mikolo, Nzambi kavua mua kubabenesha to. Nunku, ba bungi ba kudibu bakatumina bena mu bitendelelu bivuabu mikanda bamba ne: kabavua basue kuikala benamu kabidi to. w16.11 5:2, 3
Dimue dia 22/1
Bantu badi balonda nyuma badi bateka meji abu ku malu a nyuma.—Lomo 8:5.
Udi mua kuikala mubale Lomo 8:15-17 mu tshikondo tshia Tshivulukilu tshia lufu lua Yezu. Mvese eyi idi ileja mudi bena Kristo bamanya ne: mbela manyi, mmumue ne: nyuma muimpe udi umanyishangana ne nyuma wabu. Bavua bafunde nshapita eu nangananga bua bela manyi. Badi bapeta “nyuma” bu bantu badi ‘bindile bua Nzambi abangate bu bana, bapikudibue ku mibidi yabu.’ (Lomo 8:23) Eyowa, mu matuku atshilualua, nebalue bana ba Nzambi mu diulu. Bidi nanku bualu bakatambula kuluabu bena Kristo ne Yehowa wakababuikidila mibi yabu ku diambuluisha dia mulambu udi upikula. Mmubabale bakane bua balue bana bende ba mu nyuma. (Lomo 3:23-26; 4:25; 8:30) Kadi Lomo nshapita wa 8 udi kabidi utangila bantu badi ne ditekemena dia kupeta muoyo wa kashidi pa buloba bualu mu mushindu kampanda Nzambi udi ubamona bu bakane. Mibelu idimu idi mua kubambuluisha pabu bualu mbayipeshe bantu bakane. w16.12 2:1-3
Dibidi dia 23/1
Kanuditatshishi to.—Mat. 6:34.
Ntshinyi tshivua Yezu musue kuamba pavuaye muambe ne: “kanuditatshishi”? Yezu kavua usua kuamba ne: muntu udi wenzela Nzambi mudimu kakupeta tunyinganyinga to. Kadi uvua wambuluisha bayidi bende bua bamanye ne: tunyinganyinga tua malu a patupu anyi tukole katuena mua kujikija ntatu to. Bu mudiku ntatu dituku dionso, nunku bena Kristo kabena mua kusakidila tunyinganyinga tukuabu pa kuela meji bua ntatu ya kale anyi ya matuku atshilualua to. Imue misangu muena Kristo udi mua kumvua kanyinganyinga bua ntatu idi mua kumufikila mu matuku atshilualua. Kadi kuena ne bua kusamisha mutu bua malu adi kaayi manji kuenzeka to. Bua tshinyi? Bualu misangu ya bungi, malu kaatu anyanguka bu mutuvua tuela meji to. Bualu bukuabu, vuluka ne: kakuena bualu budi mua kupita Nzambi makanda to. Ikala mujadike ne: Nzambi neabeneshe bantu badi ne lulamatu kudiye ne neabambuluishe bua kukepesha tunyinganyinga tudibu natu bua malu akadi menzeke, adi enzeka, ne enzeka mu matuku atshilualua. w16.12 3:13, 16
Disatu dia 24/1
Meji adi kudi bantu bapuekele.—Nsu. 11:2.
Pavua Shaula mutuadije kukokesha mu Isalele wa kale, uvua ne bupuekele ne kanemu. (1 Sam. 9:1, 2, 21; 10:20-24) Kadi yeye mumane kulua mukalenge, wakalua muena didibandisha. Pavua Samuele, muprofete wa Nzambi, kayi mufike ku Gilegala pa dîba, biakatonda Shaula bikole menemene. Bena Peleshete bavua balue kuela bena Isalele mvita ne bena Isalele bakavua benda bumbuka kudi Shaula. Shaula uvua mua kuikala muele meji ne: ‘Ndi ne bua kuenza malu ne lukasa luonso.’ Nunku wakalambula Nzambi milambu, bualu buvuabu kabayi bamuanyishile bua kuenza. Yehowa kakasanka to. (1 Sam. 13:5-9) Pakafika Samuele ku Gilegala, wakatandisha Shaula. Kadi Shaula kavua mumone ne: uvua muenze bualu bubi to. Wakakeba bua kudibingisha, kuelaye bakuabu tshilumbu pambidi bua tshilema tshiende ne kupepejaye tshivuaye muenze. (1 Sam. 13:10-14) Katshia anu ku tshikondo atshi, Shaula wakenza malu makuabu a bungi ne didibandisha. Ke bualu kayi Yehowa wakabenga bua kuikalaye mukalenge. (1 Sam. 15:22, 23) Shaula wakatuadija bimpe kadi kujikija bibi menemene.—1 Sam. 31:1-6. w17.01 3:1, 2
Dinayi dia 25/1
Ndi mupete Davidi, muntu udi usankisha muoyo wanyi.—Bien. 13:22.
Davidi uvua muntu wa lulamatu. Nansha nanku, uvua imue misangu wenza mpekatu minene. Davidi wakenda masandi ne Beta-sheba. (2 Sam. 11:1-21) Davidi kavua mua kushintulula tshivuaye muenze to. Kadi uvua ne bua kukenga bua bipeta bibi bia mpekatu wende mu matuku a muoyo avua mamushadile. (2 Sam. 12:10-12, 14) Ke bualu kayi uvua dijinga ne ditabuja. Uvua ne bua kuikala mutuishibue ne: yeye munyingalale bulelela, Yehowa uvua ne bua kumufuila luse ne kumuambuluisha bua kutantamena bipeta bibi bia bienzedi biende. Bu mutudi bapange bupuangane, tuetu bonso tutu tuenza mpekatu. Kadi bimue bilema bitu binene kupita bikuabu, ne mu imue nsombelu katuena mua kushintulula bilema bietu to. Tudi petu pamuapa mua kukenga bua bipeta bibi bia bienzedi bietu. (Gal. 6:7) Kadi tudi beyemene mulayi wa Nzambi wa ne: tuetu banyingalale, neatukuatshishe mu bikondo bikole abi nansha bikala ntatu ayi mitukuate bua tshilema tshietu nkayetu.—Yesh. 1:18, 19; Bien. 3:19. w17.01 1:10-12
Ditanu dia 26/1
Muntu kena mumanye mua kujingulula midimu yonso idi mienjibue muinshi mua dîba, nansha muntu munanukile bua kuyikeba, yeye kena uyipeta; bielangana muena lungenyi meji ne: Ngakayimanya, yeye mene kena ne bukole bua kuyisangana.—Muam. 8:17.
Kuikala ne bupuekele nekutuambuluishe bua kuangata mapangadika mimpe nansha patudi katuyi bamanye menemene muikala malu mua kupita. Tshilejilu, tudi mua kuikala tuela meji a kutuadija mudimu wa ku dîba ne ku dîba. Kadi netuenze tshinyi tuetu basame? Kadi baledi bakulakaje bobu bajinga bua tubambuluishe? Ntshinyi tshituenza patuakulaja? Nansha tuetu basambile ne belele nkonko yonso eyi meji, katuakuyandamuna to. Kadi tuetu beyemene Yehowa, netuitabe ne: tudi ne mikalu. Netukonkonone malu mudiwu, kulomba mibelu, ne nangananga kulomba Nzambi buludiki. Pashishe tudi ne bua kulonda buludiki bua nyuma muimpe. (Muam. 11:4-6) Yehowa udi mua kubenesha mapangadika etu anyi kutuambuluisha bua kushintulula malu atudi balongolole bua kuenza.—Nsu. 16:3, 9. w17.01 4:14
Disambombo dia 27/1
Kuena ne bua kuwudia to.—Gen. 2:17.
Adama ne Eva bavua kumpala kua dipangadika dia kuangata. Bavuaku ne bua kutumikila Nzambi anyi bavua ne bua kuteleja nyoka? Bakasungula bua kubenga kutumikila Nzambi. (Gen. 3:6-13) Pavua Adama ne Eva batombokele Yehowa, kabavua kabidi bapuangane to. Bualu bukuabu, bakalua baluishi ba Nzambi bualu mmukine malu mabi. ‘Udi ne mêsu mapite buakane adi kaayi mua kutangila malu mabi.’ (Hab. 1:13) Bu Yehowa kayi muenze bualu nansha bumue bua mpekatu wa Adama ne Eva, bifukibua biende bionso bivua mua kunyanguka. Banjelu ne bantu bavua mua kudiebeja ni bavua mua kuteleja kabidi dîyi diende. Kadi Yehowa utu ulamata ku mikenji yende; katu uyishipa to. (Mis. 119:142) Nansha muvua Adama ne Eva ne budikadidi bua kudisunguila malu, kabavua mua kupanga kupeta bipeta bibi bua muvuabu batombokele Yehowa to. Kamanakamana bakafua ne kupinganabu ku lupuishi luvuabu babafuke nalu.—Gen. 3:19. w17.02 1:8, 10, 11
Dia lumingu dia 28/1
Muntu kena ne bua kuikala ne muoyo anu bua diampa nkayadi, kadi mbua dîyi dionso didi dipatuka mukana mua Yehowa.—Mat. 4:4.
Dîyi dia Nzambi diakalombola Yezu katshia ku ntuadijilu kua mudimu wende wa kuyisha. Nansha mu mêyi ende a ndekelu kumpala kua kufuaye wakakula bua milayi ivua itangila Masiya. (Mat. 27:46; Luka 23:46) Kadi bamfumu ba bitendelelu bavua babenga kulonda Dîyi dia Nzambi dîba dionso divuadi dibengangana ne bilele biabu. Pavua Yezu mutele mêyi avua Yehowa muakuile mukana mua muprofete Yeshaya, wakamba bua bualu buabu ne: “Bantu aba badi bannemeka anu ne mishiku yabu, kadi mioyo yabu kayena kundi, idi kule. Badi batungunuka ne kuntendelela tshianana, bualu badi balongesha anu malongesha a bantu.” (Mat. 15:7-9) Yezu uvua kabidi wenza mudimu ne Dîyi dia Nzambi pavuaye ulongesha bakuabu. Pavua bamfumu ba bitendelelu bamutatshisha, kavua muenze mudimu ne meji ende anyi dimonamona diende dia malu bua kubandamuna to. Kadi wakalongesha bantu ne Mifundu minsantu.—Mat. 22:33-40. w17.02 3:18, 19
Dimue dia 29/1
Nunemeke bantu ba mishindu yonso, nunemeke mukalenge.—1 Pet. 2:17.
Bu mutudi Bantemu ba Yehowa, tudi tuenza tshionso tshitudi mua kuenza bua kuleja bamfumu ba mbulamatadi ne: tudi tubanemeka. Bushuwa, ditunga dionso ditu ne biadi bibidilu, ke bualu kayi malu adi bamfumu ba mbulamatadi batulomba mu ditunga kampanda adi mua kushilangana ne adibu mua kutulomba mu ditunga kansanga. Tudi kabidi ne bua kueleshangana diboko ne bamfumu ba mbulamatadi padibu bakuata mudimu wabu. Kadi bobu batulomba bua kuenza bualu budi butusaka bua kubenga kutumikila Yehowa, katuena tubuenza to. (1 Pet. 2:13-16) Tshilejilu tshia batendeledi ba Yehowa ba kale bavua baleje bamfumu ba mbulamatadi bunême tshidi mua kutulongesha. Jozefe ne Mariya badi tshilejilu tshimpe. Pavua bena Lomo bajinge kumanya bungi bua bantu bavua pa buloba, Jozefe ne Mariya bakenza luendu batangile ku Beteleheme bua kudifundisha nansha mukavua Mariya pabuipi ne kulela. (Luka 2:1-5) Mupostolo Paulo pende pavuabu bamubande ne: uvua muenze bualu kampanda bubi, wakadibingisha ne kanemu konso kumpala kua mukalenge Helode Agipa ne Festo, nguvena wa provense wa Lomo, mu Yudaya.—Bien. 25:1-12; 26:1-3. w17.03 1:9, 10
Dibidi dia 30/1
Malu aa bakaafunda bua kutudimuija.—1 Kol. 10:11.
Pavua bena Isalele batuadije kulonda njila mubi wa bena Kanâna, Yehowa wakabenga bua kubakuba kudi baluishi babu. (Bal. 2:1-3, 11-15; Mis. 106:40-43) Bivua ne bua kuikala bikole bua bena mu mêku bavua banange Yehowa kushalabu ne lulamatu mu bidimu bikole abi. Kadi Bible udi uleja ne: kuvua bamue bena lulamatu bu mudi Yefeta, Elekana, Hana ne Samuele bavua badisuike bua kuanyishibua kudi Yehowa. (1 Sam. 1:20-28; 2:26) Mu matuku etu aa, bantu badi bela meji ne benza malu bu bena Kanâna, batumbisha malu a masandi, a tshikisu ne a makuta. Kadi Yehowa udi utudimuija patoke, anu muvuaye mudimuije bena Isalele, bua tuepuke malu mabi a nunku. Bilema bivua bena Isalele benze bidiku mua kutulongesha anyi? (1 Kol. 10:6-10) Tudi ne bua kuenza muetu muonso bua kuepuka lungenyi lua pa buloba. (Lomo 12:2) Netuenze muetu muonso bua kuenza nunku anyi? w16.04 1:4-6
Disatu dia 31/1
Muena dijingulula dia malu apete meji adi amukuatshisha bua kuenza bimpe.—Nsu. 1:5.
Kumpala kua kuangata mapangadika, bidi bikengela kuenza makebulula mu Bible ne kusambila bua kupeta buludiki bua Yehowa. Udi mua kutupesha ngikadilu itudi nayi dijinga bua kuangata mapangadika adi umvuangana ne disua diende. Kumpala kua kuangata mapangadika manene, tudi ne bua kudiebeja misangu yonso ne: ‘Dipangadika edi nedileje ne: ndi munange Yehowa anyi? Nedipeteshaku bena mu dîku dietu ditalala ne disanka anyi? Nedilejaku ne: ndi ne lutulu ne bulenga anyi?’ Yehowa kena utuenzeja bua kumunanga anyi kumuenzela mudimu to. Mu diumvuangana ne budikadidi bua kudisunguila malu budiye mutupeshe, udi unemeka bujitu ne bukenji buetu bua ‘kusungula’ bituikala basue kumuenzela mudimu anyi katuyi basue. (Yosh. 24:15; Muam. 5:4) Kadi mmusue bua tuenze tshitudi bapangadije bilondeshile Dîyi diende. Patudi tueyemena buludiki bua Yehowa ne tulonda mêyi manene adiye mutupeshe, netuangate mapangadika a meji. Netuleje ne: tudi bashindame mu njila yetu yonso.—Yak. 1:5-8; 4:8. w17.03 2:17, 18