TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es18 dib. 17-26
  • Ngondo 2

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo 2
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2018
  • Tumitu tua bualu
  • Dinayi dia 1/2
  • Ditanu dia 2/2
  • Disambombo dia 3/2
  • Dia lumingu dia 4/2
  • Dimue dia 5/2
  • Dibidi dia 6/2
  • Disatu dia 7/2
  • Dinayi dia 8/2
  • Ditanu dia 9/2
  • Disambombo dia 10/2
  • Dia lumingu dia 11/2
  • Dimue dia 12/2
  • Dibidi dia 13/2
  • Disatu dia 14/2
  • Dinayi dia 15/2
  • Ditanu dia 16/2
  • Disambombo dia 17/2
  • Dia lumingu dia 18/2
  • Dimue dia 19/2
  • Dibidi dia 20/2
  • Disatu dia 21/2
  • Dinayi dia 22/2
  • Ditanu dia 23/2
  • Disambombo dia 24/2
  • Dia lumingu dia 25/2
  • Dimue dia 26/2
  • Dibidi dia 27/2
  • Disatu dia 28/2
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2018
es18 dib. 17-26

Ngondo 2

Dinayi dia 1/2

Dinanukila dikumbaje mudimu wadi.—Yak. 1:4.

‘Mmudimu’ kayi udi dinanukila dikumbaja? Didi dituambuluisha bua ‘tuikale bakumbane katuyi kalema mu malu onso, katuyi tupangila mu bualu nansha bumue.’ (Yak. 1:4) Ntatu itu misangu ya bungi ituambuluisha bua kumanya butekete buetu, ne malu atudi mua kuakaja. Patudi mu lutatu kampanda, tudi mua kumona ne: tudi dijinga ne lutulu lua bungi, kuikala ne dianyisha anyi ne dinanga. Patudi tutantamena lutatu elu, netulonge mua kuleja ngikadilu eyi bikole, nunku netuakaje buena Kristo buetu. Bu mudi dinanukila dituvuija bena Kristo bimpe, katuena basue kushipa mikenji ya Yehowa anu bua kujikija lutatu luetu to. Tshilejilu, newenze tshinyi wewe uluangana ne ngenyi mibi ya tshiendenda? Kulekedi diteta dikupita makanda to. Lomba Yehowa akuambuluishe bua kumbusha ngenyi mibi eyi. Nunku, neumanye mua kudikanda. Kudiku muena mu dîku dienu udi ukuluisha anyi? Kulekedi to! Ikala mudisuike bua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne muoyo mujima. Vuluka ne: Bua tuetu kuanyishibua kudi Nzambi, tudi ne bua kunanukila.—Lomo 5:3-5; Yak. 1:12. w16.04 2:15, 16

Ditanu dia 2/2

Ne didipuekesha, nuangate bakuabu bu banupite nuenu.—Filip. 2:3.

Bantu ba bungi batu baditambisha ne badiuwuja bua dikoba diabu, tshisamba tshiabu, bibidilu biabu, tshimenga tshiabu anyi ditunga diabu. Bushuwa, Yehowa ki mmusue bua tulekele bibidilu bietu to. Kadi mmutufuke tuetu bonso bashilangane, tudi ne bua kusanka ne kuanyisha dishilangana edi. Tudi ne bua kuvuluka ne: ku mêsu kua Yehowa, tuetu bonso tudi mumue. (Lomo 10:12) Katuena ne bua kuditambisha bua ditunga dietu anyi bua tshisamba tshietu, tufika too ne ku diela meji ne: ditunga dietu ndimpe kupita dia bakuabu to. Tuetu tuela meji mushindu eu, bidi mua kutukolela bua kubenga kubuelakana mu malu a pa buloba. Bualu bua nunku buvua buenzeke mu bidimu lukama bia kumpala. Bamue bana betu ba balume bena Ebelu bavua benzela bakaji bakamba bena Greke malu mu mushindu mubi. (Bien. 6:1) Ntshinyi tshitudi mua kuamba tuetu batuadije kupeta lutambishi lua nunku? Tshilejilu, muanetu wa balume anyi wa bakaji wa muaba mukuabu yeye mukupeshe lungenyi kampanda, neudiambilaku diakamue ne: ‘Tuetu tutu tuenza malu bimpe kuetu kuneku,’ ne pashishe kubenga lungenyi ludiye mukupeshe anyi? Wewe wela meji mushindu eu, vuluka mubelu mufundisha ku nyuma udi mu mvese wa lelu. w16.04 4:12, 13

Disambombo dia 3/2

Ndi ne bua kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge.—Luka 4:43.

Yezu uvua uyisha “lumu luimpe lua Bukalenge,” ne uvua musue bua bayidi bende benze bia muomumue. Ntshisumbu kayi tshia bantu tshidi tshiyisha mukenji eu mu “bisamba bionso”? (Mat. 28:19) Anu Bantemu ba Yehowa! Mona tshivua nsaserdose kampanda uvua misionere mu matunga a bungi muambe bua Bantemu ba Yehowa. Mu ditunga dionso, nsaserdose eu uvua webeja Bantemu ba Yehowa bua kumanya mukenji uvuabu bayisha. Nsaserdose wakamba ne: “Buonso buabu bavua batshimbakane bualu bavua bafila diandamuna dia muomumue dia ne: ‘Tudi tuyisha lumu luimpe lua Bukalenge.’” Tshivua nsaserdose eu muambe tshidi bushuwa tshileja ne: katuena batshimbakane to, kadi tudi bena Kristo balelela badi mu buobumue. (1 Kol. 1:10) Bukalenge bua Nzambi budi kabidi mukenji munene wa mu tshibejibeji tshietu tshia Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa. Tshibejibeji etshi tshidi mu miakulu 254 ne badi bapatula bua nimero yonso bibejibeji bitue ku miliyo 59, ebi mbienze bua tshikale tshibejibeji tshidibu batamba kuabanya pa buloba bujima! w16.05 2:6

Dia lumingu dia 4/2

Muntu ne muntu enze bu mudiye mupangadije mu muoyo wende.—2 Kol. 9:7.

Bu muudi mumanyishi wa Bukalenge, udi pamuapa musue kulua mpanda-njila wa pa tshibidilu. Udi mupepeje nsombelu webe bua kuyisha bikole. Kadi kuena mutuishibue ne: wewe ne makuta makese ne bintu bikese newikale bulelela ne disanka to. Bulelela, Bible kena uleja ne: bua kuenzela Yehowa mudimu tuikale anu bampanda-njila to. Tudi mua kuikala bamanyishi ba lumu luimpe ne tutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne lulamatu. Kadi ku lukuabu luseke, Yezu wakamba ne: Yehowa udi ubenesha bantu badi badipangisha amue malu bua Bukalenge. (Luka 18: 29, 30) Bible udi kabidi wamba ne: Yehowa udi usanka patudi tuenza muetu muonso bua kumutumbisha, ne mmusue bua tuikale ne disanka patudi tumuenzela mudimu. (Mis. 119:108) Patudi tusambila ne tuelangana meji bua malu aa, tudi mua kuangata dipangadika didi dikumbanangane ne nsombelu wetu dikala Yehowa mua kubenesha. w16.05 3:13

Dimue dia 5/2

Uvuluke Mufuki webe mu matuku a bunsongalume buebe, padi matuku mabi kaayi manji kulua.—Muam. 12: 1.

Bena Kristo bakadi bakulumpe kabena ne bua kupepeja mikanda idibu bapatule bua bansonga to. Tuetu bonso tutu dijinga ne kubingisha malu a mu Bible atudi bitabuje, kutabalela mushindu utudi tudiumvua, kubenga kulonda malu adi balunda betu batusaka bua kuenza, ne kuepuka malunda mabi ne mishindu mibi ya dijikija dia lutetuku. Mbakule bua biena-bualu ebi ne bikuabu bia bungi mu bintu bidibu bapatuile bansonga. Bena Kristo bakadi bakulumpe badiku mua kumvua bibi bua kubala mikanda idibu bapatuile bansonga anyi? Nansha kakese. Nansha mudibu bapatule mikanda eyi bua bansonga, malu adimu adi afumina mu Bible ne adi mua kuambuluisha bena Kristo bonso. Mikanda idibu bapatule bua bansonga idi kabidi ibambuluisha bua kuya kumpala mu nyuma ne kukolesha bulunda buabu ne Yehowa. Mikanda eyi idi kabidi mua kuambuluisha bena Kristo bakulumpe.—Muam. 12:13. w16.05 5:15, 16

Dibidi dia 6/2

Umvuayi Isalele, Yehowa, Nzambi wetu, udi biende Yehowa umue; sua Yehowa, Nzambi webe, ne mutshima webe wonso, ne muoyo webe wonso, ne bukole buebe buonso.—Dut. 6:4, 5.

‘Yehowa, Nzambi wetu, udi biende Yehowa umue.’ Mêyi aa adi ne bukole bua bungi! Divuluija edi divua dikoleshe bena Isalele bua kunanukila mu ntatu pakabuelabu mu Buloba bulaya. Adi mua kutukolesha petu bua kupanduka ku dikenga dinene ne kutuambuluisha bua kubuela mu Mparadizu mu matuku atshilualua. Tutungunukayi ne kulamata anu Yehowa nkayende. Tudi ne bua kumunanga ne kumuenzela mudimu ne muoyo wetu wonso ne lungenyi luetu luonso ne bukole buetu buonso, ne tudi ne bua kudienzeja bikole bua kulama ditalala ne buobumue munkatshi muetu. Tuetu batungunuke ne kuenza malu aa, Yezu neatuangate bu mikoko ne netumone mudi mêyi ende aa akumbana: “Luayi, nuenu badi Tatu wanyi mubeneshe, nupiane Bukalenge buvuabu banulongoluele katshia ku ntuadijilu kua buloba.”—Mat. 25:34. w16.06 3:2, 20

Disatu dia 7/2

Mutshima udi upita bintu bionso kudinga muntu.—Yel. 17:9.

Lutambishi ludi mua kutusaka bua kudibingisha bua malu mabi atudi tuenza. Patudi tuenza nunku, katuena kabidi bu diima dinefuke to. Muanetu kampanda ukadiku mukuenzele bualu budi bukunyingalaje anyi? Ukadiku mubungame bua muuvua mujimije majitu kampanda auvua nawu anyi? Ntshinyi tshiuvua muenze? Uvuaku mupete lutambishi anyi? Peshi uvua mumone ne: kukeba ditalala ne bena Kristo nebe ne kushala ne lulamatu kudi Yehowa ke bidi ne mushinga? (Mis. 119:165; Kolos. 3:13) Padi muntu utungunuka ne kuenza mpekatu ne uyisokoka, bidi mua kumukolela bua kuitaba mibelu ya Nzambi. Bidi mua kulua bipepele bua kuikalaye wenza mpekatu. (Muam. 8:11) Muanetu wa balume kampanda uvua ne tshibidilu tshia kutangila bindidimbi bia bantu kabayi bilamba tshikondo kampanda wakalua kuamba ne: “Ngakamona ne: mvua mutuadije kuakula bibi bua bakulu.” Tshibidilu tshiende etshi tshivua tshinyanga malanda ende ne Yehowa. Pakamanya bakulu malu avuaye wenza, bakamuambuluisha. Bulelela, tuetu bonso tudi bapange bupuangane. Kadi tuetu tuakula bibi bua bantu badi batubela anyi tudibingisha patudi tuenza bualu kampanda bubi pamutu pa kulomba Nzambi bua atufuile luse ne bua atuambuluishe, muoyo wetu udi mua kupapa. w16.06 2:5, 6

Dinayi dia 8/2

Lekelayi kuditatshisha bua mioyo yenu.—Mat. 6:25.

Bantu bavua bateleja Yezu bavua baditatshisha bua bintu bia patupu. Yezu wakabambila bua balekele kuditatshisha. Uvua musue kubambuluisha bua bumvue bua tshinyi kabavua ne bua kuditatshisha bua bintu bionso ebi. Uvua mumanye ne: bobu baditatshisha bikole nansha bua bintu bivuabu nabi dijinga menemene, bavua mua kupua muoyo tshivua ne mushinga wa bungi mu nsombelu wabu. Bu muvua Yezu utabalela bayidi bende bikole, wakabadimuija misangu mikuabu inayi mu Muyuki wende wa pa mukuna bua njiwu eyi. (Mat. 6:27, 28, 31, 34) Yezu uvua mumanye bimpe bintu bidi bantu nabi dijinga. Uvua mumanye ne: “mu matuku a ku nshikidilu,” bayidi bende bavua ne bua kuikala mu “bikondo bibi bidi bikole mua kupita nabi.” (2 Tim. 3:1) Bushuwa, mbikole lelu bua bantu ba bungi kupeta mudimu, ne bintu bidi bibanda anu mushinga. Miaba ya bungi, bantu mbapele menemene ne badi ne biakudia bikese anyi mene kabena nabi. Kadi Yezu uvua kabidi mumanye ne: ‘muoyo udi ne mushinga mupite biakudia, ne mubidi mmupite bilamba.’ w16.07 1:8, 9

Ditanu dia 9/2

Ngakalua muena mudimu walu bilondeshile dipa dia tshianana dia ngasa wa Nzambi.—Ef. 3:7.

Bu mutudi katuyi mua kutumikila Yehowa mu malu onso, katuena bakumbane bua kupeta tshintu tshimpe tshia kudi Nzambi nansha tshimue to. Mukalenge Solomo wakafunda ne: ‘Kakuena muntu muakane pa buloba utu wenza malu makane, kayi wenza malu mabi.’ (Muam. 7:20) Mupostolo Paulo wakamba pende ne: “Bantu bonso bakenza bubi ne kabena bafika ku butumbi bua Nzambi to” ne “difutu dia bubi ndufu.” (Lomo 3:23; 6:23a) Bushuwa, ke tshitudi bakumbanyine atshi. Kadi bu mudi Yehowa munange bantu bikole, wakatuma “Muanende mulela umuepele” bua kutufuila. Tshivua tshienzedi tshitambe bunene tshia ngasa wende. (Yone 3:16) Paulo wakamba bua Yezu ne: “Mpindieu mbamuase tshifulu tshia butumbi ne bunême bualu uvua mukenge too ne ku lufu, bua ku ngasa wa Nzambi, alabuile muntu yonso lufu.” (Eb. 2:9) Eyowa, “dipa didi Nzambi ufila mmuoyo wa tshiendelele mu Kristo Yezu Mukalenge wetu.”—Lomo 6:23b. w16.07 3:3, 4

Disambombo dia 10/2

Nemmufukile mukuatshishi.—Gen. 2:18.

Kubuela mu dibaka ki nkubi to. Kadi mmunyi mua katuadijadi, ne divua ne tshipatshila kayi? Kumanya bualu ebu nekutuambuluishe bua kuikala ne mmuenenu muimpe bua dibaka ne masanka adidi dipetesha. Nzambi wakafuka muntu wa kumpala Adama ne kumulomba bua kuinyika nyama mêna. Kadi “mulume kakadi ne mukuatshishi wa bu muakadiye nansha.” Nunku, Nzambi wakaladika Adama tulu tukole, kuangataye lubadi luende ne kuenzaye nalu mukaji. Yehowa wakalua ne mukaji au kudi Adama, kuluaye mukajende. (Gen. 2:20-24) Anu mutudi mua kumona, dibaka ndipa dia kudi Yehowa. Bidimu bia bungi pashishe, Yezu wakambulula mêyi avua Yehowa muambe mu budimi bua Edene aa: “Mulume neashiye tatu wende ne mamu wende, nealamate mukajende ne bubidi buabu nebalue mubidi umue.” (Mat. 19:4, 5) Bu muvua Nzambi muangate lubadi lua Adama bua kuenza mukaji wa kumpala, bena dibaka ba kumpala aba bavua ne bua kumanya ne: mbasuikakaja pamue. Yehowa kavua musue bua mulume ne mukaji bashipe dibaka anyi bikale ne bakaji ba bungi peshi balume ba bungi to. w16.08 1:1, 2

Dia lumingu dia 11/2

[Yezu] wakaya bua kulongesha ne kuyisha mu bimenga biabu.—Mat. 11:1.

Yezu uvua misangu ya bungi uyukila ne bantu pa nkayabu malu a bukalenge bua Nzambi. Tshilejilu, wakayukila bimpe ne mamu kampanda uvua mulue kusuna mâyi ku tshina tshivua pabuipi ne tshimenga tshia Suka. (Yone 4:5-30) Yezu wakayukila kabidi ne Matayi Lewi uvua mulambuishi wa bitadi, ne wakamulomba bua alue muyidi wende. Matayi wakitaba, pashishe yeye kubikila Yezu ne bantu bakuabu ku nzubu kuende bua kudia. Pavuabu basombe, Yezu wakayukila ne bantu ba bungi. (Mat. 9:9; Luka 5:27-39) Wakayukila kabidi bimpe ne Natanaele, nansha muvua Natanaele muakule bibi bua bantu ba mu Nazaleta. Bu muvua Yezu muyukile nende mu mushindu muimpe, Natanaele wakashintulula mushindu uvuaye umona Yezu uvua wa mu Nazaleta. Natanaele wakajinga bua kulonga malu a bungi kudi Yezu. (Yone 1:46-51) Tshilejilu tshia Yezu tshidi tshitulongesha ne: patudi tuyukila ne bantu mu mushindu muimpe, nebanyishe bua kuteleja bitudi tubambila. Patudi tulongesha bapiabapia bua kuakula mu mushindu eu, nebanyishe kabidi mudimu wa buambi bikole. w16.08 4:7-9

Dimue dia 12/2

Mukaji kumbuki kudi bayende ne mulume kena ne bua kulekela mukajende.—1 Kol. 7:10, 11.

Katuena ne bua kumona kuabulukangana ne muena dibaka netu bu bualu bua bilele to. Dipanga kujikija bilumbu binene mu dibaka ditu disaka bamue bua kuabulukangana anyi kushipa dibaka. Bamue bena mabaka badi mua kumona ne: bu mudi bilumbu biabu bipite bukole, badi ne bua kuabulukangana. Kadi Yezu wakaleja mudi kuabulukangana kuikale tshilumbu tshinene pakambululaye mêyi avua Nzambi muambe ku ntuadijilu bua dibaka, kusakidilaye ne: “Muntu kapanduludi tshidi Nzambi mulamakaje kaba kamue.” (Mat. 19:3-6; Gen. 2:24) Nunku, Yehowa mmusue bua balume ne bakaji bashale pamue. (1 Kol. 7:39) Tuetu bonso tudi ne bua kuvuluka ne: netubadile Yehowa malu bua bienzedi bietu. Ebi nebituambuluishe bua kujikija bilumbu bietu ne lukasa kumpala kua kukolabi. w16.08 2:10, 11

Dibidi dia 13/2

Kulekedi malu mabi akutshimuna.—Lomo 12:21.

Tudi ne bua kuikala badimuke misangu yonso, bualu baluishi betu badi mua kutuela mvita dîba ditudi katuyi batekemene anyi ditudi batekete. Dikankamija dia ne: ‘katulekedi malu mabi atutshimuna’ didi dileja ne: tudi mua kutshimuna malu mabi. Kadi, anu tuetu batungunuke ne kualuisha. Tuetu babuele mu ditanaji ne balekele kuluangana, Satana, bulongolodi buende ne matekete etu bidi mua kutupita bukole. Nunku, kulekedi nansha. Kuteketshi mu mikolo ne kupuekeshi bianza biebe! (1 Pet. 5:9) Bua tuetu kutshimuna, tudi ne bua kumanya bua tshinyi tudi tuluangana. Tudi tuluangana bualu tudi basue bua Nzambi atuanyishe ne atubeneshe. Ebelu 11:6 udi wamba ne: “Muntu udi usemena kudi Nzambi udi ne bua kuitaba ne: udiku ne udi ulua mufutshi wa badi bamukeba ne muoyo mujima.” Muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: “bamukeba ne muoyo mujima” udi ne lungenyi lua kudienzeja bikole menemene.—Bien. 15:17. w16.09 2:4, 5

Disatu dia 14/2

Nuenze malu onso bua butumbi bua Nzambi.—1 Kol. 10:31.

Bible mmukanda udi ufila buludiki buimpe budi mua kutuambuluisha bua kuangata mapangadika mimpe adi atumbisha Nzambi. Nansha nanku, bitudi tuvuala bidi bileja tshitutu basue. Mvuadilu wetu ne bilamba bitudi mua kusumba bidi mua kushilangana ne bia bakuabu bilondeshile makuta adi nawu muntu ne muntu. Kadi bilamba bietu bidi ne bua kuikala misangu yonso bilongolola bimpe, ne mankenda, bikale ne nkatshinkatshi, bikumbanyine tshitudi tuenza ne bianyishibue muaba utudi. Kabitu misangu yonso bipepele bua kupeta bilamba bidi bikumbane ne bileja mutudi ne nkatshinkatshi to. Magazen a bungi atu apanyisha anu bilamba bitu bantu ba bungi basue. Nunku bidi mua kutulomba dîba dia bungi ne didienzeja bua kupeta bilamba bidi bileja mutudi ne nkatshinkatshi bu mudi: jipe, nkanzu ne maluze anyi kusungula kostime ne mipanu bidi kabiyi bikuata bikole pambidi. Kadi bana betu ba balume ne ba bakaji nebamone ne nebanyishe mutudi tudienzeja bua kuvuala bilamba bidi bimpe ne bikumbane. Disanka ditudi nadi dia kutumbisha Tatu wetu wa mu diulu udi mutunange bikole didi ditusaka bua kudipangisha bualu kayi buonso bua kuvuala mu mushindu udi umutumbisha. w16.09 3:15, 16

Dinayi dia 15/2

Wakuvungulula luseke lua nord pa muaba mutupu, wakafuka buloba kabuyi bukudika ku tshintu.—Yobo 26:7.

Paudi ufila bilejilu, udi wambuluisha bana bebe bua kuenzabu mudimu ne bieledi biabu bia meji. Nebibambuluishe bua kuela meji bua malu audi ubalongesha, bua kuumvuabu bimpe ne kuavuluka. Udi mua kupesha bana bebe bilejilu bua kubalongesha ne: tshionso tshidi Bible wamba ntshilelela. Tshilejilu, udi mua kubabadila mvese wa lelu eu. Mmunyi muudi mua kuleja ne: mêyi a mvese eu mmafundisha ku nyuma muimpe? Kuambidi bana bebe patupu ne: malu adi mu mvese eu mmafume kudi Yehowa to. Udi mua kubaleja bijadiki. Kadi bambuluisha bua kuenzabu mudimu ne tshieledi tshiabu tshia meji. Tshilejilu, udi mua kubambila ne: bantu ba mu tshikondo tshia Yobo bavua pamuapa bitaba ne: buloba mbukudika ku tshintu. Bavua bamanye ne: tshintu kayi tshionso bu mudi ndundu anyi dibue tshidi ne bua kusomba pa tshintu kampanda. Tshikondo atshi, kakuvua muntu uvua mua kufila bijadiki bidi bileja ne: buloba ki mbukudika ku tshintu to, bualu kakuvua biamu bia kumona nabi mabulunge anyi bia kuya nabi mu mabulunge makuabu to. Mu bualu ebu dilongesha didi ne: nansha muvuabu bafunde Bible kukadi bidimu bia bungi, utu misangu yonso wamba bulelela bualu mmukanda wa Yehowa.—Neh. 9:6. w16.09 5:9, 12

Ditanu dia 16/2

Uleje ditabuja mu muoyo webe.—Lomo 10:9.

Kuikala ne ditabuja kudi Yehowa ne Yezu, ki nkumanya anu malu adibu batuenzele ne aluabu kutuenzela to. Kadi tudi ne bua kuikala kabidi ne dijinga dikole dia kuenza malu mu mushindu udibu batulongeshe bua kuenza. Tudi kabidi ne dijinga dikole dia kuambuluisha bakuabu bua bamanye pabu Yehowa ne Yezu. Bua kupeta muoyo wa tshiendelele mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi, tudi ne bua kuikala ne ditabuja dikole ne kudilama. Ditabuja didi bu tshikunyibua. Tudi ne bua kutshiela mâyi bua kuikalatshi ne mubidi muimpe ne bua kukolatshi. Kadi tuetu katuyi tutshiela mâyi, tshidi tshifubidila ne tshifua. Bia muomumue, tudi ne bua kumanya bikala ditabuja dietu ‘dikole’ ne kumanya bikaladi ditshidi “dienda dikola.”—Tito 2:2; 2 Tes. 1:3; Luka 22:32; Eb. 3:12. w16.10 4:4, 5

Disambombo dia 17/2

Kapita ka bantu batungula kakabidika mêna makuabu. Kakidika Danyele ne: Beleteshasâ.—Dan. 1:7.

Pakayabu ne Danyele ne balunda bende mu bupika mu Babilona, bena Babilona bakateta kubenzeja bua bitabe bilele biabu ne ntendelelu wabu. Mushindu kayi? Bakabalongesha ‘muakulu wa bena Kasada’ ne kubinyika mêna a bena Babilona. (Dan. 1:3-7) Mu dîna divuabu bapeshe Danyele muvua muaku Bel, dîna dia nzambi munene wa mu Babilona. Nunku bidi bimueneka ne: mukalenge Nebukadanesâ uvua musue bua Danyele itabe ne: nzambi wa bena Babilona uvua ne bukole bua bungi kupita Yehowa, Nzambi wa Danyele. (Dan. 4:8) Pavua Danyele mu Babilona, bavua bamupesha biakudia bimpe bia mukalenge. Kadi uvua ‘mupangadije mu mutshima wende’ ne: kavua ne bua ‘kudinyanga’ to. (Dan. 1:8) Bu muvuaye utungunuka ne kulonga “Mifundu” ya tshijila ivua mu tshiena Ebelu, wakalama malanda ende ne Yehowa makole pavuaye mu ditunga dikuabu. (Dan. 9:2) Bushuwa, mu bidimu 70 bivuaye muenze mu Babilona, uvua anu mumanyike mu dîna diende dia mu tshiena Ebelu dia Danyele.—Dan. 5:13. w16.10 2:7, 8

Dia lumingu dia 18/2

Kuonso kuakasua nyuma kuya, yakamulonda.—Yeh. 1: 20.

Katshia ku tshidimu tshia 1919, Yezu udi wenza mudimu ne ‘mupika wa lulamatu’ bua kuambuluisha bantu ba Nzambi bua kumvuabu tshidi Bible ulongesha ne kutumikilabu tshidiye wamba. (Mat. 24:45-47) Patudi tutumikila tshidi Bible wamba, tudi tulama tshisumbu tshikezuke, mu ditalala ne mu buobumue. Diebeja ne: ‘Nentungunuke ne kuikala ne lulamatu kudi Yezu ne kulonda buludiki bua mupika wa lulamatu anyi?’ Ku diambuluisha dia Bible, tudi bamanye ne: batendeledi ba Yehowa ba mu diulu badi pabu balongolola. Tshilejilu, Yehezekele wakamona mu tshikena kumona ditempu divua dileja tshitupa tshia bulongolodi bua Nzambi tshia mu diulu. (Yeh. 1:4-28) Mu katupa kîpi emu, Kristo ne banjelu bende nebabutule bulongolodi bubi ebu. Kakuyi mpata, kakuakuila kabidi muntu wabenga kunemeka Yehowa ne dîna diende anyi wapetula mushindu wende wa kulombola! w16.11 3:9, 10

Dimue dia 19/2

[Kankamijanganayi], nutamba kuenza nunku nangananga bu munudi numona dituku dienda disemena pabuipi.—Eb. 10:25.

Anu bu bayidi ba Yezu ba kumpala, tutu tudisangisha pamue bua kulonga ne bua kukankamijangana. (1 Kol. 14:31) Nansha bantu bakadi benzele Yehowa mudimu munkatshi mua bidimu bia bungi batu dijinga ne dikankamija. Tuangate tshilejilu tshia Yoshua. Pavua bena Isalele pabuipi ne kubuela mu buloba bulaya, Yehowa wakasungula Yoshua bua kubalombola. Kadi Yehowa wakambila Mose bua kukankamija Yoshua nansha mukavuaye muenzele Yehowa mudimu bidimu bia bungi. Yehowa wakamba ne: ‘Wambile Yoshua dîyi, ushindike mutshima wende, umukoleshe; bualu bua yeye neasabuke kumpala kua bantu aba, neabapianyishe buloba buudi utangila.’ (Dut. 3:27, 28) Yoshua uvua dijinga ne dikankamija bualu tshisamba tshia Isalele tshivua ne bua kuluangana mvita ya bungi pashishe, ne bavua mene mua kubatshimuna mu imue ya kudiyi. (Yosh. 7:1-9) Lelu, tudi mua kukankamija bakulu ne batangidi ba bijengu badi benza mudimu mukole wa kutabalela bantu ba Nzambi.—1 Tes. 5:12, 13. w16.11 1:12, 13

Dibidi dia 20/2

Nenkuleje dilumbuluisha dia ndumba munene udi musombe pa mâyi a bungi.—Buak. 17:1, 2.

Balongi ba Bible bakamona ne: bivua bikengela kuenza malu makuabu pa kumbusha kuambila bena mu mêku abu, balunda babu ne bena mu tshitendelelu tshiabu ne: kabavua mua kutua tshitendelelu tshia dishima nyama ku mikolo. Bavua basue bua bantu ba pa buloba bujima bamanye ne: Babilona Munene nndumba mu malu a ntendelelu. Nunku, kutuadijila mu ngondo wa 12 mu 1917 too ne ku ntuadijilu kua 1918, Balongi ba Bible binunu bikese bakabanya ne tshisumi trakte wa ne: “Dikuluka dia Babilona” (Angl.) miliyo 10. Trakte eu wakaleja patoke bulelela pa bidi bitangila bukua buena Kristo. Anu muudi mua kuela meji, bamfumu ba bitendelelu bakafiika munda bikole, kadi Balongi ba Bible kabakalekela to. Bavua badisuike bua kutungunuka ne kuyisha ne kutumikila “Nzambi bu mfumu pamutu pa kutumikila bantu.” (Bien. 5:29) Ebi bidi bituleja tshinyi? Bidi bituleja ne: mu tshikondo tshia Mvita ya kumpala ya buloba bujima, bena Kristo balume ne bakaji aba kabavua baye mu bupika to, kadi bavua munkatshi mua dipatuka mu bitendelelu bia dishima ne bambuluisha bantu bakuabu bua bapatuke pabu. w16.11 5:2, 4

Disatu dia 21/2

Bantu badi balonda mubidi badi bateka meji abu ku malu a mubidi, kadi badi balonda nyuma badi baateka ku malu a nyuma.—Lomo 8:5.

Bamue badi bela meji ne: Paulo uvua wakula bua bantu bavua kabayi mu bulelela ne bavua mu bulelela, bua bantu bavua kabayi bena Kristo ne bavua bena Kristo. Kadi Paulo uvua ufundila “bena ku Lomo banangibue kudi Nzambi, babikidibue bua kuikala bansantu.” (Lomo 1:7) Nunku Paulo uvua wakula bua bena Kristo bavua balonda mubidi ne bena Kristo bavua balonda nyuma. Pashishe wakaleja ne: ‘kuenza malu a mubidi’ ne “majinga mabi” ke bivua ‘bienza mudimu mu bitupa biabu bia mubidi.’ (Lomo 7:5) Ke bualu kayi, pavua Paulo wakula bua “bantu badi bateka meji abu ku malu a mubidi,” uvua wakula bua bantu badi bimanyina pa majinga abu mabi ne baalonda bua mudibu bapange bupuangane. Mu kuamba kuimpe, bantu aba batu balonda nkuka yabu, majinga abu makole nansha owu ne malu a masandi anyi malu makuabu. w16.12 2:5, 7

Dinayi dia 22/2

Disanka didi kudi muntu udi ne ditomboka diende diumbushibue.—Mis. 32:1.

Imue misangu bantu batu banyingalala bua bilema bivuabu benze ku kale. Mukalenge Davidi uvua imue misangu umvua ne: bilema biende bivua ‘bipite pa mutu pende.’ Wakitaba wamba ne: ‘Ndi ntua mikemu bualu bua dipampakana dia mu mutshima wanyi.’ (Mis. 38:3, 4, 8, 18) Mu nsombelu au, Davidi wakenza bualu bua meji. Wakeyemena luse lua Yehowa ne dibuikidilangana diende dia bilema. (Mis. 32:1-3, 5) Misangu mikuabu, udi mua kuikala ne kanyinganyinga bua malu adi akufikila. Tshilejilu, pavua Davidi mufunde Musambu wa 55, uvua ne buôwa bua ne: bavua ne bua kumushipa. (Mis. 55:2-5) Nansha nanku, kavua mulekele kanyinganyinga kende kanyanga dieyemena divuaye nadi kudi Yehowa to. Davidi wakalomba Yehowa bua amuambuluishe mu ntatu yende, kadi uvua mumanye ne: bivua kabidi ne mushinga bua yeye kuenza bualu kampanda mu tshilumbu etshi. (2 Sam. 15:30-34) Udi mua kupeta dilongesha ku tshilejilu tshia Davidi. Pamutu pa kulekela tunyinganyinga tukupita bukole, enza tshiudi mua kuenza bua kujikija lutatu alu, ne ikala mumanye ne: Yehowa neakutabalele. w16.12 3:14, 15

Ditanu dia 23/2

Ngakenzela Yehowa bibi.—2 Sam. 12:13.

Davidi wakitaba mubelu uvua Natana, muprofete wa Yehowa mumupeshe. Davidi wakasambila kabidi Yehowa ne kumutondelaye mibi yende, kulejaye ne: uvua bushuwa musue bua Yehowa amuanyishe kabidi. (Mis. 51:1-17) Pamutu pa Davidi kulekela didipisha dimupita makanda, wakapeta dilongesha ku diambuluisha dia bilema biende. Kakenza kabidi mpekatu minene ayi musangu nansha umue to. Bidimu bia bungi pashishe, wakafua ne lulamatu, ne ke mudi Yehowa umumona. (Eb. 11:32-34) Tshilejilu tshia Davidi tshidi tshitulongesha tshinyi? Tuetu benze bubi bunene, tudi ne bua kunyingalala ne muoyo mujima, kutondela Yehowa bubi buetu ne kumulomba luse. (1 Yone 1:9) Tudi kabidi ne bua kuambila bakulu bualu badi mua kutuambuluisha bua kuakaja malanda etu ne Yehowa. (Yak. 5:14-16) Patudi tuitaba diambuluisha dia Yehowa, tudi tuleja ne: tudi beyemene mulayi wende wa ne: neatufuile luse. Bualu bukuabu, bilema bietu bidi ne bua kutulongesha, ne tudi ne bua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne muoyo mujima.—Eb. 12:12, 13. w17.01 1:13, 14

Disambombo dia 24/2

Ukande muntu webe kabidi bua kenji malu mabi mu tshitshiu tshiende.—Mis. 19:13.

Kuenza malu ne didibandisha kudi kumvuija tshinyi? Nkuenza bualu butudi katuyi ne bukenji anyi ne bukokeshi bua kuenza pamuapa bualu katuena ne lutulu anyi bua lutambishi. Yonso wa kutudi ukadi pamuapa muenze bualu kampanda ne didibandisha bualu tudi bapange bupuangane. Kadi anu bu mudi tshilejilu tshia mukalenge Shaula tshileja, didibandisha diodi dilue tshibidilu kutudi, Yehowa kakusanka to. Mu Musambu 119:21 badi bamba ne: Yehowa ‘neatandishe badi badisue.’ Bua tshinyi? Kuenza malu ne didibandisha nkubi menemene kupita kuenza bilema katuyi bamanye. Tshia kumpala, tuetu benze malu ne didibandisha, tudi tuleja mutudi katuyi tunemeka Yehowa Nzambi wetu ne mukokeshi wetu. Tshibidi, tuetu tuenza malu atudi katuyi ne bukokeshi bua kuenza, tudi mua kupeta bilumbu ne bantu bakuabu. (Nsu. 13:10) Tshisatu, tuetu benze bualu kampanda ne didibandisha, tudi mua kumueneka batatakane kumpala kua bantu anyi kufuishibua bundu. (Luka 14:8, 9) Bushuwa tudi tumona bua tshinyi Yehowa mmusue bua tuikale bena bupuekele. w17.01 3:4, 5

Dia lumingu dia 25/2

Bantu bakadinyangisha kudiye, kabena bu bana bende, bakapambuka.—Dut. 32:5.

Adama kavua kabidi mua kuidikija ngikadilu ya Nzambi anu muvuabi bikengela to. Adama wakajimija malu mimpe avua mamuindile kumpala, yeye ne bana bende kabidi. Wakasambulujila bana bende dipanga bupuangane, mpekatu ne lufu. (Lomo 5:12) Adama wakabapangisha bua kuikala ne muoyo kashidi. Adama ne Eva kabavua mua kulela bana bapuangane, ne bana babu kabavua pabu mua kulela bana bapuangane to. Katshia anu ku tshikondo tshivua Satana Diabolo musake Adama ne Eva bua kutombokela Yehowa, mmutungunuke ne kupambuisha bantu too ne lelu. (Yone 8:44) Yehowa utshivua anu munange bantu. Nansha muvua Adama ne Eva bamutombokele, utshivua anu musue bua bantu badia nende bulunda buimpe. Ki mmusue bua muntu nansha umue afue to. (2 Pet. 3:9) Ke bua tshinyi pakajuka buntomboji, Nzambi wakalongolola malu diakamue bua bantu badie kabidi nende bulunda. Uvua wenza nanku eku mulamate ku mikenji yende miakane.—Yone 3:16. w17.02 1:12-14

Dimue dia 26/2

Badi bitabuja mêyi a lungenyi badi ne meji.—Nsu. 13:10.

Dianyisha ditudi nadi bua muaba utudi nawu mu mudimu wa Yehowa nedivule patudi tukeba malu mimpe adi nawu bakuabu anu bu mudi Yehowa wenza. Pamutu pa kukeba misangu yonso bua bantu bonso bikale banyemena anu kutudi anyi kuambila bakuabu tshidibu mua kuenza, netubalombe mibelu, ne netuitabe ngenyi yabu ne muoyo mujima. Tudi tusanka padi bena Kristo netu bapeta midimu ya pa buayi. Tudi tuela Yehowa tuasakidila bua mudiye ubenesha “tshisumbu tshijima tshia bana benu badi pa buloba.” (1 Pet. 5:9) Netupete kabidi busunguluji patudi tulonga mua kumona malu anu mudi Yehowa uamona. Patudi tudilongela, tusambila ne tutumikila bitudi tulonga, kondo ketu ka muoyo kadi kakola bikole. (1 Tim. 1:5) Tudi tufika ku diteka bakuabu pa muaba wa kumpala. Tuetu benze malu aa, Yehowa mmulaye ne: ‘neashikije dilongesha dietu,’ utuambuluisha kabidi bua kutamba kuikala ne bupuekele ne ngikadilu mikuabu ya buena ya Nzambi.—1 Pet. 5:10. w17.01 4:17, 18

Dibidi dia 27/2

Bakulu badi balombola mu mushindu muimpe bangatshibue bakumbane bua kupeshibua bunême misangu ibidi, nangananga aba badi benza mudimu mukole mu dîyi ne mu dilongesha.—1 Tim. 5:17.

Bana betu ba balume ne ba bakaji mbakumbanyine bunême ne kanemu. Bidi nanku nangananga bua bana betu ba balume badi balombola bu mudi bakulu, batangidi ba bijengu, bena mu Komite wa filiale ne bena mu Kasumbu kaludiki. Buonso buabu badi batabalela majinga a bantu ba Nzambi, ne Bible udi ubikila bena mudimu aba ne: “bantu bu mapa.” (Ef. 4:8) Nunku mbikumbane bua tuetu kubapesha bunême nansha bobu ba tshisamba kayi, balonge tulasa kayi, bikale ne nsombelu kayi anyi bikale ne makuta anyi kabayi nawu. Bena Kristo ba kumpala bakatushila tshilejilu tshimpe. Bavua bapesha bantu balume bavua balombola bunême, tudi petu tuenza bia muomumue lelu. Katuena tukukuila baleji mpala ba tshisumbu tshia bena Kristo batudi bamanye, anyi patudi nabu tuenza malu bu ne: banjelu mbimane ku luseke luetu to. Kadi tudi tubanemeka ne tubapesha bunême bua mudimu wabu mukole ne bua budipuekeshi buabu.—2 Kol. 1:24; Buak. 19:10. w17.03 1:13

Disatu dia 28/2

Bua tshinyi udi umbikila ne: muimpe? Kakuena muntu muimpe to, pa kumbusha anu Nzambi nkayende.—Mâko 10:18.

Yezu uvua mushilangane bikole ne Helode Agipa I wakalua mfumu wa Yuda! Dituku dikuabu, mu tshisangilu tshia pa buatshi, Helode wakavuala “bilamba bia bukalenge.” Bantu bende bavua bamunemekela bakela mbila bamba ne: “Edi dîyi ndia nzambi, ki ndîyi dia muntu to!” Helode uvua musue bua bamutumbishe. Kadi “diakamue muanjelu wa Yehowa wakamukuma, bualu kavua mupeshe Nzambi butumbi to; bakamudia kudi misanda, kufuaye.” (Bien. 12:21-23) Bulelela, muntu uvua kayi ne mmuenenu muimpe wa malu uvua mua kuamba ne: Yehowa uvua musungule Helode bua kuikala mulombodi. Kadi Yezu wakaleja ne: Nzambi uvua mumusungule, ne uvua misangu yonso utumbisha Yehowa bu Mulombodi Mutambe bunene wa bantu Bende. Bulombodi bua Yezu kabuvua ne bua kuikala bua bidimu bikese to. Yezu mumane kubishibua ku lufu, wakambila bayidi bende ne: “Bakadi bampeshe bukokeshi buonso mu diulu ne pa buloba.” Wakasakidila ne: “Monayi! Ndi nenu matuku onso too ne ku nshikidilu kua ndongoluelu wa malu eu.”—Mat. 28:18-20. w17.02 3:20, 21

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu